Iga Rahvarinne nimetas viis esindajat nimetatud kolmepoolsesse komiteesse, mis hiljem võttis nimeks Balti Nõukogu. Kohe pärast Balti Assambleed hakati nii Eestis kui ka meie lõunanaabrite juures arutama, kuidas tähistada ühiselt läheneva kurikuulsa pakti 50. aastapäeva 23. augustil. Idee korraldada sellel päeval inimkett Tallinna ja Vilniuse vahel pärineb ERR juhtkonnast, kus erinevaid kavasid üldistanud ERR eestseisuse liige Edgar Savisaar käiski ühel nõupidamisel välja just selle mõtte. Seda toetati, ehkki esimesel hetkel ei hoomatud kuivõrd raske ja ulatusliku ettevõtmisega on üleüldse tegemist.
................ 5 1.2.3. 1989........................................................................................................................................... 6 2. Balti kett .............................................................................................................................................. 7 2.1. Idee ............................................................................................................................................... 7 2.2. Marsruut....................................................................................................................................... 7 2.4. Transport ...................................................................................................................................... 8 2.5. Juhtimine ...................................................................................................................................... 9 2.6. Kett ........................................
.................................................................... 5 1.2.3. 1989....................................................................................................................... 7 2. Balti kett.............................................................................................................................. 7 2.1. Idee.............................................................................................................................. 7 2.2. Marsruut....................................................................................................................... 8 2.4. Transport...................................................................................................................... 9 2.5. Juhtimine...................................................................................................................... 9 2.6. Kett...........................................................................................
Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil
..................................................................................................................... 2 MIS OLI BALTI KETT?.................................................................................................................3 MIKS TEHTI BALTI KETT?......................................................................................................... 3 MILLIST MARSRUUTI MÖÖDA LIIKUS BALTI KETT?......................................................... 4 Balti keti marsruut:...................................................................................................................... 4 BALTI KETIST KIRJUTATUD RAAMATUD.............................................................................4 ARTIKLID.......................................................................................................................................5 NASA uuris Balti ketti kosmosest.........................................................................................
Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval kolme rahvarinde esinduse, s.o Balti Nõukogu esimesel kokkutulekul. Eesti poolt olid seal järgmised inimesed: Edgar Savisaar, Rein Veidemann, Küllo Arjakas, Arvo Junti ja Mart Tarmak. Läti poolt: Dainis Ivans, Ivars Godmanis, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucas. Leedu poolt: Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilijus Cepaitis. Nad arutasid Savisaare plaani läbi ja otsustasid korraldada kuritegeliku pakti aastapäeval asjakohased istungid ning moodustada läbi Eesti, Läti ja Leedu territooriumi Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel ,,Balti tee". Suur väljakutse oli esitatud.
Balti kett oli erakordne ja suurt rahvusvahelist tähelepanu pälvinud avaldus, mis aitas kaasa Balti riikide iseseisvumisele. Kuuesajal kilomeetril käsikäes seisnud kaht miljonit inimest ühendanud aktsioon on registreeritud Guinnessi rekordite raamatus. Meeleavaldusega tähistati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu, tuntud ka kui Molotovi-Ribbentropi paktina, ja selle salaprotokolli sõlmimise 50. aastapäeva. Leping ja selle salaprotokollid jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks ning viisid Balti riikide okupeerimise ja liidendamiseni. Mihhail Gorbatsovi algatatud reformide tõttu oli Nõukogude repressiivaparaat kiiresti oma mõjuvõimu kaotamas ning ideed rahvusliku suveräänsuse taastamisest muutusid üha elujõulisemaks. Nõukogude Liidu- Saksamaa lepingud ja salaprotokollid avalikustati 1988. aasta 23. augustil, mil Vilniuses, Riias ja Tallinnas kogunesid tuhanded inimesed. 1989. aasta kevadel toimunud NSV Liidu
v.Ribbentrop sõlmisid Stalini ja Hitleri käsul lepingu(MRP), see leping ja sinna juurde kuulunud salalepe paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu. Mistõttu selline kett korraldatigi · Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" · Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud http://www.youtube.com/watch?v=MXxDFw3tm0o Balti keti marsruut Pikk Hermann Pärnu mnt. Nabala rist Viljandi mnt. Kohila Hagudi Rapla Lelle Käru rist Türi Viljandi Loodi Sultsi Karksi Karksi Nuia piir Ruijena Valmiera Liepa Cesis Drabesi Ligatne Sigulda Riia Iecava Bauska Grenctale Panevezys Kaunas Vilnius Balti keti loosungid Tagajärjed See oli väga tähelepanuväärne ka suurte riikide silmis Seda ketti oli näha ka satelliitpildil, kus oli kaks
põrmu Eesti, Läti ja Leedu. Mistõttu selline kett korraldatigi Rahvustunne Õhtul kell 19.00 hakkas Läti ja Eesti piirilt mööda Balti ketti Tallinna ja Vilniuse poole liikuma sõna "Vabadus" Kõlas kolmekeelne laul "Ärgake, Baltimaad" mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks valmistatud Organisaatorid ja juhid Idee väljakäijaks oli Edgar Savisaar Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded ja Balti nõukogu Andrus Öövel oli kordineerijaks korraldustöödel Marsruut Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... Tagajärjed Tänu ketile juhiti väga suur tähelepanu Balti riikidele Peale Balti keti korraldati taolisi aga väiksemaid inimkette mitmel pool Balti ketiga saavutatud suur avalikkuse
majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti. 5) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 6) Läbikukkunud perestroikapoliitika, see ei uuendanud sotsialistlikku ühiskonda vaid viis impeeriumi lagunemiseni. 7) tagurlike jõudude riigipöördekatse NSV Liidus augustis 1991, mis andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting - 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23
1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. * 1987.a Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG)- 1987a. Augustis loodud Eesti esimene poliitiline ühendus.Selle grupi eesmärk oli avalikustada 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. * 23.august 1987
ning paljud riigid andid NSV Liidule hiiglaslikke laene. 1990. aastal pälvis ta isegi Nobeli rahupreemia. Muutused toimusid ka Eestis. Varem EKP esimese sekretäri kohal olnud 1 Lisa 1 4 umbkeelne Karl Vaino vahetati 1988. aasta juunis välja eestimeelse Vaino Väljase vastu, sest kriitika Eesti NSV juhtkonna vastu muutus aina avalikumaks ning peagi märkas ka Moskva, et Eesti vajab juhtkonna vahetust. 16. juunil vabastatigi Vaino ametikohalt ning kiirkorras kutsuti Ladina-Ameerikast tagasi Väljas. Uus parteijuht oli lausa nii eestimeelne, et ta oli suunatud diplomaadiks alguses Venezuelasse, hiljem Nicaraguasse oma ,,natsionalistlike" vaadete tõttu. 7 päeva võimul olnud, võttis Ülemnõukogu vastu otsuse, mille kohaselt oli eestlaste rahvuslipuks sinimustvalge lipp. Sellega Vaino Väljase teod ei lõppenud. Nimelt toimus 16
BALTI KETT Ajalugu ● Balti kett oli rahumeelne poliitiline meeleavaldus. ● See toimus 23. augustil 1989. aadtal ● Umbes kaks miljonit inimest ulatas üksteisele käed 600 km pikkuses ketis läbi Baltimaade, näidates üles oma ühtsust püüdlustes vabaduse poole. ● Eesti, Läti, Leedu. Miks? ● 1940. aastal okupeeris Nõukogude Liit Balti riigid, leppides selles eelnevalt kokku natsi-Saksamaaga. ● Kokkulepe sõlmiti 23. augustil 1939 Moskvas ning see oli salajane. Seda dokumenti nimetatakse Hitleri-Stalini paktiks ja Molotov- Ribbentropi paktiks. ● Okupatsioon jätkus, NSVL aga eitas pakti olemasolu ja kinnitas endiselt, et Baltimaad on Nõukogude Liiduga liitunud vabatahtlikult. ● 23. augustil 1989, Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, nõudsid kolme Balti riigi elanikud pakti salajaste lisaprotokollide avalikku tunnistamist ja Baltimaade sõltumatuse taastamist. Kuidas? ● 23. augustil 1989 kell 19.00 ulatas umbes kaks miljonit Balti riik
................................................................ 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IME............................................................................................................................. 9. Laulev revolutsioon..................................................................................................... 10. Balti kett...................
augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, Balti keti. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad. Miks tehti balti kett? · 1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988. aastal jõuliselt Baltimaades, kus enam ei lepitud Moskva poolt pakutud ettevaatliku võimu rahvale andmisega. Esile tõusid äärmuslikumad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus.Ühine ajalooline saatus - Balti riigid olid ainsad, kes olid Teises maailmasõjas kaotanud pooleks sajandiks oma iseseisvuse - lähendas Baltimaade rahvaid. 1989
jaanuaris võeti vastu keeleseadus eesti keel sai riigikeeleks · 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) · 23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks! Balti kett Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50
Balti kett oli nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes. 1989. aasta suve lõpus toimus üritus, mis kajas vastu kogu maailma meedias Balti kett. Idee korraldada 23. augustil kolossaalne inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, pärines Eesti-poolselt peakorraldajalt, Rahvarinde liidrilt Edgar Savisaarelt. Suurürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada MRP olemasolugi, rääkimata selle hukkamõistmisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Esialgu pidi selle tavatu meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi jäi peale kujundlikum Balti kett.
Mida tähendab minu jaoks Balti kett? Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. Aastal 1898 suve lõpus toimus üritus, mis oli kajastatud kogu maailma meedias Balti kett. Selle idee peale, et korraldada 23. augustil hämmastavalt suur inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, tuli Eestist. Peakorraldajaks oli sellel Rahvarinde liider Edgar Savisaar. Massiürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolugi rääkimata selle hukkamõismisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Algselt pidi selle meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi otsustati siiski panna nimeks Balti kett.
analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;majanduses täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimuteab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppuItaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäid oma kolooniatest ilma, NSVLi liiduvabariikidest (baltimaad, valgevene, ukraina jne) saavad iseseisvad riigid,analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pingekolded: NS
1986. Kavandati Nõukogude Venemaal fosforiidi kaevandamiseks Virumaal: Toolses suur lahtine kaevandus ja Kablas maa-alune kaevandus . Lisaks sellele planeeriti asulad venekeelt kõneleval tööjõule, keda taheti Eestisse sisse tuua. Fosforiidi kavandamine oleks toonud kaasa looduse reostumise ja põhjavee kadumise. Seoses migrantide sissetoomisega oleksid eestlased omal maal vähemusse jäänud. 1987.a.veebruaris võttis ajakirjanik Juhan Aare akadeemik Endel Lippmaa nõuandel Moskva juhtivalt ametnikult intervjuu , millest selgus, et fosforiidi kaevanduste loomine on juba kõrgemal tasemel otsustatud. See intervjuu avalikustati Tallinna raadiojaamas ja ajalehes „Noorte Hääl“. Paljastati ka ökoloogilise katastroofi võimalus ja migrantide sissevool. VLKP peasekretäri Mihhail Gorbatšovi alustatud avalikustamise ja majanduse uuendamise tingimustes ei saadud seda infot summutada. Eestlased asusid koguma allkirju kaevanduste loomise vastu.
valge lipp. Algatatakse EV kodanike liikumine. IL kogub protestivaimus jõudu. 14.märts ILi meeleavaldused Tartus, Tallinnas ja Kohtla-Järvel. 25.märts mälestatakse küüditatuid ja asutatakse Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit ,,Memento" 26.märts RR toetust omavad kandidaadid on ootamatult edukad NSVLi rahvasaadikute valimistel. Minnakse üle vööndiajale senise Moskva aja asemel. 1.aprill Tartu Ülikoolis taasavatakse Eesti ajaloo kateeder. 13.-14.aprill Eesti RR, Läti ,,Tautas Fronte" ja Leedu ,,Sajudis" korraldavad Tallinnas I Balti Assamblee. 18.mai ENSV Ülemnõukogu võtab vastu otsused üleminekust isemajandamisele ja nõudest MRP kehtetuks tunnistamist allakirjutamise hetkest alates. Juuli-august Rahutused tulenevalt ENSV Ülemnõukogu aina rohkem muulasi kõrvale tõrjuvast poliitikast
Uue ärkamisaja algus 1985.a.-Gorbatsovi ClickClick icon icon to add to picture add picture ümberkorraldused: *avalikustamine *demokratiseerimine *uutmine(turumajandus) *alkoholipoliitika Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline
riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ning ühtlasi teati, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NSVL presidendi ja Ülemnõukogu poolt valitud valitsuse võim. 19 august teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK'i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Boriss Jeltsini roll NSVL'i lagunemisel Nõukogude Liidu lagunemine vormistati lõplikult pärast vanameelsete jõudude ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991 aasta augustis. Esialgu tunnustas Moskva 1950 aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.Seejärelkaotati Venemaa presidendi Boriss Jeltsini eestvedamisel ka Nõukogude Liit kui riik. Selle asemele tekki s terve rida sõltumatuid vabriike. Venemaa aga kuulutas end NSV Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes suhetes. Mida tähendavad lühendid MRPAEG e. MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Aastatel 19871988
isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keksel kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 noort tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahuslipuks. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988a sept-s lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritusega ,,Eestimaa laul", millest kujunes ulatuslik massimeeleavaldus. Kodanike komiteede liikumine, kirjelda
Valimistel saavutab Solidaarsus täieliku võidu* 23.08.1989 Rahvarinnete algaustel moodustati läbi Baltimaade ulatuv inimkett* 9.11.1989 Meeleavaldajad tungisid Berliiniu müüri juurde. Rahvas murdis Euroopa eraldatuse ja külma sõja sümbolist läbi* 1990 Mais, riigipöördekatsed Eestis ja Lätis* 11.03.1990 - Leedu kuulutab end iseseisvaks* 3.10.1990 Saksamaa taasühines* 1991 - NSV Liidu lagunemine, Jeltsini kätte* 13.01.1991 - Veresaun Vilnius teletorni juures* 17.01.1991 Kõrbetorm: Algavad õhurünnakud* 28.02.1991 Kõrbetormi vaherahu* 19.08.1991 RESK teatas, et on võimu üle võtnud* 20.08.1991 Kõrbetorm: Vaherahu, Eesti iseseisvuse taastamine* 25.12.1991 - Gorbatsov loobub võimust* 1995 NATO sekkus ning sundis sõdivaid rahvaid rahu sõlmima* Nõukogude Liidu juhid (nimed ja ametisoleku ajad): · L. Breznev 1977 1982 · J. Andropov 1982 1984 · K. Tsernenko 1984-1985
Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas Gorbatsovi võimuletulekuga oli riigi juhtkonna eesmärgiks lääneriikide suhete paranemisega. 1986 Gorbatsovi ja Reagani tippkohting. 1987 Sõlmiti leping keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1989 Gorbatsov lõpetas sõja Afghanistaniga ja viis sealt väed välja. Vabade-käte-poliitka viis 1989-1990 aastatel idabloki kommunistliku reziimide kokkuvarisemiseni. Varssavi lepingu organisatsioon lõpetas tegevuse ja Moskva heakskiidul toimmus Saksamaa ühinemine. 1980. Lõpus paranesid ka Hiinaga suhted. Poliitilise elu reformimine Partei juhtroll vähenes riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma. Kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. 1988. Aastal valiti Gorbatsov riigipeaks? Ja nüüd oli tal senisest suuremad volitused riigi juhtimisel. 1989 märts valiti kõrgeim riivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress (esimene
algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- Saksamaale, Hiina 1953. aasta detsembris Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- b) Hruštšovi sulaaeg: Seoses Hrustšovi võimuletulekuga algas nn. sulaaeg (1956-1968). Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu NSVL-i majandust hakati mõningal määral detsentraliseerima. nimetati Moskva kontrolli all riike Püütakse juurutada uusi meetodeid põllumajanduses - üleüldist maisikasvatust, kuid need algatused rahvademokraatliamaadeks. 50. aastatel võeti kukuvad läbi. kasutusele nimetus „sotsialismimaad“. Koos Poliitilises sfääris liberaliseerumise märke. Asumisele saadetud inimesed võivad naasta kodumaale, kuid NL-iga moodustasid need riigid ometi on nende õigused väga piiratud. sotsialismileeri
rahvuslased olid alaesindatud. Sellega oli ette määratud konflikt Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu vahel. Valimistel oli edukas Rahvarinne, mille esindajana sai E Savisaar peaministriks. Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks valiti Arnold Rüütel. 30. märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti vabariigi taasiseseisvumisega. Kasutusele võeti EV nimi ja sümboolika. Varem olid samamoodi teinud Läti ja Leedu. Moskva vastast sellele majandusblokaadiga ja ettevalmistustega Balti rahvaste vabadusepüüe jõuga maha suruda. Eesti pääses ainsana inimohvriteta. 15. mail 1990 üritasid interliikujad vallutada Toompea lossi ja viia eestis läbi riigipööre, mis ebaõnnestus. E Savisaare poliitika proovis kasvõi näiliste järeleandmiste hinnaga pidevalt vähendada Eesti sõltuvust Nõukogude Liidust. See ärritas Eesti Komitee poliitilisi jõude. 1991
Peale Ülemnõukogu valimisi kehtestati uus majandusprogramm, mis oli IME edasiarendus: liberaliseeriti hinnad, liiduvabariigi eelarve lahutati NSV Liidust ning muudeti olemasolevat majandussüsteemi. Eesmärk oli lammutada käsumajandus, millega kaasnes majanduse langus. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk
Aasta septembris lauluväljakul suurüritusega ,,Eestimaa laul". Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus . Sellel üritusel võttis osa pea 300 000 inimest . Üks kõige tähtsamaid 1988. Aasta sündmusi oli suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine , millega veelkord kinnitati liiduvabariigi ülimuslikkust Eesti Nsv territooriumil ja deklareeriti et NSV liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Kuigi Moskva reageering otsusele oli eitav. Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid. 1988. aasta jooksul on näha et eestlased olid juba ärganud ja hakkasid tegutsema. Aasta lõpuks juba tekitasid survet Moskva vastu . 1989. aasta lagas Eesti keele riigikeelestamisega . Juba veebruaris hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel.
Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Perestroika 1980. aastate keskel algatas Mihhail Gorbatsov NSV Liidus uuenduspoliitika - perestroika, mis saavutas Eestis oma haripunkti 1987. aastal ning kasvas 1988. aastal üle iseorganiseerunud laulvaks revolutsiooniks. Tähelepanuväärsel viisil algasid umbkaudu samal ajal analoogilised ühiskondlikud protsessid ka paljudes teistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks Leedu Sjdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinde ja Balti Nõukogu algat
Kuid rahvusvahelise õiguse seisukohalt ei olnud see veel siiski see riik, mida Lääs tunnustas ja mille taastamist nõudis Eesti Kongress. 1990. aasta augustis mõistis Gorbatsov, et eestlastega tuleb alustada läbirääkimisi ning nende läbi sundida Eestit liidulepingut sõlmima. Kuid Eesti nõudis täielikku iseseisvust. Sama lugu oli ka teiste Balti riikidega. Leedu oli ennast 1990. aasta kevadel juba iseseisvaks kuulutanud, kuigi välisriigid seda alguses ei tunnistanud ja Moskva oli kehtestanud Leedu vastu majandusblokaadi. Leedulased ei teinud sellest välja ja sama visalt jätkasid oma nõudmiste esitamist ka eestlased ja lätlased. Moskvas võeti vastu otsus, et Balti riikides tuleb kord majja lüüa jõuga. 1991. Aasta jaanuaris lasti Vilniuses käiku tankid. Tulemuseks oli 15 tapetut, sadu haavatuid ja leedulaste üksmeelne, vihane vastupanu. Mõni päev hiljem valati verd ka Riias. Nüüd ootati Tallinna korda, kuid Eestis verevalamiseni ei läinud.
ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
