Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
LABORATOORNE TÖÖ 1
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.
Töö eesmärk
Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu,
temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine.
Kasutatud seadmed:

Kemikaalid:

Katsetulemused:
  • Mass (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,94 g
  • Mass ( kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,08 g
  • Kolvi maht ( õhu maht, CO2 maht) V = 323 ml = 0,323 dm3
  • Õhutemperatuur t0 = 294,95 K
  • Õhurõhk P = 100300 Pa

Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs:
1. Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0)
2. Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus
normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk)
ρ0 == 1,29g/dm3 mõhk =ρ0 V0
mõhk = 1,29 ∙ 0,296 = 0,382 g
3. Arvutada kolvi ning korgi mass (m3)
m3 = m1 - mõhk m3 = 143,94 – 0,382 = 143,56 g
4. Arvutada CO2 mass (mCO2)
mCO2 = m2 – m3
mCO2 = 144,08 – 143,56 = 0,52 g
5. Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2.cksöl
MCO2 = 29 ∙ 1,361 = 39,48 g/mol
6. Leida süstemaatiline viga
ja suhteline viga
100% 100% = 10%
7. Leida süsinikdioksiidi molaarmass
a) Moolide arvu kaudu : ( V0CO2 → nCO2 → MCO2 )
mõhk = 0,382 g/mol
→ M =
M=
b) Kasutades Claperyoni võrrandit :
PV =T 100,3 ∙ 0,323 =
R = 8,314 J/mol∙K M = 39,36 g/mol
Kokkuvõte ja järeldus
Suhtelise vea protsent oli 10%, mis on päris suur eksimus. See võis tuleneda CO2 vähesest kogusest kolbis ning vee ebatäpses mõõtmisest. Lisaks võis viga suureneda liigses arvude ümardamisest.
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ines Õppematerjali autor
keemia aluste esimene protokoll.

Sarnased õppematerjalid

Labor 4 raport
2
docx

Labor 4 raport

1. Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat. Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi.

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia aluste 1-praktikumi protokoll - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
6
rtf

Keemia aluste 1. praktikumi protokoll - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb(mass m 1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhtida 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tulebi jälgida, et vooliku ots

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
8
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: Süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Teooria: Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (Avogadro seadus).

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
14
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja

Keemia alused
Labori töö - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
12
docx

Labori töö - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus 0 PV T 0 V = 0 PT kus V 0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T 0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur

Keemia alused
Ideaalgaaside seadused
14
docx

Ideaalgaaside seadused

m PV = =RT PV=nRT ehk M Clapeyroni võrrand R= 8,314 J/mol∙K Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m1 M1 D  m2 M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈29,0 g/mol) või vesiniku (MH2= 2,0 g/mol) suhtes M gaas D õhk  29,0 Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Mgaas = Dõhk⋅29

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
7
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ­ ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel:

Keemia alused
Protokoll nr 1-- Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
4
docx

Protokoll nr 1. - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: Süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Teooria: Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule

Keemia alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun