50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annettekaz
Õppematerjali autor
Kolm musketäri Põhilised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sõber Porthos - hiiglaslik musketär, natuke rumal, d`Artagnani sõber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketäride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardiväelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vältel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener härra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tänu mileedi mürgile Ketty - mileedi toatüdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kõikide meestega, kellel oli mingisugune võim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1.
Kolm musketäri A.Dumas 1625.aastal alustas gaskoonlasest noormees nimega d'Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingitusega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville'ile. Meung'I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d'Artagnani hobust pilganud. Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormeest polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja., keegi oli selle ära varastanud. Ning ta teadis seda väga hästi, varas oli kõrtsi omanikuga jutu puhunud. Kuna soovituskirja enam polnud pidi poiss härra de Treville juurde minema ilma selleta. Härra de Treville majja jõudes, leidis end musketäride seltskonnast, kes harjutasid mõõga käsitust trepil ning eeskojas võis kuulda lugusi naistest ja õukonnasündmustest. Kõige elavama rühma keskel seisi kõrgi ilmega musketär, kes hooples oma ku
,,KOLM MUSKETÄRI" D'Artagnan oli noor poiss, kes läk kodust minema. Isa andis talle kaasa Trevillele antava soovituskirja poisi kohta, mis temalt aga poole tee pealt varastati. De Treville'le D'Artagnan sümpatiseeris, kuid ta ei teadnud, kas ta on tema või teise mehe poolt. Athos sai lahingus raskelt haavata. D'Artagnan läks kuninga jutule, kes soovitas teda kolmele musketärile. D.A tegi juhuslikult, kõigile kolmele musketärile midagi, mille tõttu nad leppisid võitlemis aja. Kell 12,1 ja 2. Esimesele lahinugle tulid teised aga jalameesteks. Kuid kolm musketäri ja D.A leppisid ära ning siis võitlesid hoopis kaardiväelastse vastu ja nad võitsid. Kuningale avaldas see muljet ning ta kutsus nad enda poole. Kuid neli meest sattusid jamasse, kus nad haavasid süütut meest ja panid peaaegu Pariisi põlema ning kuningas Louis 4. Sai sellest teada. Ta oli vihane kuid halastas poiste peale. D'Artagnani juurde tuli ühel päeval üks mees, kes usaldas talle sa
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid