Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
iidolid, inimaru, uurita, vaimus, meelt, afroism, locke, meelte, reflektsiooni, induktsioon, bacon, eelistus, avastada, filosoofiate, näidendite, öelnud, loomuses, juhtumid, tajumine, omaenda, meeltega, ideele, baconi, vahekorda, erinevast, riistu, vajalikkust, riistade, usaldama, loodusele, iseloomustage, inimkond, segab, murrab, ainulaadse, austabmuudab raskeks teaduse arengu ja uute paremate ideede leviku. 39. Iidoleid, mis inimmõtteid hõivavad, on neljasuguseid: hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri-iidolid. 40. Olukorra parandamiseks tuleks asju teadvustada tõeste järelduste abil, mitte väärarusaamadel nagu seda pakub iidolite õpetus. 41. Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Seepärast tulebki eelkõige uurida, millised on need inimmõistuse iidolid, mis moonutavad meie taju ning takistavad maailma tunnetamist. Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 42. Koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja isegi juhuslikest sündmustest, mis elus on aset leidnud. 43. Turuiidolid on tingitud sellest, et inimesed kasutavad suheldes ja arutledes väljendeid,
aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele. Vastasel juhul poleks ju mõtlemine võimalik, kui poleks ideid, sest siis poleks millegi üle mõelda. 2) Vaim on tühi, see tähendab, et seal puuduvad inimese sündimisel ideed. Ideede saamiseks on tarvis aistimist või reflektsiooni: ideed ei teki iseenesest ega ole kaasasündinud. Ettekujutlusjõud mitmekesistab algseid ideid, muutes ühed ja samad välised ideed iga inimese jaoks omapäraseks. Tänu ettekujutlusjõule mõtlevad kõik inimesed erinevalt
LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16 1) Mis seab väljapoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Väljapoole kahtlust seab see, et iga inimene mõtleb ning ta on sellest teadlik. Keegi ei saa olla mõtlemata, nii, et ei ole peas ühtegi mõtet või ideed. See näitabki, et meie vaimus on erinevad ideed, mida me tahame endast välja tuua või teistele näidata. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, kui tal ei ole peas ühtegi mõtet ega ideed. Nagu näiteks on inimese vaim tühi sündides. Ettekujutusjõuga saab luua ideid. Kui inimene mõtleb midagi välja, mida pole tehtud või mida ta tahaks just sellel hetkel teha või luua, siis ta
LOCKE Essee inimarust 1) Mis seab väljaspoole kahtlust ,et inimeste vaimus on erinevad ideed? Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab kahtluse alla see, et inimene teab kui ta mõtleb, kuid ta saab mõelda ainult siis kui ta ajus on olemas mingid ideed, mida ta töötleb enda ajus. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal? Kui inimene sünnib siis tema vaim on tühi kui valge paber, kuna me pole veel midagi kogenud. Inimene saab teadmisi põhiliselt
Selle teksti eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Autor arutleb võimalikuse üle unes mõelda ehk kas on võimalik vaimne tegevus ilma tulemuse säilitamiseta. Samuti arutleb Locke selle üle, et kui hing siiski mõtleb ilma, et me ärkvel olles seda mäletaksime, kas siis magav ja ärkvel olev inimene on ikka üks ja seesama isik. 1. Selle, et inimene omab vaimus erinevaid ideid seab väljapoole kahtlust see, et inimene on teadlik sellest, et kui ta mõtleb, siis ta aju tegeleb ideede töötlemisega ning selleks, et ideid töödelda peavad nad meie mõistuses omales olema. 2
Sest loodust võita saab üksnes järele andes: ja mis on mõtiskluses põhjuseks, see on tegevuses reegliks. Inimese suudab ja oskab vaid nii palju, kui teab. Kui meil tekib probleem, siis asume just seda probleemi lahendama. 37-61 - iidolite üldiseloomustus Iidolid on hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid, teatri-iidolid. Esimest sugu kutsume hõimuiidoliteks. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, pärinevad inimvaimu muljete viisist, rahutust eluviisist, meelte kõlbmatusest. Väljamõeldised, mis on pärit tühjadest ja vääradest teooriates. Selgelt paistab silma Aristotelese puhu ning William Gilbert. Teist sugu kutsume koopaiidoliteks. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid, igaühel on oma tume ja sügav sisemaailm, kus on enda loodud arusaamad. Enamjaolt on need iidolid valed, kuna pole asju õigesti tõlgendatud ja inimesed ise on muutlikud, suisa juhuslikud. See on kõige märgatavam Leukippose ja Demokritose koolkonna puhul
John Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed
Ka inimaru on just nagu asjade kiirte suhtes ebaühtlane peegel, mis segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab ja rikub seda. Hõimuiidolid on kalduvused näha asja seoses meiega, mitte nii, nagu nad iseenesest on. Inimene ei ole kõikide asjade mõõt ning pole õige omistada nähtustele korda, mida nendes tegelikult ei ole. Selleks et loodust käsutada, tuleb kõigepealt õppida loodusele kuuletuma. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid. Sest igaühel on mingi oma koobas või õõnsus, mis looduse valgust murrab ja moonutab; kas igaühele iseloomuliku ja ainulaadse loomuse pärast; või kasvatuse ja teistega vestlemise pärast; või raamatute lugemise, ja nende autoriteetide pärast, mida keegi austab ja imetleb; või muljete erinevuste pärast, nagu need tulevad ette kaasahaaratud ja eelarvamustega vaimu või rahuliku ja tasakaaluka vaimu või selletaolise
peaksin voodi ära tegema,siis arvatavasti jääb see mul ka tegemata. Olen ka sellega nõus,et kui eirata looduseadusi siis ei saa me loodust võita ja et peame alluma looduses toimuvatele seaduspärasustele,et loodust võita. See on hästi ära seletatud sest kui tahan näiteks maja ehitada ja eiran füüsikaseadusi siis ei tule sellest maja ehitamisest midagi välja. Et endale hea maja saada pean alluma looduses toimuvatele seaduspärasustele. Locke essee inimarust Locke´i eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Oma esimeses punktis ,,ideed on mõtlemise objekt" ütleb Locke et et inimene on teadlik sellest et ta mõtleb ja sellest et see millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb
lihtomadus, siis on ka vorm ja kui on vorm, siis on ka lihtomadus. Nende kolme tabelite järgi Bacon teeb järeldust, et soojuse vorm on keha väikeste osakeste kiire hajutatud liikumine seestpoolt väljapoole, püüdlusega nende poolt asustatud ala laiendada. Induktsiooni meetod avaneb selles, et eksperimendis eksisteerib jaotus ja valik, mis tuletab väljaarvamise ja välistamise teel vajalikud järeldused. Baconi iidolid on tunnetust takistavad inimmõistuse iseärasused. Neid on neli liiki. Sugukonnaiidolid on ühised kogu inimsoole. See on inimese loodus. Inimese mõistus on harjunud uskuda oma meeli, ehkki need võivad olla eksitavad. See on inimeste oskus või kalduvus lasta tunnetel mõjutada otsuseid, mõtestada vastavalt oma lootustele. Näiteks, olles veendunud, et 13. ja reede on õnnetu päev, märgatakse ja mäletatakse vaid sel päeval
sellel asjal ka tulevikus. Asju järeldatakse üksikult üldisele samm-sammult ehk võimalikud lahendused arutatakse läbi. Otseselt lahenduseni ei jõutagi, leitakse võimalikud lahendused lihtomaduste analüüsimise kaudu. o Hõimuiidolid Inimloomusel ja nende hõimul põhinev. Erinevatel inimsetsel võivad hõimuiidolid olla üsnagi sarnased. Hõimuiidolite erinevad liigid: a) Vastuolulist tõrjudes tõmbub inimaru automaatselt otsustatud asjade poole. b) Inimaru töötab peatumata ning on ihkav, ta püüdleb koguaeg edasi. Kõik inimesed on loomult ühesugused,inimloomus on sõltumatu inimindiviidi eripärast. o Koopaiidolid Indiviidi iidol. Inimese iseärasused, mis on neile iseloomulikud ja mida teised inimesed mõistavad(kogevad) teisiti(ehk siis mitte kõik teised sellest indiviidist vaid iga indiviid eraldi võib mõista erinevalt). Koopaiidolite erinevad liigid:
looduse tõeliselt olemusest õiget arusaama. Samas ei saa eitada sellise tööriista vajadust, kuid kuna endine tunnetustööriist( loogika) on olnud kõlbmatu, siis pakub see põhjuseid tööriista mittevajalikkuseks. Baconi arvates võib uueks tunnetustööriistaks olla mõtlemine, kuid selle rakendamiseks peab inimene andma end looduse võimu alla ning see omakorda piiraks mõtlemisvabadust. 2) Mõte peaks rajanema meelte tajumustel endil ehk mõtlemine ja meeled peaksid samastuma, mitte vastanduma. Mõtet ei tohi jätta iseenda hooleks, teda peab pidevalt juhtima nagu juhitakse masinat. 3) Kõik tajumused(meelelised ja mõttelised) lähtuvad inimese, mitte universumi analoogiast. Inimaru moonutab ning rikub asjade loomust kuna segab oma loomuse nende omasse. 4) Hõimuiidolid põhinevad hõimul ehk sool kui tervikul, koopaiidolid on aga inimindiviidi
KÜSIMUSED LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Kuna vaim tgegeleb ideedega mõtlemise ajal, siis see seabki väljaspoole kahtlust et inimese vaimus on erinevad ideed, sest iga inimene on teadlik oma mõtlemisest. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal?Inimese vaim on tühi, kui tal puuduvad ideed.Ettekujutusjõul on ideede tekkimisel suur roll, sest täidab vaimu mitmekesiste ideedega.Meie teadmiste materjal tuleb kogemustest, millel põhineb kogu meie teadmine.
vaid kogemuse asi. Ja nemadki, kasutades üksnes aru kiiret taipu, ei rakendanud reeglit, vaid jätsid kõik terase mõtiskluse ning mõtte liikuvuse ja lakkamatu tegevuse hooleks. Aga meie meetod on sama raskesti teostatav kui kergesti väljaöeldav. Ta seisneb nimelt selles, et me määrame tõsikindluse astmed, vaatame meeli mingi reduktsiooni läbi, aga mõttetöö, mis meeltel kannul käib, lükkame enamasti tagasi; rajame mõttele uue ja kindla tee meelte tajumustest endist. Ja seda nägid kahtlemata ka need, kes omistasid nii tähtsad ülesanded dialektikale. Siit on selge, et nad otsisid arule tuge, aga mõtte loomupärast ja iseeneslikku liikumist kahtlustasid. Aga ilmsesti on hilja rakendada seda arstimit kaotatud asjadele pärast seda, kui mõte on hõivatud igapäevaelu harjumusest ja vigastest loengutest ja õpetustest ning vallutatud kõige tühisemate iidolite poolt. Ja nõnda see
Kõik mida me ei tunneta ei saa me lugeda ka tõeseks. Me peame suured probleemid ja eeldused harutama väiksemateks osadeks, mis on meile jõukohasemad ja mida suudame paremini hallata, siinkohal võib näiteks tuua hulknurga pindala lahendamise matemaatikas, ei ole kindlat reeglit, kuidas arvutada 14-nurga pindala, kuid kui see tükeldada väiksemateks osadeks, üldjuhul kolmnurkadeks ja seejärel väiksemate osade pindala kokku liita, saame õige vastuse kätte. Kaine inimaru tunnistab, et me suudame hästi otsustada ja tõde eristada valest. Kusjuures ei ole tähtis kui suurt mõistust me omame vaid see, kuidas me seda kasutada oskame ja kõik inimesed on selles osas võrdsel tasemel. Deduktiivne meetod tähendab hüpoteesist konkreetse ennustuse tuletamist. Selle kontrollimiseks viiakse läbi katseid või teatud juhul ka vaatlusi ning võrreldakse tulemusi ennustusega. Katsete puhul on oluline nende täpne
eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on, ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi. Samuti on inimesele omane märgata ainult tema seisukohti kinnitavaid FAKTE ning jätta tähele panemata faktid, mis neile vastu räägivad. Sama liiki iidolid põhjustavad usku astroloogide ennustustesse, ennetesse (n-ö saatuse märguannetesse) jms. Idola specus ehk koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja elus kogetud sündmustest. Bacon mõtestas omamoodi Platoni koopamüüti ning leidis, et iga inimene elab justkui isiklikus koopas, mis kõike moonutab. Idola fori ehk turuiidolid on tingitud sellest, et inimene kasutab sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel see koguni puudub
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb
paneb aluse kõigile asjadele ja tegemistele. Me ei tekita endale uusi ideid, vaid me täiustame neid kogemustega, mis on näha aina moodsamate ja uuemate asjade valmistamisel. Bacon Õige induktsiooni meetod: teooriat tuleb kohandada kogemusele. Teaduslik tunnetus peaks lähtuma korrapärastest vaatlustest ja eksperimentidest. Filosoofid peaksid fakte töötlema mõistuse abil, et luua ,,kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit". Baconi induktsioon põhineb sisuliselt analoogial ja välistamisel. Baconi iduktsiooni põhiprintsiibiks on hulkade võrdlus ja rohkete andmete töötlus. Et avastada soojuse vormi, tuleb leida kõigis soojuse ilmingutes midagi ühist. I tabel juuresoleva tabel. Leida näited nähtustest, kus soojus ilmneb. (Nt: päikesekiired, loomade sisikonnad, hõõguvad kehad, jne). II tabel puuduva tabel. Leida näited, mis on sarnased esimeses tabelis esitatutega, kuid mille puhul soojus ei ilmne
retseptiivsest hoiakust üle küsimise ja oponeerimise initsiatiivile on äärmiselt raske ja see õnnestub harva. Lõpuks kätkeb õpetamissituatsioon ületamatut kõnelusraskust, niipea kui ta on läinud väljapoole väikseimagi kõneluse intiimsust. Juba Platon teadis seda väga hästi: kõnelus ei ole võimalik paljudega üheaegselt ega isegi mitte paljude juuresviibimise korral. Descartes: (1596-1650) 16) mis on kaine inimaru, millest tuleb meie arvamuste erinevus ja mille poolest inimene erineb loomast Kaine inimaru on maailmas jaotatud kõige paremini, sest igaüks arvab, et tema on sellega varustatud niivõrd hästi, et isegi need, keda on üliraske rahuldada igas muus asjas, pole harjunud seda ihaldama rohkem kui neil parajasti on. Seejuures pole tõenäoline, et kõik eksivad; see vaid pigem tunnistab, et võime hästi otsustada ja tõde
Liikumine on ,,üldiselt üksikutele". Kui esimene reegel on protsessi üldine kirjeldus siis reeglid 2-4 moodustavad kirjelduse sellest, kuidas me jõuame lõpptulemuseni nii, et see oleks õige. Kui ma nüüd analüüsin ja võrdlen ja ülaltoodud meetodeid Descarte`i seisukohaga kainest inimarust siis jõuan järgmisele arusaamale. Oleme varustatud kaine inimaruga ehk mõistusega. Me loome otsuseid ja eristame enda jaoks tõde valest.Nagu Decartes väidab arutelus kaine inimaru kohta: ,,Meie arvamuste erinevus ei tule sellest, et arvamustest ühed on mõistlikumad kui teised, vaid ainult sellest, et oma mõtteid juhime erinevaid teid mööda ega vaatle samu asju." Ükskõik kui head head mõistust omandada, sellest hoopis tähtsam on see kuidas seda mõistust rakendada. Siinjuhul aga tulebki rakendada neid nelja meetodi reeglit, et oma mõtteid juhtida mööda korrastatud ja kindlat raja.
Locke: ,,Essee inimarust" 1) Inimese vaimus on kahte eri liiki ideid. Esimesi neist saab väljendada sõnadega, need ideed saadakse meelte teel ja sinna kuulub näiteks erinevate objektide ja nende omaduste tajumine ja mõistmine. Selliste ideede hulka kuulub näiteks visuaalselt omandatav inimese purjus-olek või teiste meeltega tajutavad ideed näiteks magusus. Teist liiki ideed on meie enda poolt loodud. See juhtub siis, kui vaim hakkab välistest objektidest saadud ideede vahel seoseid looma ja nendega tegelema. Nende ideede
Teadmiste (teaduste) klassifikatsioon .................................................................. 4 tulemustega ei rikastanud, võib teda siiski pidada Inimmõistuse iidolid .............................................................................................. 6 eksperimentaalteaduse (ld expermentum `katse') idee mõjukaks propageerijaks. Ses suhtes vastandus ta ilmselt keskaja Avastamismeetod .................................................................................................
J.Locke - empirismi põhjendus 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed (sellel on kaks aspekti)? Millega ja kuidas põhjendada, et ideed ja märgid ei ole kaasasündinud? Väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed, seavad järgmised aspektid: 1. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb (keegi ei saa olla ilma mõtlemata); 2. Inimesed teavad millega nende vaim tegeleb mõtlemise ajal (vaimus olevad ideed). Ideed ja märgid ei ole kaasasündinud, sest need ideed ja märgid mis tekivad meie vaimus, ei saa enne tekkida, kui meil pole kogemusi, millele meie ideed saaksid toetuda. SISU: Inimesed on teadlikud, et nad mõtlevad. Sellest, millest inimene mõtleb tekivad kogemuste põhjal.
Inimeste tähelepanu hajutamiseks on olemas nelja tüüpi iidolid ehk viirastused: hõimu-, koopa-, turu- ja teatriiidolid. Põhipunktid: 1. Kui inimesed otsustavad eemaldada suurt objekti ilma tööriistadeta, isegi kui nad valivad seda tööd tegema ainult tugevad inimesed, oleks see ikkagi mõttetu. 2. On kaks meetodit: üks, kus järgitakse olemasolevaid teadmisi, ja teine, kus leiutatakse midagi uut. Need, kellele sobib esimene meetod paremini, jätkaku samas vaimus. Küll aga need, kellele loodus on andnud võime näha asjade erinevaid külgi, tahtmise rajada tee nende sisemusse ja tõestada midagi, need hakaku teadlasteks. 3. Kui keegi tahab füüsilise tööga, mitte disputeerides filosoofias vastuseid saada, peab seda tegema vastutustundlikult, harjuma asjade peensusega, parandama halvad mõtteharjumused ja alles siis kasutama oma otsustusvõimet. 4. Me austame vanemate autorite poolt tehtut, kuid kui me alustame millegi uue
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3
F. Bacon "Uus Organon" Inimesed kes räägivad loodusest kui läbi uuritud asjast põhjustavad sellega tohutut kahju filosoofiale ja teadustele. Seda on teinud ka need, kes ütlevad, et teada midagi ei ole võimalik. Ta mainib ka antiikkreeklasi, kes arvasid, et see kas midagi on teada ei ole mitte vaidluse, vaid kogemuse asi. Tavainimesed meetod midagi teada on see, et kõigepealt määravad nad tõsikindluse astmed. Seejärel rajame mõttele uue ja kindla tee meelte tajumisest endist. Tekstis leitakse, et igapäeva elu ja nii nimetatud iidolid rikuvad ära algse mõte. Autor pakub välja, et mõtet tuleks edasi arendada süsteemselt ja mitte lasta sel omasoodu edasi liikuda. Väidetakse, kui inimesed ei oleks kasutanud masinaid füüsiliseks- ja paljast mõtte jõudu intellektuaalseks tööks, siis oleks nad väga vähesega hakkama saanud. Tuuakse näide obeliski tassimisest inimjõul ja
Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon kujutis, viirastus, iidol). Ta leiab, et iidoleid on nelja liiki: 1) Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi. Samuti on inimesele omane märgata ainult tema seisukohti kinnitavaid FAKTE. Sama liiki iidolid põhjustavad usku astroloogiasse ja ennetesse. 2) Idola specus ehk koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kavatsusest, eluviisist ja elus kogetud sündmustest. Iga inimene elab justkui isiklikus koopas, mis kõike moonutab. 3) Idola fori ehk turuiidolid on tingitud sellest, et inimene kasutab sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel see koguni puudub. Näiteks pole tähendust sõnal saatus
Popper "Teadmised ilma autoriteedita" Locke "Essee Inimarust" Popper kirjutab oma essees "Teadmised ilma autorideedita" teadmiste allikatest, esitades vastuväiteid empiristide arusaamale, et teadmiste allikaks on vaatlus. Essee põhiidee on,et teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teadmiste otsingul ei tasu pärida teadmiste allikate järele vaid tuleb uurida, kas esitatud väide on tõene ja kooskõlas faktidega. Inimestel tasuks algseima teadmisteallika ideest loobuda
Algusega on kõige tihedamalt seotud Francis Bacon. Kõikidele nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi. Mis on hea, see on ka kasulik (ja vastupidi). Filosoofia põhiküsimuseks sai "Mis on tunnetuse lähtealus? (kas matemaatiline teooria või teaduslik eksperiment?). EMPIRISM -- tõsikindlate teadmiste allikaks on EKSPERIMENT. RATSIONALISM -- tunnetuse aluseks on MATEMAATIKA ja FORMAALNE LOOGIKA. SENSUALISM -- tunnetuse allikaks on meelte, tajude andmed. (Meelelise ja ratsionaalse vahekorra probleem sai alguse Parmenidesest (6.-5. s. e.m.a.)). FRANCIS BACON (15611626) Esimene empirist. Põhiteos ,,Uus organon", mille vastandas Aristotelese loogikaalastele töödele, mis olid kokku võetud nimetuse ,,Organon" (eesti keeles ,,tööriist") all. Vaen Aristotelese mõtlemise vastu. Bacon väitis: ,,Parem on jaotada loodus osadeks, kui abstraheeruda." (Viitas seejuures Demokritosele.) Propageeris teaduse tekkimist. Tema
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunka
Selgitage, kuidas. Näiteks: inimese mõistuses on erinevate õunasortide kujutised: kuldrenett, sügisjoonik jne. Abstraheerimise teel näeb inimene kõikidel erinevatel õunadel omamoodi tunnuseid ja need tunnused kokku moodustavadki õuna üldidee. 41. Selgitage Locke’i seisukohta primaarsete ja sekundaarsete omaduste probleemis. Locke’i arvates on asjadel olemas omadused, mis meis erinevaid aistinguid esile kutsuvad. Locke väitis, et on kahte sorti omadusi, primaarsed ja sekundaarsed. Primaarsed omadused on niisugused, mis mitte kunagi ei muutu st., et ei sõltu vaatlejast. Sekundaarsed omadused on need, mis sõltuvad olendist, kes neid tunnetab. 42. Selgitage, mille poolest erineb Locke’i arvates tunnetusvõime otsustusvõimest (ingl judgement). Locke’i arvates erineb tunnetusvõime otsustusvõimes seepärast, et tunnetusvõime annab vaid tõestatud ja õigeid
Taju ei ole olemas nendeta. Igasugune taju peab suhtestama inimteadvuse põhiliste toimimisviisidega. Taju eeldab ümberlükkamatuid üldmõisteid. Transtsendentaalne filo- (inimlik kogemus) Viitab analüüsile, mis puudutab inimliku kogemuse vältimatuid tingimusi. Pürgib paljastama üldkogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kant tahab olemasolevast teada saada, mitte selle üle kohut mõista. Aru kategooriad- 12 tki. Kogu iseloomustab idee- inimaru ja mõtlemine toetub taju ületavatele põhimõtetele, mille abil ongi alles võimalik igasuguse tajuaines mõistuslik käsitlemine. Aru kategooriad puudutavad meile ilmnevat maailma, mitte asju iseeneses. Mõistuse ideed- aistmise ja tajust kõrgem tasand inimmeele tegevuses on puhas mõistus. Puhta mõistuse ideed, reguleerivad põhimõtted, saavad nii inimlikus reaalsuses. Inimmõtlemises on tähtis roll printsiipidel, mida teaduslikult ei saa põhjendada ega tuletada kogemustest.
annaabi.ee 
