Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Autoriõiguse lepingu sõlmimise kord". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
autoriõigus, autoriõigusega, lemsalu, loometöö, teadusteostele, tegija, kasutamisel, garantiid, loomisega, teosele, varalised, ainuõigus, lubada, autoritasu, pärandittelevisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. (2) Autoriõiguse seadus sätestab: 1) kirjandus, kunsti ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; 2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus, kunsti ja teadusteostele ning nende õigused; 3) õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio ja televisiooniorganisatsioonidele (autoriõigusega kaasnevad õigused); 31) andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse; 32) filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused; 4) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides;
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed;
faira (“scene to be made” or “scene that must be done”). See, et nimetatud objekte ei kaitsta autoriõigusega, ei tähenda, et nad on üldse õigusliku kaitse alt väljas. Näiteks riigi ametlike sümbolite kaitse on ette nähtud avaliku õiguse normidega ja teatud juhtudel võib faktide ja andmete moonutamine kaasa tuua kriminaalvastutuse. 6. Autoriõiguse tekkimine. - slaid 10; AutÕS § 7 Autoriõiguse tekkemoment: § 7. Autoriõiguse tekkemoment (1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. (2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. (3) Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 3 [RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] Autoriõigus tekib teose loomisega
tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõiguse seadus sätestab: · kirjalike teoste spetsiifilise õiguse kaitse oma loometöö tulemustele · isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjalikele teostele ning nede õigustele. · õigused teoste esitajatele, fonogrammtootkale ning raadio- ja TVorganistatsioonidele. · teatud piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides. · õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Autoriõigus kuuluvad algselt teose autorile, kui ei ole õiguste osas ette nähtud teisiti. Teose autoriks on füüsiline isik või isikud, kes on selle teose loonud. Juriidilisele isikule kuulub autoriõigus vaid käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel.Riigile kuulub autoriõigus vaid mõnedel juhutudel. Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma,
...... 19 2.2 Autoriõiguste rikkumisega kaasnev karistus- ja tsiviilõiguslik vastutus..................................22 Kokkuvõte.................................................................................................25 Kasutatud kirjanduse loetelu.................................................................. 26 2 Sissejuhatus Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba. Samuti on ka üldiselt autoriõiguse seadusega kaitstavate teoste puhul, kus peaks olema autori nõusolek teose kasutamiseks. Teos ei vaja iga kord autori nõusolekut ning seda võib kasutada ilma e eelneva nõusolekuta. Kursusetöö autor peab oluliseks välja selgitada, millisel juhul on teose kasutamine õiguspärane ja millisel juhul on vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning kahjustab põhjendamatult autori seaduslikke huve. Tänapäeva
televisiooniülekannetega, - leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, - teaduslike avastustega, - tööstusnäidistega, - kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslikenimede ja tähistega, - kaitsega kõlvatu konkurendi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele (AutÕS § 4 lg 1). Õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele on autoriõigusega kaasnevad õigused (§ 1 lg 2 p 3) ehk naaberõigused. Tööstusomandi objektideks vastavalt Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1883) artikli 1 lõikele 2 on patendid, kasulikud mudelid, tööstusnäidised (tööstusdisainlahendused), kaubamärgid, teenindusmärgid, firmanimetused või
Teose kasutamine Teose äriline kasutamine toimub autorilepingu alusel. Teose kasutamine võib seisneda teose reprodutseerimises (trükkimises, salvestamises jms kopeerimises), levitamises, avalikus esitamises, üldsusele edastamises jne. Selline kasutamine on otseselt seotud autori õigustega. Iga autorile kuuluv õigus väljendab teose praktilise kasutamise teatud viisi. Tuleb silmas pidada, et alljärgnev käsitlus ei sõltu sellest, kellele kuuluvad autoriõigused teosele: kas autorile endale või tema õigusjärglasele (tööandjale, filmi produtsendile, riigile või pärijale). Kõigil juhtudel on õigustatud subjektil samad võimalused oma õiguste kasutamiseks. Teose ja selle pinnal tekkivate õiguste kasutamise võib autoriõiguse seaduse (AutÕS § 46 ja 47) kohaselt toimuda järgmiselt 1) autor annab üle ehk loovutab oma varalised õigused. Sellisel juhul autorile endale varalisi õigusi ei jää. Uus õiguste omaja muutub varaliste õiguste
märgistama. 2. Autoriõigusega kaasnevad õigused Esitajaõigused Muusikute, tantsijate, näitlejate jne õigus oma esitusele. Raadio- ja televisooniorganisatsiooni õigused Õigus saateid salvestada, kopeerida, levitada. Fonogrammi (helisalvestise) tootja õigused - isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine. Sui generis andmebaasi tegija õigused - Andmebaasi tegijale eriõigused tema poolt tehtud investeeringu kaitseks (võib olla kaitstud ka autoriõigusega). Filmi esmasalvestus Varem avaldamata teos, mis pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldatakse Mittekaitstava teose kirjanduskriitiline või teaduslik väljaanne 3. Tööstusomand Tööstusomand on üldmõiste, mis hõlmab eelkõige õigusi, mis tuleb kanda riiklikusse registrisse,
esitamise kuupäevast arvates. Hageja võib nõuda ainuõiguse lõppenuks tunnistamist hagi aluse tekkimise kuupäevast arvates. (3) Ainuõiguse tühiseks tunnistamine või ainuõiguse lõppenuks tunnistamine ei ole aluseks enne vastava kohtuotsuse tegemist jõustunud ja täidetud ainuõiguse kaitse kohta tehtud kohtuotsuse ega varem sooritatud toimingu tühistamisele. (KaMS §55) Kaubamärgiõiguste kaitse. Õiguskaitse saanud kaubamärk annab selle omanikule ainuõiguse kaubamärgi kasutamisel. Rikkumise lõpetamise ja kahju hüvitamise nõuded. 1) Kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu: 1) õigusrikkumise lõpetamiseks; 2) tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks. Proportsionaalsus. Taotluste kaalumisel tuleb silmas pidada rikkumise raskusastme ja määratud
3. tööstusomand. (Samas: 1-3) Antud töös keskendun ma autoriõigusele ja Eesti Vabariigis reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, kuid samuti võlaõigusseadus, karistusseadustik ja põhiseadus. Viimases ütleb §39, et „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.“ (Eesti Vabariigi 2015) Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigus autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ning antud seaduse järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. „Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis“ (Autoriõiguse 2019). Autoriõigus on tugevasti seotud ka teiste õigustega, mida nimetatakse naaberõigusteks ja mis omakorda tekivad juba autoriõigustega kaitstud tööde ümber. „Naaberõigused tulenevad autoriõiguse põhimõtetest ja antakse teoste esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja
Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omandil on kolm liiki: autoriõigus kirjandus-, kunsti ja teadusteostele, autoriõigusega kaasnevad õigused ehk teoste esitajate, fonogrammitootjate ja raadio- ning televisiooniorganisatsioonide õigused ja nn tööstusomand, mis hõlmab õigusi leiutistele, kasulikele mudelitele, kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele, geograafilistele tähistele, kaitset nn kõlvatu konkurentsi vastu jms.2 Autoriõigus kui iseseisev normistik riigi õigussüsteemis moodustab eraõiguse ühe osa ehk instituudi.3
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
- kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu Intellektuaalne omand Ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 29 5.05.2016 Intellektuaalne omand - autoriõigus - autoriõigusega kaasnevad õigused - tööstusomand Autoriõigus Autoriõigus tekkib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõigus Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 30 5.05.2016 Autoriõigus Teos on originaalne, kui see on autori
Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
a. kui see on vormistatud teadusteosena. Autoriõigus kaitseb vaid teose väljundusvormi, mitte aga otseselt tema sisu. 3 Alates 12.12.1992 kehtib Eesti Vabariigis Autoriõiguse seadus, mis sätestab kirjandus, kunsti- ja teadusteoste autorile spetsiaalse õiguse (st. autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused ning autoriõigusega kaasnevad õigused (õigused teoste esitajatele). Autoriõigus tekib teose loomisega. Teose loomiseks loetakse teose mingis objektiivses tajumist ja reprodutseerimist võimaldavas vormis fikseerimise momenti. Autoriõiguse tekkimiseks ja teostemiseks ei nõuta mitte mingeid formaalsusi (näiteks: registreerimist, deponeerimist jne.).Teos loetakse avaldatuks, kui teos
Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Autoriõigused Sõnal autoriõigus võib olla mitu tähendust. Autoriõigus on üks intellektuaalse omandi liik aga samuti on ta iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, võlaõigusseadus, karistusseadustik aga samuti Põhiseadus. Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autoriõiguse seaduse § 7 järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis2. Nimetatud seaduse tähenduses loetakse teoseks mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.
vastavates riiklikes asutustes. Eestis -> Patendiamet tööstusomandi liikidest leiab praktikas kõige enam kasutamist kaubamärk. Kaubamärk on tähis, mida ettevõtja kasutab oma kauba või teenuse tähistamiseks, et eristada oma kaupa või teenust teiste ettevõtjate poolt pakutavatest kaupadest/teenustest. Kaubamärk annab selle omanikule teatud ainuõigused kaubamärgina registreeritud tähistamise kasutamisel ning õigusi keelata selle kasutamist teistel isikutel. Oluline on, et õiguskaitse antakse üksnes kauba/teenuse turustamisel kasutatavale tähisele, ning kaubamärgi registreerimisega ei saa monopoliseerida kaupa või teenust ennast. Patendi või kasuliku mudeliga kaitstakse leiutisi, milleks võib olla seade, meetod või aine. Õiguskaitset saab taotleda leiutisele, mis on uus, omab leiutustaset ning on tööstuslikult kasutatav
tunnistamist teose autoriks (õigus teose autorsusele); õigus valida viis autorinime kasutamiseks, kas kodanikunimena, varjunimena vms (õigus autorinimele); õigus teha ise või lubada või keelata teistel isikutel teha teoses, teose pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi (õigus teose puutumatusele); õigus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (õigus teose lisadele); õigus vaidlustada mis tahes moonutusi või ebatäpsusi teoses, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ja õigus vaidlustada teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori aule ja väärikusele); õigus ise otsustada, millal on teos üldsusele valmis esitamiseks (õigus teose avalikustamiseks);
Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist. Satelliidina käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse mis
Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav. Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel: 1. originaalne, 2. väljendatud objektiivses vormis, vormi kaudu tajutav, 3. reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Mittevaralised õigused: Teose autoril on: 1) õigus autorsusele; 2) õigus autorinimele; 3) õigus teose puutumatusele; 4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele;
Eestis on autoriõiguse nurgakivi põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule. Olulisim autoriõiguse küsimusi reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse seadus määrab autoriõiguste kuuluvuse töösuhetes, kui autoriõiguste kuuluvus ei ole eraldi reguleeritud töölepingus või töötaja ja tööandja kokkuleppes. Autoriõiguse seaduse kohaselt tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril teosele autoriõigus, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti (AutÕS § 32 lg 1). Kui teos ei ole loodud töötaja otseste tööülesannete täitmise korras, siis töötaja varalised õigused tööandjale üle ei lähe. Isiklikud õigused on autoriõiguse seaduse kohaselt teose autoriga lahutamatult seotud (AutÕS § 11
lõppenud; isiku õigus kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskiitilise või teadusliku väljaande. 3. Tööstusomand kaubamärk; (patentne) leiutis; kasulik mudel; tööstusdisaini lahendus; geograafiline tähis; mikrolülitise topoloogia; kaitse kõlvatu konkurentsi vastu; konfidentsiaalne teave; uue taimesordi või põllumajanduslooma tõug. 2. Autoriõigusega kaitstavad teosed Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teose tähenduseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse,kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objetiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaale kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on
presumptsiooniks. Kui keegi vaidlustab autorsuse, siis peab just vaidlustaja tõendama, et teosel näidatud isik ei ole selle teose autor. Ühisel autorsusel on kaks liiki ühisautorsus ja kaasautorsus: 1) ühisautorsus tekib juhul, kui teos moodustab ühe jagamatu terviku. Näiteks kui kaks autorit on oma teose algusest kuni lõpuni kirjutatud lahutamatus koostöös, kellest kummalegi neist kuulub autoriõigus teosele tervikuna. 2) kaasautorsus tekib juhul, kui teos koosneb iseseisva tähendusega osadest, mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. Iseseisev tähendus on sellisel teose osal, mida saab kasutada sõltumatult teose teistest osadest. Igale kaasautorile kuulub autoriõigus nii teosele tervikuna kui ka tema poolt loodud teose osale. Iga kaasautor võib enda loodud osi kasutada iseseisvalt ka väljaspool ühist teost.
isiklikud ehk moraalsed õigused ja varalised õigused. Asjaõigused on vaid varalised õigused. Isiklikud õigused tekivad ka teatud tööstusomandi liikide puhul. Ühiskonna majanduslik ning kultuuriline areng ja tehniline progress on otseselt seotud IOga. IO peab tagama turumajandusel põhinevas ühiskonnas autoritele ja nende õiguste omajatele sissetuleku ja ettevõtjatele investeeringud. Kogu tootmine ja teenindus põhineb suures osas tööstusomandi kasutamisel, kultuuritööstus aga autoriõigusel. IOl põhinev tööstus on kasvufaasis ja seal töötab märkimisväärne osa elanikkonnast. Ettevõtte tasandil omab tähtsust IO portfelli koostamine, IO väärtuse hindamine ja IO turustamine kommertsialiseerimine) mitmesuguste lepingute abil. 2. autoriõiguse tekkimine Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis
hüvitist. 3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? + Kirjandus, kunst, teadus, esitlused, leiutised, teadusavastused, tööstusdisainilahendused, kaubamärgid. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? + · Autoriõigused - Originaalteose autorile antud õiguste kogum · Autoriõigustega kaasnevad õigused - Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne · Tööstusomand - üldmõiste, mis tähistab õigusi patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele, kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele, geograafilise tähise kasutamisele, mikrolülituste topoloogiatele, uutele taimesortidele ja kaitsele kõlvatu konkurentsi vastu. 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? + Kirjandus-, kunsti- ja teadusvaldkondades loodud originaalne (autori enda loomingu) tulemus ehk teos
Seega, mis on teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös? Autoriõigust reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seaduse järgi saab teose autoriks olla füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, seega kuuluvad siia ka kõik õppematerjalid, internetileheküljed ja arvutiprogrammid. Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma. Õppematerjalide seisukohalt on oluline autoriõiguse seaduse § 19, mis käsitleb teose vaba kasutamist teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel. Teose vaba kasutamine on esmajoones mõeldud avalik-õiguslikele üldhariduskoolidele ja kõrgkoolidele
selle eest maksmata. Vaba tarkvara puhul on programmi lähtetekstid alati kättesaadavad. Vaba tarkvaraga sarnased õigused on ka avatud lähtekoodiga tarkvaral (Open Source Software). 2.6 Avalik tarkvara Avalik tarkvara on tarkvara, mille puhul programmi autor on selgesõnaliselt loobunud kõikidest varalistest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 7-le tekib autoriõigus teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega, seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3). Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted: · autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud; · programmist võib teha arhiivikoopiaid ning samuti ka koopiaid levitamise eesmärgil
jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest. Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 3 järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist teiste isikute poolt ei 4 lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...". Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu.
Loobumine kantakse kinnistusraamatusse omaniku notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kinnisasi, millest on loobutud, läheb riigi omandisse. Omandi üleminek kantakse kinnistusraamatusse. KINNISOMANDI ULATUS Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses.
pildid tuntud kunstnike maalidele, nt Leonardo da Vinci "Mona Lisa", Salvador Dali "The Persistence of Memory" jne. Projektil on ka koduleht nimega FatCatArt, milles asuvas galeriis on teosed jagatud gruppidesse sajandite ning piirkondade järgi (nt antiik-kunst, Itaalia renessanss ja 16. sajand, moodne kunst jne). Kasutatud on nii praeguseks surnud kui ka elavate kunstnike töid ning igal juhul on originaalteose autori nimi nimetatud, kuid teose pealkirja on tihti muudetud töödeldud teosele sobivamaks. Eelkõige tekitas mulle autoriõiguste rikkumise kahtlust selle projekti puhul see, et autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast surma, mis tähendab, et selle aja jooksul tohiks teost kasutada (nii töödelda kui levitada jms) vaid autori poolt antud loa ehk litsentsi alusel. Kuigi FatCatArt-i puhul ei saa ma olla täiesti kindel, et teose kasutamiseks pole luba küsitud, kahtlen ma selles väga ning ilmselt on FatCatArt-i puhul seda varalist õigust rikutud näiteks
• on pannud toime varguse Majanduslikel põhjustel: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 35. Mis on intellektuaalne omand? Millised on intellektuaalomandist tulenevad õigused? Inimese intellektuaalse tegevuse tulemus ning õigus selle eest tasu saada. Intellektuaalomandist tulenevad õigused – autoriõigus, naaberõigused, tööstusomandist tulenevad õigused ja kaitsedokumendid. 36. Mis on ärisaladus? On ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Vastavalt Konkurentsiseadusele loetakse ärisaladuseks niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. 37. Mis on patent ja selle eelised? Patent on üks leiutiste õiguskaitse vormidest (patendikaitse)
annaabi.ee 
