1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18
kasutada koos jadapeenfiltritega. 32. Töötava mootori temperatuuritsoonid 85-95 kraadi umbes jahutusvedelik tavaliselt 33. Jahutussüsteemi agregaadid ja osad Paisupaagi kork, klapptermostaat, termomeeter, temperatuuriandur, radiaator, ringvoolu pump, radiaator, külm õhk, paisupaak. 34. Termostaadi eesmärk ja tööprintsiip Termostaat reguleerib mootori jahutusvedeliku temperatuuri. Mootori käivitamisel on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud jjahutusvedelikku ei lasta jahutusradiaatorisse. Jahutusvedelik soojeneb mootori plokis piisava temperatuurini (85-95) siis avaneb termostaadilapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse, kus toimub vedeliku jahtumine. Termostaadi klapp sulgub ning jahutusvedeliku temperatuur jällegi tõuseb. Selline protsess toimub mootoris lugematuid kordi, et tagada mootori ühtlane temperatuur. 35. Radiaatorikorgi klapid
Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt: · mehaanilised · hüdromehaanilised · mahthüdraulilised · elektromehaanilised · astmelised · astmeteta · automaatülekanded. Mehaaniliseks nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised ülekanded jaotatakse astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmeline või sujuv. Mehhaanilise astmelise jõuülekande põhiosad on: 1. Sidur tagab mootori sujuva ühendamise/lahutamise ülekandega; sujuva käiguvahetuse ja kohaltvõtmise. 2. Käigukast tagab ratastele kantava pöördemomendi suuruse ja suuna muutmise; saab seega muuta sõidusuunda ning lahutada mootori pikemaks ajaks ratastest. 3. Jaotuskast tagab pöördemomendi jaotamise sildade, lisaseadmete või käitusvõlli (jõuvõtuvõlli) vahel. 4. Kardaanülekanne kannab pöördemomendi jaotuskastist või käigukastist sildadele ja käitusvõlli reduktorile. 5
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast ....................
Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. 3. Siduri töötamine Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. Veetav ketas on asetatud hooratta ja suruketta vahele. Suruketas pöörleb koos hoorattaga, kuid saab liikuda hoorattast kaugemale ja lähemale. Kui veetav ratas ei puutu kokku suruketta ja hoorattaga on sidur väljalülitatud, sidurivõll seisab ning pöördemomenti hoorattalt käigukastile ei kanta. Kui suruda surukettaga veetav ratas vastu hooratast, siis hakkavad hõõrdejõud veetavat ketast kaasa vedama ning jõud kantakse hoorattalt käigukastile. 4. Siduri ülesanne, arvutamine 1. ülesanne : Siduri abil on võimalik mootor ajutiselt jõuülekandest lahutada ja nad omavahel sujuvalt ühendada. Jõuülekande lahtiühendamine mootorist on vajalik masina peatamisel,
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja
Väntvõlli põsed on väntmehhanismile vastukaaluks, nad ühtlustavad tsentrifugaaljõudu ja sellega laagrite kulumist. Põskedesse on pressitud võllikaelad, millega väntvõll toetub karteri külgseintes asuvatele raamlaagritele. Raamlaagrid on kas kuul- või rull-laagrid. Õli ja gaasi läbipääsu tõkestamiseks on raamlaagrid tihendatud kaelustihenditega. Karterist väljaulatuva ühe võllikaela otsas on hooratas ventilaatoriga ja teises otsas sidur. Sidur ja hooratas on võllikaelte otste külge kinnitatud keermesliidetega. Magneetosüütega mootorsaagidel on hoorattapoolsel väntvõllikaelal ekstsentrik või väljalõige magneeto käitamiseks. Karter on mootori alus, mis ühendab kõiki mootori sõlmi ja detaile. Karter koosneb kahest poolest, mis valmistatakse kergmetallide sulamitest ning karteripooled ühendatakse omavahel poltide või kruvide abil hermeetiliselt, sest karteri siseruum täidab pumbakambri ülesannet.
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja
dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas-
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AUTOTEHNIK JÕUÜLEKANNE JUHENDAJA PÄRNU 2014 Diferentsiaal Diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda. Kurvis peavad välimised rattad läbima tunduvalt pikema tee kui sisemised rattad. Seega hakkaksid rehvid auto keeramist takistama. Diferentsiaali on vaja ka siis, kui üks ratas veereb ebatasasel kohal. Diferentsiaal koosneb taldrikhammasrattast, korpusest,kahest sateliidist, kahest koonushammasrattast ja ristteljest. Korpus kinnitub taldrikhammasratta külge ning hoiab paigal sateliiteja koonushammastattaid
hõõrdumist vedrukanalis. Mootori väändemoment kandub kaarvedrude kaudu äärikule. Äärik on needitud sekundaarse hooratta külge ja selle keeled lähevad kaarvedrude vahele. Sekundaarne hooratas kasvatab oma massiga aeglustusmomenti käigukasti poolel. Soojuse eemaldamise tõhustamiseks on hoorattal ventilatsiooniavad. Kuna väändesummuti on integreeritud kahemassilise hoorattasse, kasutatakse sidurilamelli tihti algse mudelina ilma väändesummutita. Ehitus DCT sidur · Kahe siduriga siduripakk · Korraga pidevalt töös üks sidur DSG sidur · Siduripakkidega element · Korraga ühendatud üks pakk · Sidur on õli sees Tsentrifugaalsidur · Töötab tsentrifugaaljõu mõjul, mootori pöörete tõustes liiguvad raskusvihid vastu trummlit ja see paneb liikuma tööorgani. Hüdrotrafo · Hüdrotrafo, ehk vedelikuline pöördemomendi muundur, asub mootori ja käigukasti vahel ning koosneb
Siukesi mootoreid kasutatakse üldjuhul suurtel masinatel(laevad, vedurid). Kolvi liikumisel silindris toimub pidevalt gaaside ruumala ja temperatuuri muutumine. Muutub ju kolvi peal oleva ruumi suurus pidevalt väiksemaks, kui kolb liigub Ü.S.S poole ja vastupidi. Diiselmootoris kokkusurutud õhk peab kuumenema kütuse süttimis temperatuurini. Mootori ehitus Sisepõlemis mootor koosneb 2 mehhanismist ja neljast süsteemist. Mehhanismideks on vänt mehhanism ja gaasijaotus mehhanism. Süsteemideks on toitesüsteem, süütesüsteem, õlitussüsteem, jahutussüsteem. Vänt mehhanism väntmehhanismiks on vastuvõtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Vänt mehhanism koosneb mootoriblokk, blokikaas, karter, kolvid, kepsud, väntvõll koos laagritega, rõngad, hooratas, kolvi sõrm, kepsu laagrid. Gaasijaotus mehhanism selle ülesandeks on teostada mootori silindrites gaasivahetus st, et
..5 satelliithammasratast. Planetaarülekandel võivad olla vedavaks või veetavaks osaks nii päikeseratas, kroonratas kui ka satelliitide raam. Planetaarülekande eri osade lukustamisel saab palju erinevaid ülekandearve. Kuna siirdumine ühelt ülekandelt teisele saab toimuda ilma ülekannet lahutamata, siis sobivad sellised ülekanded väga hästi automaatkäigukastidesse Joonis 6. Kroonratas, sateliithammasratas, päikeseratas 2.3 Planetaarülekande sidur ja pidur Planetaarülekande eri osade lukustamine toimub hüdrauliliselt juhitavate sidurite- ja piduritega. Mõnedel juhtudel kasutatakse ka mehaanilisi vabakäigusidureid. Piduritega lukustatakse planetaarülekande mõni osa käikukasti kerega. Pidurina kasutatakse ujuvaid ketas- või lintpidureid. Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena kasutatakse
rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator.
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1. Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist
asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke. Kardaanülekanded autodel on ühe- või kahe võlliga. Ühevõlliline kardaanülekanne koosneb õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne. Peaülekanne paikneb autodel tavaliselt vedavas sillas. Peaülekannet on vaja kahel põhjusel: ta ühendab auto pikisuunalise kardaanvõlli ristisuunaliste rattavõllidega ja suurendab pöördemomenti. Kui peaülekane vedava hammasratta telg veetava taldrikhammasratta telje suhtes asub madalamal, on tegemist hüpoidülekandega. Tagaveoga auto üheastmelises peaülekandes on kaks koonushammasratast. Suuremat,
3.2. Jõuülekanne Mootori töötamise ajal pöörleb mootoris väntvõll. Väntvõlli pöördumisest tekib pöördemoment, mis läbi jõuülekande kantakse vedavatele ratastele. Traktori jõuülekanne koosneb sidurist, vaheülekandest, käigukastist, peaülekandest, diferentsiaalist ja lõppülekandest. Peale siduri suureneb kõigis jõuülekande astmetes pöördemoment ja väheneb võllide pöörlemissagedus. Sidur on vajalik jõuülekande sujuvaks sisse ja välja lülituseks, käiguvahetuseks ja käigukasti kaitseks. Traktorite jõuülekandes kasutatakse ühe ja mitmekettalisi kuivi hõõrdesidureid ja hüdrosidureid. Sidureid juhitakse mehhaaniliselt ja hüdrauliliselt. Hüdrauliline sidur võimaldab sujuvat liikumise alustamist. Mehaanilisi sidureid tuleb perioodiliste hoolduste käigus reguleerida (pedaali vabakäiku ja käppade asendit)
4 Planetaarülekannete skeemid: a kroonratta joonkiirus b päikeseratta joonkiirus, c satelliitide raami joonkiirus Pöördemoment antakse sisselülitatud siduri abil ühele planetaarülekande hammasratastest ja mingi käigu saavutamiseks tuleb reeglina mõnda teist hammasratast pidurdada. Joonisel 12 on planetaarülekannet võrreldud kahe hammaslati ja nende vahel paikneva hammasrattaga. Kui alumist hammaslatti hoitakse kinni ja ülemist liigutatakse (skeem 12.1), siis hammasratas nende vahel liigub kiirusega c, mis on kaks korda väiksem ülemise hammaslati liikumiskiirusest a. Pidurdades planetaarülekande päikeseratast toimib sama põhimõte ka seal. Vedav võll ühendatakse kroonrattaga, veetav võll aga satelliitide raamiga. Ülekandearv ei ole sel juhul mitte kaks nagu hammaslattide puhul, vaid sõltub ka kroon- ja päikeseratta hammaste arvust. Selline ülekandeskeem on kasutusel planetaarülekande teisel käigul (vt 3.5.5). Skeemil 12
..................................................................................... 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.................................................................5 Jahutusvedelik.........................................................................................................................6 Veepumba ajam.......................................................................................................................6 Salongi küttesüsteem...............................................................................................................6 Jahutussüsteemi inglise keelsed nimetused.............................................................................6 Küsimused............................................................................................................
kõver) suhtes vastavalt väntvõlli pöörlemisele, mis on horisontaalteljel kraadides väljendatuna. Vertikaaltelg näitab klapi avatust tollides. Nagu näha on selle nukkvõlli klapitõus umbes .470". Joonisel on piltlikult illustreeritud ka eelmises loengus lahti seletatud mõistet 'duration @ .050', mis nagu ehk meeles on, tähistas seda kestust (väntvõlli pöörelmiskraadides), mille jooksul on klapp avatud rohkem kui 0,05*rocker ratio tolli. 24 Graafik algab töötakti algusest, kus süüteküünal on segu süütanud ning kolb liigub põlevate gaaside survel ülemisest surnud seisust allapoole. Seda näitab langev punktiirjoon. Selgub, et põlevad gaasid on selleks ajaks, kui kolb on poolel teel alla (90 kraadi peale Ü.S.S.), suure osa oma tööst juba teinud ja seepärast võibki juba hakata väljalaskeklappi avama.
Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas kiiluvad nukid välisvõru ja rummu omavahel kinni. Märg mitmekettaline sidur on ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnane mitmekettalisele pidurile. Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti kerega, siduriga aga planetaarülekande teise liikuva osaga. Käigul ühendab ederpidisõidu sidur C1 käigukasti vedava võlli esimese planetaarülekande P1 kroonrattaga. Kuna esimese planetaarülekande satelliitide raam on ühendatud jäigalt veetava
Klappe hoiavad suletuna klapivedrud. Mootori osi saab rühmitada otstarbe järgi: mehhanismid ja süsteemid. Toitesüsteem valmistab õhust ja bensiinist sobiva koostisega küttesegu, mida gaasijaotusmehhanism silindritesse laseb. Toitesüsteemi kuuluvad bensiinipump, karburaator koos õhufiltriga, sisselasketorustik ja bensiinipaak. Viimane asub mootorist eemal. Paagist karburaatorisse pumbatud bensiin seguneb filtrist tuleva õhuga. Kui klapp on avatud, imetakse segu sisselasketorustiku kaudu silindrisse. Süütesüsteem tekitab silindris vajalikul hetkel sädeme, et küttesegu süttiks. Süütesüsteemi kuuluvad katkestijaotur, süütepool ja küünlad. Õlitussüsteem toimetab hõõrdepindade vahele õli, et vähendada kulumist ja kuumenemist. Õlitussüsteemi osad on õlipump, filter ja kanalid. Jahutussüsteem piirab temperatuuri tõusu, et mootori osad end paisumise tõttu kinni ei
20.rihmad th. Rihmad tuleb vahetada vastavalt auto tootja poolt ettenähtud kilomentraazi läbimisel. Või siis rihmade pragunemisel või õli või muude vedeliku sattumisel rihmale.rihmadel tuleb ka kontrollida rihmapinksust(vendilaator rihmal) Hammasrihmadel tavaliselt pingsst ei kontrollita enne kui võib tekkida mingi klagisev hääl või vilin . 21.siduri rikked avastamine ja kõrvaldamine kõige enim levinuvaks rikkeks on siduri ketta friktsioonkatete kulumine mille tõttu sidur hakkab libisema, siduri libisemist tunneb ära kõige kergemini kui sõites 4-5 käiguga ja vajutades gaasipedaal põhja mootori pöörded tõusevad aga auto edasi ei liigu, siduri libisemisepõhjuseksvõib veel olla siduri korvi ja laagri vahelise lõtku puudumine.Kui sidur ei lahuta tähendab et kohapeal mootori töötades käigu sisse panemisel käik sisse ei lähe kuid hästi õrnalt liikutab autot. Põhjuse otsimist võib alustada kas siduri pneumo või trossajemist samas võib olla
A.K.K on auto ks mugavamaid ja ohutumaid tegureid tagav seade. Vabastab juhi linnaliikluses kohustustest ja suurendab juhi thelepanu liikluses. AKK maksab rohkem, ehituselt keerulisem,hooldus ja remont on kallim. Kiiresti kuluvad sidur ja pidur. Remondil nuab AKK head tmeest. Kulub ligi 10% rohkem ktet. Sest kulutab rohkem mootori vimsust. Siduautode AKK-d jagunevad sltuvalt mootori paigutusest,risti ja pikki. Tphimttelt on need kastid hesugused,kuid risti asetusega AKK-del on kigukastis pealekanne. AKK llitatakse kike sisse sidu ajal automaatselt. Kikude muutus muutub vastavalt gaasipedaali asendile,auto liikumis kiirusele.AKK-l on ks tagasi kik, ja ks parkimis kik, Siduri asemel kasutatakse hdrotrafot,
Lukustatud A = Päikeseratas B = Kroonratas C = Satelliitide raam ZA = 12 ZB = 36 i = 1/(1+12/36) i = 0,75 3 4 4. Mille poolest erineb mimteketteline sidur mitmekettelisest pidurist? Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti kerega, siduriga aga planetaarülekande teise liikuva osaga. 5. Mida tuleb teha uute enne paigaldamist uute hõõrdkatetega? Uusi hõõrdkatteid tuleb enne paigaldamist leaotada vähemalt 15 min. käigukasti õllis. 6. Nimte joonisel kujutatud piduri liik ja selle detailid! Pidurilint Trummel Kolb
peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator
Rippklappidega gaasijaotusmehanismide liigitus. Klapipea temperatuurid 1- klapi säär, 2- klapi lukusoon, 3- klapi äärik, 4- jahutusaine, 5- klapi pea e taldrik Klapi tööpind sobitatakse lihvimise teel pesa tööpinnaga. Tööpinna laius võib olla vahemikus 1...1,5 mm. Kui klapi tööpind laseb gaase läbi, kahjustub see pind kuumuse käes. Seda nimetatakse klappi põlemiseks. Skeemil 1 on klapi tööpind klapi töödeldud serval õige laiusega ja klapp pesas õiges aendis. Klapi asetus mootoris ja paisumisvahe reguleerimine 1-Mootoriplokk, 2- põlemiskamber, 3- poolkuu lukud, 4- Klapisoon, 5- Klapitaldrik, 6- klapivedru, 7- sääretihend, 8- vedru taldrik, 9- Juhtpuks, 10- klapi säär, 11- klapipea, 12- klapipesa, 13- Tööpind, 14- lehtkaliiber, 15- nookur, 16- kontramutter, 17- kruvikeerel, 18- mutrivõti, 19- tõukurivarras, 20-telg Reguleerimist alustatakse esimeses silindris survetakti lõpu otsimisega
juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas kiiluvad nukid välisvõru ja rummu omavahel kinni. · Märg mitmekettaline sidur on ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnane mitmekettalisele pidurile. Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti kerega, siduriga aga planetaarülekande teise liikuva osaga. Õlipumba ülesanne on tekitada käigukasti juhtimiseks ja määrimiseks vajalik rõhk. Õlipump on paigutatud käigukasti vedava võlli poolsesse otsa hüdrotrafo taha ja saab käituse hüdrotrafolt. Õlipump imeb õli läbi käigukasti põhjas oleva
Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 7 Põlemiskambri maht - mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd. Väntvõlli vända raadius on kaugus väntvõlli teljest vändakaela teljeni. 3. Vänt, keps mehhanism 3.1 Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: Kolb 1. Kolvi ülesandeks on võtta töötakti ajal vastu gaaside paisumisel tekkiva rõhujõu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu edasi väntvõllile 2. Kolb valmistatakse almuniinium sulamist, et kolb oleks kerge, piisavalt tugev juhivad hästi soojust ja on väikese hõõrdetakistusega. 3. Kolb on valatud ribidega, et oleks tugevam, aga silmade kohapealt on kõige paksem.
Silindri üldmaht - on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; Võimsus on väntvõlli poolt kindlas ajaühikus tehtav töö. 5 Põlemiskambri maht - mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd. Väntvõlli vända raadius on kaugus väntvõlli teljest vändakaela teljeni. 3. Vänt, keps mehhanism 3.1 Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: Kolb 1. Kolvi ülesandeks on võtta töötakti ajal vastu gaaside paisumisel tekkiva rõhujõu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu edasi väntvõllile 2. Kolb valmistatakse almuniinium sulamist, et kolb oleks kerge, piisavalt tugev juhivad hästi soojust ja on väikese hõõrdetakistusega. 3. Kolb on valatud ribidega, et oleks tugevam, aga silmade kohapealt on kõige paksem. 4
Jõuülekanne II KRISTJAN TEEARU Siduri ajamid Mehaaniline: Mehaaniline ajam millesse kuuluvad ainult mehaanilised seadised, kasutatakse tänapäeva autodel vähe. See kujutab endast lihtsat hoovastikku, mis kannab jõu pedaalilt siduri lahutuskäppadele või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja kulumine, mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolmukaitse 10. varras 11
R ja T kategooria Traktor kui töökoht Traktoriga töötades tuleb veeta traktoris väga palju aega.Seega peab traktor olema konstrueeritud , projekteeritud nii et ta põhjustaks võimalikult vähe ebamugavusi . Oleks ohutu ,lihtsalt käsitatav ja hooldatatav ja töökindel.Tähelepanu nõrgenemine ja ohutunde vähenemine on üks peamisi õnnetuse tekke põhjusi.Seepärast on tähtis kõigi nõuete täpne täitmine . Kabiin Traktoristi töökohaks on kabiin , kuhu on koondatud kõik tähtsamad juht ja kontroll organid .Kabiini sisenedes peab traktorist kasutama treppi ja käepidemeid ,ning sees olles
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
