Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aus mäng spordis ja elus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sport, võistlus, ausa, valel, spordis, olümpia, ausust, eelistan, valele, valega, ausad, olümpiavõitja, erika, salumäe, öelnud, vanasõna, lühikesed, ausalt, vales, truuks, inetut, elutee, aususe, südametunnistusnii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,510 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrkpalli pall kaalub 260280 grammi ja ümbermõõt on 6567 cm. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv)
Ausa mängu mõistmine kerkib teadvusesse hetkel, kui inimene seletab enesele, miks ta spordib. Kas eesmärgiks on järjekordne karikas- siis on tegemist kollektsionääriga, raha- järelikult ärimees!? Sportlane on substants, kes pürgib eneseületuseni. Tõelise sportlase huviorbiiti kuulub hoopis pidev enesetäiendamine ja isiksuse kujundamine, loomulikult ka treeningute väliselt. Tasa ja targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks enesusk, sihikindlus ja ausus. Sport on iseloomuomadus või isegi eluviis, mis avab inimese parimaid külgi ning aitab jõuda eneseteostuseni. Samuti arendades oskust mõelda, võidelda ja järgida reegleid. See tähendab, et tegemist on keha ja vaimu vahelise harmoonia kehastusega. (http://noorteajakiri.com/2012/04/23/aus-mang-ja-vaartused-spordi/) 1. Aus mäng (fair play) Mis on aus mäng? Kas sõbrakäsi suusarajal kukkunule, kohtunikule märkamatuks jäänud vea tunnistamine palliplatsil või lihtsalt konkurentide austamine?
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
Meile on antud 2 kõrva ja ainult 1 keel selleks, et me võiksime rohkem kuulata ja vähem rääkida! *** Kõige raskem on iseend tunda, kõige kergem on teistele nõu anda. *** Targad õpivad rumalatelt rohkem, kui rumalad tarkadelt! *** Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad soovivad uskuda. *** Ma eelistan kõige ebaõiglasemat rahu kõige õiglasemale sõjale. *** Inimeste heaolu on ülim seadus. *** Pole midagi rumalamat, kui rumal naer! *** Kasuta tänast päeva, usalda homset nii vähe, kui võimalik! *** Viha on lühike hullumeelsus! ***
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista
kahjustava diskrimineerimise vastu. 5. Toetada sobivate vahenditega naiste osalemist spordi kõikidel tasanditel ja kõikides struktuurides, eriti rahvuslike ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites, lähtudes naiste ja meeste vahelise võrdsuse printsiibist. 6. Toetada ja ergutada spordieetika esiletõstmist. 7. Pühendada oma jõupingutused selle tagamisele, et spordis valitseks ausa mängu vaim ja keelustataks vägivald. 8. Juhtida dopinguvastast võitlust spordis ja osaleda rahvusvahelises võitluses narkootikumide vastu. 9. Võtta meetmeid, mille eesmärk on vältida sportlaste tervise ohustamist. 10. Astuda vastu igasugusele spordi või sportlaste kuritarvitamisele poliitilistel või ärilistel eesmärkidel. 11. Julgustada spordiorganisatsioone ja riigivõime tagama sportlastele sotsiaalne ja professionaalne tulevik. 12
isikutest. Peale nende on olümpialiikumisse kaasatud ka teised ROK-i tunnustatud organisatsioonid ja institutsioonid. Oma tegevuses lähtub olümpialiikumine olümpismi põhimõtetest. Olümpialiikumise eesmärgiks on anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse, kasvatades noorsugu spordi kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus. Olümpialiikumine on pidev ja universaalne, selle kõrgpunktiks on kõigi viie kontinendi sportlaste toomine kogu maailma ühendavale suurele spordipeole olümpiamängudele. OLÜMPIAMÄNGUDE SÜMBOOLIKA Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem on ROK-i ainuomand. Nende kasutamine puhtärilistel eesmärkidel on Olümpiaharta järgi rangelt keelatud. Nende õiget kasutamist kontrollib iga riigi rahvuslik olümpiakomitee.
Tavaliselt on see hea või väga hea. 2.1. Täheortograafia kahjulikusest- kahjulikkusest aksepteeris- aktsepteeris _ Honor de Balzac'i- Honore de Balzaci enamikele- enamikule varjant- variant Ksenja Balta- Ksenija Balta _ koheselt- kohe kaugkõned- kaugekõned 2.2. Suur ja väike algustäht Don Jose- don Jose _ Olümpiamängudele- olümpiamängudele Pronkssõdur- pronkssõdur Power cup- Power Cup eesti spordis- Eesti spordis eesti korvpallis- Eesti korvpallis Riigi tähenduses Eesti suure algustähega. 2.3. Kokku- ja lahkukirjutamine gümnaasiumi õpilane- gümnaasiumiõpilane gümnaasiumi aega- gümnaasiumiaega põhikooli teed- põhikooliteed saja protsendiliselt- sajaprotsendiliselt nõidade sarnaste- nõidadesarnaste kümne aastasena- kümneaastasena kolme aastasena- kolmeaastasena kasvõi- kas või kätte saadavad- kättesaadavad enese hävitamine- enesehävitamine mitte leidmine- mitteleidmine
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiini
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013. The purpose of this paper is to research the valuation of amateur sports by equestrian experts. The work will give a overview of amateur sports in Estonia and the opinions and suggestions of equestrian experts. This paper has been a joint effort between the writer and the manager of the equestrian amateur sports Tatjana Kiilo, that’s why the outcome of this paper is very important for the development of amateur sports. A survey
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale. Kolmas mõõde: Selgitab välja inimkonna eesmärki ehk mis on inimeste eksistentsi eesmärk.
aastaaegses järgnevuses. Romaani II köite sündmuste teljeks on koolielu mitmesugused juhtumused; III osas järgib kirjanik põhiliselt revolutsioonisündmusi, lükkides neisse pilte kangelaste isiklikust saatusest. Tões ja õiguses avaldub A. H. Tammsaare avar, humanistlik elutunnetus ja tark mõtlikkus. Kõige tavalisemadki argielusündmused küllastuvad ta sule all emotsionaalse värvikülluse ja mõttetiheduse, mis annab neile igapäevasest üleulatuva tähendusrikkuse. Tajume targa, ausa, avara südamega isiksuse lähedalolu. A. H. Tammsaare esteetilise tunde gamma on lai: hell lüürika, südamlik huumor, peen iroonia, vaimukas satiir, valuline traagika. A.H. Tammsaare meisterlikkus tipneb aga tema karakterites. Juba Juuditis ja Kõrboja peremehes täheldame otsekui ilmsi elavate kujude loomisoskust, mis kõnesolevas suurteoses eesti kirjanduses seni ületamatule tasemele tõuseb. Õigusega on imetletud A. H. Tammsaare
Pikemalt on raamatu materjali kasutada vaid 1963. aastal välja antud Erlend Teemägi raamatus ,,Spordimehe sünd." Huvitavaid ja õpetlike fakte ning kirjeldusi leiab nii Teemägi raamatust, kui erinevatel aegadel kirjutatud ajaleheartiklitest. Seega olengi suurimat tähelepanu pööranud Lipu katsumustele teel tippu. Lisaks olen võrrelnud Lippu ka teiste kergejõustiklastega. Samuti mõned paralleelid tänapäeva ja Nõukogude aja olukorraga, kuhu jäävad Heino Lipu parimad aastad spordis. 1 1. Heino Lipu lapsepõlv Heino Lipp sündis 21.juunil 1922. aastal Virumaal Erra vallas, mis asub Kiviõli piiril. Lipp on pere kolmas ehk noorim poeg. Isa Julius Lipp oli talupoeg, kes tegeles põhiliselt põllu harimisega. Nende maalapp oli 26 hektari suurune, millest kolmandik oli heinamaa. (Heuer_1997) Lipu ema oli tugev ja terve talunaine, kes tüdrukuna ei tundnud vastast
Õpetaja hakkab hüüdma numbreid. Numbri kuuldes peavad õpilased moodustama grupi vasavalt numbri suurusele. Iga kord langevad välja õpilased, kes viimasena gruppi jõuavad või kelle grupp jääb puudulikuks. Võidavad viimased kaks õpilast. Ninja Osavõtjate arv: vähemalt 4 Kõik seisavad üheskoos ringis ja märguande peale hüppavad kõik eemale mingisse poosi(ninja). Ringist valitakse üks inimene välja, kes alustab mänguga(mäng käib järjekorra järgi, kes valel ajal enda käiku sooritab, jääb vahele). Tema ülesanne on anda teisele mängijale plaksu vastu labakätt või pihku. Vastasmängija ei tohi lasta sellel mängijal omale vastu kätt lüüa, tema peab enda käsi kaitsma. Juhul, kui kellegile antakse plaks vastu kätt, peab ta selle käe oma selja taha panema ja jätkama mängu ühe käega, kui aga teisele käele ka pihta lüüakse, siis on ta mängust väljas. Võidab see, kes viimasena ringis alles on.
Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama. Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada. Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua.
"Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) "Inimese iseloom on tema saatus." Herakleitos (filosoof) "Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." R .W. Emerson (ameerika kirjanik ja filosoof) "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." E. Hubbard (ameerika ulmekirjanik) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) "Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero(kreeklane, töötas Roomas, filosoof) "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõnda lõikad."..Cicero "Kaheld
väärtustab surma rohkem kui elu. Elus on nii palju negatiivset ning halba, surmas aga tarkus. Surmahirm paneb meid tegutsema ning mõtlema, viletsus hoiab virgena. 23. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Alati on austatud pühakuid ning käidud nende sõnade järgi. Nietzsche aga väidab, et just pühakud on on kõige suuremad petised. See mida meie arvame olevat tõde, on tegelikult vale ning Nietzsche peab ennast saatuslikuks inimeseks, kes oskab teha vahet õigel ja valel, ta peab ennast esimeseks, kes seda suudab. Vana ühiskond tuleb kaotada, alles Nietzschest alates aetakse maa peal suurt poliitikat. See, mida enne peeti tõeks ning senised väärtused tuleb unustada ning ümbermõelda, sest nad on valed. 24. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Nietzsche on see geenius, esimene korralik inimene, kes tajus esimesena valet kui valet. Ta on
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: moraalinorm kehtib kõigile,
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on hea või halb? moraalitus
Mulle ei meeldi head unenäod. hommikul on valus ärgata. 614. Unenägu on pahatihti see,kelle tõttu me ärkame hommikul suure pettumusega 615. Unenäod on üksnes mürk mõistusele ja hukatus meeltele 616. mina ei näe unenägusid , ma magan silmad kinni 617. Und on lihtne näha, aga teistele seletada raske. 618. Et unenäod täituksid, tuleb ärgata 619. Tõde võib olla küll üks, kuid ta on nii suur, et paistab iga vaataja poolt isesugusena... 620. Tõe lähedal olija on eriti lähedal valele. 621. Tõde ei öelda näkku. Isegi enesele mitte. 622. Miski pole täiuslik kõige jõhkramalgi valel on oma tõeterad sees! 623. Igavene tõde on see, mis on juba minevikku läinud. 624. Targad räägivad sellepärast, et neil on midagi öelda; rumalad seepärast, nad ei suuda vaiki olla 625. Kes mõtleb , ei saa iial igavust tunda 626. Tarku ei saa keegi võita, kuna nad ei võitle kellegi poolt ega vastu 627. Tarkus on teadmine, mis on muutunud inimese osaks 628
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga
Algul nimetab kõrtsirahvas neid vägevateks, siis aga juba litsideks meesteks (lk 200). Just kõrtsis väljub naabrite konflikt dualistlikust suletusest ning taotleb kogukonna heakskiitu ja hukkamõistu. Aga kogukond paneb nood kaks ühte katlasse, ei mõista ei üht õigeks ega teist hukka. Kogukond mõistab neid mõlemaid kui ühe- ja sellesama mimeetilise iha jagajaid. Pearu jaoks osutub ta üleaedne kõvemaks kiviks, kui ta oleks iial arvanud. Tema oli ikka arvestanud Andrese ausust ja tõearmastust, viimaks leiab ta aga ka Andreses krutskid ülesse (lk 203). Andres teeb Pearule kõverust ning tõmbab teda avalikult alt, nii et Pearu häbisse jääb. Kes seega ehk enam kaotab on Andres, kes n.ö. vaenlase relva oma arsenali võtab. Andrese ja Mari teoloogia on välja toodud lk 305. Mari on allaheitlik, loodab vaid Jumalale ning annab talle kõiges, nii heas kui halvas, õiguse. Mari on fatalist. Andres loodab aga mõlemale, nii armule kui õigusele, lootes et küllap
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises,
Ära tee Teisele seda,mida sa ei taha ,et sulle tehakse ! Alati mõtleme sellele, mis meil puudub harva sellele, mis meil on ... Kõik mis juhtub, juhtub mingil põhjusel ... Kui oled kaelani sitas, siis pole mõtet pead longu lasta. Kuidas ära tunda õiget naist? Valel on lühikesed jalad. Ei ole olemas lahendamatuid probleeme on vaid saamatud inimesed! Ära nuta lilleke, varsti sööb sind lehmake.. Nii loll pole keegi, et teisi õpetada ei oskaks. Sügisel ei tohi naist võtta, sööb talvekartuli ära !
kristliku eetikaga. Nikas armastab pisaraid, juba nelja-aastasena on ta jõudnud arusaamisele, et valu ja kurbusega on elutunnetus teravam, ta tundis end “valu vilus alati hästi“7. Nikas kannab endal „maailmasüü“ koormat, tunneb varakult “kõigi süüd kõigi ees“8 – Nikase kannatused on seotud pärispatu kontseptsiooniga. Ent mitte ainult. Kannatus laieneb kristliku moraaliõpetuse piiridest välja ja moodustab vastandpaari valega: “Valu ei ole kunagi vale ja sedamööda, kuis suureneb valu, 2 Nikolai Baturin, „Sõnajalg kivis“. Eesti Raamat, Tallinn 2006, lk. 181. 3 Sealsamas, lk. 64. 4 Nikolai Baturin, “Noor jää”. Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk. 10. 5 Nikolai Baturin, “Karu süda”. Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk. 22. 6 Sealsamas, lk. 24. 7 Nikolai Baturin, “Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija: lapsepõlvemartüürium“. Eesti Raamat, Tallinn 1993, lk. 31. 8 Sealsamas, lk. 67.
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
annaabi.ee 
