Jannsen,"Perno Postimees", "Eesti Postimees", tahtsid baltisakslastega häid suhteid. Jakobson"Sakala", võrdõiguslikkuse rõhutamine, baltisakslaste vastasus, radikaalsus. "Teataja" K.Päts, J.Teemant, radikaalne rahvuslik. 9. Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaated? Tallinna radikaalid arvasid, et tuleks venelastega omakasu nimel koostööd teha. Tartu liberaalid olid venestamise vastu. 10. Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused? Aulakoosoleku otsused olid vägivalda ja mässu pooldavad, Bürgemüsse otsused olid rahumeelsema suunitlusega. 11. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Nad tunnistasid vähemusrahvuste õigusi ja ei liitunud VSDTPga. 12. 1905.a. revolutsiooni põhjused? Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja omavalitsust -- kogu poliitilise spektri ulatuses apelleeriti rahva nõudmistele. 13
Jannsen,"Perno Postimees", "Eesti Postimees", tahtsid baltisakslastega häid suhteid. Jakobson"Sakala", võrdõiguslikkuse rõhutamine, baltisakslaste vastasus, radikaalsus. "Teataja" K.Päts, J.Teemant, radikaalne rahvuslik. Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinnaradikaalide vaated? Tallinna radikaalid arvasid, et tuleks venelastega omakasu nimel koostööd teha. Tartu liberaalid olid venestamise vastu. Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosolekuotsused? Aulakoosoleku otsused olid vägivalda ja mässu pooldavad, Bürgemüsse otsused olid rahumeelsema suunitlusega. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Nad tunnistasid vähemusrahvuste õigusi ja ei liitunud VSDTPga. 1905.a.revolutsiooni põhjused? Taotleti: 1. demokraatiat ja kodanikuõigusi 2. enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust 3. autonoomiat ja omavalitsust Millega kulmineerusid 1905.a. sündmused Eestis ja misoli tagajärjeks? 14
sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Luba Riigiduuma kokkukutsumiseks (parlament) Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust Eestis tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Rahvaasemike koosolek Tartus · 27. 11. 1905 osaleb 800 linnade ja valdade esindajat · Puudub saadikute vahel üksmeel, koosolek läheb lõhki ja nii toimub kaks eraldi koosolekut · Loe lk. 11 Aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku otsuseid ja leia, millistes küsimustes oldi eriarvamusel ja milles üksmeeles. · Millised otsused olid radikaalsemad
Elukäik Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. 1890-91 Peterburis 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts 1907-09 saadeti maalt välja. Elas Soomes 1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) 1929 -Tartu ülikooli audoktor Looming Oma esimese näituse avas ta 1901. aastal Tallinna Provintsiaalmuuseumi ruumides, kahjuks hävis enamus sel näitusel väljas olnud töödest tulekahjus 1907. aastal.
pooldasid demokraatlikku vabariiki koos kodanikuvabadustega; nõudsid õigusi vähemusrahvustele; a) sarnasused : enamus ringkondadest olid baltisakslaste vastu ning eesti-meelsed ; propageerisid eesti keelt ja kultuuri ning olid kehtiva riigivõimu vastu b) erinevused : ühed pooldasid demokraatlikku vabariiki ja teised parlamentaarset monarhiat; ühed rõhutasid klassivastuolusid ning teised eitasid selle olemasolu 5. 1905. aasta revolutsioon: miks puhkes, aulakoosoleku ja bürgermusse koosolekute otsused, 1905. aasta revolutsiooni tähtsusest Eesti arengule.(Õpik, II osa, lk 9-13) Puhkes, sest võim oli vene keisri käes, puudusid kodanikuõigused, revolutsiooni ajendiks oli Verine pühapäev. Aulakoosoleku otsus- revolutsiooniline omavalitsus tuleb sisse seada; valitsust, vanu kohtuasutusi ja sõjaväe teenistus tuleb boikoteerida; valdadesse miilits, õlle-ja viinavabrikud tuleb sulgeda. Bürgermusse koosoleku otsus- 17
Gottlieb Ast, Peeter Põld jt. Alkesander Kesküla jt. Toetajaskond Ülikooli tudengid Millised probleemid olid Eesti ühiskonnas? Milliseid probleeme nägid Vene riigis? Ajend: 1905. a. Saavutused: Loodi poliitilised erakonnad, hukkus palju inimesi, mõisate põletamine Tagajärjed: Saadeti välja karistussalgad Aulakoosoleku otsused Ühesugused seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Poliitika Kultuur Majandus Kohalike omavalitsuste Haridusse tule emakeele Tallinnast sai Balti mere valimisel nõue sõjalaevastiku peabaasiks
Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. Kunstiharidus: 1890-91 Peterburis, 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. Õpingute vaheajal kogus Hurdale rahvaluulet. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool, esimene eestikeelne kunstiõppeasutus. Suletud 1907-1913 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts 1907-09 saadeti maalt välja. Elas Soomes 1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) 1929 -Tartu ülikooli audoktor Alates 1932 elas Taeblas, kus oli 1917 aastal alustanud maja ehitamist. Looming. Tehnika: pastellmaal Teemad: portree ja maastik Kunsti kui üleminek akadeemilisest laadist (mida ta oli õppinud Düsseldorfis) moodsasse kunsti
Liiga palju rõhku pandi sõjandusele. Maa puudus 9.Milliste sündmustega on seotud?-2p von Sievers - Kurikuulus karistussalga juht, tema korraldusel lasid 1905. aasta revolutsioonisündmuste järel karistussalklased Viljandis kaldal 9. jaanuaril 1906 maha 40 inimest Sergei Sahhovskoi - oli Eestimaa kuberner - venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku) 10.Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused?-4p Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse . 27 nov 1917 - Juhatas Jaan Tõnisson, nõuti konstitutsioonilist monarhiat, et eestimaa ühendataks ühtseks kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, Riigimaade jagamist rahvale, valitsuse abi talude päriseksostmisel
Tallinn 11.Eesti suuremad linnad 1914.aastaks. Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga 12.Kaks suuremat ajalehte sajandivahetusel ning nende toimetajad Postimees-Jaan Tõnisson, Sakala-Jakobson 13.Kes rajas esimese legaalse poliitilise partei Eestis? Jaan Tõnisson 14.Miks lõhenes rahvaasemike koosolek? Koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. 15.Millised olid rahvaasemike koosoleku nn aulakoosoleku korraldanute nõudmised? tuli kukutada senine "vägivallavalitsus" ja luau demokraatlik vabariik, 16.Millised olid rahvaasemike koosoleku mõõdukama osa nõudmised? Demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude pärisostmiseks. 17.Miks loodi Eesti Rahva Muuseum? Loodi Jakob Hurda mälestuseks. 18.Kellest kujunes 20.sajandi alguses
detsembril alla kirjutatud vaherahuleping hakkab kehtima. Vabadussõja lõpp 2.02.1920- alla kirjutatud rahulepingud määratakse Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, 15 miljonit kuldrubla ja iseseisvuse tunnustus. 17. oktoobri manifesti sisu. Lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Kutsuti kokku valitav rahvaesindus-Riigiduuma. I Riigiduumasse valiti Eestist 4 eestlast ja 1 venelane. Aulakoosoleku ( Jaan Teemanti juhatusel): 1. Valitsuse korralduse boikoteerimine 2. Nekrutikohustuse eiramine 3. Maksude tasumisest loobumine 4. Senise omavalitsuse laialisaatmine 5. Revolutsiooniliste komiteede loomine 6. riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamine rahvale 7. Sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga. ja Bürgermusse (Jaan Tõnissoni juhatusel) koosoleku otsused: 1) Eesti alade ühendamine
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu
Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaated? Tartu liberaalid eitasid klassivõitkust, Tallinna radikaalid ei eitanud. Tartu liberaalid rõhutasid vasty hakkamist saksastumisele ja venestumisele, Tallinna radikaalid rõhutasid majanduse parandamist. Tartu liberaalid jäid suures poliitikas tagasihoidlikuks pidades liigset ambitsioonikust väikerahvale hädaohuks, Tallinna radikaalid tahtsid olla osa ,,suurest poliitikast". Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused? Bürgermusse koosolekul tunniastati riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõuti demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühinemist üheks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguse piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abil talude päriseksostmist. Aulakoosolekul otsustati: tuli kukutatda senine vägivallavalitsus ning luua demokraatlik vabariik. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis?
Olukorda peeti lootusetuks,löödi käega ja lepiti saatusega,jõukam rahvas üritas Eestist põgeneda või võttis kõrtsides prassides elult viimast.MURRANG-Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid.Algas vabatahtlike üksuste loomine. 1)Eesti saavutas autonoomia-30.031917 2)EV väljakuulutamine-24.02.1918 3)Vabadussõja algus-28.nov 1918 4)Võnnu lahing-23.juuni 1919 5)Tartu rahu-02.02.1920 Aulakoosoleku otsused olid radikaalsed-nad nõudsid liiga palju ja otsuseid ei viidud ellu. Mõisate põletamine toimus kuna:Linnad väsivad,liigutakse maale,ässitatakse talupoegi mässule. Venemaa sotsiaaldemokraadid ei lähtu rahvuslusest aga eesti sots.dem-d lähtuvad. Kuidas mõjutas I maailmasõda Eesti tööstust, põllumajandust ja rahvuslikku liikumist? Eesti tööstus: Kaubanduse katkemine Läänemerel, hävisid mitmed suurettevõtted, paljude ettevõtete sisseseade,
Saadikute vahel puudus üksmeel, toimus kaks iseseisvat koosolekut. · Mõõdukamad - Jaan Tõnissoni ja "Postimehe" pooldajad (u.300) Bürgermusse seltsi saali koosolekul: · Nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks · Nõuti baltisakslaste eesõiguste piiramist · Nõuti riigimaade jagamist rahvale · Tauniti vägivalda · Astuti välja venestamise vastu Radikaalid juhtideks Jaan Teemant, Mihkel Martna, Hans Pöögelmann Aulakoosoleku nõudmised · Nõuti Vene Asutava Kogu kokkukutsumist · Isevalitsuse kukutamist · Vabariigi loomist · Maa kuulutati rahva omandiks · Mõisad pidi võõrandatama ja ühismajandeiks muudetama · Otsustati eirata nekrutikohustust · Astuti välja venestamise vastu · Nõuti sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga · Aulakoosoleku otsused pälvisid üldist heakskiitu ja ülirevolutsioonilised meeleolud levisid üle kogu maa
Saavutus: 17.oktoober kirjutas Nikolai II alla manifestile, lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused Ülestõusu mahasurumise tagajärjed: I Eesti erakond Eesti Rahvameelne Eduerakond > Rahvaerakond (Tõnisson) Revolutsioonilised omavalitsused: aktiivne on Kesk- Eesti (Järvamaa > Särevere, Vaali, Esna, Väinjärve) Sünnib kirjanduslik ühendus ,,Noor- Eesti" ,,Olgem eestlased, kuid saagem eurooplasteks" Võrrelge aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku otsuseid Aulakoosolek Ühesugused otsused Bürgermusse koosolek *nõudis valitsuse boikoteerimist *koolid eesti keelseks *nõudis Eesti alade ühendamist *nekrutikohustuse eiramine *kõrtside, viinavabrikute sulgemine *baltisakslaste eesõiguste piiramine *maksude tasumisest loobumine *riigimaade jagamine rahvale *seniste omavalitsuste laiali saatmine ja revolutsiooniliste
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. Euroopas tekkinud huvi väikerahvaste vastu , Pärisorjuse kaotamine, eneseteadvuse kasv, Eesti haritlaste teke, Eesti ala majanduslik arenemine, tööstuslik areng, Vallakogukonna teke oma algatuslik organiseerumine, Kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjanduse areng). TÄHTSUS: Kultuuriline ärkamine, kultuuritähtsuse kujundamine 2. Tähtsamad eestvedajad: Johann Voldemar Jannsen - asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). Lydia Koidula - kirjutas rahvuslikel (ärkamisaja) teemadel, töötas isa (Jannse...
hoopis radikaalide liidrit Jaan Teemanti, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Peeti 2 koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ,,Bürgermusse" saalis, radikaalid Teemanti eesistumisel ülikooli aulas. Mõõdukamad tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. Aulakoosoleku otsused olid radikaalsemad: tuli kukutada valitsus ning luua demokraatlik vabariik. Kavatseti omavalitsus üle võtta ning keskvalitsuse korraldusi boikoteerida, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Taotleti rüütelkonna-kirikumõisate maade jagamist rahvale, nõuti rahva relvastamist. Otsused kiideti heaks, kuid ei teatud kuidas neid täide viia, reaalne võim puudus. Mõisate põletamine. Kohalikke omavalitsusi hakati mitmel pool üle võtma, kuulutati välja
· Kunstiharidus: 1890-91 Peterburis, 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. · Õpingute vaheajal kogus Hurdale rahvaluulet. · 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). · 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool, esimene eestikeelne kunstiõppeasutus. Suletud 1907-1913 · 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik · 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts · 1907-09 saadeti maalt välja. Elas Soomes · 1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) · 1929 -Tartu ülikooli audoktor · Alates 1932 elas Taeblas, kus oli 1917 aastal alustanud maja ehitamist. Looming. · Esimeseks erakordselt õnnestunuks tööks oli ,,Marie Underi naerev portree".
kasvas välja tolle aja mõjukaim poliitiline liikumine. Seejuures jäi Martna teoreetikuks, kelle kirjutised aitasid sotsialismi levikule hindamatult kaasa, ent kellele oli võõras praktiline parteipoliitiline tegevus. Ametivõimude silmis taunitava tegevuse eest pidi Mihkel Martna istuma suvel kuu aega vanglas. Pärast vabanemist jätkas aga kohe tööd, osaledes ka rahvaasemike kongressil Tartus, kus valiti aulakoosoleku abijuhatajaks. Pärast sõjaseaduse väljakuulutamist oli Mihkel Martna sunnitud põgenema. 1906 viibis ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Sveitsis, kus ta tutvus sealse sotsialistliku liikumisega. Seejärel toimetas ta lühemat aega Peterburis ilmunud töölislehe ,,Kiir" ja koostas ülevaate 1905. aasta sündmustest Eestis. Mihkel Jürissoni varjunime alla ilmunud raamat ,, Punased aastad" aga keelustati ja 1907 lahkus Martna taas Venemaalt. Kümme aastat elas Martna Soomes, sveitsis,
Koosolek jagunes kaheks pooleks ja pooled nõustusid vaid selles, et venestamine tuleb lõpetada. Mõõdukad parempoolsed(J.Tõnissoni pooldajad) leidsid et Venemaal tuleb kehtestada konstitutsiooniline monarhia ja valida demokraatlik rahvaesindus. Parempoolsed radikaalid(juhid: Mihkel Martna ja Hans Pöögelmann) kutsusid üles kasutama kõiki võimalusi, et saavutada demokraatia. Kasvõi relvastatud võitlusega. Üle Eesti said tuntuks enamasti radikaalide aulakoosoleku otsused, sest saadikud viisid teate laiali üle maa. Olukord eestis muutus ärevaks, sest prooviti otsuseid ellu viia. Tööliste salakoosolekul Tallinnas võeti vastu otsas mõisate hävitamisega alustada. Mõisate põletamine ja kohapealsete ,,vabariikide" väljakuulutamine oli nagunii alanud. KARISTAMINE. Ka Lätis toimusid samasugused sündmused, ent palju ulatuslikumad ja verisemad. Kindral Vassili Sologub
J.Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaaline rahvaasemikkude (esindajate) koosolek. -Tartusse kogunes umbes 800 saadikut. -Kui koosoleku algul selgus,et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. -Tekkinud lõhet ei suudetudki ületada. -Peeti kaks koosolekut : mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel '' Bürgermusse'' saalis, radikaalid -Teemanti eesistumisel ülikooli aulas. -Aulakoosoleku otsused olid märksa radikaalsemad: tuli kukutada senine ''vägivallavalitsus'' ning luua demokraatlik riik. -Mõlemad koosoleku otsused kiideti rahva poolt heaks kuid siiski jäi selgusetuks, kuidas neid otsuseid täide viia. Mõisate põletamine -Detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekorde üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja tööliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu -Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. -12.dets
kodanikuõigusi ja –vabadusi. Algasid 8 nädalat kestnud „vabadusepäevad“. Esmakordselt Venemaa ajaloos võideti kätte sõna- ja trükivabadus, ühingute ja koosolekute vabadus. 1905. aasta lõpul loodi Eestis esimesed legaalsed erakonnad: Eesti Rahvameelne Eduerakond ning Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. Loodi ka esimesed ametiühingud. 2. Kutsuti kokku rahvaasemike koosolek Tartus (nov. 1905), kuna see seltskond läks kohe kaheks, tunneme seda koosolekut Aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku nime all. Aulakoosolek nõudis tsaari kukutamist, Bürgermusse leppis, kui seatakse sisse konstitutsiooniline monarhia. Aulakoosoleku otsused olid suunatud nii tsaari kui mõisnike vastu. Sellest mõisate põletamine jne. Aasta lõpuks jõudis kätte ka soodus hetk avalikuks mässuks. Valitsuse autoriteet oli madalamal kui kunagi varem, kohalik valitsusvõim oli nõrk, sest sõjaväge Eestis oli vähe.
Tõnissoni rajatud esimene legaalne poliitiline partei Eestis. Rahvaasemike koosolek- plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks. Kutsuti kokku J. Tõnissoni algatusel Tartus, ülemaaline rahvaasemikkude esindajate koosolek. Lõhe tekkimine- koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Teemanti. Lahkusid Tõnissoni pooldajad. Peeti 2 koosolekut. Koosolekute otsused Aulakoosoleku otsused Ühised seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Teemanti juhitud Tõnissoni juhitud Keeldumine maksude maksmisest Rüütelkonna-ja Nõuti demokraatlikult valitud ja kroonuteenistusest kirkumõisamaade rahvaesindust jagamine Luua demokraatlik vabariik Kehtiv riigikord- konstit
baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale. Seevastu ülikooli aulas Jaan Teemanti juhatusel koosolekut pidanud saadikud nii vähesega ei leppinud. Aulakoosolek nõudis valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist rahvale ning sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga. Aulakoosoleku otsused pälvisid laialdase heakskiidu ja ülirevolutsioonilised meeleolud levisid üle kogu maa. 27. Aasta 1917 Veebruarirevolutsioon 1917. aasta alguseks oli Esimene maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Majandust õõnestas inflatsioon, valitses terav puudus kütusest, toiduainetest ja tarbekaupadest, transpordisüsteem ei toiminud. Sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, rohkem kui poolteist miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt rindelt.
Tõnissoni rajatud esimene legaalne poliitiline partei Eestis. Rahvaasemike koosolek- plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks. Kutsuti kokku J. Tõnissoni algatusel Tartus, ülemaaline rahvaasemikkude esindajate koosolek. Lõhe tekkimine- koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Teemanti. Lahkusid Tõnissoni pooldajad. Peeti 2 koosolekut. Koosolekute otsused Aulakoosoleku otsused Ühised seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Teemanti juhitud Tõnissoni juhitud Keeldumine maksude maksmisest Rüütelkonna-ja Nõuti demokraatlikult valitud ja kroonuteenistusest kirkumõisamaade rahvaesindust jagamine Luua demokraatlik vabariik Kehtiv riigikord- konstit
otsida vastuseid programmilistes küsimustes. Kokku tuli palju esindajaid ja need esindajad jagunesid omakorda kaheks "Postimehe" ja "Teataja" suuna toetajad. Congress läks aga lõhki. Tõnissoni pooldajad jäid nn vähemusse ja pidasid oma koosoleku Bürgermusse saalis. Ülejäänud kogunesid ülikooli aulasse, ning pidasid Jaan Teemanti, M.Martna ja H.Pöögelmanni juhtimisel maha nn. Aulakoosoleku, millel nõuti Vene Asutava Kogu kokkukutsumist, isevalitsuse kukutamist ja vabariigi loomist. Maa kuulutati rahva omandiks, mõisad pidi võõrandama ja ühismajandeiks muudetama. Bürgermusse saali otsused olid tagasihoidllikumad. Nõuti konstitutsioonilist monarhiat ja üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist ning tauniti vägivalda. Algasid vahistamised, tagaselja surma mõistetud Päts ja Teemant põgenesid Sveitsi.
Esimeseks Eesti parteiks sai J.Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond Tartus kutsuti sügisel 1905 kokku I Eesti ülemaaline rahvaesindajate koosolek, kus kokku tuli ca. 800 saadikut. Revolutsioonimeeleolud ja tülid lõhestasid koosoleku kaheks, kus käremeelsem tuli hiljem kokku Tartu Ülikooli aulas (nn. Aulakoosolek) Aulakoosolek kutsus rahvast üles „vägivalla valitsuse vastu kõigi vahenditega võitlema“ Hilissügisel läksid mitmed töölissalgad linnadest aulakoosoleku kutsetele viidates maale mõisaid põletama (maapiirkondades kuulutati lühiajaliselt välja iseseisvad riigikesed nt. “Vigala ja Mõisaküla vabariik”) Vene võimud vastasid sõjaseisukorraga ja karistussalkade maale saatmisega, kes tegutsesid julmalt. „Kuulsaks“ said oma mahalaskmiste poolest Bezobrazovi ja Sieversi karistussalgad. Eestis hukati ilma kohtuta 300 in ja u. 500 hiljem sõjatribunali otsusega (kadalipp) Revolutsiooni tagajärjed:
keelduksid. Nõuti ka politsei ja sõjaväe täielikku laialisaatmist, selle asemel rahvamiilitsa loomine. Lisaks nõuti ka vallavalitsuste ülevõtmist ja asendamist revolutsiooni tulemusena moodustatud uute vallavalitsustega. Agraarnõudmised: rahvale tuleb tastuta maad anda. Ainus rahvuslik nõudmine oli emakeelne kooliharidus. Otsuste projekti lõppu lisati, et tegemist on soovitusega. Otsused jõudsid laiali üle kogu maa. Mitmel pool üle Eesti üritati aulakoosoleku punkte ellu viia. Kõikides ametiasutustes võeti maha keisri pildid, kisti asutuste siltide pealt maha keiserliku Venemaa vapp, vallamajades peksti puruks kohtukullid, lõhuti Vene riigi lippe, asendati võimaluse korral revolutsioonilise punalipuga. Kõige radikaalsem tegu oli vastavalt aulakoosoleku otsustele kohaliku omavalitsuse ülevõtmine. Seda on nimetatud ka vabariikide loomiseks (loodi ligi 50 kohalikku vabariiki, nt Velise vabariik). - Eesti Vabariigi priisõjameeste salgad.
opositsioonis, nõudsid demokraatiat ja kodanikuõigusi, venestamise lõpetamist, rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja kohalikku omavalitsust. Novembris toimus Tartus Eesti rahvaasemike koosolek, kus mõõdukad ja radikaalid omavahel selgelt tülli läksid, mistõttu peeti kaks koosolekut: Tõnissoni pooldavad mõõdukamad jõud pidasid “Bürgermusses” (baltisakslaste seltsimajas) koosoleku, radikaalid aga Tartu Ülikoolis aulakoosoleku. Mõõdukad arvasid, et edasisi rahvuslikke eesmärke ja kodanikuvabaduste suurendamist peaks saavutama legaalsete poliitiliste vahendite teel ja seadsid eesmärgiks konstitutsioonilise monarhia, samas kui radikaalid nõudsid tsaari kukutamist ja vabariigi väljakuulutamist. Nad esitasid ka üleskutse üleüldiseks kodanikuallumatuseks ning mõned panid ette hakata ka mõisaid rüüstama. Mitmetes valdades võetigi võim üle ja kohati kuulutati välja
takistas nende kahe organisatsiooni ühinemises "Kas on vaja iseseisvat parteid või on vaja jääda üle venemaaliseks parteiks?". ~ 1000 liiget. Tartus, Tallinnas, Narvas hakkasid tegutsema sotsialistide revolutsionäärid. 17 oktoobri liit ehk oktobristid hakkasid tegutsema. Liivimaa kubermangus tegutses Balti konstitutsiooniline partei ja Eestimaa kubermangus Eesti konstitutsiooniline partei (Balti-saksa parteid). Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine: Kutsuti kokku üle Eestilise koosoleku hiljem kutsuti seda "Rahvaesindajate kongressiks." Pandi paika, et kõik linnad võivad saata kongressile 4 esindajat. 2 võisit olla kõrgemat kihti ja 2 lihttöölist. Jõudis kokku seltskond 800'st isikust Tartusse. Sotsialistid tulid Tartusse, et teha protest ebademokraatlikule valimisele. Nad tahtsid kongressi ära rikkuda. Kuid teised tahtsid minna kongressile, et leida ühine keel ja saada teada, mida edasi teha
ja kodanikuõigusi, venestamise lõpetamist, rahvusliku enesemääramise õigust, autonoomiat ja omavalitsust. Vene riigi liitriigiks muutmise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse nõudmise esitas 1905. aasta kevadel esimesena sotsiaaldemokraatide (föderalistide) juht P. Speek. 1905. aasta lõpul moodustati esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. 27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis aga lõhenes kohe kaheks – radikaalseks ja mõõdukaks tiivaks. Kongressi mõõdukas (“Bürgermusse”) tiib, mida juhtis Jaan Tõnisson, tõstid esile kultuurilise ja poliitilise autonoomia küsimused Balti provintsides, radikaalne tiib, kes pidasid oma
annaabi.ee 
