Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Augustin Louis Cauchy". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
matemaatik, matemaatika, laplace, lagrange, mehaanika, monge, truud, gauss, napoleon, ranguse, teene, seenior, religioon, uurimust, taevamehaanika, augustin, pantheon, abeli, ammu, analüüsis, põhjapanev, rühmateooria, katoliiklane, laskis, nooruki, professor, noorel, carnot, diferentsiaal, veri, astronoomia, kolleegid, moodsa, xviii, jacobi, vaimusajakiri ,,Matemaatika harjutused" (Exercices d'Analyse Mathematique etde Physique).(jäi ilmumata) ,,Aruanded" (Comtes rendus). (Teaduste Akadeemia väljaanne, kuhu Cauchy kirjutas artikleid. Veel Cauchy'st o Cauchy naiseks sai Aloise de Bure, kellega ta 1818. a. abiellus ja nelikümend aastat koos elas. o Neile sündis kaks tütart, , keda kasvatati rangelt usklikena o Oma elu üheksateistkümnel viimasel aastal kirjutas ta enam kui 500 tööd matemaatika kõigi eriharude kui ka mehaanika, füüsika ja astronoomia kohta. o Sorbinne´i minekust alates kuni elu lõpuni oli ta Sorbinne´i au ja uhkus. o Ta on avaldanud 789 tööd, millest mitmed on õige pikad. Kokku täidaksid nad 24 suurt kvartköidet. o Üritas paljusid oma tuttavaid katoliku usku pöörata. o Cauchy suri üsna ootamatult 23. mail 1857 oma 68-ndal eluaastal. o Cauchy viimased peapiiskopile määratud sõnad olid: ,,inimesed kaovad, aga nende
LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . .
¨ I 5 / 25 Kirjandus Tammeraid I. Matemaatiline analu¨ us ¨ kirjastus, 2003. ¨ I. Tallinn, TTU Piskunov N. S. Diferentsiaal- ja integraalarvutus I. Tallinn, Valgus, 1981. Kangro G. Matemaatiline analu¨ us ¨ I. Tallinn, Valgus, 1978. ~ Lohmus ~ A., Petersen I., Roos H. Korgema matemaatika ulesannete ¨ kogu. Tallinn, Valgus, 1982. Reimers E. Matemaatilise analu¨ usi ¨ praktikum I. Tallinn, Valgus, 1988. ~ T., Tuutmaa V. Matemaatiline analu¨ us Ruustal E., Jogi ¨ I. ¨ Harjutused. Tallinn, TTU kirjastus, 1999. ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us
Antsla Gümnaasium 8B klass CARL FRIEDRICH GAUSS Referaat Juhendaja: õpetaja 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Carl fr. Gauss 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud allikad 8 Lisad 9 Sissejuhatus Valisime Carl Friedrich Gaussi sellepärast et ta tundus meile kõige sobivam matemaatik.Raamatust vaadates tundus just tema jutt ja nimi huvitavam kui teised. Gauss olevat ilmutanud oma matemaatilisi võimeid juba siis kui ta oli kolme aastane. Ta oli väga tark laps.Ta arvutas alati isaga koos arveid ja oli omapärane poiss. Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi. Carl fr. Gauss Matemaatikute vürsti gaussi sugupuu oli kõike muud kui vürstilik. Ta sündis armetus hütis vaeste vanemate lapsena 30. aprill 1777 Braunschweigis. Isapoolne vanaisa Jürgen Gooss (1712-1774),
Isa ei sundinud André-Mariet midagi õppima, kuid teadis, kuidas poega inspireerida. Enne, kui viimane lugema õppis, oli tema suurimaks naudinguks Buffoni ajalootekstide kuulamine. Ampére luges artikleid ,,L'Encyclopédie'ist", millest paljusid ta oli võimeline hilisemas elus deklameerima. On teada, et ta alustas teose lugemist esimesest väljaandest ning luges artikleid tähestikulises järjekorras. On öeldud, et Ampére oli endale selgeks teinud kogu teadaoleva matemaatika 12. eluaastaks, kuid see kõlab liialdusena, sest tema enda sõnul ei alustanud ta matemaatikaraamatute lugemist enne, kui oli saanud 13. aastaseks. Siiski oli ta alati enda võimetes kindel ning hakkas väga kiirelt välja töötama isiklikke matemaatilisi teooriaid ja alustas kooniliste kujundite uurimisega. Oma töös ei konsulteerinud ta kellegagi, seega ei ole üllatav, et ta pidas oma ideid originaalseteks. Olles 13-aastane saatis Ampére oma esimese uurimuse Académie de Lyoni. Antud
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksitega . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Kummatigi ei tegelenud ta ainult õigusteadusega. Esimesel kahel aastal luges ta palju filosoofialaseid teoseid ning sai esmakordselt teada, et moodsad ehk natuurfilosoofid, nagu Galilei , Kepler ja Descartes, olid avastanud uue maailma. Ta jõudis arusaamisele, et seda uuemat filosoofiat võib mõista ainult inimene, kellel on vajalikud teadmised matemaatikas. 17 aastaselt sõitis ta Jeenasse, et leida tugevamat matemaatikaõpetajat. Kuid teda ei huvitanud mitte üksnes matemaatika. Noormees võttis ajaloo, arheoloogia ja õigusteaduse tunde. Tal tekkis tunne, et juura ongi ta kutsumus. Matemaatika ununes. Leibniz pöördus tagasi Leipzigisse. Teisel kursusel valmis tal esimene töö. 19 a. Taotles ta õigusteaduse doktori kraadi. Kuna ta oli alles noor, siis dekaani naine vaidles selle taotluse vastu ja talle ei antudki kraadi. Ta sõitis Altdorfi ning kirjutas juuraalase töö, sai õigusteaduste doktoriks. Ta sõitis Mainzi , kus temast sai kuurvürsti nõunik.
Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, pietist, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. Terve tema elu, äärmiselt vaene välimiste sündmuste poolest ainult paar korda lahkus Kant kodulinnast, iialgi ei lahkunud kodulinna kreisi piiridest on meile säravaks kõikumata tahtmuse ja sihikindla edasipüüdmise eeskujuks. 1740
Vatamata autasudele oli pastori seitsme lapsega õnnistatud rahaline olukord raske.Niels õppis algul oma isa juhendusel.Lõpuks õnnestus teda 13-aastasena koos vanema vennaga paigutada keskajast pärinevasse Oslo Toomkooli,kus neile anti kooli poolt majanduslikku toetust.Distsipliin koolis oli erakordselt raske.Põhiaineteks olid vanad keeled,ajalugu ja usuõpetus.Niels jõudis neis keskpäraselt ja kannatas väga koolis valitsevate tingimuste all.Kooli matemaatika õpetaja vallandati ning tema asemele tuli uus Bernt Holmboe.Ta oli noor ja matemaatikat hästi tundev pedagoog.Tema sõbralik ja asjatundlik juhendamine tõi nähtavale 15.aastase Abeli võimed.16.aastaselt hakkas ta täiesti iseseisvalt läbi töötama selliste matemaatikute uurimusi nagu näiteks Newton ja Euler.Sellest ajast hakkas Abelile matemaatika suurt huvi ja naudingut pakkuma.Holmboe ja Abel said lähedasteks sõpradeks.Kuigi õpetaja polnud ise loov matemaatik
varast hariduskäiku tublisti mõjutas. Huygensit õpetati kodus kuni ta sai 16 aastaseks. Tema isa tagas talle liberaalse hariduse, mis oli tüüpiline Euroopa tolleaegsetes aristokraatlikes perekondades. Ta õppis kiiresti selgeks kreeka, ladina, prantsuse ja itaalia keele ning tegeles ka geograafia, matemaatika, ajaloo, (Reneé Descartes) retoorika ja loogika õppimisega. Huygens oli ka väga hea vehkleja ja ratsutaja. Õpingud ülikoolides Aastatel 16451647 õppis Huygens Leideni ülikoolis õigusteadust ning matemaatikat. Tema õpetajaks sai siin Frans van Schooten. Huygens jätkas õpinguid samadel erialadel 16471649 Bredas, kus teda matemaatika alal juhendas J ohn Pell.
Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14
Jakob Westholmi Gümnaasium NIELS ABEL Matemaatika referaat Kaspar Kütt 7.a klasss Tallinn 2010 Elulugu Niels Henrik Abel sündis Norras Nedstrandi linnas 5. augustil aastal 1802. Tema vanemad olid Søren Georg Abel ja Anne Marie Simonsen. Ta isa andis talle ja ta vennale koolitunde. Niels'i isa oli sageli kontaktis paljude Norra koolidega ja otsustas saata oma vanema poja, Hans Mathiase, Oslo Katedralskole'sse
Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium Helen Lennuk Bertrand Arthur William Russell (1872 1970) Referaat Toomas Abiline Tallinn 2009 Sissejuhatus Bertrand Russell avastas matemaatika üheteistkümne-aastaselt. Ta meenutab, et see oli joovastav kogemus: «pimestav, nagu esimene armastus». Sellest hetkest alates alistus ta oma kirele jäägitu pühendumuse ja lausa erootilise tulisusega. Talle tundus, et matemaatika võib saavutada seda, mida filosoofia polnud suutnud... taandada mõtlemine selle puhtaimale kujule ja vabastada teadmised kahtlustest ja vastuoludest.
tema muljetavaldav habe( Vaata foto 2) (http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin) Louis Pasteur Louis Pasteur(vt foto 3 ) sündis Dole'is Juura mäestikus Pariisi lähistel 1882. 27 detsember parkali pojana. Nende perekond oli katoliiklik. Nad kolisid Arbois'sse kus Pasteur käis alg- ja keskkoolis. 1838. aasta sügisel läks ta Pariisi õppima, kus ta lahkus peagu Arbois'sse koduigatsuse tõttu. Sealt läks ta Besanconi kuninglikku kolledzisse. Peale seda sai temast matemaatika abiõpetaja. 1842 sai ta bakalaureusekraadi. Tema karjääris domineerisid raske töö , kangekaelne otsustavus ja edu. Pariisis tegeles ta keemiaga ja uuris peamiselt tartraate. Ta avastas paratartraadi, mis sisaldas kahte tüüpi kristalle. Dijoni kolides sai ta Auleegioni ordeni ratseemilise happe saamise meetodi avastamise eest. Ta avastas et käärimine on orgaismide tegevus tulemus. Ta näitas ka, et piima võib muuta hapuks, lisades sinna õllest pärit
Marie’l palju lähedasi, keda ta austas ning kellelt oli vajadusel võimalik tuge saada. Samasugune toetuslik õhkkond valitses ka tema enda perekonnas, abikaasa ja lastega suheldes. Marie Curie sai eeskujuks väga paljudele inimestele eelkõige tänu oma iseloomule. Tema näitel võib öelda, et teadusega tegelemiseks ei ole tarvis olla pärit rikkast perekonnast, oluline on pealehakkamine, pühendumine ja töökus. Lisaks suutis ta tõestada, et ka naised võivad tegeleda matemaatika, füüsika ja keemiaga. 18 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Curie, E. Minu ema Marie Curie. Olion, Tallinn, 1994. 2. Steele, F. Naine, kes muutis teaduse kulgu. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. 3. Christiensen, E. Marie Curie´ kiirgav anne. Imeline ajalugu, 2012, 5, 60-63. 4. Nobeli preemia kodulehekülg: http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1903/marie-curie- bio
.....................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane. Minu arvates on Descartes kõigi aegade suurim prantsuse vaimuinimene, kellega puututakse kokku enamikes tundides (füüsika, matemaatika, ajalugu, filosoofia), tema tundmine on vajalik nii reaal- kui humanitaarhuvidega õpilastele. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse
.................................................................................5 Arutlus........................................................................................6 Lõppsõna.....................................................................................8 Kasutatud kirjandus ........................................................................9 Sissejuhatus Leibnizit võib pidada universaalseks õpetlaseks ta oli diplomaat, jurist, matemaatik, füüsik ja filosoof ühes isikus. Friedrich Suur on nimetanud teda "omaette Akadeemiaks". Ta kavandas mõistelise keele, mis põhineb formaalsel arvutusel ja on rakendatav kõikjal, sisust sõltumata, mistõttu Leibnizit võib pidada üheks nüüdisaja matemaatilise loogika esiisaks. Leibnizi filosoofia keskmeks on metafüüsilise probleemistiku lahendamine monaadi mõiste varal. Elulugu Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 21.juunil 1646 aastal
......lk 8. Isikuomadused.........................................................lk. 9. Hüvastijätt vana kaardiväega(kõne).........................lk. Perekond Bonaparte Bonaparte (Buonaparte) on itaalia päritolu Korsika aadliperekond, mis valitses Prantsusmaad 1804-1814, 1815 ja 1852-1870, Napolit 1806-1808, Hispaaniat 1808-1813, Hollandit 1806-1810 ja Vestfaali 1807-1813. Carlo Maria Buonaparte ja Maria Letizia Ramolino pojast Napoléon Bonapartest sai Prantsuse keiser Napoleon I, tähtsad olid ka Napoleoni vennad Joseph Bonaparte, Lucien Bonaparte, Louis Bonaparte ning Jérôme Bonaparte, kelle Napoleon pani enda vallutatud või moodustatud riikide etteotsa. Louis Bonaparte pojast Charles Louis Napoléon Bonapartest sai Prantsuse keiser Napoleon III. Suguvõsa liikmed Carlo Maria Buonaparte (1746-1785) Napoléon Bonapart ehk keiser Napoleon I, (1769-1815) Prantsusmaa valitseja aastail 1799-1814 ja 1815, Joseph Bonaparte, Lucien Bonaparte, Louis Bonaparte,
Noorus Euler sündis 15.aprillil 1707.aastal Paselis(Sweits).Tema esimene õpetaja oli isa,kalvinistlik pastor,kes pidas loomulikuks,et tema pojastki saab vaimulik. Üldhariduse algmetele lisaks õpetas ta pojale ka matemaatikat.Isal oli olnud õnn õppida seda Jakob Bernoulli juures ning ta tahtis ka pojas äratada armastust selle aine vastu. Kui Leonhard Euler kasvas, läks ta õppima gümnaasiumi. Selle kooli õppekavas puudus aga matemaatika. Nii tuli Euleril võtta eratunde kohaliku ülikooli üliõpilastelt.20.oktoobril 1720,13-aastasena,astus Euler Paseli ülikooli filosoofia teaduskonda.Selles üldiselt väikses ning väheaktiivses õppeasutuses oli üks aktiivsuseoaas - matemaatikakateeder, mida juhatas 1687. aastast Jakob Bernoulli ning alates 1805. aastast tema vend Johann.Kuna Euler oli väga andekas ja tal oli fenomenaalne mälu, siis jäi tal õpingutest aega üle. Seda vaba aega kasutas ta Johann
MARIA LAPSEPÕLV Perekond Freta tänav asus Poola linna Varssavi vana osa südames. Maja number 16 oli kena hoone, mille esiküljel asetses metallrõdu. Majas töötas väike, väga mainekas tütarlaste erakool. Kõik imetlesid selle noor direktissi, sama kooli kunagist õpilast Bronislawa Sklodowskat. Bronislawa ja tema abikaasa Wladyslaw Sklodowski elasid klassitubade taga asuvas korteris ning koolitundide ajal kostis sinna alati tüdrukute jutuvada ja naeru. Ka nende oma lapsed tegid üsna suurt kära. Vanim laps oli 1862. aastal sündinud Zofia, hüüdnimega Zosia, tema vend Josef ehk Jozio oli aasta noorem. Järgnesid kaks tüdrukut - Bronislawa ja Helena. Kõik olid heledapäised ning väga elavad ja targad lapsed. Kõige noorem tütar sündis 7. novembril 1867 ja vanemad panid talle nimeks Maria Salomea. Nagu teisedki lapsed sa ka Maria hüüdnime - Mania. Maria vanemad olid köitvad ja intelligentsed inimesed. Bronislawa oli pühendunud katoliiklane, kuid ta abikaasa polnud
kohtunikud loositi. Argumenteerimine viis teaduse ja filosoofiani (tähendasid toona sama asja) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (teadus looduse, ühiskonna jne arengust). Kreeka teadust halvendas seega see, et filosoofid olid eemal igapäevastest rakenduslikest muredest. Kreeka teadust iseloomustab hüpoteeside ja teooriate rohkus. Teemasid käsitleti abstraktselt, kasutades üldistavaid argumenteerimisvorme. Seetõttu olid matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Samas formuleerisid kreeklased paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud probleemipüstitused küsimuse kosmose ja inimkeha olemusest nt. Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Viimasel juhul on tegemist katsega luua terviklik loodusekäsitlus. Selline lähenemine viib varem või hiljem algosakeste juurde. Natuurfilosoofiaga on seotud kosmoloogia ja kosmogoonia ja elu ning inimese tekke õpetused.
Varstu Keskkool Michael Faraday Referaat 2008 SISUKORD: 1. Noorus.............................................. lk 3 2. Tõusu algus...................................... lk 4 3. Geniaalne uurija............................... lk 6 4. Tööpäev jõuab lõpule....................... lk 7 Kokkuvõte......................................... lk 9 Kasutatud kirjandus.......................... lk 10 2 1. Noorus Londoni äärepoolses osas sündis 22.09.1791 James ja Margaret Faraday'l poeg, kes oli oma vanematel kolmas laps ja sai nimeks Michael. Vanemad olid alles hiljuti Londonisse kolinud väikesest Claphami külast Yorkshire's. Isa oli sepp, kes põdurast tervisest ja kehvusest hoolimata püüdis oma lapsi kasvatada tööarmastajaiks ja jumalakartlikeks. Ema oli väiketaluniku tütar. Michaeli sündimise järel kolisid ta vanemad varsti
päevast töö tegemisest, mida saadab laul ja õpetlikud kõnelused. Tema meelistegevus oli kollektiivsete pidusöömaaegade korraldamine, kus inimesed vestlesid kunstist ja kirjandusest. Leibniz pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist. Tema suurim eesmärk oli aga kogu maailma rahvaste harmoonia. Suurt tähelepanu pööras ta ka teadusele. See pidi tooma praktilist kasu, sellepärast proovis ta ka ise erinevaid instrumente konstrueerida. Christian von Wolff (1679-1754) oli jurist, matemaatik ja filosoof. Tema esitas nii nimetatud terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Siiski astus ta ka välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Ühiskondlikes ümberkorraldustes lootis ta eelkõige absolutismile. Ta rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu tagamine ja vaesuse kaotamine. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kodanlikus ettevõtlikkuses
seadmeid. 150 Ptolemaios loob mudeli, milles Maa on universumi tsentris ja päike tiirleb selle ümber. Ta avaldab ka tähekataloogi, tuntud nime "Almagest" all. 450 Ch'ung-Chih ja Keng-Chih arvutavad välja kuus pii komakohta. 750 Keemia isaks peetav araablane Geber lisab elementide nimekirja väävli ja elavhõbeda. Füüsika keskajal Kronoloogia 1202 Itaalia matemaatik Fibonacci õpetab kasutama araabia numbreid. 1249 Roger Bacon kirjutab kaugnägelikkuse ravist koondavate läätsedega prillide abil. 1260 Roger Bacon arvutab tähtede kauguseks 210 000 000 km. 1340 William Ockhamist kõneleb paavstiga ja väidab, et õige on see teooria, mis seletab fakte kõige lihtsamalt. Füüsika renessanssi ajastul Kronoloogia 1424 Al-Kashi arvutab välja pii 16 komakohta.
tegeledes äratas temas huvi tõenäosusteooriad. 1650. aastal jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile. 1651. aastal suri Pascali isa, 1652. aastal asus Blaisega väga lähedane õde Jacqueline Port-Royali kloostrisse, kus ta peagi nunnaks pühitseti. 1653. aastal pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. Teada on, et sel perioodil oli Pascalil kavatsus osta amet ning abielluda, kuid pääsenud 1653. aasta lõpul vaevalt eluga neljahobusetõlla õnnetusest, pidas Pascal seda märgiks maailmast tagasi tõmbuda ning leidis jõudu usule veelgi tõsisemalt pühenduda
pole leidnud tõendeid selle kohta, et ta oleks oma mehe teadustöösse mingit olulist kaastööd teinud. Einsteini noorust kajastab Yahoo Seriouse film "Noor Einstein" (1988). Elulugu Albert Einstein (14. märts 1879 18. aprill 1955) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadustest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. Seejärel taipas ta, et relatiivsuse põhimõtet saab laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footonite teooriale. 1917
Kuigi tõde on esmasest pilgust äärmiselt kaugel. 1. ALBERT EINSTEINI ELULUGU Albert Einstein sündis 14. märtsil 1879-ndal aastal Lõuna-Saksamaal Ulmi väikelinnas. Üles kasvas ta Münchenis, keset rikkalikku aeda, mis ümbritses tema vanemate maja. Selles majas õppis Albert armastama ja nautima looduse ilu.(Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2230) Alberti isa Hermann oli samuti koolis näidanud üles taiplikkust matemaatika vallas, kuid tema vanematel polnud raha, et poega ülikooli saata. Alberti ema oli jõuka viljakaupmehe tütar Pauline Einstein-Koch, keda oli õnnistatud musikaalsusega. Võib öelda, et mõlema vanema anded kandusid üle Albertile. Noore Alberti isa ja onu tegelesid elektritarvikute müügiga. (Liivo, Taivo, 2009.
1895. aastal abiellus ta füüsikaprofessor Pierre Curie´ga. Noorpaar asus uurima radioaktiivsust. Nad avastasid kaks elementi, raadiumi ja polooniumi, mille eest neile koos Prantsuse füüsiku Henry Becquereliga 1903. aastal Nobeli preemia omistati. 1906. aastal hukkus Pierre autoõnnetuses, kuid Marie Curie jätkas radioaktiivsete ainete ja nende meditsiinilise kasutusvõimaluse uurimist. Isaac Newton 1642 1727 Ülemaailmse gravitatsiooni seaduse ja kolme mehaanika põhiseaduse väljatöötamine. Isaac Newton arendas fundamentaalse tähtsusega ideid matemaatika, mehaanika ja optika vallas. Tema tööd mõjutasid teadusliku mõtlemise põhialuseid kuni 20. sajandi alguseni. Inglismaal sündinud Newton õppis ja seejärel töötas õppejõuna Cambridge´i ülikoolis. Oma kõige tähtsama tööga tegi ta 1664. aastal algust kodus, kui ülikool suure katku ajal suleti. Newton võttis 1668. aastal kasutusele peegelteleskoobi. Umbes kolmkümmend aastat hiljem
sajandil suuremat pühadust ja vagadust. Võeti küll kriitiline hoiak ametliku kiriku suhtes, kuid, toetudes jumalasõnale, püüeldi sisemise enesetäiustumise ja kõlbluse poole. Ühiskonna moraalset parandamist taotleti inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Saksa valgustajad panid oma põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema absoluutne võim. Saksa valgustuse üks tähtsamaid isikuid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz. Tema arvas, et oli Jumal küll maailma loonud, kuid oma loometegevuses ei olnud ta vaba, vaid allus igavestele ideedele. Leibnizi arvates oli vaja teaduse arenguks teadlaste koostööd, selleks omakorda aga akadeemiaid ja teaduslikke seltse. Ta oli üks Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Ta kohtus Peeter I-ga neli korda, veenmaks teda teaduste akadeemia vajalikkuses. Nii on Leibniz osaline ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos.
Blaise Pascal Referaat Elulugu Blaise Pascal sündis 19. juuni 1623 Prantsusmaal , Auvergne'i provintsis . Ta oli prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof. Pascal oli juba eluajal tuntud kui pühak, inimese uurija ja usuelu ehitaja. Pascal on jätnud matemaatika ja füüsika ajalukku kustutamatu jälje, sest teoreeme ja seadusi muutma ei hakata Palju on oletatud, mis olnuks lääne elus teisti kui ta elanuks mitte 39 aastat vaid näiteks kaks korda kauem . Pascal pärineb perekonnast, mille teisedki liikmed on prantsuse kirjandusse või ajalukku oma jälje jätnud. Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane .
MARIE CURIE kuulsaim naisteadlane maailmas Referaat 10B 2009 Sissejuhatus Marie Curie oli esimene ja kuulsaim naisteadlane maailmas. Oma tööd tegi ta koos abikaasa Pierre'iga. Nemad avastasid polooniumi ning raadiumi. Üksiti oli Marie Curie esimene naine, kes sai Nobeli auhinna ning esimene inimene, kes sai 2 Nobeli auhinda. 1. Elulugu 1.1 Nooruspõlv Poolas Maria Salomea Sklodowska sündis 7. juulil 1867 Varssavis. Kirjanduses võib kohata ta eesnime ka kujul ,,Marya" ja ,,Salome". Tema isa Wladyslaw Sklodowski oli matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema Bronislawa Sklodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde- venda - Zofia (sünd 1862), Józef (1863), Bronislawa (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli neist noorim. Ka Maria vanaisa Józef Sklodowski oli Lublinis hinnatud õpetaja. Aastal 1874 suri Maria vanem õde Zofia tüüfusesse ning 1878 suri ta ema tuber
Toila Gümnaasium Matemaatika Koostas:Tanel Seli Toila 2009 Matemaatika Sõna matemaatika tuleb kreekakeelsest sõnast mathma seetähendab õpitu, teadus. Matemaatika on teadusharu, mis uurib mitmesuguseid hulki arvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele. Palju matemaatika mõisteid, näiteks arv, geomeetriline kujund ja funktsioon, on tekkinud tegelike hulkade, esemete või seoste kõrvutamisel ja võrdlemisel, kusjuures on jäetud kõrvale kõik need omadused, mis matemaatika seisukohast pole olulised. Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõeseks, kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute
1650 jättis Pascal katki oma matemaatika- ja füüsikauuringud, mis selleks ajaks olid andnud mõnegi nimetamisväärse tulemuse, ja pühendus religioonile.1651 suri Pascali isa, 1652 asus 3 Blaise'ga väga lähedane õde Jacqueline Port-Royai kloostrisse, kus ta peagi nunnaks pühitseti. 1653 pidi Pascal üle võtma oma isa majapidamise ja leidis ühtlasi jälle aega füüsika ning matemaatika jaoks. Samal perioodil tutvus ta hertsog de Roannez ning viimase õe Charlotte'iga. Esimesest sai Pascali hea sõber ning eluaegne järgija, teisega seoses peetakse võimalikuks armulugu, mida segasid seisuslikud eelarvamused. Kuna Pascali kirjad Charlotte'ile viimase hilisema abikaasa nõudel pärast Charlotte'i surma põletati, pole selles küsimuses selgust saada võimalik. Teada on, et sel perioodil oli Pascalil kavatsus osta amet ning abielluda, kuid pääsenud 1653. aasta
annaabi.ee 
