Kauka jumal Esimene vaatus 1. Räätsa talus aias Leena koristab. Anu ei talu, et perenaine koristab ja keelab tal. Leena koristab edasi ja võtab veel rohkem tööd endapeale. Anu läheb emale külla. Leena tahab seltsi. Piima vaja läbi ajada... leena ei taha, et ta läheks. Unistatakse Leena ja peremehe pulmast. Leena on nii usin, et Anu on kade ta üle. Anu tõotab, et on alati kohal, kui perenaine teda vajab. Kuuleb Märti(peremeest) tulemas ja paneb ajama. 2. Märdil on igav, enam viiulit ka ei taha mängida. Märt plaanib põldu vaatama minna aga Leena ei soovi, et neid kahekesi koos nähtaks. Tekib tüli. Märt mainis, et Leena tegi tast inimese aga nüüd ei tegele temaga. Leena ei taha Märdiga midagi enamat. Anu saabub. 3. Kanga kastmine. Anu ei lähe kuskile, kuigi Märt tahab teda ära ajada
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Kitzberg TEOSE PEALKIRI: Kauka Jumal TEOSE ŽANR: Realistlik külaproosa ILMUMISAASTA:1912 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Kitzberg sündis Mulgimaal 1855 aastal ja suri Tartus 1927 aastal. Kasvas ta siis üles Karksi vallas olles tihedalt seotud kooliõpetaja perekonnaga. Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu. 1894-1901 aastal töötas ta Riias kontoristina kuid läks sealt edasi tööle Postimehesse kus ta oli ärijuht ja ka Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik ning aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema sõbrad ei kutsunud teda Kustiks
,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene. Noorem Märt soovis temaga abielluda, kuna armastas
Kitzbergi ,,Kauka jumala" esietendus toimus 1912. aastal, Väino Uibo näidendi esietendused toimusid 13. ja 14. aprillil aastal 2012. Uibo on ise väitnud, et ,,Kauka jumal" on väga kaasaegne ning ilmselt see sundiski teda näidendit uuesti lavastama. Väino Uibo on sündinud 1942. aastal ning on päritolult üldsegi tartlane. Saaremaale elama tulles ei osanud ta mõeldagi, et siia nii kauaks jääb. Näitlejatest meeldis mulle enim peategelast Mogri Märti mänginud Peeter Jürgens. Ta oli siin külalisena ,,Ugala" teatrist. Peeter Jürgens on 10. märtsil 1939 sündinud eesti näitleja. ,,Ugala" näitleja on ta alates aastast 2000, ,,Ugalasse" kuulus ta ka aastatel 1965-1994, kuid 1994-2000 otsustas ta teha väikese vahe, proovides kätt eraettevõtjana. Eriti hästi tuli tal välja minu arvates stseen, kus Mogri Märt kirjeldas, et raha on ülim (võim, Jumal jne). Veel meeldis mulle Urmas Lehtsalu tegutsemine
Retsensioon ''Kauka jumal'' Käisin 26. Septembril Kuressaare Linnateatris vaatamas August Kitzbergi näidentit ''Kauka jumal'', mille lavastas Väino Uibo. Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töökale naisele minna
Raha, inimene ja inimsuhted Kauka Jumalas Mogri Märt oli väga ahne ning hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis väga suure intressiga. Mogri Märt oli vastu oma poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ütles pojale, et kas too tahab sama viga teha, mis temagi. Vaatamata sellele, et Mogri Märt oma poja abielu vastu oli, noor Märt siiski abiellus Leenaga, mille peale isa nad nende talust välja ajas. Ta ei lubanud ka oma tütrel olla tema armastatud mehega(Peetriga) ning tõukas tütre perekonnast välja. Mogri Märt ei hoolinud üldse oma lähedastest, vaid mõtles ainult iseendale. Peale iseenda hoolis ta ainult rahast. Tema naine, kes oli tema kõrvalt ustavalt aastaid olnud, oli mehe tegude pärast meelheitel. Ta üritasmehe
Ühe õnn on teise õnnetus Tihtipeale tekib meis kõigis väike enesehaletsus nähes, et kellelgi hästi läheb. Muidugi ei seostu õnn ainult loterii- ja rahavõitudega, vaid ka armastavate sõprade ja pere olemasoluga ja muude saavutustega elus. August Kitzberg on kas teadlikult või puhtjuhuslikult oma kahele sisult täiesti erinevale draamale ,,Libahunt" ja ,,Kauka jumal" ühe seose loonud, kui mitte rohkem. Eks kõik inimesed kogevad kord seda tunnet armuda ja armastada ning kallimaga koos olles unustatakse kõik halb. Kõik on hästi kuni hetkeni, mil tekib juurde kolmas osaline. Keegi, kes suurest armukadedusest ja vihkamisest teise osapoole vastu suurehäälselt vihanooli ja pilkeid loobib
Margus oli noor poiss, kellel oli kasuõde Mari ning veel üks kasuõde Tiina. Suurt rolli mängis Tiina ja tema ema minevik. Kuna Tiina ema peeti nõiaks ja ta põletati tuleriidal. Tammaru pere võttis Tiina lahkesti oma perre ja nad kasvatasid teda nagu oma last. Aja möödudes muutusid tunded tugevamaks. Tiina ja Mari hakkasid mõlemad Margust armastama. Aga Margusel jätkus silmi vaid Tiina jaoks. Kui Mari teada sai, et Margus armastab vaid Tiinat, hakkas Marguse ja Tiina jaoks kõik allamäge minema. Mari pööras nende vastu algul oma pere ja siis terve küla. Tiina ei suutnud seda enam taluda ja põgenes metsa ja jäi sinna väga pikaks ajaks. Muidugi pärast seda oli Mari ülimalt õnnelik aga Margus oli väga kurb ja ainult nukrutses. Kui Tiina tagasi tuli ja tahtis uuesti Margusega koos olla, pakkudes talle teist võimalust, et võtnud Margus seda vastu, ta kartis oma pere, mida nad sellest arvata võivad. Nad olid liiga traditsioonides kinni
.......................................................10 Tuntumad näidendid..........................................................11 Tekstinäide.................................................................. Kokkuvõte.......................................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................13 3 Sissejuhatus August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Lapsena elas ta Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga Halliste pastor muutis selle Kitzbergiks. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Veel oli ta kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises". Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta
teos. Mõisa kujutamine pole realistlik. Vaesteküla elu kujutamine on realistlik. Peategelane on Villu. Vaesteküla nimi on Kukulinn, villu on sealt päris. Toimub mingi aksjööön, Villu saab mõisahärralt 60 kepi hoopi. Läheb selle peale nõdrameelseks. Teos lõpeb idülliliselt. Jutustuste kogu ,,Kümme lugu"läbinisti realistlik teos. ,,Käkimäe kägu" ,,Nõiatütar" sealt tulnud väljend pläraläraleenu. Näitekirjandus A. Kitzberg ,,Tuulte pöörises" 1906. (Sai näidendi võistlusel esikoha) Tegevus Soosaare talus, kus on sulaseks (Jaan) talurajaja pojapoeg (Talu on võlgade katteks läinud võõraste kätte) Sulane tahab talu tagasi. Üks võimalus abielluda peretütar Leenaga. Leena ja Jaani vahel on kirg. Leena eelistab abielluda naabripoisi kaarliga, kes on rikas. Jaan lahkub talust. Tuleb tagasi 1905. a. mässuliste salga eesotsas. Maksab kätte särkvärk.
Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane. Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks. Mäeküla mõisnikule Kremerile hakkab Mari meeldima ja ta teeb Prillupile ettepaneku vahetada Mari piimatalu vastu. Prillup oli alati tahtnud saada sama rikkaks kui mõisnik ja nüüd talle avalduski võimalus. Prillup läks muidugi ettepanekust põlema ja üritaski veenda Mari seda vahetuskaupa tegema. Algul Mari küll põikles, aga sai siiski aru, et pole mõtet ja hakkaski mõisniku armukeseks. Mari oli üdini solvunud Prillupi peale. Lapsed olid
Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas. Ukse taga käis veel üks prõmm. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Uksest tuli sisse üks laps. Mann jooksis savikule ning karjus, et hunt on toas
peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastan Mann(Mari), 40- aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks. Peremees ütles, et nõid sai tapetud, kuid ta laps pääses pakku. Perenaine ütles, et neil oli õnne, et nad huntide eest pääsesid ja et hundid on nii jultunud, et käivad juba hoovis toitu otsimas
Kava: · Mihklikuu õhtul, pärast päevatööd istus terve perekond rehetoas ahjukolde ümber. · Mõeldi, et just see on parim koht põllumehele õhtu veetmiseks. · Isa-vanuselt vana, aga kaasaegse mõtlemisega. Iga nädal pidi ta(jutustaja) isale ajalehe otsast lõpuni ette lugema. · Vana taat tõi piipu pannes nii mõnegi vana jutu kuuldavale. Ta oli agar ja tähelepanelik, et pärast kuuldud jutt üles kirjutada ja Hurda kätte saata. · Libahunt ehk soend. Vanataat arvas, et mõistagi olnud kunagi inimesi, kellel võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks. Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas. · Taadi lugu- Vana Juut-Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana Hunt-Märdi juurde teenima pandud(tema juurde ei tahtnud keegi heaga teenima minna, kuna arvati et ta ise ka soendiks käib); kord Hunt-Märdiga
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................
riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi
,,Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale
tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb Esmeralda päästis ta. ainult tema. Claudius saadab Hamleti Inglismaale käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte Hamletile väljakutse. Nad võitlevad
Raha eest saab tasuda arstile, aga mitte osta tervist. Raha eest saab osta ametikoha, aga mitte austust. Raha eest saab osta verd, aga mitte elu." nõnda kõlab üks Hiina vanasõna, milles peitub sügav mõte. Raha on olnud alati ühiskonnas kesksel kohal ja on pakkunud palju kõneainet. Rahast on kirjutanud paljud kirjanikud, nii Eestis, kui ka võõrsil. Eesti kirjanikest on seda teemat käsitlenud Eduard Vilde teostes ,,Mäeküla piimamees" ja ,,Kippari unerohi" ning August Kitzberg teoses ,,Kauka jumal". Väliskirjanikest on rahast kirjutanud Honore de Balzak romaanis ,,Isa Goriot" ja Stendhal teoses ,,Punane ja must". Draamas ,,Kauka jumal" on loo peategelane Mogri Märt oma elu pühendanud rahale ja selle hankimisele. Mogri Märt peab end jumalaks, kuna tal on raha ja sellega kaasnev mõjuvõim teiste inimeste üle. Armastus raha vastu oli suurem kui ligimeste vastu, mistõttu ütles ta lahti oma lastest. Talle meeldis raha saada, ära andis ta seda suure vastumeelsusega
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28
(Kool) (klass) (Nimi) Libahunt Arvustus (kuupäev) AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada
AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904- 1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Suri Tartus 10
Tammaru perenaine ja peremees, sulane Jaanus, perepoeg Margus, perre võetud kasulaps Mann (Mari), vanaema. Peremees ja sulane Jaanus on läinud kiriku käsul vaatama, kuidas pekstakse ja hukatakse sealtkandi nõida-libahunti. Ilm oli väga külm ja tuisune, teised ootasid neid ärevusega koju. Kui tulid, siis jutustasid, mis nad näinud olid. Hukkamise juures oli ka väike laps, kes ema peksmise peale metsa ära jooksis. Kui Peremees ja Jaanus koju jõudsid, tuli mõne aja pärast ka ärajooksnud laps nende juurde. Ta oli väga kõhn ja hirmunud ega rääkinud sõnagi. Perenaine andis talle süüa ja pani tuppa magama. Peremees ja Perenaine otsustasid ta enda juurde jätta, kuna külmaga võõrast last ei saada ju minema ning ega see ka päris selge polnud, kas ta ema ikka nii suur nõid oligi või oli rohkem külajutt. 10 aastat möödub, Mari, Margus ja Tiina (leidlaps) on juba täiskasvanud. Tiina on tõmmut
· Kitzberg ,,Libahunt" 1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees
Nooruses kirjutas kriminaalseid-romantilisi jutustusi ja humoristlike lühijutte. Tema kuulsamad teosed on nö sarjast ajalooline triloogia, ,,Mäeküla piimamees", ,,Külmale maale" jne ,,Külmale maale" probleemid: vaestega käituti halvasti, nälg, alkoholism, kuritegude kasv, alavääristamine/mõnitamine, vaesus, tööpuudus. Peategelane on Jaan, teised: Virgu-Anni, Kohi- Kaarel, Kõverkaela-Juku, Hans, Jaani ema, Anni isa. August Kitzberg 1855-1927 Sündis Pärnumaal, õppis Niitsalu vallakoolis. Töötas valla- ja kohtukirjutajana, raamatupidajana ja ,,Postimehes" ärijuhina. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid,
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik Anne tema naine Maie tema tütar Jüts tema poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Altoja Hans Maie kosilane Viiraku Viidu Maie kosilane ESIMENE VAATUS 1. Enn avaldab Maiele armastust, kuid neiu tõrjub ta eemale. Kuid Enn ei jäta Maiet rahule ja üritab teda ikka veenda oma armastuses ja headuses. Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial
Libahunt August Kitzberg Tegelased: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus, Märt. Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju. Tiina aga rääkis oravaga juttu. Kui oli koju mineku aeg, tahtis Tiina veel jääda ja mõnegi marja korjata, kuid Mari läks ees koju ära. Tiina kohtus Margusega, nad ajasid üksteist taga
L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu.
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu.
Nende loomingut iseloomustas: palju allegooriat, mõistu ütlemisi. Vormiline külg on tipptasemel. Keelekasutus on intelligentne ja läbimõeldud. Leiavad tohutult toetajaid noorte intelligentide seas, samas oli neil ka verivaenlasi. Omas ajas on looming lähedased Euroopa luule uutele suundadele. 4 4. August Kitzbergi draamalooming. "Libahundi" ja "Kauka jumala" analüüs. Kritzberg kui dramaturg Küpsesse loomeikka jõudes keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning temast sai Eesti kunstiväärtusliku draama rajaja. Tema tuntuimad teosed on näiteks ,,Kauka jumal", ,,Tuulte pöörises" ja ,,Libahunt". Need teosed kuuluvad ka eesti draamaklassikasse. Peale selle on Kitzberg kirjutanud mälestusi ja lastejutte ning päevakajalisi följetone Tiibuse Jaagu ja Tiibuse Mari pseudonüümi all. Kirjanduse kõrvalt töötas ta valla-ja kohtukirjutaja, ärijuhtija ning ametnikuna. Kui ta 1920
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Kokkuvõte Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint - vana talunik Anne Peetri naine Maie Peetri ja Maie tütar Jüts Peetri ja Maie poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Valla kirjutaja Maie ja Enn tulid õuest tuppa. Enn ainult rääkis Maiega ega jätnud teda kosimise jutuga rahule. Enn ainult rääkis ,, Tule mulle naiseks". Maie aga selle peale: ,, Enne hüppan ojja kui sinule naiseks tulen ,,. Enn ei saanud üldse Maie aru miks ta niimoodi temaga räägib ,varem oli ta poole normaalsem. Enn aga oli jõukas mees. Te sai mis tema tahtis. Et Enn jätaks Maie rahule, sõimas
Libahunt Tammaru rahvas 1. Tammarulasi esindavad : Tammaru peremees, kes on 50-aastane, tugeva kehaehituse, habeme ja hallide juustega mees. Tammaru perenaine, kes on 40-aastane, lühikeseks lõigatud juustega naine. Mann ehk Mari, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd kasutütar. Tiina, kes on tammaru peremehe ja perenaise valgetverd teine kasutütar, keda peetakse libahundiks. Margus, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd lihane poeg. Vanaema, kes on poolpime eideke. 2
Säärane mulk ehk Sada Vakka tangusoola Autor: Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, Erastu Enn, Männiku Märt, Kure Aadu, Enn on alati Maiel taga käinud ja tahtnud Maiet endale, aga Maie ei tahtnud temaga isegi sõber olla. Enn olnud liisuvõtmise ajal puid raiunud ja langenud kaela, nüüd on ta pöidlast ilma. Maie tahab meest, kellel oleks kõik sõrmed alles. Maie läks õue, Enn jäi üksi tuppa. Ta oli Maie peale pisut solvunud, et nüüd kuulis, mida Maie temast arvab. Hetke pärast nägi ta eemal tulemas Maiet ja Märti. Ta jooksis ruttu parsile ehk ülesse talade peale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
