IX. Avalikustamise printsiip Kogu info, mis esitatakse aruannetes Rpkoh-se kohta on avalikustatav. Info alusel peab saama langetada ettevõtte finantsseisundi kohta õige ja õiglase hinnangu. X. sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga 09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine
Lk16 Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on
Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on
Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on
9. avalikustamise printiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis on võimalik saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Antud informatsiooni alusel peab olema võimalik anda ettevõttele õige ja õiglane hinnang, 05.10 AUDIITORILE ESITATAVAD NÕUDED: 1) Audiitoriks võib olla füüsiline isik, kes on teovõimeline, kellel on bakalaureuse tasemele vastav haridus, mis on riiklikult tunnustatud; 2) Kellel on audiitori kutsetegevuseks vajalik teoreetiline ettevalmistus ja 3-aastane praktiline töökogemus kogenud audiitori juhendamisel; 3) Kellel on laitmatu reputatsioon; 4) Kes on sooritanud audiitori kutseeksami. Välisriigi kodanik, kellel on seal omandatud audiitori kutse võib tegutseda Eestis audiitorina, kui on sooritanud eksami Eesti seaduste tundmises, mida ta vajab oma töö tegemiseks ja tal peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada:
Ida-Virumaa Kutseharidusekeskus Audiitortegevus Eestis Referaat Jõhvi 2012 Audiitortegevus Eestis Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik-õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Audiitortegevuse nõukogu. Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust audiitorid. Käesoleval hetkel on Audiitorkogul ligi 400 liiget. Audiitorkogu juhib 9 liikmeline juhatus, kes on valitud Audiitorkogu liikmete seast. Audiitorite auditeerimise ja kutse-eetika nõuded on fikseritud Auditeerimiseeskirjas ja põhinevad
8) Eelarvestamine mis tähendab majandusnäitajate prognoosimist, ing eelarvete koostamist, eelarvestamise protsessis. (Eelarve protsess viiakse läbi eelarve koostamise, info kogumise, metoodika, arvestusvalemite valimise, praktiline tegevuse, lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad audiitortegevust audiitortegevuse seadus, auditeerimise eeskiri, audiitorkogu põhikiri, audiitorkogu üldkoosoleku otsused ning juhataja otsused. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kliendi kõik raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. 2
seisu, et näha kas see on vastav aruannetes kajastatule. 9. Eelarvestamine, see seisneb eelarve koostamise protsessis. Eelarve kvaliteet on seotud enamiku eelnevate majandusarvestuse valdkondadega, tuginedes kvaliteetsetele analüüsitulemustele. Analüüs omakorda saab olla kvaliteetne vaid siis, kui finantsarvestus on korrektne. Audiitortegevust reguleerivad audiitortegevuse seadus, audiitorkogu põhikiri, auditeerimiseeskiri, audiitorkogu üldkoosolekute otsused ja juhatuse otsused. Tegevuse üldaluseks on rahvusvahelised audiitortegevuse head tavad. 1999 jõustus esimene audiitortegevuse seadus. Uus auditeerimiseeskiri võeti vasu 15. juunil 2000. 2004 aastal võeti Eesti audiitornõukogu vastu rahvusvahelistesse audiitororganisatsioonidesse. Audiitorikutse toimib alates 19.02.1990. Kutsetunnistusi on eestis välja antud 2009 a lõpu seisuga 567
juhtimismeetodeid, protseduure, abinõusid jmt, mis annavad piisava kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse. Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7. Audiitorkontroll, mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast. 8. Eelarvestamine, mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku. Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Auditeerimisõigus on ainult kutselise audiitoril ning audiitori ühingul.
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu
Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip
AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load
Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil teisel perioodil kajastatakse kuludena samal perioodil, kui tekivad nendega seotud tulud. 7. Objektiivsuse printsiip - finantsaruandes esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne. 8. Konservatiivsuse põhimõte - finantsaruanne tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist ning kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on selline tahtlik tegevus. 9. Avalikustamise printsiip - finantsaruandes esitatakse kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu ülimuslikkuse printsiip - majandustehingute kajastamisel finantsaruannetes ja raamatupidamisarvestuses tuleb lähtuda nende sisust, mitte juriidilisest vormist. 11
üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustikus nimetatud osakapitali suurus (40 000 krooni) või 2) seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Üldkoosoleku ja osanike pädevus Seoses majandusaasta aruande koostamisega kuulub üldkoosoleku/osanike pädevusse: 1) aktsiakapitali/osakapitali suurendamine ja vähendamine; 2) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 3) audiitori valimine; Vara vähenemine Kui aktsiaseltsil/osaühingul on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist/osakapitalist või vähem kui äriseadustiku järgi sätestatud minimaalne aktsia(osa-)kapitali suurus (vastavat 400 000 ja 40 000 krooni), peab üldkoosolek/osanikud otsustama: 1) aktsiakapitali/osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist/osakapitalist ja vähemalt äriseadustiku järgi
jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. 4.3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruande üldiseloomustus Finantsarvestuse eesmärgiks on finantsaruannete kaudu varustada informatsiooniga infotarbijaid infoga ettevõttest ja majandustegevusest. Üheks parimaks allikaks on majandusaasta aruanne. Firma aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aastaaruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruande tuuma moodustavad raamatupidamise aastaaruande kooseisu kuuluvad finantsaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne), mida raamatupidamisseaduses nimetatakse põhiaruanneteks. Finantsaruannete koostamisel lähtutakse raamatupidamiseseadusest ning kehtivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (15).
Organisatsioonis võib eristada põhitegevuse valdkonda ja toetavaid valdkondi (haldus, IT, personal, turustus, tarneüksus jne). Kontrollingu tugisüsteemid on: 1. Informatsiooni süsteem, mille alla kuuluvad finantsarvestus ja aruandlus, kuluarvestus ja sisearvestus ja aruandlus ning selle analüüs; 2. Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõttesisesesd vastutusekeskused; 3. Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimise põhimõte. Audit ja audiitor - raamatupidajatele suhteliselt hästi tuntud mõiste. Selle mõistega tähistatakse välisaudiitorit (auditit). 2010. aastast kasutatakse mõistet vandeaudiitor. Ilmselt on audiitori mõiste enamtuntud seetõttu, et raamatupidajad puutuvad kokku just audiitoritega mitte siseaudiitoritega. Kontrollifunktsiooni võib täita ka revision või revisioni komsjon. Revisioni peamine eesmärk on hinnangu andmine mineviku tegevusele. Revisioni ja auditi peamine erinevus on selles, et
ettevõte toimib sätestatud strateegiate järgi. Seega töötab siseaudiitor keskkonnas, kus tema tegevus on järjepidevalt suunatud ettevõtte protsesse, tooteid ja muud taolist ohustavate riskide väljaselgitamisele. Seega on parim selline siseaudit, mis tegutseb riskipõhiselt. Siseaudiitori peamine funktsioon ongi sisekontrollisüsteemi efektiivsuse hindamine. Seega ei hõlma siseauditi süsteem üksnes raamatupidamis- ja finantsinfo kontrolli, vaid on oluliselt laiem, kõikehõlmav. Siseauditi funktsiooni töö lõpptulemus on juhtidele ja omanikele raporteerimine, mis võib sisaldada ka järelduste ja ettepanekute esitamist. Iga tegevuse protsessi või projekti rakendamisel on paratamatu kaasnev arvestus ja aruandlus. Sellega saab hinnata, kas enne kavandatud eesmärgid on saavutatud ja millisel tasemel. Seega on arvestus- ja aruandlusprotsessid siseaudiitori üheks keskseks huviobjektiks.
· Aruandlus · Raamatupidamine on tekkepõhine. See tähendab, et kanded raamatupidamise registrisse tehakse arvete alusel (arve väljastamisel ja arve saamisel). · Majandusaasta aruande kinnitavad osanikud. Kui täisühingu liikmeteks on füüsilised isikud ei ole vaja aruandlust äriregistrile esitada. Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse allkirjastatud majandusaasta aruande ärakiri koos audiitori järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja kasumi jaotamise ettepanekuga majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks. Täis- ja usaldusühing · Tegevuse lõpetamine · osanike otsusega; · kohtuotsusega; · tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel. lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Täis- ja usaldusühing · Täisühingust usaldusühinguks saamine · Kui täisühingusse astub usaldusosanik,
Kontrollingu rakendamise struktuur organisatsioonis võtab tavaliselt aluseks EV-e organisatsioonilis-funktsionaalse struktuuri ning see muutub koos EV tegevusstruktuuri muutusega. Kontrollingu tegevusvaldkondades võib eraldada 2-te valdkonda: 1) Iseseisva tegevuse/vastutuse valdkond 2) Vastava taseme juhtidega kooskõlastatud tegevuse valdkond. Organisatsiooni põhivaldkondadena eristatakse põhitegevust ja seda toetavaid valdkondi. Kontrolling toetub järgmistele süsteemidele: 1) Finantsinfo süsteem: finanstarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisemine aruandlus ja selle analüüs. 2) Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõtte sisesed vastutuskeskused. 3) Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimine. Audit seda mõistet kasutatakse valdavalt välisauditi tähenduses. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on välisauditi mõiste asendunud vandeauditi mõistega. Revisjon, revisjonikomisjon, revident revisjon on minevikus tehtule hinnangu andmine.
isikust ettevõtjad (FIE). Nimeta ka mittetulundusühinguid (MTÜ) ja sihtasutusi (SA). Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE): Kersti Gross FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Meelika Siilsalu FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Tarmo Leheste FIE-Auditeerimine-Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik- õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Rahandusministeeriumi juures asuv organ - Audiitortegevuse nõukogu. Tuuli Tattar FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Täisühingud (TÜ): Kareen TÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine- Algdokumentide kontroll ja töötlemine, pearaamatu pidamine, auditeerimiseks vajalike materjalide ettevalmistamine Usaldusühingud (UÜ):
tegevustele, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka väliskeskkonda. Iga siseaudit tuleb põhjalikult, sest hästi koostatud auditi plaan on eelduseks kvaliteetse auditi tulemuseni jõudmiseks. Planeerimisel tuleb arvesse võtta väga mitmeid erinevaid tegureid, mis võivad mõjutada auditi sooritamist ja mahtu. Mõjuteguriteks on: 1) Asutuse eesmärk. Objekti auditi planeerimisel tuleb esmalt määratleda selle eesmärk ning audiitor peab jõudma arusaamisele sellest eesmärgist ja hindama, kas selle saavutamine on realistlik. 2) Ülevaade auditi objektist. Vajaliku ettekujutuse saamine asutuse struktuurist, protsesside toimimisest ja sisemisest töökorraldusest ning juhtimishierarhiast. 3) Auditi eesmärkide püstitamine. Auditi ulatus ja läbiviimise viis sõltuvad sellest, mida tahetakse auditiga saavutada, sest sellest sõltub, milliseid auditi meetodeid rakendjaatakse. 4) Suhteline risk
AS-Aktsiaselts Raamatupidamine Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi puhul on üheks peamiseks eripäraks nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris. · Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. · Aruandlus Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate nimeliste aktsiate omanike nimekiri aastaaruande kinnitanud üldkoosoleku toimumise seisuga, mida säilitatakse äritoimikus. · Dividendi võib maksta üks kord aastas kinnitatud majandusaasta aruande alusel. · Kolmandatele isikutele kättesaadav informatsioon
milleks võivad olla nii teadmised, kontaktid, mittemateriaalne vara, raha. Osanikel tuleb selles osas kokkuleppele jõuda. Iga osanik tasub omakapitali vastavalt tema osalusele. 6. Osaühingu juhtimine Enne ettevõtte registreerimist on vajalik teha mõned otsused seoses osaühingu juhtimisstruktuuriga. Osaühingul on kohustuslik määrata juhatus, kelle ülesandeks on äriühingut juhtida ja esindada õigustoimingutes. · juhatuse valib osanike üldkoosolek (nõukogu puudumisel); · juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga; Nõukogu olemasolu on kohustuslik vaid juhul, kui osakapital on vähemalt 400 000 kr ja juhatus pole vähemalt kolmeliikmeline. Alati võib nõukogu ka vabatahtlikult luua, määrates sellele kindla funktsiooni. NB! Üheaegselt ei tohi isik kuuluda sama äriühingu juhatusse ja nõukogusse! 7. Osakapital
asutamisleping; 2) tasuda aktsiate eest ja 3) esitada kandeavaldus. 13 Aktsiaseltsi asutamisleping peab olema notariaalset tõestatud, sest asutajad tegutsevad enne aktsiaseltsi registrisse kandmist asutamislepingu alusel ja see leping on näiteks pangaarve avamise aluseks. Asutamise korral kinnitatakse asutamislepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor (ÄS § 243 lg 2 ja 3). Kui aktsiaseltsil on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse, mis peab sisaldama samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud. Aktsiate eest peab olema täielikult tasutud enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat päeva. Aksiate eest võib tasuda kas rahaga või mitterahalise sissemaksega.
statistilised aruanded kohustub statistilisest kohustusest. Majandusaasta aruanne Koosneb kahest aruandest: Tegevusaruandest ja raamatupidamise aastakandest. Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne raamatupidamise aastakanne Tegevusaruande koostab ettevõtte juht. Raamatupidamise aastakande koostab raamatupidaja. Majanduaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. Audiitori kohustusest peab vaatama/uurima kas seaduse järgi on vajalik. Audiitor kontrolli vajadus või audiitori ülevaatus. Raamatupidamise aastaaruanne: põhiaruanded · Bilanss · Kasumiaruanne · Rahavoogude aruanne · Omakapitali muutuste aruanne + LISAD Euroopasse tuli seadus kuid kaevati kohtusse, et väikeettevõtted peaksid ainult kahe kohta aruande esitama: bilanss ja kasumiaruanne. Mis Eestis tuleb, veel ei tea.
Kasuta sõna otsingu võimalust-> klaviatuuril kombinatsiooni Ctrl ja F (vajuta koos alla). Mõned küsimused on Sinu enda arvamus! 1. Mis on oluline ärinimes? Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. 2. Mida tähendab prokuura? Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. 3. Kes on audiitor? Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi. 4. Mitu liiget saab asutada täisühingu? Võib olla üks (juhataja) või mitu liiget.
Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Osakapitali sissemakse on võimalik teha rahaliselt ja mitterahaliselt. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese, nagu faks, mobiiltelefon, televiisor, arvuti jne. Mitterahaline sissemakse hindab äriühingu juhatus ja selle hinnangu peab kontrollima audiitor. Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti kasutada pärast kande tegemist äriregistri poolt. Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Šveitsis.
neile kirjutavad alla kõik asutajad. Tulundusühistu (3) Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Kui aga põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2500 eurot. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks on igal ühistu liikmel üks hääl. Ühistu liikmeks astuja esitab avalduse, otsuse teeb ühe kuu jooksul ks üldkoosolek, nõukogu või juhatus, olenevalt sellest kuidas see põhikirjas on sätestatud. Tulundusühistu (4) Lahkuda saab ühistust kas liikme kirjaliku avalduse alusel või arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Väljaastumise avaldus tuleb esitada vähemalt 3 kuud enne väljaastumist. Väljaastumise tähtaega võib pikendada põhikirja või lepinguga kuni 5 aastani, arvates liikmeks saamisest. Ühistu puhaskasum jaotatakse reservidesse, mis ei kuulu
otsuste vastuvõtmiseks vajaliku häältearvu, on võimalik osanike lepinguga või muudetud põhikirjaga nõutavat häältearvu eri tüüpi otsuste korral muuta. Seda loomulikult seadusega lubatud ulatuses. 2.6. Osaühingu juhtimine Enne ettevõtte registreerimist on vajalik teha mõned otsused seoses osaühingu juhtimisstruktuuriga. Osaühingul on kohustuslik määrata juhatus, kelle ülesandeks on äriühingut juhtida ja esindada õigustoimingutes. · juhatuse valib osanike üldkoosolek (nõukogu puudumisel); · juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga; Nõukogu olemasolu on kohustuslik vaid juhul, kui osakapital on vähemalt 400 000 kr ja juhatus pole vähemalt kolmeliikmeline. Alati võib nõukogu ka vabatahtlikult luua, määrates sellele kindla funktsiooni. NB! Üheaegselt ei tohi isik kuuluda sama äriühingu juhatusse ja nõukogusse!
fondiemissiooni teel. 2.4. Osakapitali suurendamise korral on osanikul väljastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ettenähtud teisiti. 2.5. Osade eest vôib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda OÜ pangaarvele. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hindab OÜ juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus). Mitterahaliste sissemaksete hindamist kontrollib audiitor, kui see on sätestatud seaduses. Osanik, kes viivitab sissemaksete tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,25 % iga päeva eest. 3. OSADE VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE 3.1. Osanikul on õigus oma osa või osa oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 3.2. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus 1 (ühe) kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Osa võõrandanud osanik on kohustatud
asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatud suurus; osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord; juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. Asutamisleping (-otsus) peab olema notariaalselt tõestatud. Osa eest tasumiseks on kaks võimalust: rahaline sissemakse tuleb tasuda asutamisel oleva osaühingu nimel avatud pangakontole mitterahaline sissemakse loodavale osaühingule asjade või õiguste võõrandamine (kinnisasjade, registrisse kantavate vallasjade (näiteks mootorsõidukid) ja õiguste (aktsiad)
avaldatavaid täiendusi, korraldada Eestis rahvusvahelist CIA eksamit, on loonud kodulehekülje infovahetuseks ( www.siseaudit.ee) 1.3. Siseaudiitorite eetikakoodeks Audiitori elukutse väärtus seisneb sõltumatu hindaja rollis, kelle töötulemuseks on usaldusväärne ja tõepärane informatsioon. Elukutse spetsiifilisuse tõttu pole enamus sellise informatsiooni tavakasutajaid pädevad hindama audiitori audiitori töö kvaliteeti. Ühiskonna usalduse saavutamiseks peavad seetõttu elukutse raamides kehtima kõrged professionaalsus- ja käitumisstandardid. Elukutse esindajate käitumist reguleeritakse sellistel puhkudel eetikakoodeksite abil. 7 Eetikakoodeksi põhiklauslid siseaudiitoritele: · läbi kõlbelise käitumise loob siseaudiitor usalduse ja seega aluse nende hinnangute usaldusväärsusele = kõlbelisus
eurot, või samas summas liikme lisavastutuse kohustuse. Tulundusühistu asutamine toimub asutamislepinguga, millega koos kinnitatakse ühingu põhikiri. Asutajaid peab olema vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut või vähemalt 3 ühistut, kes soovivad moodustada keskühistu. Tulundusühistute juhtimisstruktuur tehtud sarnaseks teiste äriühingute omaga, nähes juhtimisorganina ette juhatuse, kes on ka esindusorganiks, samas on kõrgemaks otsustus- ja juhtorganiks on siiski liikmete üldkoosolek. Kui ühistul on üle 200 liikme, või osakapital on üle 25 000 euro peab ühistul olema ka nõukogu. Täiendavalt nähakse ette võimalust moodustada ka volinikke koosolek, kes võib üle võtta kas osaliselt või täielikult üldkoosoleku otsustusõiguse. Peamiseks eripäraks tulundusühistu ja teiste äriühingute vahel on asjaolu, et ühistusse liikmeks astumine on lihtsam (avalduse alusel), kuid osade ja aktsiate omandamine. Samuti eeldab ühistu kõigi liikmete osalemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
