Ida-Virumaa Kutseharidusekeskus Audiitortegevus Eestis Referaat Jõhvi 2012 Audiitortegevus Eestis Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik-õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Audiitortegevuse nõukogu. Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust audiitorid. Käesoleval hetkel on Audiitorkogul ligi 400 liiget. Audiitorkogu juhib 9 liikmeline juhatus, kes on valitud Audiitorkogu liikmete seast. Audiitorite auditeerimise ja kutse-eetika nõuded on fikseritud Auditeerimiseeskirjas ja põhinevad
majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt
AKTSIASELTS Kase Tarkvara liikmetele. Olete oodatud AKTSIASELTS Arvutite Tarkvara üldkoosolekule, mis toimub teisipäeval 4 juunil 2006 Kase 3 keldrisaalis faks 080109 AKTSIASELTS päevakord I. AKTSIASELTS koosoleku juhatuse valimine. II. 2008 aasta aastaaruande esitamine. III. AKTSIASELTS 2010 aasta eelarve esitamine ja kinnitamine. IV. AKTSIASELTS juhatuse valimine. V. AKTSIASELTS audiitorite valimine. VI. AKTSIASELTS audiitorite tasustamine. VII. Muud jooksvad küsimused. Mart Mõistlik Koosoleku protokoll AKTSIASELTS koosoleku juhatuse valimine. 2008 aasta aastaaruande esitamine. AKTSIASELTS 2010 aasta eelarve esitamine ja kinnitamine. AKTSIASELTS juhatuse valimine.
ja õiglase ülevaate. 10. Sisu ülimuslikkuse printsiip raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust ja majanduslikust olemusest ka siis kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus Esimene seadus võeti vastu NSV ülemkogu pool 19.02.1990. Kehtiva audiitoretegevuse seaduseelnõu võeti vastu 10.veebruar 1999 ning see jõustus 01.juuli 1999. Seaduse eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevust, sätestada audiitorite kohustused, õigused ning neile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsiooni ja juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikke aluseid. Seadus ei kehti riigikontrolli audiitoritele. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks kui: 1. Kui ettevõtet ei ole mitte kunagi auditeeritud 2. Kui auditeerib uus audiitor Audiitor
( ) 37. · · · · 38. 39. , , , , - · : ) ; ) ; ) ; ) ; ) . 40. - , () . 41. - . 42. - . . 43. . , 1990 . 1995 . , . 44. 1990 1999 2 485 . , . (www.audiitorkogu.ee) ( 360). Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik-õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Audiitortegevuse nõukogu. Audiitorkogu liikmeteks on kõik audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust audiitorid. Käesoleval hetkel on Audiitorkogul ligi 350 liiget. Audiitorkogu juhib 9 liikmeline juhatus, kes on valitud Audiitorkogu liikmete seast.
X. sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga 09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril.
· audiitor oskusi ja teadmisi; · auditeerimisel osalevate isikute koolitustasemest ja tööpanusest; · iga spetsialisti poolt kulutatud ajast ja vastutusest, mis tööga kaasneb; · mahukama auditi korral peaks töötasu kokku leppima tunnitasuna iga osaleja kohta, väiksema korral võib kasutada lepingutasu. 9) Suhtumine teistesse audiitoritesse audiitor ei tohi põhjuseta mingil moel alustada või kritiseerida teiste audiitorite tegevust või nende isikut, erandiks on olukord, kui arutatakse konkreetse audiitori personaalküsimust. 10) Reklaam audiitor ei tohi oma teenuse osutamisel kasutada pealetükkivat ning eksitavat reklaami. AUDITEERIMINE Auditeerimine on ettevõtte, asutuse või organisatsiooni rp.aruannete ning nendega seotud info kontrollimine sõltumatu eksperdi poolt, et anda sellele infole hinnang. Auditi objektiks võivad olla nii kasumit taotlevad kui mittetaotlevad jur
majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt
majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt
vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu. Vandeaudiitori poolt kutse teenuse osutamine on audiitor ettevõtja ettevõtlus. Audiitori ettevõtja on vandeaudiitorite ühing või FIEna tegutsev vandeaudiitor. Vande audiitorite ühing (Audiitor ühing) on äriühing, mille üheks tegevuseks on vandeaudiitori kutseteenuse osutamine. Oma nimel vandeaudiitori kutse teenuse osutamine on audiitori ühingu peamine ja püsiv tegevus. Eestis võib vandeaudiitori kutse nimetuse all vandeaudiitori kutse teenust osutada üksnes audiitor ettevõtja va seaduses välja toodud erandid. 5. vandeaudiitorite võrgustik on struktuur, millesse kuuluvate vandeaudiitorite või
pakkuvaid ettevõtteid klassifitseerides need kui aktsiaseltsid (AS), osaühingud (OÜ), täisühingud(TÜ), usaldusühingud (UÜ) tulundusühistu (TuÜ) ning füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Nimeta ka mittetulundusühinguid (MTÜ) ja sihtasutusi (SA). Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE): Kersti Gross FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Meelika Siilsalu FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Tarmo Leheste FIE-Auditeerimine-Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik- õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Rahandusministeeriumi juures asuv organ - Audiitortegevuse nõukogu. Tuuli Tattar FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Täisühingud (TÜ): Kareen TÜ- Raamatupidamine, maksualane nõustamine- Algdokumentide kontroll ja
krooniga-ei-voida-valimisi.d?id=35662597 ) TEES- Eestis on erakondade rahastamisskeem läbipaistmatu. ARGUMENDID- 1. Valimiskulud jäeti deklareerimata 2. Erakondade valimiskampaaniate kulud on tunduvalt suuremad kui välja näidatakse 3. Erakonnad varjavad oma valimiskulutusi ja rahaallikaid 4. ,,Musta" raha kasutamine 5. Sõltumatute vaatlejate kaasamine 6. Audiitorite töö ennetaks rahastamisvigureid 7. Sõltumatu kontroll tõstaks rahva usaldust erakondade vastu ARTIKLIS ESITATUD ARGUMENTIDE TÕESUST TÕESTAVAD MITMED FAKTID: 1. 2007. aastal kerkis skandaal reformierakondlaste Jaanus Rahumäe ja Robert Antropovi valimiskampaania ja selle rahastamise ümber. 2. Sotsiaaldemokraadid on teinud riigikogus ettepaneku, et sõltumate vaatlejate kaasamine toob selguse rahastamisskeemidesse 3
rahandusministeeriumi juurde moodustatakse audiitortegevuse nõukogu. Põhimäärus on suhteliselt väikese mahuga dokument ( ca 40§), kuid ka piiritles auditi olemuse eesmärgid, auditi põhiprintsiibid, teatud auditi eetika põhimõtteid ning auditi ja juhtkonna suhteid. Peale põhimääruse rakendamist hakatakse korraldama ka auditi eksamit. 1992 aastal toimus oluline areng, kui eestis alustas tegevust rahvusvahelist audiitorketti kuuluvad firmad, kelle esmane ülesanne oli eesti audiitorite esialgne koolitamine. 1994 aastal ilmuvad Eesti keelsed metoodilised juhendmaterjalid, ja 1996 ilmus esimene auditeerimiseeskiri, mis lähtus rahvusvahelistest auditeerimis standariditest. Eelnimetatud auditeerimise põhimäärus kehtis kuni 1999 aastani. 1. juuli 1999 jõustus adiitortegevuse seadus, tegemist on põhjalikuma dokumendiga, kuid ka see on suhteliselt väikese mahuline. 15. juuni 2000 kehtestati auditeerimise eeskiri, ja eesti audiitorkogu, mis on audiitorite kutse
Essee Juhendaja: H. Valdmaa Mõdriku 2011 Tänapäeva ühiskonnas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele, on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Seadusega on kindlaks määratud audiitorite auditeerimiseeskiri. Audiitortegevuseeskiri eeskirjas on väljatoodud üheksa paragrahvi, mis seletavad lahti audiitori töö eetilised põhimõtted, millest peab iga audiitor kinnipidama. Nendeks eetilisteks põhimõteteks on ausus, objektiivsus, ametialane kompetenstus, konfidentsiaalsus, profesionaalne käitumine, sõltumatus, tau, suhtumine teistesse audiitoritesse ja viimaseks paragrahviks on reklaam, milles on öeldud, et audiitor ei
ja põhikiri. kandeavaldus. asutamis- Pangakonto juhatuse, nõukogu leping, avamine, liikmete ning põhikiri, (kapitali audiitorite sidevahendite sissemaks). nimekiri andmed Miks/millisel Üksi või perega Sobib nii üksi Parim valik, kui Sobiv variant, Sobiv variant, kui Vabatahtlik Sobiv variant,
3) Ärinime valik ja kontroll 4) Asutamisdokumentide koostamine ja äriregistrile esitamine 5) Tegevuslubade/litsentside hankimine 6) Töötajate arvele võtmine 7) Registreering majandustegevuse registris 8) Finantseerimis võimaluste leidmine Juhtimine Omanike pädevused – omaniku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist. Õigused ja kohustused juhatuse liikmetele – Õigused esindada kõikide tehingute tegemisel äriühingut, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt − seega on juhatuse liikmel õigus
peakorterile, võõrustab ta nüüd Euroopa Liidu institutsioonide töötajaid. Kolmas tase Üle suurhertsoginna Charlotte'i nimelise grandioosse terasest silla mineja ees Neljas tase kõrgub Kirchberg'il eurolinnak, kus Viies tase paiknevad Euroopa Kohus ja Audiitorite Koda, samuti Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi asutused. Väike klipp Luksemburgi kohta : http://www.youtube.com/watch?v=H92WDrbMGBc
5. Lõpetamine- osanike otsusel, kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutamisega, teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Osaühingu eelised: Kiire ja lihtne asutada Madalad algkapitali nõue (2500 eurot) Osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest puudub. Aktsiaselts Aktsiaseltsi asutamiseks on vaja asutamislepingut ja põhikirja. Edasi tuleb esitada juhatuse, nõukogu liikmete ning audiitorite nimekiri ja tõendid aktsiakapitali sissemaksete ning riigilõivu tasumise kohta. Eripäraks on aktsiaseltsi puhul nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsil on kohustuslik omada audiitorit. 1. Minimaalne algkapital- 25 000 eurot, võimalik teha mitte rahalist sissemakset. 2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 1 asutaja. 3. Juhtimine- aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu
aktsiateks. Nõuded ärinimele: peab viitama selle piiratud õiguslikule vormile ja tüübile (avatud või kinnine). Peale selle peab AS omama firma nime, mis oleks unikaalne, kordumatu. Ettevõte võib omada peale vene keelse täisnime ja lühendi ka nime ükskõik millises muus keeles. See peab olema viidatud asutamisdokumentides. Asutamisdokumendid: asutamisleping, põhikirja, kandeavaldus ettevõtte kandmiseks äriregistrisse, juhatuse, nõukogu liikmete ning audiitorite nimekiri ja tõendid aktsiakapitali sissemaksete ning riigilõivu tasumise kohta Kapitalinõuded: suurendamine - täiendavate sissemaksetega, sissemakseteta (fondiemissioon). Vähendamine - aktsiate nimiväärtuse vähendamisega, aktsiate tühistamisega,aktsiakapitali vähendamine väljamaksetega Lõpetamine: ASi vabatahtlik lõpetatamine toimub aktsionäride otsuse alusel. Üldjuhul koosneb ASi lõpetamine kolmest
Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. · Juhatus Juhtimisorgan, mis juhib ja esindab aktsiaseltsi. Võib olla üks (juhataja) või mitu liiget. Kui juhatusel on üle kahe liikme valivad nad endi hulgast juhatuse esimehe. Liikmed peavad olema teovõimelised füüsilised isikud. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis. · Audiitor Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek. AS´I loomisel on vaja teada, et: · Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või registreering. · Aktsiaselts tuleb registreerida Maksu ja Tolliametis. · Kui palkate töötajad, tuleb nad võtta arvele Haigekassas. · Kui palkate töötajaid, tuleb aktsiaseltsi tegutsemise alustamisest teavitada Tööinspektsiooni. Aktsionär
auditeerimise vajalikku mahtu ja meetodeid. Asjaolud on sellised: 1. Kliendilepinguga fikseeritud tingimused ja normatiivaktidest tulenevad nõuded. 2. Kliendile esitavate raportite hulk ja tähtajad. 3. Kliendi poolt kasutatavad arvestuspõhimõtted ja nende muutused. 4. Olulisete infovoogude fikseerimine. 5. Kriitiliste auditi valdkondade varieerumine aastate lõikes. 6. Tõendusmaterjalide hulk ning nende iseloom. 7. Teiste audiitorite ja ekspertide töö kasutamine. Kujudnanud endale tervikliku pildi kliendi äritegevusest, tuleb audiitoril otsustada millised kontrollimeetodid valida. Siinjuures peab audiitor arvestama sellega, et auditeerimise ajakulu oleks võimalikult väike. Ettevõtte kontrollikeskus on nõrk või on ettevõtte toiminguahelad keerulised ja ebaselged, siis tuleb ilmselt sooritada mahukas esmadokumentide kontroll. Kui sisekontrollisüsteem hinnatakse suhteliselt tõhusaks, siis
(osaühingu) tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi (osaühingu) tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda nõukogu iga liige. Nõukogu kinnitab ka aktsiaseltsi (osaühingu) aastaeelarve, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse. Audiitor ja erikontroll Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek (osanike koosolek), kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. 6 2.2. Juhtkonna tegevus aruannete koostamisel Aktsia- ja osakapitali suuruse muutmine Aktsia-, osakapitali suurendamise (vähendamise) otsustamine
aruandluses tuleb lähtuda nende sisust ka siis, kui nende juriidiline vorm sellele ei vasta. Nt: tööruumi rentimine eluruumiks. 11) Tekkepõhine arvestus majandus toimingute kajastamine nende toimumise hetkel sõltumata raha liikumisest. Kassapõhine arvestus eeldab raha laekumist nö. väljamineku Audiitortegevus Uus audiitortegevuse seadus oli vajalik, kuna sellega tagatakse Eesti audiitorite suurem usaldus ja audiitortegevuse parem sisuline tase. Lisaks ei olnus kooskõlas mitmete rahvusvaheliste normidega, kuna need olid muutunud. Uus audiitortegevuse seadus on kooskõlas Euroopa Liidu 8nda direktiiviga. Uus seadus tõstab audiitortegevuse kvaliteeti ja muudab majandusarvestuse valdkonna toimimise usaldusväärseks. Audiitortegevus on majandusarvestuse üks liikidest. Majandusarvestus koosneb järgmistest liikidest: 1
Litsentsi eriliik on patendilitsents, mis tähendab patendivaldaja luba kindla tasu eest kasutada leiutist, patenti, kaubamärki või kaubanime. Litsentsi soetusmaksumus kapitaliseeritakse, kui soetusväljaminekud on olulised. Kui litsentsi soetusmaksumus on mitteoluline, kantakse see kohe kuluks. 13 On majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekud (lõivud, juristide tasud, audiitorite tasud, aktsiaemissiooni kulud jms), mida käsitatakse perioodikuludena. 14 Uurimistegevuse tulemina tekkivat immateriaalset vara ei kajastata. Uurimistegevusega seotud väljaminekud kantakse kuluks nende tekkimise perioodil 15 On kulud uue tehnoloogia arendamiseks ning rakendamiseks toodete tootmisel ja teenuste osutamisel. Arendusväljaminekud kapitaliseeritakse
mitterahaline. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda panka asutamisel oleva aktsiaseltsi nimel avatavale stardikontole. Mitterahalised sissemaksed tuleb aktsiaseltsile üle anda vastava lepinguga. Aktsiaselts · Aktsiaseltsi registreerimiseks on vajalik esitada järgmised dokumendid: · asutamisleping; · põhikiri; · kandeavaldus; · juhatuse liikmete nimekiri ja notari poolt tõestatud allkirjanäidised; · nõukogu liikmete nimekiri; · audiitorite nimekiri koos nende kirjaliku nõusolekuga; · sidevahendite andmed; · panga teatis rahalise sissemakse tegemisest aktsiaseltsi arveldusarvele või mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt, audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimise kohta ja aktsiaseltsile mitterahalise sissemakseks oleva vara üleandmise leping, millele kirjutavad alla juhatuse liikmed; · tõend riigilõivu tasumise kohta;
korraldamise koordineerimine; välistoetuste koordineerimine. [4] Rahandusministeeriumi valitsemisala Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused on Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet ja Riigihangete Amet. Ministeeriumi valitsusalas on ka sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, äriühingud Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu ning Raamatupidamise toimkond ja Audiitorite kutsekomisjon. [3] Rahndusministeerimi ja riigi eelarve kulud 2000-2011 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2000 (kroonides) Rahandusministeerium 64 756 900 Konkurentsiamet 6 056 100 Maksuamet 138 505 000 Statistikaamet 39 561 300 Statistikaameti rahvaloendusbüroo 81 829 960
- Kasumieelarve I aasta II aasta III aasta Kulud 102 588 110 488 119 238 Müügikäive 128 000 140 000 160 000 Kasum 25 412 29 512 40 762 Firma raamatupidaja on samuti hangitud isiklikest kontaktidest, seega ka pisut odavam. Raamatupidaja ülesandeks jäävad kõik raamatupidamisega seotud kanded, suhted audiitorite ja maksuametiga. Siimax OÜ-l pole vähamelt esimesel kolmel aastal plaanis tegeleda investeeringutega mitte mingisuguses mahus. Jutt käib aktsiainvesteeringutest. Sellest võib rääkida alles mitme aasta möödudes, kui firma on kasvanud piisavalt suureks ja tõsiseltvõetavaks, ning teenitud on arvestatav kogus raha, mis panna kasvama teatud fondidesse või aktsiatesse. Ainukesed investeerinud, mis plaanis on, on need, et eelmisest objekti müügist
vastavalt seadustele. Kohtule võivad esitada avaldusi liikmesriigid, EL organisatsioonid, eraisikud või ettevõtted. See tagab El seaduste ühetaolise rakendamise kogu EL piirides. • Euroopa Õiguskohtu juurde loodi 1989. a Esimese Astme Kohus, et kindlustada üksikisikute huvide kaitse ning võimaldada Õiguskohtul keskenduda oma põhiülesandele. Praegu tegeleb Esimese Astme Kohus juhtumitega, mille üksikisikud ja ettevõtted on algatanud EL institutsioonide vastu. EUROOPA AUDIITORITE KOHUS • Liikmed 28, üks igast liikmesriigist. • Euroopa Audiitorite Kohus on maksumaksjate esindaja, ta ülesandeks on kontrollida, et EL kulutaks oma raha vastavalt eelarveseadusele ja regulatsioonidele ning kavandatud eesmärkidel. • Seda kohust on nimetatud ka EL “rahaliseks südametunnistuseks” või “valvekoeraks”. Ta peab kindlustama, et peetaks kinni teatud moraalsetest, administratiivsetest ning arvestuslikest printsiipidest.
4. Konfidenstsiaalsus- Auditeerimisel teatavaks saanud info on rangelt konfidentsiaalne. Audiitor ei tohi sellist infot kasutada isiklikel eesmärkidel ega ka muuks otstarbeks ilma informatsiooni allika kirjaliku nõusolekuta väljaarvatud järgmistel olukordadel: - Eetika reeglite ja tehniliste eeskirjade täitmisel. - Kohtus ja õiguskaitse organites enda kaitsmiseks põhjendatud nõudmistel. - Infot võib avaldada audiitorite tegevust kontrollivatele rahvusvahelistele kvaliteedi kontrollorganitele põhjendtatud nõudmistel. - Informatsiooni võib anda riigi kontrollile ja finantsinstitutsioonile nende kompententsi kuuluvate ülesannete täitmiseks. 5. Professionaalne käitumine- Audiitor peab käituma selliselt, et see ei kahjustaks ameti mainet ja loobuma kõigist tegevustest, mis võivad seda põhjustada. Mõeldud ei ole üksnes tööalast käitumist
tahetakse auditiga saavutada, sest sellest sõltub, milliseid auditi meetodeid rakendjaatakse. 4) Suhteline risk. Tuleb indentifitseerida ja hinnata auditi valdkondade riskid ning reastada need alates kõige olulisematest ning nendele ette näha ka suuremad ressursi kulud. 5) Juhi vajadused. Juhtide vajadused peaksid olema fikseeritud strateegilised plaanis. Strateegilisest plaanist lülitatakse nad aasta tööplaani. Selline kord peaks tagama et juhid ei sekku igapäevaselt audiitorite tegevusse, vaid teevad seda äärmisel vajadusel. 6) Eelmiste auditite tulemused. Tulemuste arvesse võtmine on probleemne ning sõltub sellest, millised need on - positiivsed või negatiivsed. Lisaks võib tekkida rutiin sama asja auditeerimisel ning tekib võimalus, et ei märgata võimalikke probleeme. 7) Siseaudiitori isklik kogemus. 8) Juhi toetav suhtumine. Juhid peavad toetavalt suhtuma siseadutiti funktsiooni ning aktiivselt. 9) Tõendusmaterjalide kättesaadavus
lõikes sätestatust; 8) osaühingu majandusaasta algus ja lõpp; 9) muud seaduses sätestatud andmed. Avaldusele lisatakse: 1) asutamisleping; 2) põhikiri; 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist; 4) osanike nimed, isiku- või registrikoodid ja aadressid ning igaühe osa nimiväärtus; 5) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolu korral ka nende nimed ja isikukoodid, kiirmenetluse korral ka nende digitaalallkirjastatud nõusolek nõukogu liikmeks või audiitoriks olemise kohta; 6) kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud nõusolek juhatuse liikmeks olemise kohta ja kinnitus, et ei esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad juhatuse liikmeks oleku; 7) teave kavandatud põhitegevusala kohta; 8) mitterahalise sissemaksega tasumisel kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed
tehtav töö ega ka asutajate tegevus osaühingu asutamisel. Osanik peab teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele. Osaühingu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile avalduse, milles näidatakse ära nimetatud andmed ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse: 1) asutamisleping; 2) põhikiri; 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta; 4) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolul ka nende nimed, isikukoodid ja elukohad; 5) juhatuse liikmete allkirjanäidised; 6) mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse osaühingule üleandmise leping ning sissemakse väärtust tõendavad dokumendid, samuti audiitori poolt allakirjutatud arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta; 7) sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid; 6
Saksamaal.Tõusid palgad ja seati sisse sotsiaalsete toetuste süsteem, kõigis liikmesriikides arenes laialdane heaoluriigi institutsionaalne võrgustik. 1965 (Jõust 1967) Ühinemislepingu Merger Treaty alusel ühendati kõik kolm organisatsiooni ühtseks ühine ministrite Nõukogu Council of Ministers,mis koos käib oma eralases jaoutuses (välismin, rahah ja majandusm, põllum. Moodustati ühtne Ülemamet (uue nimega Euroopa Komisjon). 1975 loodi audiitorite kogu ( Kontrollikoda), mis alalis asub Luxemburg'is. 1974 dets loodi Euroopa Ülemkogu riigijuhtide poliitiline tööorgan, otsustati kohtuda regulaarselt 3 (hilj 4) korda aastas, kaks korda Brüsselis ja kaks korda eesistujamaa pealinn. Otsustati , et alates 1979 a- st Euroopa Parl-i koosseisu toimuvad otsevalimised. Saksamaa majandusime 1950-70: Saksamaa ja Suurbritannia pärastsõja majandusnäitajate
reegleid. Riskid- tegevusrisk IS toimimisel ja arendamisel. Avastamisrisk ehk autor ei avasta olulisi vigu. 74. Planeerimine, korraldus Planeerimine- määratletakse kriitilised valdkonnad, töö õiges järjekorras, raportid, tähtajad. Korraldus- eelläbirääkimised, auditeerimislepingu sõlmimine, auditi planeerimine, olukorra dokumenteerimine, hinnang ja raportid. 75. Organisatsioonid, sertifitseerimine Organisatsioonid- ISACA ehk infosüsteemide audiitorite ühendus. Sertifitseerimine- Sertifitseeritud infosüsteemide audiitor peab sooritama vastava eksami, tõendama pidevat koolitust, jälgima audiitori eetikanorme ja standardeid, omama töökogemust, maksma aastamaksu.
pankade riski laenu andmisel ja langevad otseselt ettevõtte laenuintressid. Investorite riskid vähenevad, kui nad omavad ülevaadet ettevõtte kuluarvestusest ja kuludest. Kulude ,,läbipaistvus" suurendab vabal turul ettevõtte väärtust, aktsiate hinda ja sealt edasi omaniku vara väärtust. Audiitoritel aitab efektiivne kuluarvestuse süsteem anda ,,õigemaid ja õiglasemaid" hinnanguid ettevõtte juhtkonna töötulemustele. Samuti võimaldab hea kuluinfo vähendada teatud määral audiitorite töömahtu ning sellest tulenevalt ettevõttel saada sama hinna eest rohkem audiitori teenuseid või hoida kokku kulusid auditeerimisele. Konkurendid sooviksid muidugi detailset infot oma konkurendi kuludest (mida neile ei tohi lubada määratledes ära info salastatuse korra ettevõttes), kuid teatud infovahetus tuleb enamasti kasuks mõlemale poolele, et analüüsida ja võrrelda tegevuste tulemuslikkust. Analüütikutel võimaldab anda see objektiivsemaid hinnanguid ettevõtte tegevusele.
Suure rühma tsiviilõiguslikest lepingutest moodustavad lepingud, mille sisuks on suhte ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjektiks hüve. Sellise lepingu alusel tekkiva suhte objektiks on osutatav teenus. 2.7.1. Käsundusleping Käesoleva lepinguga kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingud on audiitorite, advokaatidega, äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmetega sõlmitavad lepingud, panga ja kliendi vahelised lepingud. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema vajaliku hoolsusega ja olema käsundiandjale lojaalne. Käsundisaaja peab käsundi isiklikult täitma ja saab selle eest tasu. 2.7.2. Töövõtuleping Antud lepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse
kommunikatsiooninormid 5) tuleb fikseerida, et auditeerimine on testi iseloomuga ning seetõttu säilib paratamatult risk, et auditeerimise käigus võib avastamata jääda ka olulisi vigu 6) juurdepääsu tagamine mistahes raamatupidamise dokumentidele ja muule infole, mis audiitori arvates on vajalik ja oluline hinnangu andmiseks 6) kõik muud vajalikud kohustused nii kleindi kui audiitori suhtes 7) teiste audiitorite ja ekspertide või spetsialistide töö kasutamine ning audiitori vastutus selle eest 8) audiitori töö tasustamise kord ja suurus, audiitor võiks võtta kleindi juhtkonnalt veel kinnituskirja, milles juhtkond kinnitab et kõik aasta jooksul toimunud sündmused ja majandustehingud on korrektselt raamatupidamises kajastatud; bilansipäeva seisuga ei kajastata ettevõtte raamatupidamises varasid, mida
puudumise taga. St kõik huvitatud osapooled olid juba aktsias sees ning uued potentsiaalsed investorid hoidsid sisuliselt veidrate näitajatega Valgevene aktsiast eemale. Kuna ka Tool oli endiselt müügipoolel, siis jäi hind veidi ebastabiilselt võnkuma. 30.04.2012 2011. aasta auditeeritud majandustulemused Ettevõtte jaoks kujunes aga väga oluliseks see, mis edasi sai. Nimelt tuli välja, et ettevõtte juhtkonna ja audiitorite hinnang Valgevene devalveerimisele erinevad siiski üsna kardinaalselt ning auditeeritud majandustulemustes tõmmati ettevõtte kasumlikkusele küllaltki oluliselt pidurit. Nimelt otsustati ära parandada algses aruandes olnud erinevused ning sisuliselt rakendada hüperinflatsiooni tingimustes kasutatavaid rahvusvahelisi hindamisstandardeid. Nii sai 42m kasumist auditi järgselt 25m (Yanek, LHV foorum) ning EPS langes 0,55 aktsia kohta (TaivoS, LHV foorum)
Seda riski tuleb teadvustada lepingu läbirääkimistel ja sellele tuleb viidata ka auditi lepingus. Auditiga on seotud ka korralduse ja ootuste riskid. Näiteks kui vead olid enne teada ja nende parandamiseks pole soovi või ressursse, võib auditi kasu olla piiratud. Maailmas ühendab infosüsteemide audiitoreid eelkõige Infosüsteemide Auditi ja Kontrolli Assotsiatsioon (Information Systems Audit and Control Association, ISACA). Üks ISACA olulisemaid töölõike on audiitorite sertifitseerimine. Sertifitseeritud infosüsteemide audiitor (CISA) peab sooritama vastava eksami, tõendama pidevat koolitust, jälgima audiitori eetikanorme ja standardeid, omama töökogemust, maksma aastamaksu. ISACA poolt välja antud info- ja sellega seotud tehnoloogia kontrolli sihid (COBIT), millest on ilmunud viis versiooni, annavad auditi korralduse üldise metoodika. Viimastel aastatel on COBIT arenenud pigem üldise protsessiraamistiku suunas. Viimane versioon, COBIT 5, on
Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma käitumisega tekitanud äriühingule kahju vastutavad tekkinud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Samas vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et ta on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastu esitatavate nõuete aegumistähtaeg on 5 aastat, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud muud aegumise tähtaega. Audiitor Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab tulenevalt ÄS-i §-st 328 üldkoosolek. Audiitori (-te) kohta tuleb esitada informatsioon äriregistrile. Sarnaselt nõukogu liikmega ei tehta audiitori kohta kannet B-kaardile. Dokumendid, mis tuleb esitada äriregistrile seoses audiitori valimisega, on üldjuhul: 1) audiitorite nimekiri, milles peavad olema märgitud audiitorite nimed, isikukoodid, elukohad ning nende audiitortegevuse õiguslik alus (so audiitori kutseõiguse alusdokument);
Avalik-õigusliku ühenduse tunnusteks on liikmeskonna olemasolu (territooriumi, tegevusvaldkonna vms tunnuse alusel) ning avalike ülesannete täitmine. Sõltuvalt liikmeskonna moodustamise alustest eristatakse teoreetilises kirjanduses erinevaid gruppe: - territoriaal- (nt kohalikud omavalitsused), reaal- (nt ettevõtte või maaomandi asukohast lähtuvalt), personaal- (nt kuulumine mingi tegevusala töötajate hulka; nt Eestis Notarite Koda, Advokatuur, Audiitorite Koda; Eesti Teaduste Akadeemia) ja liitudeühendused (liikmeteks on juriidilised isikud); - kommunaalenesehaldus, teatud huve esindav enesehaldus ja sotsiaalenesehaldus (Selbstverwaltung) ning teaduslikud kõrgkoolid. Avalik-õigusliku juriidilise isiku liikmeks olek võib olla seadusest tulenev, s.t kohustuslik (nt ei ole võimalik tegutseda advokaadina ilma, et kuuluksid advokatuuri) või vabatahtlik. 2. Avalik-õiguslik asutus
eelneva aasta kahjumi asemel on suudetud kasumit teenida. Järelikult on ettevõtet suudetud edukalt juhtida ja saada kasumit ka ettevõttele ebasobival aastaajal. 1997 aasta esimese kvartali aruande puhul tuleb arvesse võtta, et see on koostatud vahetult enne aktsiaemissiooni ja on auditeerimata, mis annab teoreetiliselt aluse kahtlustada, et aruandlust on võidud natukene ilustada eesmärgiga teha ennast atraktiivsemaks. Samas on eelnevate aastate aruandlused audiitorite poolt heaks kiidetud ilma märkusteta, mis peaks võimaldada oletada, et ka edaspidi lähtutakse raamatupidamise headest tavadest. Ettevõtte lühiajalise likviidsuse näitajaid analüüsides lühiajalise võlgnevuse kattekordaja oli aastal 94 1,24, mida võib pidada rahuldavaks, aastal 95 oli see 1,87 mida võib pidada heaks näitajaks, aastal 96 oli see näitaja eelmise aasta omast madalam, väärtuseks oli 1.58, mida võib pidada hea ja rahuldava piiri peal olevaks
2) põhikiri; 3) Panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta; 4) Kui aktsiate eest tasutakse mitterahaliselt, siis leping sissemakse üleandmise kohta aktsiaseltsile ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid, samuti audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta; 5) Teave kavandatud põhitegevusala kohta; 6) Nõukogu liikmete nimed ja isikukoodid ning audiitorite nimed ja isiku- või registrikood; 7) Sidevahendite andmed 8) Eesti väärtpaberite keskregistripidaja teatis aktsiate registreerimise kohta; 9) Seaduses sätestatud dokumendid. ÄS § 250 lg 4 kohaselt AS ei kanta äriregistrisse, kui avaldus kande tegemiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või asutamisotsuse vastuvõtmisest. 14
Asutamislepingule ja põhikirjale peavad alla kirjutama kõik asutajad. Allkirjad peavad olema notariaalselt tõestatud. Nende dokumentide allkirjade tõestamise õigust ei ole vallasekretäril. § Juhatuse liikmete notari poolt tõestatud allkirjanäidised § Juhatuse liikmete nimekiri eraldi lehel (nimi, elukoht - maakond ja vald või linn, isikukood) § Nõukogu liikmete nimekiri (nimi, isikukood, elukoht) § Audiitorite nimekiri (nimi, isikukood, elukoht ja audiitori tunnistuse number) koos audiitorite kirjaliku nõusolekuga § Ettevõtte sidevahendite (telefon, faks, e-mail jm.) numbrid eraldi lehel § panga teatis rahalise sissemakse tegemisest aktsiaseltsi arveldusarvele § Mitterahalise sissemakse korral selle hindamise akt, audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimise kohta ja aktsiaseltsile mitterahalise sissemakseks
vajadusi · Kas süsteem on edukalt rakendunud · Kui hästi see toimib ISO 19011. Juhised kvaliteedi ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide Auditiks sisu 1. Normatiivviited 2. Mõisted ja definitsioonid 3. Auditi põhimõtted 4. Auditi programmi korraldamine 5. Auditi tegevused 7 6. Audiitorite kompetentsus ja hindamine Olulisemad mõisted: auditi kriteeriumid - Poliitikate (tegutsemisviiside), protseduuride ja nõuete komplekt Tõendusmaterjal - tõendusdokumendid, faktide konstateering või muu auditi kriteeriumidesse puutuv ja kontrollitav informatsioon Leiud - Auditi kogutud tõendite ja auditi kriteeriumite vastavuse hinnangu tulemused Järeldus - Auditeerimise põhimõtted. Eetiline käitumine · Selge esitlus · Kohane professionaalne hoolikus · Sõltumatus
6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus. 7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; 8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; 9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. 48. Millised andmed kantakse osaühingu kohta äriregistrisse? 1) asutamisleping; 2) põhikiri; 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta; 4) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolul ka nende nimed, isikukoodid ja elukohad; 5) juhatuse liikmete allkirjanäidised; 6) mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse osaühingule üleandmise leping ning sissemakse väärtust tõendavad dokumendid, käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel samuti audiitori poolt allakirjutatud arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta; 7) sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid; 8) muud seaduses sätestatud dokumendid. 49
Otsekohalduvus – 3 nõuet, et uus norm peab olema 1) üheselt arusaadav 2) konkreetselt formuleeritud 3) eranditu - sellel normil ei tohi olla erandit – üheselt rakendatav Kompetents 1) Ainupädevus 2) Jagatud kompetents – EL liikmesriigid peavad otsustama koos 3) Riikide pädevus –riigid saavad ka otsustada Euroopa Keskpank- rahanduspoliitika monitooring ja elluviimine. Tagada, et Euroopa rahandus pekki ei läheks. EL ühisraha euro haldamine ning hindade stabiilsuse tagamine. Audiitorite Nõukogu- eelarve kontrollimine. Kui eelarvega liikmesriigis skeemid, sekkub nõukogu. Euroopa Liidu õigus Esmane ehk primaarne- eelnevalt eksisteeriv leping. Alusleping on rahvusvaheline institutsioon. Sünnitunnistus. Teisene ehk sekundaarne- Aluslepingutest tulenev õigus luua seadusandlus Institutsioonid saavad seadusest moodustada 5-l viisil (2 olulist). Komisjon saab välja pakkuda määruse Liikmesriik ei saa otsustada, peab tegema nii nagu EL määruses kirjas
Siseaudiitorid peavad olema oma tegevuses objektiivsed. 2. Siseaudiitori professionaalsus ja ametialane koolitus Üksuse töötajate valikul tuleb hinnata haridustaset, tehnilisi oskusi ja muid omadusi, millele selle ettevõtte siseaudiitor peab vastama. Siseaudiitor peab valdama kõiki teadmisi, oskusi ja erialasid, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks. Siseauditi eest vastutav isik peab tagama piisava järelevalve kõikide audiitorite ja auditite üle. Siseaudiitorid peavad tundma professionaalseid standardeid ja käituma nende järgi. Siseaudiitor peab end pidevalt täiendama, et püsida professionaalsel tasemel. Siseaudiitor peab oskama inimestega läbi saada ja efektiivselt suhelda. 3. Siseauditi tegevusulatus, kontrolliefektiivsus ja auditi toimingute kvaliteet Siseaudit peab hõlmama ja kontrollima finants- ja operatiivinfo usaldusväärsust,
• Alates ’80 uus mudel: new public management (NPM). Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme – palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. Tarbija, teenuse ja kliendikeskne diskursus Erastamine ja deregulatsioon Võistlusele ja tulemustele orienteeritud Rõhk finantskontrollil: “audiitorite ühiskond” Organisatsiooniteoreetiline lähenemine: managerid Kriitika eelarve tuleb teha pika aja peale ette ikkagi planeerimine väärtused on konfliktis avaliku halduse väärtustega: stabiilsus, võrdsed teenused, sotsiaalne vastutustunne paljusid tulemusi ei saa mõõta, nt stabiilsus, rahu tavaliselt lihtsalt kulude vähendamine, mitte efektiivsus
· Alates '80 uus mudel: new public management (NPM). Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. Tarbija, teenuse ja kliendikeskne diskursus Erastamine ja deregulatsioon Võistlusele ja tulemustele orienteeritud Rõhk finantskontrollil: "audiitorite ühiskond" Organisatsiooniteoreetiline lähenemine: managerid Kriitika eelarve tuleb teha pika aja peale ette ikkagi planeerimine väärtused on konfliktis avaliku halduse väärtustega: stabiilsus, võrdsed teenused, sotsiaalne vastutustunne paljusid tulemusi ei saa mõõta, nt stabiilsus, rahu tavaliselt lihtsalt kulude vähendamine, mitte efektiivsus rahva esindatus ei ole oluline
annaabi.ee 
