ette nähtud teisiti. 6.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäridele võidakse teha väljamakseid nii rahas kui ka muu varaga. ______________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Tegevuse järjestus AS-i asutamisel AS-i asutamisel sõlmivad asutaja või asutajad asutamisotsuse või- lepingu. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt kinnitatud. Äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile notariaalselt kinnitatud avalduse (mis võib sisalduda asutamislepingus), millele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed ja kes
Osanikku võib seaduses sätestatud asjaolude korral ning seaduses ette nähtud protseduuri järgides osaühingust ka välja arvata. Osaühingu võivad asutada üks või mitu isikut (ÄS § 137 lg 1). Asutajaks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud (ÄS § 137 lg 2). Osaühingu tavamenetluses asutamiseks vajalikud toimingud on kokkuvõtlikult alljärgnevad:1) Asutamislepingu sõlmimine (asutamisotsuse koostamine) notari juures. Asutamislepingu sõlmimisel (asutamisotsuse koostamisel) kinnitatakse ka osaühingu põhikiri.2) Asutajad annavad sissemaksed üle asutamisel olevale ühingule. Rahaliste sissemaksete üleandmiseks peavad asutajad avama asutamisel ühingule pangaarve. Mitterahaliste sissemaksete üleandmiseks tuleb sõlmida vajalikud lepingud asutajate ja asutamisel ühingu vahel. Kui üleantav asi või varaline õigus
a) Asutamislepingu ja põhikirja koostamine Enne asutamisdokumentide vormistamist peab olema kindlalt kokku lepitud äriühingu omanikud ja juhatus. Kui äriühingu asutab ainult üks füüsiline isik, siis tuleb tal koostada asutamisotsus ja põhikiri ning asutamislepingut asendab asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Kui asutajaid on mitu, peavad nad asutamislepingu tingimused ja põhikirja kokku leppima omavahel. Asutamislepingu (asutamisotsuse) üheks osaks on asutatava osaühingu põhikiri. Kuna põhikiri määrab ära osanike edasised õigused ja suhted, on põhikirja regulatsioon väga oluline just mitme osanikuga äriühingu puhul. Ettevõtte elektroonilisel asutamisel on asutajale välja pakutud põhikiri, mida tuleb kohandada oma ettevõttele. Osaühingu põhikirjas märgitakse äriühingule asutajate poolt valitud ärinimi, asukoht, juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv ning määratakse
liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik aktsiaseltsi ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab alla ka see juhatuse liige. Ta peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Aktsiaseltsi ei kanta äriregistrisse, kui avaldus äriregistrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või asutamisotsuse vastuvõtmisest. 1.2.5 Tulundusühistu asutamine Tulundusühistu asutamisdokumentideks on asutamisleping ja põhikiri. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut, kuid võib olla ka vähemalt kolm, kui asutajaks on ühistud. Kui põhikirjaga ei ole ühistu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige
ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuametile üle kandma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi). 24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Mõlema äriühingu asutamise võib jagada järgmisteks etappideks: vajalike dokumentide kogumine, asutamislepingu sõlmimine või asutamisotsuse allkirjastamine, sh põhikirja allkirjastamine asutatava äriühingu aktsiate või osade registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris (aktsiaseltsi puhul kohustuslik, osaühingu puhul vabatahtlik) kapitali sissemaksmine dokumentide esitamine äriregistrile äriühingu registreerimine äriregistris. 25. Võlakirjad ja laenud. Võlakiri - Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks
äriregistrisse, millel lisaks tuleb esitada loodava aktsiaseltsi mitmed dokumendid. Nende hulka kuuluvad näiteks asutamisleping või –otsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud, põhikiri, teatis pangalt aktsiakapitali sissemaksmise kohta. ÄS § 250 lg 4 kohaselt AS ei kanta äriregistrisse, kui avaldus kande tegemiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või asutamisotsuse vastuvõtmisest. 1.3 Aktsiaseltsi juhtimine Aktsiaseltsi juhtimisorganiks on juhatus, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Nad on kohustatud juhtimisel kinni pidama nõukogu seadusandlikest korraldustest. Nendest teatuid tegevusi võib juhatus sooritada ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule (ÄS § 316)
Sihtasutus asutatakse asutamisotsusega, milles tuleb märkida: 1) sihtasutuse nimi, asukoht ja aadress; 11 2) asutajate nimed ja elukohad või asukohad ning aadressid, samuti isikukoodid või registrikoodid; 3) asutaja poolt sihtasutusele üleantav rahasumma või muu vara ja selle väärtus; 4) juhatuse ja nõukogu liikmete nimed, elukohad ning isikukoodid. Asutamisotsusega kinnitavad asutajad asutamisotsuse lisana ka sihtasutuse põhikirja. Asutamisotsusele ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Asutaja esindaja võib alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Sihtasutuse põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida: 1) sihtasutuse nimi; 2) sihtasutuse asukoht; 3) sihtasutuse eesmärk; 4) sihtasutusele vara üleandmise kord;
Asutamine AS asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidline isik. AS võib asutada ka üks asutaja. AS asutamisel tuleb teha kolm asutajapoolset õigustoimingut: 1) sõlmida asutamiselping; 2) tasuda aktsiate eest ja 3) esitada kandeavaldus. Asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asutamise korral kinnitatakse asutamislepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor . Kui AS'l on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse, mis peab sisaldama samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud. Asutamine (2) OÜ asutamine toimub analoogiliselt AS'i asutamisega. OÜ asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Ainus suurem erinevus on vaid audiitori kasutamises. OÜ asutamisel ei ole nõutav, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist, ta peab seda tegema üksnes juhtudel, kui mitterahalise sissemakse suurus ületab 2500 eurot või kui
(Allikas: Hansapanga kodulehekülg) Pangakonto saab ettevõte avada igas pangakontoris. Praktilisema poole pealt on oluline kokku leppida, milliselt pangakontolt kavatsetakse osakapital üle kanda ja tagada, et ülekandeks vajalik summa oleks asutamise hetkeks saadaval ning ülekande limiit seda ka võimaldab. Tegu on siiski suhteliselt suure summaga, mis eraisiku konto puhul ei pruugi limiidi sisse mahtuda. 4. Registreerimine äriregistris Pärast ettevõtte asutamisotsuse tegemist ja tegevusala ning ärinime valikut, peate ettevõtte registreerima äriregistris. Seda saate teha elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaalis või notari kaudu. Samuti on võimalus osta juba registreeritud firma. Elektroonilisel registreerimisel on olulisteks eeldusteks dokumentide digiallkirjastamise võimalus ning osakapitali sissemakse peab olema rahaline. Notari abil registreerimisel tuleb arvestada suurema ajakuluga. 4
2) tasuda aktsiate eest ja 3) esitada kandeavaldus. Aktsiaseltsi asutamisleping peab olema nptariaalselt tõestatud. Notariaalne tõestamine on vajalik, kuna asutajad tegutsevad enne aktsiaseltsi registrisse kandmist asutamislepingu alusel ja see leping on näiteks pagaarve avamise aluseks. Asutamise korral kinnitatakse asutamislepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu iikmed, samuti audiitor. Kui aktsiaseltsi on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse, mis peab sisaldama samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud. Aktsiate eest võib tasuda kas rahaga või mitterahalise sessemaksega. Mitterahalise sissemaksega võib tasuda, kui see on põhikirjas ette nähtud. (Kiris, 2012, 220-221) Juhtimine Aktionäril on võimalus kasutada oma õigusi AS-i suhtes üldjuhul ainult üldkooolekul osalemise kaudu. Seaduse kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi AS-is aktsionäride üldkoosolekul,
13 Aktsiaseltsi asutamisleping peab olema notariaalset tõestatud, sest asutajad tegutsevad enne aktsiaseltsi registrisse kandmist asutamislepingu alusel ja see leping on näiteks pangaarve avamise aluseks. Asutamise korral kinnitatakse asutamislepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor (ÄS § 243 lg 2 ja 3). Kui aktsiaseltsil on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse, mis peab sisaldama samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud. Aktsiate eest peab olema täielikult tasutud enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat päeva. Aksiate eest võib tasuda kas rahaga või mitterahalise sissemaksega. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla iga asi või varaline õigus, mis on rahaliselt
Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras. Sundlõpetamine- juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui: 1. juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; 2. juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; 3. juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; 4. juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; 5. juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud;
ulatuses, on maksustatav ja trahvitav. 15. Äriühingu asutamine. Tegevusalad. 1. Asutamislepingu ja põhikirja koostamine Enne asutamisdokumentide vormistamist peab olema kindlalt kokku lepitud äriühingu omanikud ja juhatus. Kui äriühingu asutab ainult üks füüsiline isik, siis tuleb tal koostada asutamisotsus ja põhikiri. Kui asutajaid on mitu, peavad nad asutamislepingu tingimused ja põhikirja kokku leppima omavahel. Asutamislepingu (asutamisotsuse) üheks osaks on asutatava osaühingu või aktsiaseltsi põhikiri. Kuna põhikiri määrab ära osanike või aktsionäride edasised õigused ja suhted, on põhikirja regulatsioon väga oluline just mitme osaniku või aktsionäriga äriühingu puhul. Ettevõtte elektroonsel asutamisel on asutajale välja pakutud põhikiri, mida tuleb kohandada oma ettevõttele. 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus;
AS asutamiseks sõlmitakse Aleping. AS Aleping peab olema notaril tõestatud, sest asutajad tegutsevad enne AS registrisse kandmist Alepingu alusel, nt pangaarve avamise aluseks. Märkimiseta asutamise korral kinnitatakse Alepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor. Aktsiate märkimisega asutamisel peab Alepingus olema määratud akoosoleku toimumise ning aktsiate märkimise aeg ja koht. Kui AS-il on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse. 40. AS asutamine aktsiate märkimisega. A märkimine on õigustoiming, millega märkija saab õiguse saada A ja võtab endale kohustuse selle eest tasuda. Asutajad ei omanda kiki emiteeritavaid A. A märkimist kasutatakse juhul, kui mitte kõik tulevased aktsionärid ei viibi asutamislepingu sõlmimise juures. Märkimisele kutsutakse teatega, mis võib olla suunatud nimeliselt kindlatele isikutele või avalikkusele
võetud kohustuste eest oma isikliku varaga ei vastuta. Osaühingu võivad asutada üks või siis mitu isikut. Asutajaks võib olla juriidiline isik või füüsiline isik. Vastavalt ÄS § 136 kohaselt on OÜ osakapitali miinimum suuruseks 2500 eurot. Osaühingu asutamisdokumendid Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad notariaalselt tõestatud asutamislepingu. Kui osaühingul on üks asutaja, koostab ja kirjutab ta alla notariaalselt tõestatud asutamisotsuse, milles peavad olema toodud asutamislepingus nõutavad andmed. Asutamislepingus nõutavad andmed on sätestatud ÄS § 138 lg 2. Koos asutamislepingu või -otsusega kinnitatakse osaühingu põhikiri (ÄS § 138 lg 3). Asutamislepingule kirjutavad alla kõik asutajad. Kui asutamislepingule kirjutab alla asutaja esindaja, peab talle selleks antud volikiri olema notariaalselt tõestatud (ÄS § 138 lg 4).
Registrikartoteek A-osa: FIE, TÜ ja UÜ, EEIG registrikaardid (ehk isikiku vastutusega ettevõtjad)- ÄS § 37(3) B-osa: OÜ, AS ja TulÜ, SE, SCE registrikaardid (ehk kapitaliühingud)- ÄS § 37(4) 18. Mis on vahet tavamenetlusel ja kiirmenetlusel? Tavamenetlus (ÄS § 137 - § 147) sarnane aktsiaseltsi asutamisele; · Kanne 5 tööpäeva jooksul(ÄS § 53 lg 1), erilist kontrollimist vajavate asjaolude korral võib pikendada 3 kuuni; · Riigilõiv 2200 krooni. · Asutamisotsuse/asutamislepingu koostamine. Asutamisleping peab sisaldama ÄS § 137 lg 2 sätestatud andmeid. · Põhikirja kinnitamine asutamislepingu lisana (ÄS 138 lg 3); · Kandevaldus äriregistrile (ÄS § 144) võib edastada e-kannete portaali kaudu (ÄS § 33 lg 11); · Notariaalne allkirjastamine; · Sissemaksete tasumine rahaline või mitterahaline sissemakse. Kiirmenetlus ((ÄS § 53 lg (4) ja § 1391) Kiirmenetluses vaadatakse kandeavaldus läbi
Kõik ühingud peavad eestis esitama majandusaasta aruande (esitama peab esimeseks juuliks). Kui satub puhkepäevale, siis tööpäeval. Äriseadustikust ei leia mingeid tehingu koosseise seda reguleerib võlaõigus. Äriseadustik reguleerib mingil määral osakuid, aktsiaid. ÜHINGUÕIGUS · asutamisleping ja põhikiri · täis- ja usaldusühingul ühinguleping · SA asutamisotsus · avalik õiguslikul juriidilisel isikul seadus Asutamisleping ja asutamisotsuse vahe? 2 või enam isikut. Asutamisotsus -1 isik (endaga ei saa lepingut sõlmida). Liikmete arv juriidilise isiku asutamisel: · täis- ja usaldusühingul vähemalt 2 osanikku · MTÜ vähemalt 2 asutajaliiget · ühistu asutamisel vähemalt 3 liiget Riik ega KOV ei saa olla täisühingu liige ega usaldusühingu täisosanik! Sest riik ei saa vastutada nende eest kogu oma varaga. Usaldusühingu vastustusmäär on piiritletud ja seegaselle osanik võib olla.
leping, millele kirjutavad alla juhatuse liikmed. Vajadusel audiitori arvamus hindamise objektiivsuse kohta. § Tegevuslitsents, kui ettevõtte põhikirjaline tegevus kuulub litsentseeritavate tegevuste nimekirja. § riigilõivu tasumise kviitung § Kande avaldamise tasu kviitung 40 000 kroonise osakapitaliga osaühingu asutamiskulud on: § Riigilõiv 3000 krooni. § Notari tasu asutamisotsuse ja põhikirja tõestamise eest 330 krooni. Juhul kui asutajaid on rohkem kui üks (asutamislepingu tõestamine) on notari tasu 660 krooni. § Kande avaldamise kulud 100 krooni. § Allkirjade tõestamine kandeavaldusel ning allkirjade näidistel a 10 krooni. § Äriregistrist tõestatud registrikaardi ärakiri 25 krooni. § Äriregistrist muude dokumentide (põhikiri) tõestatud ärakirja iga lehekülg 15 krooni. Aktsiaseltsi registreerimine
(ÄS § 190 lg 1) või (ii) raamatupidamise seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud juhul. 5.3. Osaühingu asutamine tavamenetlus versus kiirmenetlus · Tavamenetlus (ÄS § 137 - § 147) sarnane aktsiaseltsi asutamisele; · Kanne 5 tööpäeva jooksul, erilist kontrollimist vajavate asjaolude korral võib pikendada 3 kuuni; · Riigilõiv 2200 krooni. · Asutamisotsuse/asutamislepingu koostamine. Asutamisleping peab sisaldama ÄS § 137 lg 2 sätestatud andmeid. · Põhikirja kinnitamine asutamislepingu lisana (ÄS 138 lg 3); · Kandevaldus äriregistrile (ÄS § 144) võib edastada e-kannete portaali kaudu (ÄS § 33 lg 11); · Notariaalne allkirjastamine; · Sissemaksete tasumine rahaline või mitterahaline sissemakse. · Kiirmenetlus (ÄS § 53 ja § 1391) aktsiaseltsi ei saa asutada kiirmenetluse korras.
avalik-õiguslik juriidiline isik asutatuks ja temal õigusvõime tekkinuks tema kohta käiva seaduse jõustumisest. PS. Mis on parteid ja kust saab seda kontrollida? Nt Reformierakond - MTÜ. Saab kontrollida Äriregistrist. 3. LOENG 03. mai § 27. Juriidilise isiku kestus ja asutamise vaidlustamine Paragrahvi eesmärk on sätestada juriidilise isiku määramata ajaks asutamise eeldus ning asutamislepingu ja asutamisotsuse puuduste mõju registrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku eksistentsile. (1) Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidiline isik tekib seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku eksistentsi piiramine tähtajaga ei ole põhjendatud. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute kohta käivate seadustega ei ole piiratud ühegi 31
· Kohtu või selleks õigustatud isiku nõudel (TsÜS § 40 lg 1 ja 3) · Sundlõpetamine (TsÜS § 40) ... juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; Nt. ebaseaduslik alkoholi müük, prostitutsiooni vahendamine. TsüS 43 lg 4 vara riigile ... juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; ... Isik ei vasta nõuetele nt. dokumente on võltsitud ... juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; ... juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; Nt. kapitalinõuded, ei korralda üldkoosolekuid. ..
Asutajaks võib olla ka riik või kohalik omavalitsus. Kiir ehk e-menetlus ja tavamenetlus e notari juures tehtud. Majandustegevuse registrisse kantakse erinõuetega ettevõtjad. 11 Tavamenetluse vajalikud toimingud: Asutamise uksikasjade (milleks asutatakse, ärinimi, kapital jt) läbimõtlemine JA nõuete kohase põhikirja projekti koostamine. Asutamislepingu sõlmimine (uhe asutaja puhul asutamisotsuse koostamine) notari juures Sissemaksete uleandmine asutamisel olevale uhingule Enne kandeavalduse esitamist avama väärtpaberikonto(d) juhul kui osauhingu osad otsustatakse registreerida Eesti väärtpaberite keskregistrisse ning esitama osade registreerimise taotluse koos lisadokumentidega Eesti Väärtpaberikeskusele Kui eelnevad etapid on läbitud, peab juhatus esitama kandeavalduse äriregistrile.
TsÜS § 27 lg 2: hetkel kohaldamisele ei tule, asutamislepingut ei saa pärast registrisse kandmist tühistada, on kehtiv igal juhul, kui on kantud registrisse. Mis on tühistamisavalduse õiguslik tagajärg? Tühistamisavaldus on vastuolus seadusest tuleneva keeluga, õiguslik tagajärg puudub, st tühistamisavaldus on tühine. Tuleb kohaldamisele TsÜS § 40 lg 1 p 2: juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada. Tuleks esitada kohtule avaldus sundlõpetamise taotluseks sellel alusel. Tuleks ära näidata, milliseid alused olid, rikkumise, st pettuse koosseis ja kohus saab otsustada, kas lõpetamine on õigustatud. Kohtul ei ole kohustust ühing sundlõpetada, diskretsiooniotsus. Alternatiiv: B ostaks A välja.
§40. Juriidilise isiku sundlõpetamine (1) Juriidiline isik lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui: 1) juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; 2) juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; 3) juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; 4) juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; 5) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat
§40. Juriidilise isiku sundlõpetamine (1) Juriidiline isik lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui: 1) juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; 2) juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; 3) juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; 4) juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; 5) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat
301'lg1 p4!- kokku kutsumise korra suhtes peame tuvastama tühisust! Erinorm AS-ist rääkides? Erinorm 302 lg-st1 on 398! Muidu 3 kuud aga nüüd 1 kuu ühinemise puhul! 403 lg5- kui registrisse kantud ei saa otsust enam tühistada? Et pärast konstitutiivse kande tegemist pole võimalik enam ühinemisotsust vaidlustada! (Seega- kaasust pole võimalik lõpuni lahendaga aga eeldame et kanne on tehtud- siis tsüsi regulatsioon kui ühinetakse ja luuakse uus ühing siis asutamisotsuse kehtima jäämise regulatsioon likvideerimise puhul kas võib analoogia korras kehtida? Pigem jäävad ühinguõiguse normid ülemiseks ja seega tsüs selles mõttes vb ikkagi ei kohaldu. Kas eesmärk on ühinemisel tekkiva ühingu ärakaotamine- kas saab nii tõlgendada. 403 lg5 tuleneb kolmandast äriühinguõiguse direktiivist ja seega tsüsi puhul peab vaatama ega ei lähe el õigusega vastuollu
301'lg1 p4!- kokku kutsumise korra suhtes peame tuvastama tühisust! Erinorm AS-ist rääkides? Erinorm 302 lg-st1 on 398! Muidu 3 kuud aga nüüd 1 kuu ühinemise puhul! 403 lg5- kui registrisse kantud ei saa otsust enam tühistada? Et pärast konstitutiivse kande tegemist pole võimalik enam ühinemisotsust vaidlustada! (Seega- kaasust pole võimalik lõpuni lahendaga aga eeldame et kanne on tehtud- siis tsüsi regulatsioon kui ühinetakse ja luuakse uus ühing siis asutamisotsuse kehtima jäämise regulatsioon likvideerimise puhul kas võib analoogia korras kehtida? Pigem jäävad ühinguõiguse normid ülemiseks ja seega tsüs selles mõttes vb ikkagi ei kohaldu. Kas eesmärk on ühinemisel tekkiva ühingu ärakaotamine- kas saab nii tõlgendada. 403 lg5 tuleneb kolmandast äriühinguõiguse direktiivist ja seega tsüsi puhul peab vaatama ega ei lähe el õigusega vastuollu
Juriidilise isiku sundlõpetamine 25 Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtumäärusega. Kohus teeb vastava määruse siseministri või muu seadusega selleks õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui selle juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus avaliku korra, seaduse või heade kommetega; kui juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislengu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; kui juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega; kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele; juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud; muul seaduses sätestatud alusel. Likvideerimise kord
Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik aktsiaseltsi ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Aktsiaseltsi ei kanta äriregistrisse, kui avaldus äriregistrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või asutamisotsuse vastuvõtmisest. 196. Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine? Aktsionäril on võimalus kasutada oma õigusi aktsiaseltsi suhtes ainult üldkoosolekul osalemise kaudu. Üldkoosolek saab vastu võtta otsuseid ainult seadusega tema pädevusse antud küsimustes. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline koosolek toimub üks kord aastas. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku nõukogu või aktsionäride, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Juhatus peab
antud Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-le 10. Noortelaager vastab järgmistele tingimustele: 1) ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva; 2) laager tegutseb aastas üle 60 päeva. [RT I 2004, 27, 179 jõustunud 1. 05. 2004] 8 § 10. Noortelaagri tegevusluba (1) Tegevusloa saamise taotluse esitab noortelaagri pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile pärast omaniku kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist. Noortelaagri tegevusloa taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist. (2) Tegevusloa taotlusele lisatakse: 1) noortelaagri põhimäärus; 2) õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate noortelaagri juhataja ja kasvatajate kirjalikud nõusolekud ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata; 3) andmed noortelaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala
annaabi.ee 
