Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses...
Tähtede tekkimine ja evolutsioon Aleks Post Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikud on tähtede mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi temperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht 6000 7000 K kollakas täht 10000 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede tekkimine Tekivad tähtedevahelises keskkonnas asuvates suurema tihedusega regioonides Vastavaid regioone nimetatakse molekulaarududeks Koosnevad peamiselt vesinikust ~2328% ulatuses heeliumist mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest Prototähtede tekkimine Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest Tekke põhjused: supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooni...
See uurib universumit, mille all mõistame kõike olemasolevat. Primitiivsete kultuuride arvates oli Maa lame ja taevas kuplikujuline. Tähtkujude kohta usuti, et tegu on jumalatega seotud märkidega, mis suunasid inimeste maapealseid tegemisi. Väljapoole jäi maailmalõpp. Vana-Kreekas oli kera ideaalsemaks vormiks ning tähtkujult tähtkujule liikudes sai taevale mistahes suunas ringi peale teha. Sellise tähistaeva kandjaks sobis hästi katkematu sfäär. 1515. aastal esitas Mikolaj Kopernikus esimese heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese. 1. Mida on teada maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta tuleb leppida kaudsete andmetega. a. Maakoor (30-100 km) b. Vahevöö (2900 km, rauast ja magneesiumist) c. Välistuum (5900 km, vedel, rauast ja niklist) d. Sisetuu...
Kaiu Põhikool Referaat „Linnutee ja teised galaktikad“ Autor: Angelika Pung Juhendaja: Marko Orav 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Linnutee................................................................................................................. 4 Galaktikad.............................................................................................................. 5 Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad..............................................................5 Elliptilised galaktikad........................................................................................... 6 Korrapäratud galaktikad...
klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese tihedusega (e hõredad), gaasilised, madalama pinna temperatuuriga, neil on palju kaaslasi ja rõngaste süsteem. 5.Mille poolest er...
Teadustöö kõrvalt kirjutas ta ka luuletusi ja populaarteaduslikke tekste. Sünnikuupäevaks on 27. november 1701 ja sünnikohaks Uppsala linn, mis on tuntud Skandinaavia vanima ülikooli poolest. Mõlemad tema vanaisad ja isa oli professorid. Tuntud ütelus „käbi ei kuku kännust kaugele“ peab ka siinkohal paika. Nimelt 29 aastasena alustas temagi astronoomiaprofessoritööd. 24 aastaselt liitus ta nüüdseks Rootsi vanima Kuningliku Teaduste Seltsiga ning töötas selle sekretärina 19 aastat. Selle kaudu avalikustas ta ka enamiku enda töödest. Celsius vaatles Jupiteri kaaslasi ilma observatooriumita – väikeses kuuris koduaias, kasutades selleks enda ülesseatud instrumente. Celsius alustas palju teaduslikke uurimustöid, aga lõpuni jõudis viia vaid vähesed. Ta suri tuberkuloosi 42-aastasena ning maeti enda vanaisa kõrvale. Tema nimi on anud ka kraatrile Kuul. Uppsalas ei juhtunu...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Taavi Todi KUU Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2013 SISUKORD 1.Sissejuhatus....................................................................................................................3 2.Kuu ja Maa suhe.............................................................................................................4 3.Kuu päritolu...
TÄHED JA NENDE FÜÜSIKALISED OMADUSED TÄHED · Gaasilised taevakehad · Sisemuses leiab aset tuumasüntees · Kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile, värv oleneb samuti temperatuurist · Vilguvad Maa atmosfääris olevate õhuvoolude tõttu · Tähed on erineva suurusega · Kõige rohkem on kollaseid ja punaseid ja oranze kääbustähti · Ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on grupeerunud galaktikatesse PÄIKE · Maale lähim Galaktika täht · Kääbustäht · Läbimõõt on peaaegu 1,4 miljonit kilomeetrit · Eluiga hinnanguliselt 10 miljardit aastat, praegu on Päike umbes 5 miljardit aastat vana TÄHTEDE SÜND · Areng kestab miljardeid aastaid · Kosmost täidab tähtedevaheline aine, mis võib tiheneda nii, et moodustuvad udukogud · Udukogudes tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma · Nad püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi ja osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks · Keskmes algavad tuuma...
Taevakehade vahelised kaugused saadakse erinevatest kohtadest tehtud nurgamõõtmiste abil. Neid kõiki tehakse maa pealt. Neid mõõtmisi saab teha vaid siis, kui on teada nende kohtade vahemaa. Olenevalt kohast tuleb arvutamisel korrutada nurkade kõrval mingit Maal mõõdetud kaugust. Nt Maa läbimõõtu. 2. Taevakehade liigid: Päikesesüsteem, Päike, Merkuur, Veenus, koduplaneet Maa, Kuu, Marss, asteroidid, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, komeedid, meteoorkehad. 3. Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid, mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt. 4. Maa tiirleb ümber Päikese ja samal ajal pöörlab ümber oma telje. 5. Päikese näiv ööpäevane liikumine taevavõlvil tuleneb sellest, et Maa pöörlemist...
Järvakandi Gümnaasium Katrin Melts PÄIKE JA TEISED TÄHED Referaat Juhendaja: Meelis Tomson Järvakandi 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. PÄIKE KUI TÄHT................................................................................................................. 5 2. TÄHED................................................................................................................................... 6 2.1 MIS ON TÄHED?............................................................................................................ 6 2.2 TÄHTEDE ELUKÄIK..................................................................................................... 6 2.3 KUI PALJU ON T...
Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas liiguvad pilved, sealt sajab vihma ja lund, lööb välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. Taevas toimuvad öö ja päeva vaheldumine, Päikese, kuu ja tähtede asukoha muutus. Päikese ja kuu varjutusi. 2. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. 3. Mis on tähtkujud, milleks neid vaja on? Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaevaalad; heledate tähtede kujund sel alal. 4. Mis on sodiaak? Sodiaak on tähtkujuga taevaskeravöö…. 5. Miks on tähtede asend taevapiiril nii püsiv? Tähtede asend on püsiv, kuna nende omavaheline kaugus on väga suur. 6. Selgitage tähe- ja päikeseööpäeva erinevusi? Päikeseööpäev kestab 24 tundi, täheööpäev aga 23 tundi ja 56 minutit. 7. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Tiirlemiseks, pöörlemiseks ja telje pretsessiooniks. 8. Mis on troopiline aasta? See on päikeseaasta aeg, mille jo...
Kool Kosmose raketid ja nende areng Referaat Koostaja: Juhendaja: õpetaja Koht 2014 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vedelkütusrakettide sünnilugu 4 4. Programm „Apollo“ 5 4.1 Saturn V 6 4.2 Ares V 8 5. NSV liidu kosmoseprogramm 9 5.1 Sputnik 1 9 5.2 NSV liidu loomad kosmoses 9 5.3 NSV liidu inimesed kosmoses 9 6. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Kosmose võidujooks NSVL ja USA vahel sai alguse 4.oktoobril 1957 a. kui NSVL saatis esimese sateliidi „Sputnik“ kosmosesse. Mitte kaua pärast seda, 1957 a. novembris, saatis NSVL sateliidi „Sputnik 2“ Maa orbiidile, mille pardal oli koer Laika. 4 a. hiljem 12. aprillil 1961...
Kuidas määrati esmakordselt Maa ümbermõõtu?(Eratosthenes) 2. Missugune on Maa sisemine ehitus? 3. Missugustest kehadest koosneb Päikesesüsteem? Nimetage planeedid 4. Missugustest liikumistest koosneb Maa liikumine? 5. Kuidas tekib osaline ja täielik päikesevarjutus? Joonis 6. Kuidas tekib osaline ja täielik kuuvarjutus? Joonis 7. Sõnasta Kepleri seadused 8. Missuguseid pikkusühikuid kasutatakse kosmoloogias ja kuidas on nad defineeritud? 9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paikne...
Häädemeeste Keskkool PÄIKESESÜSTEEM JA SELLE VÄIKEKEHAD Referaat Brigya-Renata Piiri 12. klass Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste SISUKORD 1.Päikesesüsteem..................................................................................................................................3 2.Asteroidid..........................................................................................................................................5 3.Komeedid..........................................................................................................................................5 4.Meteoorid..........................................................................................................................................6 5.Meteoriidid...
Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust Tähtede kogu TÄHTEDE TEKE Tähed tekivad kosmoses leiduva tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. PROTOTÄHE TEKE Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemispr...
KLASS VASTSELIINA GÜMNAASIUM 2016.Õ.A GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. • Galaktikad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja teised taevakehad. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Kui Galaktika on kirjutatud suure G-ga, peetakse silmas meie kodugalaktikat - Linnutee galaktikat...
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Ku...
Nimeta ja iseloomusta Maa tüüpi planeete (paiknemine; suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur) Merkuur-päikesele lähim planeet, kaugus Maast 82000000km-217000000km, pinna temperatuur on -173kraadi kuni 427kraadi. Veenus-päikese poolt loetuna teine planeet, 462kraadi pinnatemperatuur, suurus ja mass on sarnased Maa omaga, veenuse diameeter on Maa diameetrist kõigest 650km väiksem. (Maa) Marss-neljas planeet päikesest, pinnatemperatuur on +25kuni -125kraadi. Kõik need planeedid on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Need neli planeeti moodustavad Maa rühma. 2.Nimeta ja iseloomusta hiidplaneete (paiknemine, suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur ja kaaslased üldiselt) Jupiter-päikesest kauguselt viies planeet ja päikesesüsteemi suurim planeet, kaaslasi 79 Saturn-päikesesüsteemi suuruselt teine planeet,maast 9x suurem, kaaslasi 62, temperatuur 11 700kraad...
Selle töö eesmärgiks on anda ülevaade meie Päikesesüsteemist üldiselt, selle tekke ajaloost ning kirjeldada meie Päikesesüsteemis olevaid planeete ning muid objekte. Allikateks valisin interneti, ajakirjad, televisiooni ning raamatud. Nendest sai välja selekteeritud minu arvates kõige põnevam ja tähtsam informatsioon meie Päikesesüsteemi kohta. Töö jaotasin erinevatesse peatükkidesse. Alustasin meie Päikesesüsteemi kirjeldamisega, liikudes erinevate siseplaneetide ja teiste objektide poole. 1. PÄIKESESÜSTEEM Kui planeet Maa on meie kodu, siis meie naabruskonnaks on päikesesüsteem. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, kaheksa planeeti koos oma kaaslaste ehk kuudega, asteroidid ( väikeplaneedid), komeedid ning tähtedevaheline tolm ja gaas. 1.1. Päike Päike on meie kohaliku Universumi kes...
Teleskoobid Kosmoseteleskoop Hubble´i kosmoseteleskoop Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali erinevateks lainepikkusteks. Niisugused pildid teevad võimalikuks määrata kosmoseobjektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Arvutite kaudu saab kosmose teleskoobile anda 24 tundi kestvaid vaatlusülesandeid mõne kosmoseobjekti jälgimiseks. Vaatlustulemused salvestatakse ja saadetakse edasi Maale. Tänu neile suudab teleskoop teha teravaid pilte kosmoseobjektidest, mida maapealsed teleskoobid ei suuda. Hubble´i kosmoseteleskoop tiirleb ümber Maa umbes 500 km kõrgusel maapinnast. Astronoomide meeskond töötab temaga kaugjuhtimise abil. Kui võimalik, kasutab kosmoseteleskoop ühe kosmoseobjekti vaatlemiseks mitut erinevat instrumenti. Raadioteleskoop Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagne...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
