Astronoomia - füüsika (0)

Astronoomia
Koostaja :nimi
Rühm: rühm
 
 
Laias laastus jaguneb 
astronoomia neljaks:
●  planetoloogia , mis uurib planeete ja väikekehi,
● tähefüüsika, mis uurib tähti,
● galaktikate füüsika, mis uurib galaktikaid,
●  kosmoloogia , mis uurib galaktikatest suuremaid  
struktuure ja universumit kui tervikut .
 
 
 
● Tänu astronoomiale ja selle sõsarharudele on 
meie elu palju lihtsam.  Esmalt oleme 
astronoomidelt saanud muidugi ajaarvamise ja 
kalendri, seejärel on see oluliselt kaasa 
aidanud optika, geodeesia  (koha ja aja 
määramine, navigatsioon jms), tehnika ja 
matemaatika  arengule.
 
 
 
● Astronoomia ajalugu omakorda aitab mõista 
vanade tsivilisatsioonide igapäevaelu – määrati 
ju näiteks viljalõikuse aeg astronoomiliste 
meetoditega – ning võimaldab täpselt dateerida 
sündmuste ajahetke, kuna astronoomilised 
sündmused on tagasiarvutatavad. 20. sajandil 
leidis  kinnituse  Suure Paugu mudel ning saime  
palju teada tumeda aine ja tumeda energia 
kohta, mis moodustavad ~95% kogu 
universumi massist.
 
 
MEILE LÄHIM TÄHT PÄIKE
● Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe 
astronoomilise ühiku kaugusel. 
● Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis 
vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa 
läbimõõtu). 
● Päikese mass on 1,99·1030 kg (330000 korda 
suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat 
koguvõimsusega 3,9·1026 W. 
 
 
 
● Tema pinnatemperatuur on 5800 K. 
● Päike asub Galaktika keskmest 25000 
valgusaasta  kaugusel ja liikudes ringorbiidil 
kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 
200 miljoni aastaga.
 
 
KUST TÄHED TULEVAD JA KUHU 
LÄHEVAD — UDUKOGUD
●  Kosmos  pole tühi, seda täidab tähtedevaheline 
aine. 
● See koosneb gaaside (peamiselt vesiniku ja 
heeliumi) ning tolmu (peamiselt süsiniku ja räni) 
segust . 
● Tähtedevaheline aine on tähtede ja galaktikate 
toormaterjal. 
 
 
 
● See võib tiheneda, nii et moodustuvad 
udukogud (lad k  nebula ) . 
● Ühest sellisest udupilvest võib jätkuda kümnete 
tuhandete tähtede tekkeks.
 
 
 
● Udukogud on aga ka tähtede surma tulemus.
●  Suuremad tähed võivad termotuumakütuse 
ammendamisel oma olemasolu lõpetada 
osalise  laialipaiskumisega (tekib planetaarne 
udu, mille  keskele  jääb kuum tuum — valge 
kääbus) või täieliku plahvatusega ( supernoova ).
 
 
TÄHED — KUUMAD 
GAASIKERAD
● Tähed on muidugi päikesed — samasugused 
nagu meie Päike — gaasikerad, mis tekitavad 
energiat ja  saadavad  välja kiirgust. 
● Neid on igas suuruses. Näiteks punaste 
kääbustähtede mass võib olla kümnendik 
Päikese omast.
●  Ülihiidude mass võib olla Päikese massist 
sada korda suurem.
 
 
 
● Tähe saatuse otsustab tema mass — temas 
sisalduv  ainehulk . 
● Mida suurem mass, seda kuumemalt, 
heledamalt ja kiiremini see põleb. Kõige 
kuumemate tähtede pinnatemperatuur ületab 
25 000 ºC.
● Tähti on väga palju ja tavaliselt pole nad üksi. 
Nad moodustavad koos mitmiktähti ja 
täheparvi.
 
 
KUIDAS TAEVAKEHI UURITAKSE
● Kõige lihtsam on taevakehi Maa pealt vaadata.
●  Maalt võib taevst palja silmaga vaadata ja 
seejuures ka lihtsamaid mõõtmisi läbi viia.
●  Täpsemad maapealsed vaatlused said 
võimalikuks teleskoobi leiutamisega. 
Teleskoope on kahte liiki: läätsteleskoobid ja 
peegelteleskoobid. 
 
 
 
● Peale nähtava valguse tuleb taevakehadelt ka 
muud elektromagnetilist kiirgust.
●  Pikema lainepikkusega kiirgust vaadatakse 
raadioteleskoopidega.
 
 
 
●  Oktoobris  1957 algas ajastu, mil inimene suutis 
vaatlusvahendeid kosmosesse saata.
●  Kosmoseaparaatide abil saab palju parema 
kvaliteediga infot, kuna atmosfääri segav mõju 
jääb selja taha.
● Kõige paremini sobib aga  taevakeha  uurida nii, 
et uurija taevakeha kohale läheb. See uurija 
võib olla nii inimene ise kui ka  robot .
 
 
 
● Tänan tähelepanu eest! (: 
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15