Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Astronoomia KT küsimused, vastused. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tähtkuju?
Kontrolltöö kordamine füüsika
Astronoomia
  • Mis on tähtkuju? Tuleb määrata 1 tähe kordinaadid.
    V: tähtkuju on kindlalt piiritletud ruumiline taeva ala
  • Sõnastage Kerpleri seadused (3).
    1- planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips, mille fookuses on Päike.
    2- planeedi raadiusvektor ehk lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad .
    3- Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid.
  • Iseloomusta ühte Maa-tüüpi planeeti
    V: Marss on üks uuritumaid planeete päikesesüsteemis peale Maa. On järjestuselt neljas. Marss on suhteliselt väike, Maast väiksem ning Marsi kogupindala on võrdne Maa maismaa pindalaga. Tema mass on Maa massi suhtes 0,107. ning tihedus 3,97. Marsi atmosfäär on väga hõre (erinevalt Veenuse omast), mistõttu saabki teda ka hästi vaadelda. Atmosfäär koosneb suurema osa süsinikdioksiidist ning vähesel määral leidub ka lämmastiku, argooni, hapniku ja ka vett. Marss asub Päikesest keskmiselt 228 miljoni km kaugusel. Marsi pind on punaka värvusega ning kaetud enamasti liivase koostisega. Seal on kuiv ja vett ei leidu vee kujul (küll aga lämmastikjääd).
    Marsil on kaks planeeti: Phobos ja Deimos. Phobos on kahest kaaslasest suurem ning liigub see läänest itta. Ümber Marsi teeb ta vastavalt ööpäevale kolm tiiru. Elu Marsil ei ole võimalik inimestel, kuna seal on väga külm ja ei leidu vett.
  • Iseloomusta ühte hiidplaneeti .
    V: Jupiter on esimene hiidplaneet ja on üks heledamaid tähti. Jupiter on Maa suurusest 11,2x suurem ning mass aga 318x suurem. Päikesest asub Jupiter 5x kougemal kui Maa ehk umbes 779 miljoni km kaugusel. Ümber Päikese teeb Jupiter ühe tiiru 12 aastaga. Jupiteri ööpäev on erinev- vastavalt geograafilisele asukohale planeedil (umbes 9h ja 55min). Selletõttu, et ta pöörleb nii kiiresti on tema kuju üsna lapik . Jupiteri pind tundub teleskoobist vaadatuna triipudena, mis muudavad kuju ja heledust . Jupiter koosneb enamasti vesinikust ja heeliumis, mistõttu on tema tihedust suhteliselt hõre. Kuna tahke tuuma olemasolule, on Jupiteril ka (erinevalt Marsist) magnetväli ning mis on Maa omast ligi 20x suurem. Jupiteri atmosfääris valdab püsiv tugev tuul ja tormid (ka Suure Punase Laigu juures), mistõttu on tal ka paks pilvekiht ning atmosfäär on tihe, mis koosneb ligi 86% vesinikust. Vähemuse moodustavad heelium, ammoniaak . Jupiteril on ka tumedad ähmased rõngad, mis arvatavasti koosnevad väga väikese kivise materjali terasest. Jupiteril on kokku 16 kaaslast . Neist 4 suurt ja 9 väiksemad. Europa pind on sile ja ühtlane ning meenutab külmunud ehk jääs ookeani. Seal võivad toimuda ka veealused vulkaanipursked. Europa asub suurematest kaaslastest kaugemail ja seepärast on Jupiteri temperatuuri mõju nõrgem, seepärast ongi kogu oletatav ookean pealt kaetud õhukese jääga, kuid alt siiski piisavas liikumises. Meteoriidi langemine jääle tekitab pikki sirgeid praegusi.
  • Iseloomusta, kas asteroide, komeete, metoore + meteoriite
    V: Metoore ehk rahva keeles langevaid tähti võib näha igal öösel selge taevaga. Tunnis neid võib „langeda“ 3-5 kuid ka sadades ühe tunni jooksul. Tulejutt tema järele tekib siis, kui metoor tungib suurel kiirusel Maa atmosfääri, kus ta ka ära põleb või aurustub . Metoori heleduse ja tema kiiruse olemasolul võib hinnata tema massi. Maale langeb igapäev kümmekond tonni metoorset ainet.
    Meteoriidid on metooride suuremad tükid/osad mis atmosfääris ei aurustu ega põle ära, vaid jõuab Maale. Kui meteoriidi mass on suurem kui 100t siis jääb temast Maakoorde plahvatuskraater. Meteoriidid (nagu ma metoorid) koosnevad suurem osa rauast, hapnikust, ränist ja mangaanist; leidub ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi.
  • Kirjelda tähtede tekkimist, arengut ja hävingut.
    V: Kuna kosmiline gaas on hõre, peab teda algselt kokku suruma, et tekiks täht. Kokkutõmbunud gaasipilves tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrkumised ja teised protsessid, mis tihedust suurendavad. Siis tekivad temasse väikesed tihendid e gloobulid mis on tingitud tiheda gaasi jahtumisest. Kui gaasipilv kokku tõmbub siis tema keskosa soojeneb (sellisel juhul me tema kiirgust ei näe, kuna külma pilve katteloor takistab kiirte levikut). Kuna täht aina kasvab suuremaks ja ka kuumemaks ning kiired muutuvad tugevamaks. Saabub hetk, kus kiirgus jõuab läbi pilvede maailmaruumi, sest pilvkate laguneb. Vananedes täht suureneb kuid jahtub ja muutub punasemaks. Täht on muutunud punaseks hiiuks. Punane hiid loobub oma paisunud väliskihist ning jääb järele ainult tema helendab südamik. Siis toimub kustumine. Kus väikestel ja rahulikumatel tähtedel tekib see laialipaiskumine rahulikult , kuid massiivsete tähtede puhul tekib supernoova. Laialipaiskunud tähe ained võivad viia uue tähe kolde tekkimiseni.
    Mida massiivsem on täht, seda tormilisemalt kulgevad tähe eluprotsessid, seda rahutum ja lühem on tähe "rahulik" elu.
  • Kirjelda galaktika tekkimist ja arengut.
    V: Ellipsilise galaktika tekkimine on sarnane tähe tekkele. Kuigi erinevus tähe ja galaktika tekkimisel on nende suuruste vahe. Seetõttu, et galaktika on tähest ligi miljon korda suurem, suurendabki kokkukukkumise aega. Sellel ajavahemikul võib too gaasipilv jaguneda enne tema tipphetkeni jõudmist tähtedeks. Seepärast ei teki ka galaktikas sisemist rõhku. Kõik muu tekkimine on sarnane tähega- saavutab piisava kuumuse ja kiirte tugevuse kuni plahvatab läbi hajusaine maailmaruumi misjärel ta kiirgab. Hääbudes ja kustudes ta kas plahvatab vaikselt rahulikult või tugevalt.
    Seega galaktika tekkimise käigus tekkivad tähed ja gaasiketas.
  • Kirjelda universumi tekkimist ja arengut.
    V: esimeseks hetkeks universumi tekkimisel on aine eraldumine antiainest. St prootonite järelejäämine ja vaakumi seisund on põhjuseks teiste keemiliste ainete tekkele. Need tekkisid iga üks omal ajal vastaval seisumassile ja temperatuurile. Ainete erinevale ühinemisele järgnes vesikinku muutumine plasmast neutraalseks gaasiks (kuna temp langeb alla vesiniku ionisatsioonienergia). Neutraalses gaasis saab võimalikuks tihkete/tahkete objektide teke. Tekivad galaktikad, tähed, planeedid . Siis valitseb universumis täielik termodünaamiline tasakaal (universumis on temp ja tihedus jaotunud ühtlaselt ning samal ajal vesinik rekombineerub). Tekib olukord kus paisumise kiirus muutub. Algul küll väga vähe, aga varem või hiljem asendub paisumine mõnedes kohtades kokkutõmbumisega mis ongi juba galaktikate teke.
    [mass, tihedus, atmosfääri koostis ja tihedus (tihe/hõre), kaugus päikesest, kaaslaste arv (1 pikemalt rääkida), pinnaehitus , -koostis (värvus), pinnatemp, elu võimalikus (mineraalide või bakterite tasandil), aastaajad ]
  • Astronoomia KT küsimused-vastused #1 Astronoomia KT küsimused-vastused #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Valt3r Õppematerjali autor
    Vastused põhilisele 8 küsimusele astronoomia(võivad ka olla kontrolltöö küsimused)

    Sarnased õppematerjalid

    Astronoomia arvestuse kordamisküsimused
    29
    pdf

    Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

    Kuu pöörleb oma telje ümber sama kiiresti kui ta tiirleb ümber Maa. Universiumi kärgsüsteem- Võrdle Maa tüüpi planeetide atmosfääre- Kirjelda üht võimalikest tähe evolutsiooni variantidest. Millest sõltub tähe evolutsiooni kulg? Millistest jõududest sõltub tähe tasakaaluasend? Mis on reliktkiirgus? Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Mis tõestab tumeda aine olemasolu universiumis Mis on sodiaak? Suulised küsimused 8. Mida on teada maa sise-ehituse kohta? V: Maa tihedus on 5520 kg/m3. Järelikult on Maa sisse kogunenud raskemad mineraalid. Maavärinate levimine. Maa sisemus on vedelas olekus, kuna ristlained ei levi sinna. 1) Maakoore all asub tahke, u 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks. Mantel koosneb Fe ja Mg sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. 2) Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb niklisisaldusega Fe-st. 3) Kõige all on jällegi tahke tuum

    Astronoomia ja astroloogia
    Astronoomia
    15
    docx

    Astronoomia

    ajavahemik. Kuu võib varjutada ka tähti. Astronoomiainstrumendid Teleskoop suurendab esemeid ja koondab valgust. Teleskoop on ka mõõteriist. Saab mõõta, kuna teleskoop on liikumatul alusel ja liikuva teleskoobi asendit liikumatul alusel on lihtne mõõta. Teleskoopi läinud valguse abil saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetväljade tugevuse. Kosmosesse viiakse teleskoobid, et saada kätte maa atmosfääris neelduvaid kiirguseid. Lk 24 küsimused 8.Mida on teada maa ehituse kohta?- Pealt on tahke, tuum on tahke ja vahepeal on vedel/poolvedel. 9.Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust?-Laamade liikumine. 10. Milline on maa atmosfäär?- Süsihappegaasi on väga vähe elustaimede ja ookeanide tõttu. Hapniku olemasolu. 13.Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega?-Maa liikumine. 20.Mis põhjustab planeetide silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?-

    Astronoomia
    FÜÜSIKA-astronoomia
    15
    docx

    FÜÜSIKA: astronoomia

    Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks

    Füüsika
    Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika
    34
    docx

    Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

    KONTROLLTÖÖ 1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede

    Megamaailma füüsika
    Astronoomia gümnaasiumi konspekt
    6
    docx

    Astronoomia gümnaasiumi konspekt

    1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik ­ pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab aine Maa sisemuses olema vedel

    Füüsika
    AstronoomiaMM
    5
    doc

    AstronoomiaMM.

    · Päike ­ on süsteemi tsentriks ­ hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2*1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist (diameeter 109 korda suurem kui Maal). Keskmine tihedus: 1,4*103 kg/m3. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise eleme

    Astronoomia
    Universum
    2
    doc

    Universum

    Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, n

    Füüsika
    Kosmoloogia 12-klass
    3
    docx

    Kosmoloogia 12. klass

    1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates päikesest. Planeedid alates päikesest: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. 3. Millised on maarühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa , Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused.

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun