Päike kui täht Päike, sisaldades endas 99,9% koduse Päikesesüsteemi massist, on meie jaoks kahtlemata tähtsaim taevakeha. Samas on Päike üks täiesti tavaline täht meie kodugalaktika enam kui 150 miljardi hulgas. Suhteliselt väikese massiga tähena kulutab Päike oma energiavarusid kokkuhoidlikult ning vähemalt 5-6 miljardi aasta jooksul veel peaks ta Maa asukaid rõõmustama jätkuva ühtlase soojuse ja valgusega. Mille poolest Päike eriline on - Päikese teeb eriliseks eelkõige tema lähedus. Päikeselt tuleb valgus Maale 8 minutit ja 20 sekundit, järgmiselt lähemalt tähelt Proxima Centauri aga 4,3 aastat. Tänu lähedusele
Kiviõli 1 Keskkool Kätlin Palm 7b Päikeseenergia ja taastuvenergia Kiviõli 2006 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on Päike? · Päikeseenergia · Päikeseenergia skeem · Taastuvenergia · Taastuvaenergia pilt · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Päike Päike on Kosmose ruumi täht. Päike on nagu põlev pall ta on väga kuum. Päikese ümber keerlevad planeedid. Päike on Maale lähedamal kui gaashiiglased. Kuigi on Päike planeet Maast kaugel. Päikeseenergia Päikeseenergia on taastuvenergia. Päikeseenergiat saab veel kasutada umbes viis miljardit aastat. Energia on pealmiselt lühilaineline kiirgus kosmoses. Päike toodab energiat suurel määral, aga inimesed ei saa seda veel endale päikeseenergiat suurel määral lubada kuna tehnika on kallis. Paljud inimesed kasutavad päikeseenergiat juba ammu. Taastuvenergia Taastuvenergia on energia mis taastub
PÄIKE KV wtf#21 ! KG Ettekujutus päikesest Lapsena Tavaelus Päike on Päikesesüsteemi täht Andmeid Päikesest Läbimõõt - 1,4 miljonit km (109 Maa läbimõõtu) Kaugus Maast - 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik Päikese vanus - u 4.5 miljardit aastat Päikese mass - 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Kiirgusvõimsus - 3,9*1026 W Pinnatemperatuur 5800 K Sisetemperatuur 15 miljonit K Kust saab Päike energia? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Toimub veel granulatsioon. Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kromosfäär - Kroon
Päike Päike Päike mütoloogias ·Mehelik alge ning valguse ja soojuse kehastaja ·Päike oma igapäevase tõusu ja loojumisega sümboliseerib surma ja taassündi. ·Päikesejumalad: Ra (Egiptuses) Utu (Sumerid) Lug (Keldid) Helios (Kreeka) Surya (Hindud) Päike mütoloogias ·Ohverdamised & pidustused Päikesele ·Templid ·Päikese temaatika mitmetes usundites (budism, hinduism jne) Surya tempel Indias Päike astronoomia ajaloos · Koobaste seinamaalingud · Esmalt seotud ennustuste & religiooniga · Kalendrid (Päikese ja Kuu näival liikumisel) · Astronoomiaga tegelesid preestrid · Esmased üleskirjutised Egiptusest ja Mesopotaamiast Asteekide kalendrikivi Päike astronoomia ajaloos · Päikesekellad (Vana- Kreeka filosoofid) · Thales Mileetosest
PÄIKE Päike Hetkel on Päike 4,57miljardi aastane Maast 149,6 miljoni km kaugusel Läbimõõt on 1,392 miljonit km Mass 1,9891×1030 kg Galaktika keskmest on ta 25000 valgusaastakaugusel. Liikub orbiidil kiirusega 230 km/s Teeb täistiiru 200 miljoni aastaga Pöörlemiskiirus ekvaatoril 25 päeva Päikese ehitus Koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%) Päike pole tahkis nagu Maa. Ta koosneb gaasidest, seetõttu pöörleb ta pind erineva kiirusega Päikese tuumas, kus temperatuur on umbes 15,7 miljonit Kelvinit, toimuvad termotuumareaktsioonid. Päikese magnetväli on väga tugev. See ülatub Pluutoni välja. Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks
Päikesesüsteem 1.Millise kujuga on päike? a. täpp b. kera c.ketas 2.Mida heledamalt söed hõõguvad, seda kõrgem/madalam on süte temperatuur. 3.Mida punakamalt söed hõõguvad, seda madalam/kõrgem on süte temperatuur. 4.Sarnaselt on kindlaks tehtud Päikese kaugus Maast/läbimõõt/ pinnatemperatuur. 5.Märgi tõesed laused. Maale lähim täht on Alfa Centauri. Päike on meile lähemal kui teised tähed. Päike on kõige suurem täht maailmaruumis. Päikese pinnatemperatuur on umbes 6000 kraadi.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas Päike Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2014 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................... 3 1. Päike........................................................................................................................................ 4 1.1 Päike ning Päikesesüsteem............................................................................................... 4 1.2 Päikese omadustest........................................................................................................... 4 1.3 Päikese koostis aatomite arvu järgi.................................................
astronoomilistest objektidest. ❏ Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud 8 planeedi vahel. ❏ Ümber päikese tiirleb 8 planeeti. Alates Päikesest: Merkuur,Veenus,Maa, Marss,Jupiter,Saturn,Uraan ja Neptuun. ❏ Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Õpik-Oorti pilv. 1.2 Päikesesüsteem ❏ Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. ❏ Päike, planeedid ja paljud väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast on antud Päikese ,,perekonnale’’ nimetus süsteem. ❏ Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. ❏ Planeedid tiirlevad ümber Päikese ligikaudu ringjooneliselt trajektooridel. Päike ❏ Päikese läbimõõt on 1,400,000 kilomeetrit. ❏ Päikese sisemuse temperatuur on 15 mld kraadi.
Päike 2010 Päikesesüsteem Päike on maast umbes 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikese sisemuses on kuumus 100 miljonit kraadi. Sellises kuumuses sulaksid kõik ained gaasiks. Tundub nagu oleks päikese pinnal jahedam, kuid ei. Päikese pinnal on kuue tuhande kraadine kuumus. Päike on Päikesesüsteemis ainuke soojuseallikas. Päikeseenergia koosneb põhiliselt valgusest ja sellest tulenev soojus kiirgab lakkamatult ümbritsevasse ruumi. Millest osa jõuab ka meile Maale. Maa on samuti üks Päikese perekonna liikmetest ning on Päikese ümber tiirelnud umbes 4,5 miljardit aastat. Igal aastal 356 päeva jooksul teeb Maa päikese ümber ühe tiiru. Päikese perekonnas on veel teisi liikmeid, suuremaid neist nimetatakse planeetideks. Ka Maa on üks neist
3) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 3) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 4) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 5) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant. 6) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi?
3) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 3) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 4) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 5) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant. 6) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi?
Päike Markus Puidak Boris Rostovski 8B Klass Mis on päike ? Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis Päike on tavaline G2V täht Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte Millest koosneb päike ? 73,47% vesinikust (H) 24,85% heeliumist (He) 1,67% muud elemendid (O,C,Fe,S,Ne,N,Si,Mg) Päikese andmed Diameeter: 1,390,000 km. Mass: 1,9891×10³º Tihedus: 1409kg/m³ Temeratuur: 5800 K (pinnal) 15,600,000 K (keskel) Millal ja kuidas tekkis päike ? Arvatavasti,tekkis päike umbes 4,59 miljardit aastat tagasi Päike tekkis kiire kokkusurumise all gravitatsiooni ja molekulaarsele vesiniku pilve
PÄIKE MICHAEL REILJAN MILLINE NÄEB ÜLDSE VÄLJA?! · Päike on meie Päikesesüsteemi täht · Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat · Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel · Päikese ümber tiirlevad Maa ja teised planeedid · Päike on peajada täht spektriklassiga G2V · päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 km/s. · päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat · päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit · mass 1,9891×1030 kg · päikese raadius on 6,9599×108 m · pindala 6,087×1018 m² · ruumala 1,4122×1027 m³ · keskmine tihedus on 1409 kg/m³ MILLEST KOOSNEB PÄIKE? 3 FAKTI PÄIKESE KOHTA! · Päike on üks täht paljudest, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist
OÜ PÄIKE Pr Teele Kuu OÜ Kuu Kuuse 1 30.09.2015 nr25-1 500502 Tartu KAEBUSKIRI Lugupeetud Teele Kuu 25.09.2015 sain teie ettevõttes väga ebameeldiva teeninduse osaliseks. Klienditeenindaja suhtles väga ebameeldivalt ja ebatsensuursete väljenditega. Loodan, et teenindajale Krista Täheke tehakse noomitus. Lugupidamisega (Allkiri) Rita Päike OÜ Päike juhataja Kastani 12 Telefon 44256215 Pangakonto 225594896 SEB 63201 Pärnu Faks 44256215 E-post: pä[email protected] Registrikood 12362136 OÜ PÄIKE Kastani 12 Telefon 44256215 Pangakonto 225594896 SEB 63201 Pärnu Faks 44256215 E-post: pä[email protected]
................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 3 SISSEJUHATUS Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas väikeste säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suuremana, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem
PÄIKE Nimi 1 Nimi 2 Nimi 3 12. B Mis on Päike? Päike on meie päikesesüsteemi täht, heledaim maal nähtav täht Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massist) ja heeliumist (24,85%) Asub maast 150 miljoni km (ühe astronoomilise ühiku kaugusel) kaugusel Päikesel on 3 kihti: -Fotosfäär valgust tekitav sfäär -Kromosfäär Fotosfäärist kõrgemale, nn. Päikese ,,atmosfäär" -Kroon Hõre gaasi pilv kromosfääri peal Click Click icon to icon addtopicture
PÄIKE SAADAB MAAILMARUUMI VALGUST Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. JA SOOJUST PÄIKESEL EI SAAKS TERMOMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTA SEST KOSMOSELAEV SULAKS PÄIKESE LÄHEDUSES ÄRA PÄIKESE PINNA TEMPERATUUR ON UMBES 6000 KRAADI AGA PÄIKE SEES 100 MILJONIT KRAADI Päikese laigud päikesevarjutus Varjutuse tingimused. Maa, Kuu ja Päike satuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud.
Salme Põhikool Päike Referaat Gerlin Kruuser 9.klass Salme 2009 Miks mulle meeldib päike Igal hommikul saab näha päikesetõusu. Päike tõuseb idast ja õhtul loojub läände. Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Üks kõige suuremaid põhjuseid miks mulle päike meeldib on see, et päike kiirgab soojust ja soojade
ILMAKAARED Loodusõpetus IIII klass Inga Engso Kuressaare Gümnaasium Arvuti koolis kursusetöö Koolitaja: Maidu Varik 4 peamist ilmakaart on: PÕHI LÕUNA IDA LÄÄS 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium Hommikul tõuseb päike idast. Õhtul loojub päike läände. Kaardi ülemisse serva jääb põhi, paremale poole ida, alumisse serva lõuna ja vasakule lääs. PÕHI LÄÄS IDA LÕUNA 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium Kõige tähtsamad ilmakaared on : ............., ..............., ............... ja ................ Keskpäeval seljaga päikese poole seistes on sinu vari suunatud .................. poole. Selja taha jääb................. Paremale jääb .................
Heledus: 1/425 000 Päikese heledusest Raskusjõud pinnal: 1/6 Maa raskusjõust Kuuvarjutus: Kuuvarjutus tekib täiskuu ajal, kui maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused. Täielikke kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul, osalisi võib näha aga sageli. Päike: Päike on täht. Öine taevas on tähti täis. Tähed on väga-väga kaugel ja seega näivad meile täppidena. Päike asub kõigist tähtedest meile kõige lähemal. Maa tiirleb koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega ümber Päikese. Päike annab Maale soojust ja valgust. Päike on tegelikult hõõguv gaasikera, milles on veerand heeliumi ja koguni kolmveerand vesinikku. Teisi elemente on vähe. Termotuumareaktsiooni tulemusena tekib heelium ning vabaneb energia. Need on soojus ja valgus. Päikeseenergiast saigi alguse elu. Päikesesse ei tohi kunagi otse silmadega vaadata
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana?
Päikese. Päikese kaugus Maast on 149,6 miljonit kilomeetrit. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. Fakte Päikesest Temperatuur päikese keskel on umbes 15,600,000 K ja pinnal 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat. Päike peaks eksisteerima veel umbes 5 6 miljardit aastat. Päikeselt tuleb valgus maale umbes 8 minutit ja 20 sekundit. Fotosfääris, ekvaatori lähedastel aladel, esinevad ka päikeselaigud ehk plekid madalama temperatuuri (umbes
Lapsed saavad keskmiselt kolm korda rohkem päikesekiirgust kui täiskasvanud inimesed. 3. Vihma ja päikese koostöös sündiv vikerkaar on nähtav ainult hommikuti ja pärastlõunatel. 4. Kolmandik vähijuhtumitest on päikesega seotud. 5. Betoon, liiv ja lumi peegeldavad UV kiirgust ja suurendavad päikese intensiivsust. 6. Päikesekiirgus on tugevaim ajavahemikul 10.00 ja 16.00 7. Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. 8. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat. 9. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 10. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks.
Mis värvi on tegelikult Päike? Üks meile tuntuim täht ja ka suurim objekt on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tänapäeval on üha enam hakanud levima väärarusaam Päikese tegelikkust värvist. Tihti peale pakutakse selle värviks kollast, oranži või isegi punast, kuid kas tegelikult on see nii? Tegelikuses Päike on valget värvi, mis on tuletatud spektrivärvide kokku segamisest
Tähistaeva pöörlemine poolusel: Poolusel asuvale vaatlejale paistab maailmapoolus (põhjapoolusel Põhjanael) otse vertikaalselt „pähe“, kõik taevakehad tiirlevad mööda ringjooni, mis asuvad muutumatutel kõrgustel. 3. Kirjelda heliotsentrilist maailmasüsteemi? – Heliotsentriline (Koperniku) maailmasüsteem kirjeldab taevakehade liikumist selliselt, kus liikumise keskpunktiks (taustkehaks) on Päike. Enne Kopernikut oli kasutusel Ptolemaiose maailmasüsteem, kus taustkehaks oli Maa, mille ümber toimus taevakehade liikumine. Mõlemad maailmasüsteemid on võrdväärsed, vahe on vaid selles, et Maaga seotud taustsüsteemis on teiste taevakehade liikumise kirjeldamine tunduvalt keerulisem. 4. Mitu korda aastas tõuseb Päike idast ja loojub läänes, millal see nii on? – Päike tõuseb
Päike 1. Üldandmed. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus on 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 30 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). 2. Mis on granulatsioon?
*)märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit C° ja tuum kuni 13,6 miljonit C°. *)Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. *)Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist *)Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. *)Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei
Aastaaegade vaheldumine Linell Raud Sisukord · Avaleht · Sisukord · Aastaajad · Pööripäevad · Päikese jaotumine · Päike seniidis · Mõisted · Faktid · Kasutatud kirjandus Aastaajad Eestis on neli kindlat aastaaega: Click to edit Master text styles Second level · Kevad Third level · Suvi Fourth level
Läbimõõt: 1,390,000 km Mass: 1.988820 x 1027 tonni ehk 1,988,920,000,000,000,000,000,000,000 tonni Kaugus Maast: 149,6 miljonit kilomeetrit Moodustab 99,8% päikesesüsteemi kogumassist Päikese mass koosneb 92% vesinikust ja 7% heeliumist Temperatuur tuumas: 15,000,000 ° C Temperatuur pinnal: 5500 ° C Päikese magnetväli ulatub teisele poole Pluutot Päikese poolt väljastatav energia toodetakse tuumareaktsiooni käigus Igas sekundis muundab Päike 7 miljonit tonni vesinikku heeliumiks, mille käigus tekib 5 miljonit tonni energiat Tuumas tekkinud energial kulub pinnale jõudmiseks miljon aastat Päikese pinda nimetatakse fotosfääriks Fotosfääri kohal asub kromosfäär, mille peal asub hõre gaasipilv, mida kutsutakse krooniks Kroon ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse, kuid on nähtav vaid päikesevarjutuse ajal Temperatuur kroonis on üle 1,000,000 ° C Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala
Parsek (pc)- vahemaa millelt paistab üks astronoomiline ühik nurga 1 sekund all 1(pc) = 1aü/tan 1sekundit = 3,1*10astmel13 km Astronoomiline on päieksessüteemi mõõtkava ühik Päikesesüsteem Koosneb: * planeedid ja nende kaaslased ehk kuud (Maa kuu on Kuu) * Väikekehad asteroidid asteroidivöö marsi ja jupiteri vahel * Meteoorid(põleb ära) ja meteoriidid (jõuab maale)--- satuvad maa atmosfääri * Komeet ehk ,,Sabatäht" * Päike (mass on 10astmel30) Kogu päikesesüsteemi massist on 99,8% Päikeses PLANEEDID 1. Hiidplaneedid · Jupiter suurim planeet · Saturn · Uraan · Neptuun Gaasilised * Suur kaaslaste hulk 2. MAA tüüpi planeedid · Merkuur · Veenus · Maa · Mars Väikesed * tahked * Koor Kepleri seadused 1. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda ellipsi, mille ühes fookuses on päike.
PÄIKE Annethe Pihlak 12B Sisukord · Ajalugu · Üldiselt · Üldandmed · Päikese koostis · Päikese siseehitus · Päikeseloide · Kroon ja päikesetuul · Päikesevarjutus Ajalugu · Päike on sündinud peaaegu 5000 miljonit aastat tagasi tolmuga segunenud vesiniku- ja heeliumipilvest, mis tõmbus kokku. · Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes, kuni algas termotuumareaktsioon, mis muutis vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Moodustab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist.
Kosmoloogia 3: Päike 1. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, mis on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi). Päikese
1. Üldandmed. · Läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit; mass 1,99*1030 kilogrammi. · Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri ehk astronoomilise ühiku kaugusel. · Pinnatemperatuur 5800 K. · Kiirgusvõimsus 3,9*1026 W. · Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilming: graanuli helegas keskkohas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese ,,atmosfäär" koosneb kahest kihist- kromosfäärist ja kroonist
Kaugus Maast: 149,6 mln km (1 astronoomiline ühik) Mis tiirlevad ümber päikese? Planeet Maa Maa-sarnased planeedid Hiidplaneedid Kääbusplaneedid Asteroidid, meteoriidid, komeedid Neptuuni-tagused objektid Tolm Rohkem Päikesest Massiivsem ja kuumem 85% tähtedest on massilt väiksemad Läbimõõt: 1392 mln km Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi kuupmeetri kohta Päike on kuum Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) Millest koosneb Päike? Vesinik (73,46% massist) Heelium (24,85% massist) Ülejäänud elemendid (1,67% massist) Mis toimub Päikeses? Toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit Prootonid -> heeliumi tuumadeks Pärast kümneid, sadu tuhandeid aastaid Valguse footonid jõuavad Maale
.....................................10 Kasutatud materjal.....................................................................11 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest.(www.miksike.ee) Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on
SISSEJUHATUS Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor).
Haide Pertel 12a klass Päike 1. Üldandmed. Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga
PÄIKESEST Anu Palmi PÄIKE - TAVALINE TÄHT Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st miljardist tähest meie galaktikas. Läbimõõt:1392 mln km Temp: 5500 K (pinnal),15,600,000 K (tuumas) Kaugus Maast: u. 150 mln km PÄIKESE EHITUS l Päike on gaasiline keha millel ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. l Valgust tekitav sfäär e. Fotosfäär U. 400 km paksune l Fotosfäärist kõrgemale jääb atmosfäär 2.kihist Kromosfäär ja kroonist l Kromosfääri paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile ilmutab ennast punase sähvatusena enne päikese kustumist l Kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud
Füüsika kontrolltöö 1. Horisont tasand kuhu taevavõlv toetub. Taevavõlv ehk taevasfäär poolkera pind, mille keskpunktis me vaatlejana asume. Seniit - Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Asimuut - nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. 2. Taevakehade näiv liikumine on põhjustatud meie kui seisva objekti ettekujutusest, kuidas ümbritsev maailm liigub. Ööpäeva vaheldumine: näiliselt liigub päike meie suhtes. Aastaaegade vaheldumine: näiliselt liigub Päike suvel pikema distantsi pikema ajaga kui talvel. 3. Taevakehade tegelik liikumine ei klapi näiva liikumisega. Tegelikust liikumisest saadi aru alles 1543. aastal. Päike tõuseb idast ja loojub läände. Päikese asemel Maa liigub ehk pöörleb ümber oma telje tekitades ööpäeva vaheldumise. Teoreetiliselt võiks ööpäeva vaheldumine olla kõigil Päikesesüsteemi planeetidel
Liikumismäng: „Päike ja tibud” Vahendid: Peakatted- päike, pilv ja kanaema. Üks laps on päike, üks tume pilv ja üks kanaema. Ülejäänud lapsed on tibud. Mängu käik: Päike käib ringi ja laotab kõikjale oma kiiri (laiutab kätega) Kanaema koos poegadega tuleb õue ja hakkab rõõmsalt siblima ning ringi sibama. Siis ilmub väljakule tume pilv, kes hakkab tibude poole tulema. Kanaema jääb paigale, tibud jooksevad pilve eest kanaema juurde varjule. Tegelased vahetuvad, mäng kordub.
Otsisin välja Täidavad ise oma veetopsiku. luuletuse lumikellukesest ning vajalikud vahendid "Lumikellukese" mängu mängimiseks. Tegevuse Palun lastel istuda vaibale. Näitan lastele Lapsed istuvad vaibale. Kordavad sissejuhatus lumikellukesi. Loen neile luuletuse ette koos õpetajaga luuletust "Tule, tule "Tule, tule päike" päike." Vaatlevad ja kirjeldavad 5 min "Tule, tule päike hele, lumikellukest. Tee tee lahti kevadele. Lapsed vestlevad õpetajaga Maapind lumest puhtaks pese, lumekellukesest. Leiad lumikellukese." Lapsed vaatlevad ja kirjeldavad lumikellukest. Räägin lastele, et
TÄHED JA PÄIKSESÜSTEEM TÄHT Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust Tähtede kogu TÄHTEDE TEKE Tähed tekivad kosmoses leiduva tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. PROTOTÄHE TEKE Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Linnutee galaktika Referaat Liisa Marie Orav 4.d klass Tallinn 2016 SISUKORD 1. Päikesesüsteem 2. Päike 3. Merkuur 4. Veenus 5. Maa 6. Marss SISSEJUHATUS Selles referaadis tutvustan teile selle imelise ja kauni Linnutee (inglise keeles: Milky Way) nähtusi ning loodan, et siit leiate vajaliku infot ja huvitavaid fakte Linnutee kohta. Siit leiate infot planeetide, Päikese ning muu huvitava kohta. Antud teema jõudis siia, sest selles on palju ilusaid ja lummavaid asju mille saladust ei suudeta tänapäevani leida. Enne
PÄIKE Koostas: INDRO TÕNURIST Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Päike on oma omaduselt tüüpiline täht. Kõik päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Andmed Kaugus Maast:150 milj. Km Läbimõõt:1,4 milj. Km Mass:1,99*1030 kg Temperatuur:5800k Kiirgusvõimsus:3,9*1026 W Kaalub umbes sama palju kui 300 000 Maad Vanus- umbes 4, 5 miljardit aastat Päikese siseehitus Tuumast vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude -
Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Kepleri seadused
aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Efektid taevas Teatavates punktides Merkuuri pinnal saaks vaatleja näha ühe ja sama Merkuuri päeva jooksul kahte päikesetõusu. Asi on selles, et umbes neli ööpäeva enne periheeli on Merkuuri orbitaalkiirus täpselt võrdne pöörlemiskiirusega, nii et Päike lakkab taevas liikumast, ning periheelis ületab orbitaalkiirus pöörlemiskiiruse, nii et Päike hakkab taevas tagurpidi liikuma. Neli ööpäeva pärast periheeli taastub Päikese normaalne ida-läänesuunaline liikumine. Õiges kohas asuv vaatleja näeks, kuidas Päike pooleldi tõuseb, seejärel loojub tagasi samal horisondil ning lõpuks tõuseb uuesti, et jätkata oma normaalset ringkäiku
Keelelised: nimetab tuttavaid putukaid (LEPATRIINU, KIIL, MESILANE, USS); teab putukate liikumist väljendavaid tegusõnad (LENDAB, ROOMAB); oskab vastata jaatavalt või eitavalt, mõistab küsimust „Kas see on suur või väike?“ ja saab vastata ühesõnaga, nimetab tuntud värve. Kasutatud õppevahendid: „Imekotike”,, laulumäng: „Üks ussike”; (pildid: lepatriinu, kiil, mesilane, uss), mänguasi „päike”, värvilindid. Õ: „Kus on meie päike? Kutsume päikest?“ Õpetaja laulab laulu päikesest ja hakkab päikest otsima, lapsed ka vaatavad riingi.Märkamata laste jaoks õpetaja võtab kotist pehme käpiknukku„päike“ ja paneb käe peale. Õ: „Päike tõi kaasa kotikese. Vaatame mis on selle koti sees?“. Võtab kotikesest pilte ja lapsed nimetavad putukate nimetusi. Õ: „Kes see on? “ L: „See on....“ (putuka nimetus). Kordavad kooris. Õ: „Kas ta on suur või väike? Mis värvi see on?“.
Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas. Seal toimub pidev termotuumareaktsioon, mille käigus vabaneb energia. Päike on hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2 x
TÄHED Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium XII klass Mis on täht? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed on meist väga kaugel, nad paistavad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal,et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust. PÄIKE Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõike Päikese kohta kirja pandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. (109 Maa läbimõõtu) Päike asub Maast 150 miljoni km kaugusel.. Päikesel puudub kindel pind kuid me siiski näeme päikest teravana, see on tingitud sellest, et sellel on
Referaat Päikesesüsteem Tallinn 2009 Päikesesüsteem : Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
