Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Ühisomand tekib abieluga ja pärimisega. 8. mis on igamine? Igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saadakse, kui isik on vallanud asja, kui omanik rohkem kui viis aastat. 9. selgita kinnisomandi ulatust Kinnisomand ulatub maapinnale, selle kohal asuvasse õhuruumi ja selle all asuvasse maa põue. 10. mis on kinnisomandi kitsendused? 1)naabrusõigus – kinnistu omanikul on kohustus taluda naaberkinnis asjalt tema kinnisasjale levivat tahma, suitsu, müra, põrutust, lõhna, auru juhul kui sellise mõjutuse talumine ei ole ülemäära kahjulik. 2)rajatise keeld – kinnistu omanik on õigus nõuda, et naaber kinnistu omanik ei paigaldaks oma kinnistule sellist seadeldist või muud tehnikilt vahendit, mis rikub kinnistu omaniku õigusi. Kinnistu omanik ei või juhtida oma kinnistult õigusvastaselt teisele kinnistule vihmavett, lund ja
ja piiril asetsevad rajatised (aed). Piir märgitakse piiripunktidega ning neid tähistavate piiri märkidega. Piir kulged piiripunktide vahel sirgjoonena. Piirimärgid kuuluvad kaasomandisse. Kui kinnistute piiril asub veekogu siis kulub veekogu kaasomandisse. Kinnisomandi kitsendused Kinnisomandi kitsendused seatakse seadusega, tehinguga või kohtu otsusega. Teatud kinnisomandi kitsendused avalduvad haldussunni käigus (kohstus tänavat korras hoida). 1)naabrusõigus – kinnistu omanikul on kohustus taluda naaberkinnis asjalt tema kinnisasjale levivat tahma, suitsu, müra, põrutust, lõhna, auru juhul kui sellise mõjutuse talumine ei ole ülemäära kahjulik. 2)rajatise keeld – kinnistu omanik on õigus nõuda, et naaber kinnistu omanik ei paigaldaks oma kinnistule sellist seadeldist või muud tehnikilt vahendit, mis rikub kinnistu omaniku õigusi. Kinnistu omanik ei või juhtida oma kinnistult õigusvastaselt teisele kinnistule vihmavett, lund ja
selliselt nagu oleks antud maatükk ainuke maailmas ning lõhata sellel näiteks tuumapommi. Naabrusõigustes sisalduvaid norme võivad naabrid muuta võlaõigusliku kokkuleppega (suulise või kirjalikuga), kuid uue naabri suhtes ei ole see kokkulepe enam kehtiv.12 Naabrusõigused piiravad kinnisasjal naaberkinnistule kahju tekitavat ehitamist või süvendamist ning keelavad kahjulike mõjutuste suunamist naaberkinnistule, nagu näiteks gaas, tahm jms. Naabrusõigus on ühe isiku õigus nõuda teistelt isikutelt talle kuuluva kinnisasja või kinnistu terviklikuse austamist, kuid samas ei saa keelata isikul oma kinnisasjal kahjulike mõjutuste levimist. Tahm, suits, müra, põrutused ja muud häirivad faktorid on lubatud vaid eeldusel, et need ei ole ülemääraselt teise isiku õigusi kahjustavad.13 2.3. Teed ning tehnovõrgud ja –rajatised Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada või lõpetada selle
ETTEVAATUSPRINTSIIP JA SÄÄSTEV ARENG Ökoloogiline õigusriik kui sisejulgeoleku küsimus, kollektiivne hüve on arengujärgus. Sagedamini kasutatakse säästva riigi või säästva õigusriigi mõistet. Säästev areng: - rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasuguseid huve (Brundtlandi aruanne) - keskkonnakaitse tuleb lülitada kõikidesse arenguprotsessidesse (Rio) Keskkonnaõiguse ajalooline häll on naabrusõigus. 20 saj lisandus riikidevaheline naabrusõigus. Säästva arengu paradigma lisab põlvkondadevahelise naabrussuhte. Eristatakse tulevaste põlvkondade õigusi (ei saa olla nendel keda veel olemas pole) ja huve. Põlvkondadevahelises suhtes on kohustuse adressaadiks riik, kes peab nii õigust luues kui rakendades arvestama pika perspektiiviga. Kõige olulisem tulevastele põlvedele valikuvõimaluse jätmine, see tähendab ebakindlusest tingitud tugevusvaru ehk ettevaatusprintsiipi.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 238-242 lk. 14 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 172 lk. 9 kokkuleppega (suulise või kirjalikuga), kuid uue naabri suhtes ei ole see kokkulepe enam kehtiv.13 Naabrusõigused piiravad kinnisasjal ehitamist või süvendamist, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule. Samuti keelavad kahjulike mõjutuste nagu näiteks gaas, tahm jms tahtlikku suunamist naaberkinnisasjale. Naabrusõigus on ühe isiku õigus nõuda teistelt isikutelt talle kuuluva kinnisasja või kinnistu terviklikuse austamist, kuid samas on kinnistu omanikul kohustus lubada naaber kinnisasjal mõjutuste levikut oma kinnisasjal. Tahm, suits, müra, põrutused ja muud häirivad faktorid on lubatud vaid eeldusel, et need ei ole ülemääraselt teise isiku õigusi 15 kahjustavad. 3.3. Tee Tee on liiklemiseks mõeldud inimese poolt ehitatud rajatis. Teeks loetakse ka intensiivse
elamiskõlbmatuks muutumiseks juhul, kui jätkub senine tootmisviis ja tarbimismudel. Ettevaatusprintsiip on säästva arengu mudeli elluviimise olulisim nurgakivi. Üks definitsioone on arengutee, mis rahuldab praeguste põlvedevajadused ja püüdlused, seejuures seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Säästev areng on seotud põlvkondadevahelise õiglusega. Vanas- Roomas teostus juba naabrusõigus- näiteks- maaomanik kasutas maad viisil, et see ei tekitanud naabrile kahju (naabri maale oma reovett ei suunatud). 20.sajandil lisandus sellele veel riikidevaheline naabrusõigus, mis ei luba riigi territooriumil sellist tegevust, mis tekitaks piiriülese keskkonnakahju naabritele. Praeguste ja tulevaste põlvede suhe on välja toodud mitmetes konventsioonides. Hetkel käib vaidlus selle üle, kas põlvkondadevahelises suhtes tuleb arvestada tulevaste
paradigmasse) Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega) Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele) Eriline roll (loodus)teadusel Ettevaatusprintsiip – Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS Areng: 1. Ebateadlik keskkonnakaitse o Naabrusõigus o Keskaeg (linnade õhk) o Napoleon – keskkonnaload o 19. Sajand – Kuni 20 sajandi 60.aastad (utilitaristlik ja antropotsentriline keskkonnakaitse) Weimari Vabariigi põhiseaduse § 155 kehtestas maatükkide ja nende oluliseks osaks olevate loodusvarade kasutamise kohustuse – et tööstusele oleks küllalt toorainet
annaabi.ee 
