Kinnistu omanik ei või juhtida oma kinnistult õigusvastaselt teisele kinnistule vihmavett, lund ja reovett. 3)insolatsioon – kinnistu omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnistul asuv ehitis, taim või muu rajatis ei varjaks tema kinnistut kauem, kui riiklikus standarsis ettenähtud minimaalne valgustus period. 4)oksad ja viljad – kinnistuomanikul on õigus kärpida ülepiiri ulatuvaid oksi ning omandada ülepiiri ületuvaid loodusvilju. 11. mis on servituut? Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist 12. mis on reaalkoormatis? Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus). 13. mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus on isiku õigus võõral kinnisasjal ehitist omada või seda sinna ehitada. 14. mis on hüpoteek? Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise.
Tehnovõrk ja rajatis Tehnovõrk või rajatis on niisugune ehitis, mis ei kuulu maa hulka ning seda vaadeldakse õiguslikult, kui iseseisvat objekti ehk ta ei ole maa oluline osa. (Elektriliinid, gaasitorustikud, puurkaevud, mobiilimast jne.) Tehnovõrk või rajatis ei muuda kinnistu kasutamist. Kinnistuomanikul on õigus nõuda tehnovõrgu või rajatise talumise eest tasu. Tasu on kokkuleppeline. Servituut Tuleneb sõnast serviire, tähendab teenima. Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist. See kelle kinnistut kasutatakse on teeniv kinnisasi. Servituut kantakse kinnistus raamatusse koormatisena. Reaalservituudid on seotud kinnisomandi kitsendustega ehk nad tõendavad kitsenduse olemasolu, kestvust ja kitsendusega seotud õigusi ja kohustusi. Iga servituut on tasuline. Reaalkoormatis Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus)
a) järveäärse kinnistu omanik ja püüab 4 erinevat tüüpi püügivahendiga (põhjaõng, spinning, vähimõrd, lihtõng) b) pensionär lihtõngega c) koolipoiss, 12.a., spinninguga d) vetelpäästja harpuunpüssiga e) kalastusklubi liikmed põhjaõngedega 22. Eriotstarbeline kalapüük on: a) sugukalade püük eriloaga asustusmaterjali kogumiseks b) kalade ümberasustamine järveäärse kinnistuomaniku äranägemisel c) teadusuuringud d) kaldaleuhutud agariku kogumine kinnistuomaniku loal e) harpuunpüssiga öösel, tulevalgel sugukalade püük 23. Kalapüügieeskirjas määratletud tegevusi saab vajaduse korral teadussoovitusi arvestades kitsendada: a) EV president b) Peaminister c) Kohaliku omavalitsuse juht (näiteks vallavanem või vallavolikogu esimees) d) Keskkonnaminister oma määrusega, mis on trükitud Riigi Teatajas
mõõdistamist. Eesti õiguse kohaselt määratakse kinnisomandi horistonaalne ulatus maapinnal ehk piir külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piiride märkidega.5 1.1.3. Kinnisomandi vertikaalne ulatus Problemaatilisem on omandiõiguse ulatuse määratlemine vertikaalis. Asjaõigusseadus vaatleb kinnisomandi vertikaalset ulatuvust sambana ehk kinnisomand ulatub maapõue ja atmosfääri üksnes selles ulatuses, mis on kinnistuomaniku põhjendatud huvi. Seal, kus lõppeb õigustatud huvi, lõppeb ka kinnisomandi ulatus. Kinnisomand ei ulatu maapõues asuvale maavarale, mis on rahvusliku tähendusega. Omanik ei või keelata tegevust sellises kõrguses või sügavuses, kuhu tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kui tegevus väljaspool omaniku 3 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 166 lk. 4 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim. 129 lk.
Näiteks: riigiabi ja pensioni määramine. 3. Kolmandate isikute suhtes Haldusakti mõju kolmandatele isikutele sõltub haldusakti regulatsiooni ulatusest. Kui haldusakt, nt luba on muuhulgas suunatud adressaadi ja kolmanda isiku vahelise huvidekonflikti lahendamisele, peab kolmas isik haldusaktiga ettenähtud mõjutusi taluma, niikaua kuni haldusakt kehtib. Selles osas seob haldusakt ka tsiviilkohtuid. Näiteks: ehitusluba ei anna õigust ehitada kinnistuomaniku nõusolekuta, sest kinnistu tsiviilõigusliku kasutusõiguse reguleerimine ei ole ehitusloa funktsioon, see ei kuulu ehitusjärelevalve asutuste pädevusse. 4. Kohtute suhtes Kui karistusõiguslik norm peab haldusakti mittetäitmist süüteoks, siis süüteokoosseis täidetud sõltumata haldusakti õiguspärasusest, kui seadus ei sätesta teisiti. Teisalt ei saa isikut karistada õigusvastasest haldusaktist tuleneva õiguse kasutamise eest, v.a
abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba. 2. Tartu Ülikooli õigusteaduskond lasi ebaseaduslikult ehitada Näituse tn 20 õppehoonele juurdeehituse. Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus. Korteriomanik K esitas linnavalitsusele taotluse juurdeehituse lammutamise ettekirjutuse tegemiseks. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna peaspetsialist teatas, et ettekirjutust ei tehta, sest kahe kinnistuomaniku vaheline vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkorras. linn peab teostama järelvalvet, ettekirjutuse peab tegema. haldusorganiks haldusorgani poolt volitatud isik, suhe: avalik-õiguslik presumptsioon, liigitamisteooria, järelvalvet saab teostada avalik-õiguslik isik, välismõju adressaat: suhte subjektiks eraisik ja kov, ülikool on kolmas isik, välismõju olemas, läheb kov-st välja, regulatiivsus: HMS §43 lg 2, haldusaktist andmise
Arvestama peab ja pidi naabritega ning nende ja üldsuse huvides tehtud kitsendustega. Omanik peab sallima, et ka teised tema asja ühel või teisel määral kasutavad. Näiteks võib naaber tulla minu maale, et üles korjata tema puu küljest kukkunud vilju, võib maha raiuda puude ja põõsaste juured, mis ulatuvad tema kinnistule ja need endale võtta. Samas, kui naabrit on hoiatatud, et ta oma puult kukkunud viljad ära koristaks, aga ta ei tee seda, on kinnistuomaniku õigus need viljad endale võtta. Samas peab omanik hoiduma tegudest, mis võiksid naabritele kahju tekitada.51 ____________________ 48 Annus, T. Riigiõigus. Õigusteaduse õpik. Kirjastus Juura, 2006 lk 343 49 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 35 50 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 35 51 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 117-118
annaabi.ee 
