Eksamitöö näidisvariant: Firma toodab arvutitele riistvaralisi komplekte. Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000...
Active Directory Active Directory ehk Microsofti LDAP kataloogiteenused Windowsis. Active Directory võimaldab võrguülematel määrata tööjaamadele poliitikaid, saata rakendusprogramme korraga paljudele arvutitele ning installida kogu asutuse võrgule kriitilisi värskendusi. Active Directory võrkude suurus võib ulatuda mõnesajast objektist mitme miljonini. AD salvestab andmeid kasutajate kohta ja toimib nagu telefoniraamat, nii et kogu asutuse arvutite kohta käiv informatsioon paikneb ühes keskses andmebaasis. Kasutajaõiguste süsteem peab olema töökindel ja kestma tõrgeteta süsteemi elutsüklite jooksul, kuna selle kaudu reguleeritakse, millistele
laineteks, et arvutiandmeid telefoniliine-pidi teistele Keiu Kuusk 11.b 26.05.2010 arvutitele edastada Pikselid Pixels Kuvari ekraanivälja täitvad tillukesed punktid, millest koostatakse kujutis ekraanil Protsessor Central Processing Unit – CPU Arvuti põhiosa, kuhu kuuluvad juhtimiskeskus ja matemaatikakeskus, nn. „arvuti süda“
mida vaatate või kuulate. Ja seda vaid hetkega. Te ei pea oma toiminguid katkestama, kopeerima jagada soovitud faili, avama teist rakendust ja faili sinna kleepima. Lihtsalt viibake sõrmega paremast servast ekraani keskkoha poole ja koputage või klõpsake nuppu Share (Ühiskasutus), et saata fail meilile või postitada Facebooki. Pilt . Ühiskasutamine 1.3 Puutetundlikus ja hiir Windows sobib suurepäraselt puuteekraanidega arvutitele, hiire ja klaviatuuriga arvutitele ning ka mõlema sisestusfunktsiooniga arvutitele. Mis tahes arvutit kasutades avastate kiired ja sujuvad võimalused rakenduste vahetamiseks, objektide teisaldamiseks ja sujuvalt ühest kohast teise liikumiseks. 1.4 Kiired ja põnevad liikumisvõimalused · Sisse ja välja suumimiseks suruge sõrmi kokku või lükake lahku. Vaadake suurelt kõike ekraanil olevat ja soovitu leidmiseks libistage edasi või tagasi.
tekkimise võimalus väiksem. Sildade abil saab kokku ühendada ka kahte üksteisest eemal olevat võrku. Switch Switch on silla üks liike. Täidab samu ülesandeid kui hub. Switch saadab vastused ainult sellesse porti kuhu nad peavad minema. Switchi ei ole nii lihtne pealt kuulata kui hubi. Switch on tihti tarkvaraliselt juhitav. Switch 2 Switch võimaldab muuta võrgu koormatus väiksemaks, sest ei saada päringuid kõigile arvutitele. Switchid on kergesti paigaldatavad ja kasutajate jaoks nähtamatud. Jäävad aeglaseks võrkudes kus kasutatakse erinevaid protokolle ja erinevaid edastusmeediumeid. Router (Marsruuter) Router valib välja parima tee andmeedastuseks. Parim tee ei pruugi olla alati lühim tee, kuid kindlasti on see kiireim tee. Router suudab välja filtreerida levisignaale, need on signaalid, mida saadetakse kõigile arvutitele võrgus. Router 2
Arvutimaailma avarus. Kunagi ammu saadeti üksteisele kirjasid, oodati kuu aega ajalehte, et teada saada mis maailmas toimub, käidi raamatukogudes otsimas sõnadele tähendust. Tänapäeval on kõik see juba olemas arvutis. Arvutid on meie jaoks igapäevane töö riist. Läbi arvuti saab suhelda kiiresti teiste inimestega. Näiteks kasutades msni, kus saab kirjutada sõpradele, töökaaslastele, ülemusele mõne minutiga. Samas saab ka läbi arvuti tasuta helistada. Näiteks kasutades skypet. Enam ei pea käima raamatukogudes, kui ei tea sõnadele tähendust või neid on vaja tõlkida, sest internetis on olemas sõnaraamatud.Enam ei pea ootama kuu aega lehte, et teada saada mis maailmas toimub. Nüüd on lehed, ajakirjad olemas internetis kus saab neid täiesti tasuta lugeda. Kõik mis maailmas toimub on minutitega igale inimesele kätte saadav. Koolis antud kodutööde pärast ei pea enam istuma päevad läbi raamatukogus, sest kõik inf...
Internetiprotokollid ● Interneti protokolle on kaks IPv4 ja IPv6, aadresside erinevad tüübid IPv4 jaoks: 1. üksikedastus (unicast), mis on kõige enam kasutatav aadressi tüüp ja selle abil toimub sideseanss kahe arvuti vahel. 2. Multiedastus (multicast), mille puhul saadab üks arvuti infot mitmele arvutile samaaegselt ja selle eeliseks on väiksem võrgukoormus. 3. Leviedastuse (broadcast) puhul saadetakse info kõigile arvutitele samas kohtvõrgu segmendis mingi päringu teostamiseks (näiteks ARP või DHCP päringud). ● Pv6 puhul on erinevad aadresside tüübid: üksikedastus, multiedastus ja suvaedastus (anycast). Viimane aadressitüüp võimaldab vahetada infot ühelt arvutilt ühele mitme hulgast ja seda kasutatakse marsruuterite puhul ● IPv4 aadressideruum on piiratud, kuna aadress on vaid 32 bitine ja seetõttu on
erinevate maailma asjadega ennast kursis hoidmiseks. Arvuteid on erinevaid, on koduarvuteid, mis on suuremad ja võimsamad, on sülearvuteid, mis sobivad töötamiseks oma väiksemõõdulisusega ja oma küllaltki hea töövõime tõttu. On ka kolmas liik arvuteid ning need on pihuarvutid, mis sobivad inimestele, kellel on vaja palju suhelda ja kõigega kursis olla. Arvutid koosnevad erinevatest plaatidest, ketastest ning kaartidest. Need tagavad arvutitele suure töövõime. Iga aastaga tehnoloogia arnemeb ning arvutid lähevad võimsamateks, kiiremateks ja nende töövõime suureneb järjest. Tänavu isegi disainitakse majad, autod, monumendid, sisustuselemendid jne kõik arvutites erinevate programmide abil. Need programmid muudavad nende inimeste töötamise palju lihtsamaks, kes tegelevad disainimisega. Internet moodustab väga suure osa sellest, mis me arvutitega töötama. Seal on kõik olemas põhimõtteliselt
Kirjandus arvutiajastul Kahekümne esimest sajandit võib kutsuda ka arvutiajastuks. Tänapäeval kasutab pea iga inimene arvutit ja tänu arvutitele viiakse maailmas läbi palju muudatusi ja uuendusi. Miks üldse raamatuid loetakse? Mis saab kirjandusest tulevikus? Kas raamatukultuur hakkab hävinema? Üha rohkem on hakatud kirjandust panema kirja elektrooniliselt. See tähendab, et tulevikus võidaksegi üle minna sellele, et enam kirjandust kirjalikult ei märgita. Kui peaks juhtuma mingi õnnetus, kus kogu süsteem kokku variseb, siis ei ole järgmistel põlvkondadel võimalust õppida ja vaadata eelmiste sajandite kirjandust
Oma kogemusest võin tuua üks näide, mis on seotud petturluse tegevusega. Kõigile on hästi tuttav, selline asi, nagu E-Kool, internetipõhine elektroonne õppeinfosüsteem. Süsteemi tähtsaimaks osaks on klassipäevik, milles on õpetaja poolt sisestatud hinded, tunni sisu kirjeldused, kodused ülesanded, puudumised, hilinemised, märkused ning kontrolltööde ajad. Sellel aastal kui lõpetasin gümnaasiumi, ühes koolis oli suur skandaal. Asi oli selles, et paar õpilasi panid õpetajate arvutitele programmi, mis fikseeris e-kooli andmeid, sedamoodi said õpetajate salasõnu. Millega nendel oli võimalus oma hindeid parandada. Seda kestis umbes paar nädalat, enne kui neid avastati. Mu arvates, see on elav petturluse näide, mis samal ajal enam või vähem kahjutu. Kui aga kujutada ette, et kooli õpilased võivad sellega tegeleda, siis mida võiks rääkida nendest, kelle peategevus on petturlus.
Kas see siis ongi ühiskonna arengu etapi lõpp? Ühiskond on olnud juba enne meie aega ja jätkub ka pärast meid ja areneb pidevalt. Erinevatelt põlvedelt kanduvad edasi mitmesugused traditsioonid. Traditsioone muudetakse üldiselt vähe kui siis ainult paremuse poole, üldiselt põhinetakse vanal põhjal ja ümber selle muudetakse üht-teist. Ühesõnaga, tuum jäetakse alles ja kest muudetakse ära. Nüüdisühiskond põhineb suurel hulgal arvutitel. Kõik meie info liigub ju tänu arvutitele. Kui kunagi arvuti leiutati, oli see väga suur ja kattis enda alla suure pindala. Vaadates aga tänapäeva digitaal tehnikat on märgata suuri erinevusi. Need on teinud väga suure hüppe paremuse poole. Arvutid on muutunud vägagi väikesteks, mahtudes isegi taskusse. Üheks tänapäeva põhiprobleemiks on kujunenud alternatiivsete kütuste leidmine ja kasutamine. Nagu on kuulda, saab varsti maapõuest kütus otsa ja seda ei pruugi meie tulevastele põlvedele jätkuda
turvamisel on ka MAC-aadresside filter, mida paraku küll veel kõik tugijaamad ei võimalda. MAC-aadresside filtreerimisel lubatakse WiFi-võrku kasutada vaid kindla füüsilise aadressiga võrgukaartidel (iga võrgukaardi MAC-aadress on kogu maailmas unikaalne). Eriti hästi sobib MAC-aadresside filter firmadele, kelle raadiovõrku kasutatakse kindlatelt arvutitelt. Tavaliselt on traadita arvutivõrgu tugijaam seadistatud DHCP-serveriks, st nad jagavad võrku sisenevatele arvutitele IP-aadressi automaatselt. Turvalisuse suurendamiseks võiks DHCP- serveri välja lülitada ja sisestada igasse klientarvutisse IP, netmaski jms võrguühenduse parameetrid käsitsi. Traadita arvutivõrku installeerides tuleks kindlasti ära muuta vaikimisi pakutav SSID. Vastasel juhul on häkkeritel kergem võrku avastada ja lahti muukima hakata. Vaikimisi on SSIDks tavaliselt nimi, mis viitab seadme tootjale (näiteks Compaq), seda teades
Herman Hollerith (1860-1929) hakkas 1889. aastal välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud 5 kaarte ehk siis perfokaarte. Selle abil sai anda masinale infot. USA rahavastikuametil kulus uue masinaga rahvaloenduse tulemuse kättesaamiseks 6 nädalat, kuid eelnevalt kulus selleks sadu kordi rohkem aega. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja ka korduvalt kasutada. Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM. See oli ja on ka tänapäeval üks suurim arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. (Web zone, 2014) 3.Tänapäeva arvutite areng 3.1 Elektronarvutite tulek Aastal 1931 valmistas Vannevar Bush kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin koosnes sadadest hammasratastest
argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus ha hlpsamini kttesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama ka infohiskonnaks. Teabe edastamise vimalused avardusid tnu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Tnapeval hsti tuntud lhend www annab hsti edasi phimttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tnu arvutitele edastada sekundite jooksul le kogu maailma, mis muudab mbritseva hiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati hiskonda, lhtudes kriteeriumist siin, enne ja praegu, siis nd on vrdluskriteeriumiks praegu, siin ja seal. Kui varem krvutasid inimesed oma elatustaset vanavanemate omaga, siis praegu krvutavad nad seda eesktt endataoliste inimeste eluga teistes maades. Esialgu pandi rhku infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele,
leiutab on HP omand aga hp'le arvuti idee ei meeldinud. Nad said kõige esimesena valmis mingisuguse arvuti, mis näitas pilti ja sellel oli ka klaviatuur olemas (62 kiipi oli sees, mis tekitasid värvid arvuti ekraanile). Nad esitlesid seda ühel näitusel ning väga paljud inimesed olid vaimustuses. Pärast seda nad said endale suure kontori, sel ajal oli veel microsoft mitte veel tuntud. Bill Gates ja Paul Allen läksid IBM'le pakkuma operatsioonisüsteemi nende arvutitele, mida neil tegelikult ei olnud. Nad olid nõus sellega aga microsoft siiski soovis endale jätta õigust müüa teistele. Paul Allen käis otsimas operatsoonisüsteeme. Leidis ühe firm animega Seattle Computer company kellel oli olemas operatsioonisüsteem nimega: DOS. Pakkus neile 50 000 dollarit selle eest ning nõustuti. Nad tegid selle ümber ja müüsid IBM'ile edasi. See oligi Microsofti algus, sest nad said äri jaoks raha. Nad olid
3. Palju kaalus ja kui suure pindala (ruutmeetrites) võttis enda alla esimene EA ? See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t. 4. Esimene arvuti, mis kasutas programmi (nimi ja valmistamise aasta) ? ABC, 1942 Teise generatsiooni arvutid 1. Mis aastal valmis esimene teise generatsiooni arvuti ? Aastal 1947 leiutasid Belli laboratooriumid tarnsistori. Selle leiutise avastamine oli alguseks teise generatsiooni arvutitele. 2. Mida kasutatakse elektronlampide asemel ? Kasutades transistoreid elektronlampide asemel aitas tootjatel toota plaju töökindlamaid ja odavamaid arvuteid. 3. Mida kasutatakse andmekandjana ? Kui arvuti sisendisse läbi perfokaardi andmeid sööta siis suudab arvuti kiiresti sorteerida andmed ja need uuesti välja printida. Kolmanda generatsiooni arvutid 1. Mis aastal valmis esimene programmeerimiskeel ? Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN.
Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks. Eelmise rahvaloenduse (1880) tulemuse arvutamiseks kulus USA rahvastikuametil 10 aastat, uue masinaga kulus tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja ka korduvalt kasutada. Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni. Aastal 1931 valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest
Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks. Eelmise rahvaloenduse (1880) tulemuse arvutamiseks kulus USA rahvastikuametil 10 aastat, uue masinaga kulus tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja ka korduvalt kasutada. Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni. Aastal 1931 valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest
tekkinud. Andmeedastuse diagnostika 3 Nii saab testimisel teada kaabli pikkuse, selle tüübi, edastuskiiruse, arvutivõrgu ehituse, võrgus olevad seadmed. Lisaks sellistele seadmetele on võimalik testimiseks kasutada ka erinevat tarkvara. Tarkvara abi saab näiteks jälgida kogu infot, mis võrgus liigub. Andmeedastuse diagnostika 4 Programmi Anasil abil saab lugeda kogu infot mida võrgukaardile saadetakse. Seda aga mitte enda arvutile, vaid ka teistele arvutitele. Nii saab teda, mida teised arvutid teevad võrgus. Kogu liiklus on jälgitav. Andmeedastuse diagnostika 5 Kui liiklus on jälgitav, siis on võimalik saada teada kasutajate infot, paroole ja kõike muud sarnast. Jälgitavuse raskendamiseks tuleb võrgus hub asendada switchiga ja siis on selline jälgimine raskendatud.
legendi järgi, kukkus alla õun. Pilti ümbritses tekst „Apple Computer Co.“ FIRMA LOGO? • 2. Teine logo oli tehtud mälestuseks Alan Turing´ule. Briti matemaatik, kes aitas kaasa tänapäeva arvutisüsteemide loomisele. Härra Turing oli homoseksuaal, selletõttu on logo vikerkaare värvides. Oma orientatsiooni tõttu, mis oli tol ajal keelatud, tegi Alan enesetapu. Süües mürgitatud õunast väikse ampsu. • 3. Värvilise logo paigaldamine arvutitele oli liiga kallis, selletõttu oli vaja mõelda välja miskit kergemat, tavalisemat. Sellest arenes välja tänapäeval kasutusel olev logo. TUNNUSLAUSE? • Tunnuslause – Think different. MILLAL FIRMA LOODI? KUS ON PÄRITOLUMAA? KUS ON PEAMISED ASUKOHAMAAD? • Apple asutati 1. aprillil aastal 1976 • Päritolumaaks on Ameerika Ühendriigid, California • Peamised asukohamaad: Suurbritannia Saksamaa Kanada Austraalia Hiina MILLISTEST FIRMADEST ON TA KAS VÄLJA
Ka kodudes võiksid inimesed enda asju kuskile talletada, et kui peakski mingi viirus või muu pahalane arvutisse tulema, ei kaotaks sa vajalikku infot. Minu arust on arvutite ja arvutivõrkude ehitus igalpool nii erinev, et igas asutuses tuleks viia iseläbi riskianalüüs, selgitamaks, milliseid meetmeid tuleb rakendada, et kõik süsteemid korralikult ja vigadeta jookseksid. Kui kõik töötajad jälgivad kehtestatud reegleid ja arvutitele ja võrkudele teostatakse regulaarselt kontrolli, siis üheks vähesteks riskideks jäävad loodusjõud ja infrastruktuuri vead, kuid nende vastu ei saa põhimõtteliselt mitte midagi teha.
Arvutimaailma võlu ja vaev Arvutid on head, sest sealt saab otsida kiiresti infot, mida kellegil vaja läheb. Tänu arvutitele käib kõik palju kiiremini. Näiteks saab otsida sõnadele tähendusi, lugeda uudiseid, käia sotsiaalmeedias. Kui poleks arvuteid, oleks kõik teistsugune. Arvutite kaudu saavad inimesed internetti ka oma arvamusi lisada. Vahel vajab arvuti ka uuendusi. Kui ise ei osata uuendust teha, saab ta lasta seda teha spetsialiseerunud inimesel. Ei tohi unustada, et arvutil on vaja alati uuendusi teha, et oleksid kõik
huvitatud politiikast . Kes teeb seda juba koolist saadik , mõni aga avastab oma kultuursuse alles hilisemas eluperioodis. Osadele inimestele lihtsalt meeldib veeta oma vaba aega ühte mõnusat teatritükki vaadates, teisele jällegi meeldib oma vabaaega veeta raamatuid lugedes. Kõik me oleme erinevad. Kuigi tänapäeval on meie rahva sekka tekkinud rohkem ka ebakultuurseid inimesi, kes ei hooli meie ühiskonnast vaid pööravad oma enamiku tähelepanu arvutitele ja telekale. Nad ei väärtusta tänapäeva kirjandust või teatrielu. Seettõttu on ka nende silmaring kitsam, sõnavara ei ole nii rikkalik kui osadel ja nad osalevad vähem kultuursetel üritustel. See kõik mõjub ka üldisemas plaanis Eesti kultuurile, mis ükspäev võib viia selle hääbumisele. Kuid mis siis on nende kahe isikuomaduse vahe? Kultuurse ja ebakultuurse inimese suurim vahe seisneb minu meelest selles, et osadel inimestel on soov olla kultuurne ning mõni teeb
Globaalse kommunikatsiooni algus. 2. ARPA ( Advanced Research Projets Agency) tekkimine USA-s 1962- 1968- pakettide vahetus arvutivõrgus- 1. Tänapäeval kasutab Internet pakett kommunikatsiooni 2. paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi. 1969- Interneti sünd- ARPANETi kasutuselevõtt. Esimene teade saadeti UCLA (Los Angeles) Stanfordi Research institude, UCSB ( Santa Barbara). 1971- E-mail- Võimalus saata võrgus sõnumeid teistele inimestele ja arvutitele. 1972- ARPANETI demonstratsioon- 40 arvuti vahel phendus. Kasutusele tuli telnet. 1973- Ühendus erinevate riikide vahel- University College of London ( England) ja Royal Radar Establishment (Norway) FTP-kasutuselevõtt. 1974- TCP- kasutuselevõtt- Pakettide saatmise standart. Kasutusele võeti kasutatud sõna INTERNET. 1976- Erinevaid võrke tekkib juurde- Kuninganna Elizabeth saadab e-maili.
Võreklastritel rakendatakse ülesandeid, mis on väga kergesti paralleelseks muudetavad ega vaja klastri sõlmede omavahelist suhtlust. 3) Koormuse jagamise klastrid on omamoodi hübriid töökindlusklastrist ja arvutusklastrist. Töökoormus tasakaalustatakse sõlmede vahel, et suurendada läbilaske võimet, vähendada viiteaegu ja vältida ülekoormatust. Samas ühe sõlme riknemise korral on võimalik koormus teistele arvutitele üle kanda Superarvuti on arvuti, mis kuulub esimeste hulka oma töötlemissuutlikuse, eriti arvutuskiiruse poolest. Superarvuteid kasutatakse väga palju arvutusi nõudvate ülesannete lahendamiseks. Need arvutid tarvitavad ja toodavad väga lühikese aja jooksul väga suurtes kogustes andmeid. Tavaliselt on superarvutid spetsialiseeritud teatud tüüpi arvutustele, tavaliselt numbrilistele arvutustele, ning tänu sellele töötavad halvemini üldisemate andmetöötlus ülesannete puhul
Seagate tootis esimese kõvaketta, mille suurus on 5 mega. See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal(PILT3). 1981 leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos süsteemi. 1983 tuli Compaq PC. 1984, Apple Macintosh. Ja moodsa interneti esivanem nägi ilmavalgust 1985. NSFNET mis sai oma nime rahastusfondilt (National Science Foundation NET/Rahvusvaheline Teaduse Fondi VÕRK). 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid(maht 1,44MB) ja võttis kasutusele uue operatsioonisüsteemi OS/2. 1989 esitles Intel 486 protsessorit, mille sagedus on 33 MHz. 1990. aastal avaldas 1990–1994: Windows 3.0–Windows NT, 1995–1998: Windows 95, 1998–2000: Windows 98, Windows 2000, Windows Me, 2001–2005: Windows XP, 2006– 2008: Windows Vista, 2009: Windows 7, 2012: Windows 8, 2013-2014: Windows 8.1, 2015: Windows 10. PILT1(http://www.hnf
Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks. Eelmise rahvaloenduse (1880) tulemuse arvutamiseks kulus USA rahvastikuametil 10 aastat, uue masinaga kulus tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja ka korduvalt kasutada. Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni. Aastal 1931 valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest
(tuleneb selle põhinemisest BSD-l) siis alates OS X Leopard Inteli versioonist 10.5 on ta ametlikult tunnustatud The Open Groupi poolt, saades Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja olles seega ka esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul
IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, milline osa IP-aadressist kuulub võrgule ja milline arvutile (hostile). Seega näitab kohtvõrgu suurust ning varjab laivõrgu osa IP-aadressis. 5) Mis ülesandeid täidab kohtvõrgus ruuter? · Annab arvutitele võrguaadressid (DHCP) · Andmete (pakettide) edastamine erinevate kohtvõrkude vahel (vähemalt 2 kohtvõrku) · Võrguaadressite tõlkimine (NAT) kui soovitakse ühendada mitut arvutit ühe globaalse IP-aadessi taha 6) Mitu arvutit saab olla alamvõrgus maskiga 255.248.0.0? 2nd süsteemis: 11111111.11111000.00000000.00000000 Arvuteid võrgus = 219-2 = 524 286 7) Kuidas toimib DNS spoofing (DNS võltsimine)? a) Häkker paigaldab Internetti liba DNS- serveri
konkreetses kohas konkreetset tööd. 6 Kokkuvõte Väga kokkuvõtlikult öeldes tuleks järgida järgmisi põhimõtteid: tuleks tegelda tuumväärtuste ehk põhiväärtustega, tuleks pöörata tähelepanu sellele, milliseid tähendusi antakse tehnoloogiatele nende tegeliku või plaanitava kasutamise käigus. Samuti on oluline vaatepunkti valik. Tihti keskendutakse tehnoloogiale arvutitele, võrkudele, rakendustele, kõikvõimalikele seadmetele ja ekraanidele. Samal ajal juhtuvad olulised ja sageli süsteemide suhtes tähenduslikud asjad ruumides nende vahel, seal, kus inimesed liiguvad, räägivad. Kui käsitletakse infoökoloogilisi süsteeme, ei tohi selliseid sotsiaalseid ruume tähelepanuta jätta. 7 Kasutatud allikad: Infohariduse blogi. http://infoharidus.blogspot
VEEBIDISAIN Mis on üldse veebidisain? on pisidetailideni läbimõeldud Teie kodulehe välisvaade. See pole ainult ilus vormistus, vaid ka funktsionaalsus. VEEBIDISAINI ESIMENE PÕLVKOND (1991-1994) Veebilehed olid staatilised, kujunduselt lihtsad, sisaldasid pealkirju ja tekstilõike Blogid Turvalisus ja privaatsus olid suureks probleemiks Veebilehtede loomine käis sõna otseses mõttes käsitsi arvutitele arusaadavat HTML koodi kirjutades, veebilehitsejaid oli aga mitmeid erinevaid ning puudusid koodistandardid, mis tagaksid veebilehtede ühtse väljanägemise kõikjal. Microsofti esimene koduleht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kuni 50-kohaline. Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks. Eelmise rahvaloenduse (1880) tulemuse arvutamiseks kulus USA rahvastikuametil 10 aastat, uue masinaga kulus tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja ka korduvalt kasutada. Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni. 5
ISO põletamist. Kellel pole käepärast internetiühendust, CD-kirjutajat või eelistab lihtsalt asju mugavamalt teha, võib kiigata konsultant.ee lehele. Seal pakutakse tutvumiseks Linuxi (ja OpenOffice.org) CD/DVD-sid plaaditooriku hinnaga. 6 Windows Ajalugu Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli kirjutatud Inteli ja MIPS protsessoritele ning ka hiljem ilmunud PowerPC ja DEC Alpha arhitektuuridele). Seoses Inteli protsessorite kasutuselevõtuga Macide uusimas põlvkonnas on Windowsi võimalik kasutada ka nendel arvutitel. Microsoft Windows sai lõpptulemusena domineerivaks operatsioonisüsteemiks personaalarvutite turul
16-bitine (viimane alates 1984. aastast) siinistruktuur. 16-bitine AT-siin hõlmab kaks kõrvuti asetsevat laienduspesa. ISA siini võime kohata 386-tüüpi ja veelgi vanematest arvutitest alates.; EISA (Extended Industry Standard Architecture). 1988.a. AST, Compaqi, Epsoni, HP, NEC, Olivetti, Tandy, Wyse'i ja Zenithi poolt loodud 32-bitine siiniarhitektuur, mis ühildub ISA-ga; MCA (Micro Channel Architecture). 1988.a. IBM poolt esitatud 16/32-bitine siiniarhitektuur PS/2-sarja arvutitele, mis ei ole ühilduv ISA-ga; PCI (Peripheral Component Interconnect). Tänapäeval levinuim PC-de ja Macide siiniarhitektuur, mis rahuldab enamikku PnP-tehnoloogia (Plug and Play) nõudeid. PCI siini võime kohata 486/Pentium arvutitel. Võrgukaabliga ühendatakse võrguadapter standardsete pistikute abil. Peene koaksiaalkaabli ühendamiseks kasutatakse BNC-pistikut (vt. joonis F-17) ja vastavat pesa, jämeda koaksi puhul l5-kontaktiga DB-pesa, mille
samas transistorist kuni 40 korda aeglasem, oluliselt kallim ja eraldades talitlusel palju soojust, siis on mõistetav, miks transistoride ilmumisel tõrjuti elektronlambid arvuteist õige kiiresti välja. Arvutite jõuldlus jäi aga vahemikku 6000 kuni 3 000 000 operatsiooni sekundis. Arvutite programmeerimisel kasutati spetsiaalseid programmeerimiskeeli, kus arvkood asendati sõnaliste käskudega (sümbolprogrammeerimisega). Kolmanda põlvkonna arvutitele (1965-1971) on iseloomulik üleminek integraallülitusele. Arvutite garbiidid vähenesid, samas kasvas märgatavalt nende jõudlus ja paranes 4 töökindlus ning arvutite keskmine jõudlus ulatus 0,1 kuni 400 miljoni operatsioonini sekundis. Arvutite arhitektuuris loobuti suletud arhitektuurist ning mindi üle avatud arhitektuurile, luues oamvahel ühilduvaid arvutiperesid. Peagi hakati kasutama käskude
Vertikaalse kaubanduse toimimine, kasu ja kahju. Tegevuste ja ülesannete jaotamisega erinevate riikide vahel, võttes arvesse nende suhtelist eelist, vähendatakse tootmise kogukulusid. Arengumaad Aasias, siirdemajandus riigid Euroopas, ning ka teised riigid, nagu näiteks Mehhiko, on hakanud aktiivselt tegutsema vertikaalse spetsialiseerumisega tootmisahelas kuna see on nende majandust ning eksporti tunduvalt kasvatanud. Ei toodeta ainult juppe autodele, vaid ka arvutitele, mobiiltelefonidele ja ka meditsiiniseadmetele. Areneva majandusega riikides on alates 1980.aastast osakaal toodetud kaupade koguekspordist kasvanud 30% 70%-ni tänapäeval. Olulist osa ekspordi suurenemisest on mänginud varuosad ja komponendid mis on toodetud vertikaalses tootmisahelas. Tarneahela kaubandus võib tuua küll palju kasu, kuid sellega võib kaasneda ka uusi ohte ja poliitilisi probleeme. Eriti oli seda tunda 2008.aastal finantskriisi ajal, kui rahvusvahelise
5.1 Windows Aero 5.2 Windows Vista Standard 5.3 Windows Vista Basic 5.4 Windows Standard 6.Riistvara nõuded lk 8 7.Füüsilise mälu piirid lk 9 7.1 Füüsilise mälu piirid Windows Vista versioonidele 8. Kokkuvõtte lk 11 Sissejuhatus Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem, mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks on personaalarvutid, kodu- ja tööarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid ja meediakeskused. Enne väljastamist, 22. juulil 2005, oli Vista tuntud koodnime "Longhorn" järgi.Toote arendamine lõpetati 8. novembril 2006. Vista lasti ülemaailmselt müüki 30. jaanuaril 2007 ning osta ja alla laadida sai seda ka Microsofti lehelt.Windows Vista tuli 5
(2) 1957. aastal leiutati arvutikeel MATH-MATIC. Ka Bill Gates alustas selle keele uurimisega. (2) 1958. aastal leiutati SAGE arvutivõrk Poolautomaatne Maakeskkond otsetõlkes. See süsteem liitis ühte võrku USA ja Kanada radarid(lennukid jm. Õhusõidukite jaoks). Samal aastal Jaapanis aga ehitati esimene selle maa elektrooniline arvuti NEAC 1101. (2) 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid ja kasutatakse uut operatsioonisüsteemi OS/2.(2) 1989 esitles Intel 486 protsessorit, mille sagedus on 33 MHz. (2) 1990. aastal avaldas Microsoft Windows 3.0 ka HTML kood ja WWW - ülemaailmne arvutivõrk muutusid juba levinud asjadeks. (2) 5 1.2 Arvuti ajalugu enne esimest elektroonilist arvutit
erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. 5 Linuxi maskott Tux 6 Windows Vista Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem, mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks on personaalarvutid, kodu- ja tööarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid ja meediakeskused. Enne väljastamist, 22. juulil 2005, oli Vista tuntud koodnime "Longhorn" järgi. Toote arendamine lõpetati 8. novembril 2006. Vista lasti ülemaailmselt müüki 30. jaanuaril 2007 ning osta ja alla laadida sai seda ka Microsofti lehelt. Windows Vista tuli 5 aastat peale oma eelkäijat, Windows
on võimeline ise paljunema ja võrkudes levima. viirused on spiooniprogrammid muutunud üha enam ja enam keerulistemateks ja kahjulikemateks. 2.1 Aasta 1962 Sellele aastal loodi kompanii Bell Laboratorie's mis tootis mänge mille põhimõteteks olid omavahel riivalitsevate arvutimängude vastaspoolte paljunemis- ja hävitamisfunktsioone omavate programmikoopiate hävitamises ja võitlusvälja vallutamises. Esimene viirus polnud kuigi ohtlik kuid juba siis tekitas see paljudele arvutitele kahju. 2.2 Aasta1975 Ka sel aastal levis arvutiviirus veel mängude kujul kuid juba võimsamalt kui eelmised viirused. Probleemi polnud aga tol ajal kuigi keeruline lahendada kuna olid olemas juba algelised viirustõrje programmid tol ajal siis ,,Creeper-Reaper" programm otsis arvutist viirused üles ja hävitas need. 2.3 Aasta1989 Ilmusid uued viirused Datacrime, Fumanchu jpt. Kõike suurema kahjustusvõimega oli
superarvutiteni, ning neil on tagatud kindel koht serveri installatsioonides. Linuxi kasutamine kodu- ja tööarvutites on kasvanud. Samuti on paljud valitsused seda oma arvutites kasutama hakanud. Brasiila valitsus ongi tuntud kui suur Linuxi toetaja. On räägitud ka sellest, et vene sõjavägi on üritanud välja töötada oma enda Linuxi süsteemi. India on läinud nii kaugele, et on kõikidele riigi gümnaasiumi arvutitele Linuxi peale panemise kohustuslikuks teinud. Hiina, Prantsusmaa ja Saksamaa on samuti sinna poole liikumas. Linux on saanud populaarseks ka hiljuti rajatud Netbooki turul, kus paljudele seadmetele, nagu ASUS Eee PC ja Acer Aspire One, on Linux juba eelnevalt peale installitud. Praegune arendus Torvalds suunab jätkuvalt arengu kohta tuuma. Stallman juhib Tasuta Tarkvara Fondi, mis omakorda toetab GNU komponente. Viimaseks, üksikisikud ja ettevõtted arendavad kolmanda
Viiruse eemaldamiseks kirjutas keegi tundmatu programmi Reaper, mis oma sisult oli samuti viirus täites üksnes mõningaid antiviiruse funktsioone. Reaper otsis ja hävitas arvutivõrgus Creeperi viiruskehasid. Tänapäeval ei oska enam keegi öelda, kas see oli esimeste viiruseloojate kahevõitlus või olid mõlemad programmid loodud sama autori poolt, kes oma viga parandada püüdis. 8 2.3 1974. aasta Ilmus programm, mis sai nimeks Rabbit (Küülik). Mõeldud oli ta klassi CM 3 ja CM 4 arvutitele. Ainus mida see programm tegi oli paljunemine infokandjatel levimine, kusjuures oma paljunemiskiirusega õigustas ta igati oma nimetust. Rabbit kopeeris end nii kiiresti, et hõivas peagi kõik süsteemsed ressursid, vähendades samaaegselt süsteemi tootlikkust ja viies selle lõpuks hoopis rivist välja. 2.4 1975. aasta Intsident toimus süsteemis Univac 1108 ja mõnes mõttes võib teda lugeda viiruslikuks. Tegemist oli mänguga ,,Pervading Animal". Mängu põhimõtteks oli
numbritele. See toimub esialgu Teile märkamatult, kuid ülemääraselt palju suurenenud arvesumma annab sellest kindlasti märku. Lisaks on arvutikurjategijad kasutanud nutitelefone ka internetis tehtud kuritegude jälgede varjamiseks. Selleks pannakse rakenduste poes pealtnäha usaldusväärsele rakendusele kaasa veel tarkvara, mida kurjategija saab kaugelt kontrollida ja millega saab näiteks edastada käskusid nakatunud arvutitele küberrünnaku sooritamiseks. Kasutaja jaoks toimub selline tegevus märkamatult ning loomulikult keegi sellest ei hoiata. Samuti on nutitelefon väga ideaalne pealtkuulamisseade ja luurevahend: nimelt on tal on mikrofon Teie jutu pealtkuulamiseks, 1 kuni 2 korraliku kaamerat ümbruskonnast pildi saamiseks ja salvestamiseks, GPS asukohamääramiseks, info salvestamiseks suur sisemine mälu, korralik arvutusvõimsus info töötlemiseks ja kõikvõimalikud andmesideühendused
Eriti väärtuslik on siinjuures riiklike andmebaasides olev informatsioon, mida nii mõnedki persoonid sooviksid vaadata ja omada. Võõraste andmebaaside omamiseks ning nende uurimiseks on erinevaid põhjuseid. Näiteks konkureeriva firma soov teada saada võistleva firma plaane. Andmete saamiseks teiste firmade andmebaasist piisab vaid arvutisüsteemile ligipääsemisest kasutades selleks erinevaid terminale, sideliine ning võrke (Praust 1997, lk 172). Kusjuures kõige enam pääsetakse arvutitele ligi, kui ollakse Interneti võrguühenduses. Siinkohal tasub mainida häkkereid ja kräkkereid. Häkkeriteks peetakse noormehi, vanuses 14-21 eluaastat, kellel on keskmisest kõrgem intelligentsuse tase (Hanson 1994, lk 59). Samas ei pruugi keskmisest kõrgema intelligentsuse tasemega inimesed hiilata igas eluvaldkonnas. Enamasti on nad head vaid teatud aladel. Kõiki häkkereid ei saa halbadeks pidada. Nimelt on pahatahtlikke häkkereid kuni 1% kõigist
ühendas sadu radarijaamu Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, see oli ka üks esimestest suuremõõtmelistest arvutivõrkutest. Operaator juhtis käsklusi valgus „püssiga“ puudutades ekraani. Joonis 2 Operaator käsklusi juhtimas SAGE's 8 4. Arvutite areng 1960.aastast kuni 1970 aastani 1960. Aastal ehitati DEC PDP-1 (Programmed Data Processor-1), see oli eelkäija personaalsetele arvutitele. Keskmiselt ühel 50-st arvutist oli kaasas graafiline ekraan, ei vajanud jahutamist ja vajas vaid ühte operaatorit. See suur saavutus hämmastas varakult häkkereid MIT-is ja nad kirjutasid esimese arvutipõhise videomängu „Spacewar!“. Seda mängu kasutati järgnevalt mängutootjate poolt PDP-1 demonstreerimisel. Samal aastal disainis AT&T spetsiaalselt telefoni – andmefonid, mis võimaldasid arvutis olevaid andmeid muuta analoog-signaalideks, mida sai siis telefoni liini
) 1.2 Seadistage mõlema arvuti IP aadessid, arvuti- ja töörühma nimed. 1.3 Moodustage ühes arvutis jagatud kataloog. 1.4 Demonstreerige jagatud kataloogi kasutamist teisest arvutist. Tarvikud: 1 keerupaari kaabel. Samm 1: Enne kaabli kasutuselevõttu tasub seadistada praktikumis kasutatavad arvutid. Nüüd ja edaspidi toimuvad paljud tegevused Control Panel’iga. Juhtpaneelis tasub kasutada Switch to Classic View võimalust. Kõigepealt tuleks seada arvutitele nimed ja töögrupid. Selleks valida juhtpaneelilt System ning avanevalt aknalt Computer Name. Arvuti nime muutmiseks avada Change… dialoog. Määrake igale arvutile (töörühma ulatuses) ainulaadne nimetus. Määrake igale arvutile sama töörühm. Lubada süsteemil restart sooritada. Samm 2: Kui arvutite töörühmad ja nimed on määratud, tuleks seadistada iga arvuti võrguliides. Selleks kasutada taaskord juhtpaneeli ning valida sealt Network Connections
See seade ei kestnud väga kaua sest see oli liiga kallis, liiga aeglane, liiga mittetöötav ja liiga kuum. Kuum piisavalt et hoida kohvi kuumana, kuna seal oli palju vaakum elektronlampe ja need kõik olid seeriate kaupe reas. Teise põlvkonna arvutid Teise põlvkonna arvutid on transistorarvutid. Kolmeelektroodilist elektronlampi asendanud transistor leiutati USA-s "Belli laboratooriumides" 1947. aastal. Selle leiutise avastamine oli alguseks teise generatsiooni arvutitele. Aastal 1954 täiustas Texas Instruments transistorit kasutades silikoni germaaniumi asemel. Silikoni kasutamine oli täiustus sellepärast, et silikon kannatas suuremaid temperatuure kui germaanium. Seda ala Californias, kus asus Texas Instruments, tuntakse siiamaani kui Silicon Valley (Silikoni Org), sest paljud arvuteid tootvaid firmad asuvad seal. Transistorite kasutamine elektronlampide asemel aitas tootjatel toota plaju töökindlamaid ja odavamaid arvuteid
datagrammi ja edastab selle kanalikihile, IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse kümnendarvu kujul: 172.16.254.3 IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena: 2001:db8:85a3:0:0:8a2e:370:7334 DHCP dynamic host configuration protocol - kleindi-serveri vaheline protokoll, kui võrku ühendatakse uus seade annab kohe talle ühe vabadest IP aadressidest, ei pea ise midagi konfigureerima. ARP - address resolution protocol – arvuti saadab kaadri kõikidele arvutitele küsimuse, kellele kuulub vastav aadress. Vastav arvuti vastab oma MAC-aadressiga. ARP jätab mingiks ajaks MAC aadressid meelde. NAT - network address translator. Mitmel masinal võib olla sama IP aadress, NAT translaator muudab seda üldaadressi masina enda aadressiks ja vastupidi Võrguaadresside klassid: • A – standartne/algne. võrgu määrab esimene bait • B – võrgu määravad kaks esimest baiti • C – võrgu määravad kolm esimest baiti, neid on palju
1. Apple'i ajalugu 3 2. Steven Paul Jobs 4 3. Stephen Gary Wozniak 5 4. Apple'i tooted 6 5. Macintosh 7 6. iPod 8 7. iPhone 9 2 Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaalne korporatsioon, mis kujundab ja toodab elektroonikat, tarkvara arvutitele ja personaalseid arvuteid. Firma kõige tuntumad tooted on Macintosh (lühidalt Mac), iPod, iPhone ja iPad. Apple tarkvara sisaldab Mac OS X operatsioonisüsteemi. Mac OS X sisaldab iTunes'i (see on heli- ja videofailide esitamise programm, mis võimaldab teil ka erinevaid rakendusi osta läbi interneti kiirelt ja riskivabalt), iLife'i (see on umbes sama põhimõttega programm nagu iTunes), iWork'i (see on programm, mille abil saab luua erinevaid tekste võimalikult kasutajasõbralikult),
Võrk Kasutatakse ka võrgukaarte, mis loovad ühenduse raadiolaineid kasutades Neid kutsutakse ka WIFI kaardiks WIFI levib aktiivseadmest tavaliselt mõnesaja meetri kaugusele. Ruumides levib ta tavaliselt läbi paari seina Võrk Kohtvõrk ühendatakse Internetiga ruuteri abil Ruuteri WAN pesa ühendatakse modemiga. Ruuteri LAN pesadesse ühendatakse arvutid või jagamisseade. Ruuterid oskavad arvutitele jagada automaatselt IP aadresse ( seda nimetatakse DHCPks)
annaabi.ee 
