Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvuti ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Pärnu Koidula Gümnaasium
Arvuti ajalugu
Loovtöö
Ivo Toomemäe
8.a klass
Juhendaja : Siim Ruul
Pärnu 2014


Sisukord

Sisukord............................................................................................................................. 2

1.Sissejuhatus .................................................................................................................... 3

2. Arvutite areng 1939.aastast kuni 1950 aastani ................................................................ 4

3. Arvutite areng 1950.aastast kuni 1960 aastani ................................................................ 6

4. Arvutite areng 1960.aastast kuni 1970 aastani ................................................................ 8

5. Arvutite areng 1970.aastast kuni 1980 aastani .............................................................. 10

6. Arvutite areng 1980.aastast kuni 1990 aastani .............................................................. 12

7. Arvutite areng 1990.aastast kuni 2000 aastani .............................................................. 14

8. Arvutite areng 2000.aastast kuni 2010 aastani .............................................................. 16

9. Arvutite areng 2010.aastast kuni 2014 aastani .............................................................. 18

10. Kokkuvõte ................................................................................................................. 19

11. Kasutatud allikad ....................................................................................................... 20

12. Kasutatud pildid ......................................................................................................... 24










  • Sissejuhatus


    Selle uurimustöö eesmärk oli uurida arvutite ajaloost. Töös
    uuritakse väga palju nii riistavarast kui ka tarkvarast. Algselt oli arvutit vaja vaid arvutuste
    tegemiseks, näiteks teha rahvaloendust. Kuid tänapäeval saab juba arvutiga teha väga palju
    asju, näiteks kasutatakse seda tootmises, meditsiinis, kaubanduses, meelelahutuses ja
    rahanduses. Tänapäeval ei kujuta keegi elu ilma arvutiteta enam ettegi.
  • Arvutite areng 1939.aastast kuni 1950 aastani
    Tänu vana masina kogukusele hakati ehitama uut täis-elektroonilist arvutit. Seda
    hakkasid ehitama John V. Atansoff (1903), kes oli Lowa Osariigi Ülikooli professor ja
    Clifford Berry kes oli gradueeritud Lowa Ülikooli õpilane. See arvuti pidi töötama
    kahendmuutujate ehk loogikamuutujatega, see tähendab seda, et nende väärtused võisid olla kas tõesed või mitte-tõesed. Sellist lahendust kasutas George Boole (1815.-1864), kes
    laiendas kahendsüsteemi algebrasse öeldes, et igat matemaatilist tehet saab märkida kas
    tõese või mitte-tõese vastusega . Kahjuks kaotas nende projekt rahastajad tänu sõjale ja
    peagi hakkasid teadlased varjutama nende tööd teiste samalaatsete töödega.
    Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Aastal 1942 tahtis
    ta seda kasutada Atansoff-Berry-Computeri (ABC) peal kuid sõjaline olukord peatas
    teda. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum - elektronlambist. ABC erines
    eelnevatest arvutitest ainult sellevõrra, et see kasutas loogilisi operatsioone, et teostada
    liitmist ja lahutamist erinevalt vanadest arvutitest mis kasutasid otsest lugemist.
    Esimese elektroonilise digitaalse arvuti projekti alustati 1943.aastal ja see valmis
    14.veebruaril 1946.aastal Pennsylvanias ning hinnaks oli peaaegu 500 000 dollarit. Selle
    tulemuseks oli arvuti ENIAC , mille lõid John Mauchly ja John Presper Eckert . Arvuti
    võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ning võttis enda alla terve toa. Nimelt
    ENIAC sisaldas endas 17 468 elektronlampi, 7200 kristalldioodi, 1500 releed , 70
    000 takistit , 10 000 kondensaatorit ja umbes 5 miljonit käsitsi joodetud ühendust.
    See kaalus 27 tonni ja võttis enda alla 70 ruutmeetrit põrandapinda ning selle koguvõimsus
    oli umbes 150 kW. Kuid ENIAC polnud just kõige töökindlam masin, sest elektronlambid lakkasid tihti. töötamast. Iga päev lakkas mitu elektronlampi töötamast ja nende asukoha otsimiseks kulus kuni 15 minutit mis vähendas ka arvuti eluiga umbes poole võrra. Kõige pikem. ENIACi tööaeg mille jooksul ei toimunud ühtegi riket oli 116 tundi (peaaegu viis
    päeva).
    Joonis 1 Toasuurune ENIAC
    3. Arvutite areng 1950.aastast kuni 1960 aastani
    Esimene kommertslikum arvuti oli LEO (Lyons Electronic Office), mis loodi
    1951.aastal. Sellega sai kiiremini ja ladusamalt tegeleda päevarutiinidega: kookide
    valmistamise ja laialikandmise andmetega . Pärast esimese LEO edukust hakkas Lyons
    tegema arvuteid suurte andmete töötlemiseks.
    1953.aastal lisati arvuti mälu sisse magnetist südamik, mis tegi arvutid senisest veelgi
    kiiremaks ja töökindlamaks.
    Aastal 1954 täiustas Texas Instrument transistoreid, kasutades silikoni germaaniumi
    Asemel. Silikoni kasutamine oli täiustus sellepärast, et silikon kannatas suuremaid
    temperatuure kui germaanium . Seda ala Californias, kus asus Texas Instrument tuntakse
    siiamaani kui Silicon Valley (Silikoni Org), sest paljud arvuteid tootvad firmad asuvad
    seal. Kasutades transistoreid elektronlampide asemel aitas tootjatel toota palju
    töökindlamaid ja odavamaid arvuteid. Arvuti väiksem kaal, parem töökindlus ja
    madalam hind tegi teise generatsiooni arvutid populaarseks ostjale.
    Samal aastal toodeti ka IBM 650 (International Business Machines ) magnet trumliga
    kalkulaator, mida müüdi aastaga 450 koopiat . Seda peeti ka esimeseks masstootmises
    olevaks arvutiks.
    1956. Aastal ehitasid MIT-i (Massachusetts Institute of Technology ) teadlased TX-0, mis
    oli esimene üldotstarbeline programeeritud arvuti, mis on ehitatud kasutades
    transistoreid. Transistorite kergemaks väljavahetamiseks oli paigutatud iga transistor
    „pudeli“ sisse sarnaselt vaakum-lampidele. TX-0 ehitati MIT-i Lincolni
    laboratooriumis, kuid sellega koliti peagi MIT-i teadlaste elektroonika laboratooriumisse,
    kus viidi läbi erinevaid programeerimis teste , sealhulgas kolme dimensionaalne trips -trapstrull
    ja labürint , kus hiir leidis martini kokteile ja jäi üha enam purju. 1958. Aastal ehitati SAGE (Semi-Automatic Ground Environment), mis ühendas sadu radarijaamu Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, see oli ka üks esimestest suuremõõtmelistest arvutivõrkutest.
    Operaator juhtis käsklusi valgus „püssiga“ puudutades ekraani.
    Joonis 2 Operaator käsklusi juhtimas SAGE's
  • Arvutite areng 1960.aastast kuni 1970 aastani
    1960. Aastal ehitati DEC PDP-1 (Programmed Data Processor-1), see oli eelkäija
    personaalsetele arvutitele. Keskmiselt ühel 50-st arvutist oli kaasas graafiline ekraan , ei
    vajanud jahutamist ja vajas vaid ühte operaatorit . See suur saavutus hämmastas varakult
    häkkereid MIT-is ja nad kirjutasid esimese arvutipõhise videomängu „Spacewar!“. Seda
    mängu kasutati järgnevalt mängutootjate poolt PDP-1 demonstreerimisel.
    Samal aastal disainis AT&T spetsiaalselt telefoni – andmefonid, mis võimaldasid arvutis
    olevaid andmeid muuta analoog-signaalideks, mida sai siis telefoni liini pidi saata kaugete
    maade taha.
    Vastavalt Datamationi ajakirjale kuulus 1961.aastal IBM'ile 81.2%-line osa arvutiturust.
    Samal aastal oli IBM toonud turule oma 1400 seeria . Seeria esirinnas oleva 1401
    suurarvutiga asendati vaakumtorud väiksemate ja usaldusväärsemate transistoritega ning
    hakati kasutama ferriitmälu. Nõudluse tõttu valmistati üle 12000 1401 arvuti ning
    seadme edu tõi esile üldkasutatavate arvutite eelised spetsialeeritud süsteemide kõrval.
    1964.aastal kuulutas IBM välja oma uue süsteemi „System/360“. See koosnes kuuest
    omavahel kooskõlas olevast arvutist ja 40-st välisseadmest. IBM investeeris masinasse viis
    miljardit dollarit, mis saadi üsna pea tagasi, sest kahe aasta jooksul telliti iga kuu üle 1000
    masina. Ajal, mil IBM System/360 turule lasi, toimus firma tootmises üleminek
    transistoritelt mikrokiipidele ning lõviosa tulust hakkas tulema perfokaartseadmete asemel
    elektrooniliste arvutisüsteemide valdkonnast.
    DEC ( Digital Equipment Corporation ) tutvustas PDP-8-t ehk esimest edukat kommertsliku
    arvutit. Seda masinat müüdi 18 000 dollari eest, see oli üks-viiendik väiksest IBM 360-
    st. Kiirus, väike suurus ja mõistlik tasu lubas PDP-8-l minna tuhandetesse tehastesse,
    väikeettevõtetesse ja teaduslikesse laboritesse. 1968.aastal asutati Data General Corporation mis on loodud teadlaste poolt kes olid lahkunud DEC-st. Teadlased Data General Corporationis tutvustasid Nova miniarvutit, millel oli 32 kilobaiti mälu ja maksis 8 000 dollarit.
    AT&T Bell Laboratooriumi programmeerijad Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie lõid
    aastal 1969 operatsioonisüsteemi UNIX , mis võimaldas suuresti ajasäästu ja dokumendihaldust mitme kasutajaga.
    Joonis 3 DEC PDP-1 koos graafilise ekraaniga
  • Vasakule Paremale
    Arvuti ajalugu #1 Arvuti ajalugu #2 Arvuti ajalugu #3 Arvuti ajalugu #4 Arvuti ajalugu #5 Arvuti ajalugu #6 Arvuti ajalugu #7 Arvuti ajalugu #8 Arvuti ajalugu #9 Arvuti ajalugu #10 Arvuti ajalugu #11 Arvuti ajalugu #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hunt74 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Arvutite ajaloost
    16
    doc

    Arvutite ajaloost

    Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis seda kasutada oma Atansoff-Berry-Computeri (ABC) peal aga 1942 oli ta sunnitud sõja tõttu oma töö katkestama. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist arvutuste teostamiseks ja mahuteist kahendkoodis informatsiooni hoidmiseks. Vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest, mis kasutasid otsest lugemist,

    Arvutiõpetus
    Arvuti ajalugu
    9
    doc

    Arvuti ajalugu

    ...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed

    Informaatika
    Arvuti ajalugu
    10
    doc

    Arvuti ajalugu

    .............................................................6 9.Neljanda Generatsiooni arvutid...........................................................................7 10.Kokkuvõte..........................................................................................................9 11.Kasutatud allikad:............................................................................................10 2 1. Sissejuhatus Sõnaga arvuti meenub tõenäoliselt kõigile kohe personaalarvuti - arvuti, kus saab Internetis suhelda, mängida ja muud vajalikku teha. Sellise arvuti väljakujunemiseni kulus palju aega. Varem olid arvutid algelisemad ja põhiliselt ainult arvutamise jaoks mõeldud. 3 2. Ajalugu Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades

    Informaatika
    Arvuti ajalugu
    7
    doc

    Arvuti ajalugu

    liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeline arvuti Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks

    Ajalugu
    Arvuti ajalugu
    5
    docx

    Arvuti ajalugu

    Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad ­ aritmomeetrid ­ laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega

    Arvutiõpetus
    Kuvariga töötamise ohud
    33
    doc

    Kuvariga töötamise ohud

    KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna ..

    Arvutiõpetus
    Operatsioonisüsteemide ajalugu
    18
    doc

    Operatsioonisüsteemide ajalugu

    1 - TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond Iti Liivik KBE-09 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE AJALUGU Referaat Õppeaine ­ operatsioonisüsteemide alused Juhendaja: U. Krusell 21.04.2010 2 SISUKORD Contents Contents......................................................................

    Operatsioonisüsteemide alused
    SISSEJUHATUS ITSSE
    21
    docx

    SISSEJUHATUS ITSSE

    Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presidendi sõnastatud "Moore law"? 1963 Mikroprotsessorite jõudlus kasvab kahekordseks iga 2 aasta tagant Mis firma ehitas arvutit PDP? Too vähemalt üks põhjus või viis, kuidas PDP oluliselt mõjutas edasist arvuti/tarkvara tehnoloogia arengut

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun