50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
upikas
Õppematerjali autor
jagada. Charles Xavier Thomas de Comar Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). 1822- hakkas Babbage valmistama mehhaanilist arvutusmasinat, mille ta nimetas differentsiaal-mootoriks. Masinale andis energiat aurumasin. Varsti hakkas Babbage välja töötama maailma esimest arvutit, mille ta nimetas Analüütiliseks mootoriks. Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815- 1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta oli maailma esimene naisprogrammeeria. Charles Babbage Augusta Ada King 1889-aastal hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Herman Hollerith 1896-aastal asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924
...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed
liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeline arvuti Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks
.............................................................6 9.Neljanda Generatsiooni arvutid...........................................................................7 10.Kokkuvõte..........................................................................................................9 11.Kasutatud allikad:............................................................................................10 2 1. Sissejuhatus Sõnaga arvuti meenub tõenäoliselt kõigile kohe personaalarvuti - arvuti, kus saab Internetis suhelda, mängida ja muud vajalikku teha. Sellise arvuti väljakujunemiseni kulus palju aega. Varem olid arvutid algelisemad ja põhiliselt ainult arvutamise jaoks mõeldud. 3 2. Ajalugu Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades
Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis seda kasutada oma Atansoff-Berry-Computeri (ABC) peal aga 1942 oli ta sunnitud sõja tõttu oma töö katkestama. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist arvutuste teostamiseks ja mahuteist kahendkoodis informatsiooni hoidmiseks. Vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest, mis kasutasid otsest lugemist,
mille abil oli võimalik korrutada sarnaselt liitmismasinale töötas ka see hammasrataste ja ketastega. Huvitaval kombel hakkasid mehaanilised arvutusmasinad levima alles 1820.aastal, kui prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas kalkulaatori, mis suutis nii liita, lahutada, korrutada kui ka jagada. Antud masinad olid laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Järgmine suur samm edasi tänapäevase arvuti suunas oli inglise matemaatikaprofessori Charles Babbage leiutis, mida hakati tootma 1883.aastal. Seadeldis oli lokomotiivisuurune ning töötas aurujõu mõjul. Ligi dekaad hiljem hakkas ta esimese naisprogrammeerija Augusta Aga Kingi abiga välja töötama masinat, mille idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Paraku ei saanud nende unistuste seadeldis kunagi valmis. Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama masinat, mida
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna ..
Aastal 1642 leiutas tema liitmismasina. Liitmismasin koosnes tol ajal ratastest. Oli ainult võimalik liita. 1694- täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820- hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar- leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871)- tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. 1971- valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004 Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna Tänapäeva kiirete personaalarvutite eelkäija 1976- ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaazis Kalifornias
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid