Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Diagonastika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Arvutivõrgu diagnostika
Diagnostika vajadus
Andmeedastuse kvaliteeti on vaja pidevalt
jälgida.
Kvaliteedi järsk langus viitab arvutivõrgu
ebakorrapärasele funktsioneerimisele.
Diagnoosida saab erinevate seadmete ja
andmeedastuse korrektsust.
Ping
Võrgu ühendust saab kontrollida ping käsu
abil.
Selleks tuleb kontrollida ühendust enda
arvuti ja mõne teise arvuti vahel.
Ping peab andma vastuse kui arvuti kuhu
pöördute on töökorras.
Ping 2
Pingi saab teostada nii IP aadressi kui ka
arvuti nime järgi.
Selliselt kontrollitakse TCP/IP protokolli
liiklust.
Ping annab teada, mitu protsenti infost
jõuab kohale ja kui palju läheb kaduma.
Ping 3
Ping 4
Pingi puhul saab määrata paketi suurust,
nende arvu ja muid parameetreid.
Saab teada kui pikk on paketi eluiga.
Ping annab vastuse ka selle kohta kui
kiiresti etteantud pakett kohale. Selle paketi
suurus on ise valitav.
Ping 5
Ping 6
Kui arvuti mille poole pöördutakse ei tööta,
siis saadakse vastus timed out.
Kui puudub ligipääs sellele arvutile, siis
saab sama vastuse.
Sama vastus tuleb ka siis kui võrk ei ole
korralikult häälestatud.
Ping 7
Ping käsklus on olemas kõigis
enamkasutavates operatsioonisüsteemides.
Erinevates süsteemides toimib see käsk ühte
moodi (Windows, Linux).
See käsk toimib ainult siis kui võrk on
häälestatud ja lisatud on ka TCP/IP
protokoll.
Tracert
Selle käsu abil saab kontrollida enda arvuti
ja sihtpunkti vahelist teekonda.
Kuvatakse kõik sõlmed mida läbitakse.
Iga sõlme IP aadress kuvatakse ja antakse
ka aeg sinna sõlme jõudmiseks.
Kui seadmel on ka nimi siis kuvatakse ka
seadme nimi.
Tracert 2
Tracert 3
See käsklus on kasutusel ainult Windows
keskkonnas.
Linuxis on selle käsu analoogiks traceroute.
Kui ei saada enam täpset infot sõlmede
kohta või sinna ligipääs on piiratud, siis
kuvatakse *** aadressi kohal.
Tracert 4
Andmeedastuse diagnostika
Ping käsku kasutades saab välja arvutada
edastuskiiruse.
Seda siis paketi suuruse ja selleks kulunud
aja kaudu.
Andmeedastusel on oluline mitte segamini
ajada KB ja Kb ühikuid.
Andmeedastuse kiirusi antakse tavaliselt
ühikuga Kb.
Andmeedastuse diagnostika 2
Edastuskiiruse järgi saab määrata, kas
võrgukaablis või seadmetes on vigu.
Korralikult mittetöötav kaabel või mõni
muu seade muudab võrgu töö aeglasemaks.
Spetsiaalsete vahendite abil saab aga
määrata ka täpse asukoha, kus probleem on
tekkinud.
Andmeedastuse diagnostika 3
Nii saab testimisel teada kaabli pikkuse,
selle tüübi, edastuskiiruse, arvutivõrgu
ehituse, võrgus olevad seadmed.
Lisaks sellistele seadmetele on võimalik
testimiseks kasutada ka erinevat tarkvara.
Tarkvara abi saab näiteks jälgida kogu
infot, mis võrgus liigub.
Andmeedastuse diagnostika 4
Programmi Anasil abil saab lugeda kogu
infot mida võrgukaardile saadetakse. Seda
aga mitte enda arvutile, vaid ka teistele
arvutitele.
Nii saab teda, mida teised arvutid teevad
võrgus.
Kogu liiklus on jälgitav.
Andmeedastuse diagnostika 5
Kui liiklus on jälgitav, siis on võimalik
saada teada kasutajate infot, paroole ja
kõike muud sarnast.
Jälgitavuse raskendamiseks tuleb võrgus
hub asendada switchiga ja siis on selline
jälgimine raskendatud.
Vasakule Paremale
Diagonastika #1 Diagonastika #2 Diagonastika #3 Diagonastika #4 Diagonastika #5 Diagonastika #6 Diagonastika #7 Diagonastika #8 Diagonastika #9 Diagonastika #10 Diagonastika #11 Diagonastika #12 Diagonastika #13 Diagonastika #14 Diagonastika #15 Diagonastika #16 Diagonastika #17 Diagonastika #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koolimaterjal Õppematerjali autor
Arvutivõrgud Power Point

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
21
doc

Nimetu

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas ARVUTIVÕRGU DIAGNOSTIKASEADMED Referaat Juhendaja: Silver Silluta Pärnu 2013 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1. Erinevad ohuallikad................................................................................................................. 5 1.1 Võrguründed...................................................................................................................... 5 1.2 Passiivsed võrguründed..................................................................................

Arvutivõrgud
Arvuti ja selle põhikomponendid-töö Windows’i keskkonnas
11
doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa ­ monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) t

Arvuti
Arvutivõrgud vastused
12
docx

Arvutivõrgud vastused

1. Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse? a. Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaabli kaks otsa peav

Arvutivõrgud
ICMP-Internet Control Message Protocol-interneti kontrollsõnumi protokoll-
13
docx

ICMP [Internet Control Message Protocol (interneti kontrollsõnumi protokoll) ]

Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 2 1. Kasutusvaldkond............................................................................................. 3 2.Struktuur.......................................................................................................... 4 2.1 Piirangud.................................................................................................... 5 3.Sõnumitüübid................................................................................................... 6 3.1 Veateated................................................................................................... 6 3.2 Informatiivsed............................................................................................ 7 4.Versioonid......................................................................................................... 9 5. ICMP-l baseeruvad utiliidid..........

Informaatika
Side
122
docx

Side

1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik.  Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega ko

Side
Side Eksam 2016
42
pdf

Side Eksam 2016

Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel 
 TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid s

Side
Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
41
pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt ­ saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus ­ seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine ­ kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need ol

Arvutivõrgud
Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused
52
docx

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signa

Tehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun