Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutitarkvara ja piraatlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tarkvara, piraat, piraatlus, müüja, tarkvarapiraatlus, ärivara, autoriõigus, karistus, kars, jaosvara, litsents, arvutitarkvara, autõs, vabavara, autoriõigusega, varas, programmis, tarkvaratootja, juriidilist, süüteo, objektiks, kauplemise, tarkvaraga, koopiaid, freeware, domain, riistvara, rakendustarkvara, ausa, vangistus, originaal, tuletatudSISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara ......
,,TARKVARAPIRAATLUS JA SELLE TAGAJÄRJED" Referaat Õppejõud: Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 1.1 REFERAADI EESMÄRK JA AINESTIK.........................................................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID................................................................6 3.1.1 ARVUTIPROGRAMMIDE EBASEADUSLIK REPRODUTSEERIMINE...............6 3.1.2 TARKVARA VÕLTSIMINE....................
Arvutitarkvara liigid Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised:
TARKVARA PIRAATLUS Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on autoriõigusega kaitstud tarkvaraprogrammi loata reprodutseerimine või levitamine, mida saab teostada kopeerides, alla laadides, jagades, müües või installeerides arvukalt koopiaid isiklikesse- või tööarvutitesse. Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega
TARKVARA PIRAATLUS Tutvu organisatsiooni BSA koduleheküljega http://w3.bsa.org/estonia/. Klõpsa lingil ,,Piraatluse vastane informatsioon", loe läbi käsitletud teemad ja vasta kirjalikult järgmistele küsimustele: 3 Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on ebaseaduslik teiste inimeste autoriõigustega kaitstud tööde kasutamine või nende turustamine. 4 Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on autoriõigustega kaitstud tarkvarast ilma loata tehtud koopia. Seda võib näha nii kodudes, koolides kui ka ettevõtetes ja riigiasutustes. 5 Millised on tarkvarapiraatluse tuntumad vormid? Tarkvarapiraatluse tuntumad vormid on:
Tarkvarapiraatlus Referaat Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on juba üsnagi võimatu hakkama saada kaasaegse tehnoloogiata. Üks enam vajaminevatest abivahenditest on arvuti. See on leidnud tee pea igasse kodusse, firmasse, kooli ja mujalegi. Arvuti aitab ära teha palju tööd aidates kokku hoida väga palju väärtuslikku aega. Kuid ka kõige hea kõrval leidub ka negatiivseid külgi. Üks suurimaid probleeme arvutitööstuses on tarkvarapiraatlus. Tarkvarapiraatlus on vargus. Kahjuks küll kõik inimesed ei seosta seda otseselt vargusega ja siiski tegutsevad julgelt seadusega vastuolus olles. Küllaltki vähesed inimesed saavad või on saanud karistada tarkvarapiraatluse eest. See võib olla ka põhjus, miks on see nii laialt levinud. Inimesi tuleks rohkem taolise asjaga kurssi viia, et tõsta nende teadlikkust ka karistuse suhtes. Kes meist poleks internetist muusikat alla laadinud või siis ükskõik millist muud tarkvara ja maksnud selle eest mitte
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on:
omaja loata installeeritud arvutiprogrammi ja annab selle arvutisüsteemi tasuta riigi-, munitsipaal- või avalik-õiguslikule õppeasutusele alaliseks kasutamiseks «tiigrihüppe» sihtprogrammi raames. 8.Süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. 9.Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 9.2Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 10.Kuritegude raskusastmed (1) Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod. (2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016
hülgamisele, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus kolmandate isikute poolt? (essee küsimus) Hülgvara on tarkvara , mida levitatakse selle moraalse vananemise tõttu vabalt, kuigi sellise tegevuse seaduslikkus on sageli kaheldav. Hülgvara on üks orbteose konseptsioonist. „Hüljatud“ ja tavaliselt vana/aegunud tarkvara. Kaitstud siiski autoriõigustega kuid autorid ei pruugi praktilistel kaalutlustel tähelepanu pöörata sellise vara kasutamisele ja levitamisele kolmandate isikute poolt. Selline tarkvara on tavaliselt kas väikese majandusliku väärtusega või vananenud. Alternatiivid tarkvara „hülgamisele“, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus: lasta turule vabavarana või lasta turule avatud lähtekoodiga tarkvarana.
avalikustamist. 7. Autoriõguste jagunemine. + · Autori isiklikud õigused, · Autori varalised õigused 8. Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus). - Autori varalised õigused on üleantavad, isiklikud õigused on autorist lahutamatud. Mõlemaid õigusi on võimalik lubada teostada kolmandatel isikutel. 9. Kes võib olla teose autoriks? + Autoriks võib olla ainult füüsiline isik. Teosel võib olla mitu autorit. 10. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? + Autoriõigus tekib teose loomisega ehk hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ega teostamiseks ei nõuta registreerimist. 11. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? + Ei. 12. Millal loetakse teos üldusele suunatuks? + Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud, üldsusele
◦ liita teiste teoste või muu materjaliga ◦ levitada (levitamine ei ole oma pere ja lähedaste hulgas) Autoriõiguskaitse objekt autoril on õigus luua teos ainult iseendale, seda kellegagi jagamata; teose tellija või õiguste ostja peab nende tegevuste tarvis omama kestvat, tähtajalist või igakordset kirjalikus vormis kasutusluba või loovutatud õiguste omamise tõendit (autorilitsentsi või – lepingut). Autoriõiguskaitse objekt VORM – autoriõigus SISU – patent, tööstusdisain, kasulik mudel, ärisaladus, võlaõigus MATERIAALNE KANDJA – asjaõigus, võlaõigus Autoriõigus Arvutiprogramme kaitstakse nagu kirjandusteoseid Autorsuse presumptsioon: ◦ isik, kes avaldab teose oma nime all, on teose autor ◦ tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal algab teose loomisega kestab 70 aastat alates avalikustamisest (kui varalised õigused kuuluvad autorile, siis lisandub autori eluiga)
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Tarkvara...................................................................................................................................... 2 Tarkvara eri liigid........................................................................................................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?.................................................
..................................3 2.TARKVARA JAGUNEMINE KASUTUSÕIGUSE ALUSEL................................................................5 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Üheks levinumaks tarkvara jagunemise viisiks on need lahterdada süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Teiseks jaotusmeetodiks on tarkvara lahterdamine selle kasutusõiguse alusel. Antud jaotusmeetodi alusel jaguneb tarkvara avalikuks tarkvaraks, vabaks tarkvaraks, vabavaraks, jaosvaraks ja kommertsvaraks. Järgnevas referaadis kirjeldatakse ülevaadlikult eelnimetatud jagunemisviisidest ja nende omavahelistest erinevustest.
Järelikult tuleb neid igal üksikul juhul ise tõlgendada. Eestis puudub veel vastav kohtupraktika ja kogemus nende tunnuste kohaldamiseks, seega tuleb silmas pidada, et autor või isik, kes kasutab autori õigusi seaduse või lepingu alusel, võib alati vaidlustada teose vaba kasutamise juhul, kui ta väidab, et eespool toodud tingimusteest on vähemalt ühte rikutud.8 5 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 57-58 6 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 79. 7 Kultuuriministeeriumi koduleht. http://www.kul.ee/index.php?path=0x714. 8 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 79-80. 5 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba. Samuti on ka autoriõiguse seadusega kaitstavate teoste puhul, kus peaks olema autori nõusolek teose kasutamiseks
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile (patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist). Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja
1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust
või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida. Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt üle maailma kelledest enamusel pole kahtlemata aimugi, kuidas tegelikult toimivad arvutivõrgud. Aga kasutavad nad arvutivõrke sellegi poolest.
Eestis on autoriõiguse nurgakivi põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule. Olulisim autoriõiguse küsimusi reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse seadus määrab autoriõiguste kuuluvuse töösuhetes, kui autoriõiguste kuuluvus ei ole eraldi reguleeritud töölepingus või töötaja ja tööandja kokkuleppes. Autoriõiguse seaduse kohaselt tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril teosele autoriõigus, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti (AutÕS § 32 lg 1). Kui teos ei ole loodud töötaja otseste tööülesannete täitmise korras, siis töötaja varalised õigused tööandjale üle ei lähe. Isiklikud õigused on autoriõiguse seaduse kohaselt teose autoriga lahutamatult seotud (AutÕS § 11
Vahetult sünnituse käigus või üsna sünnituse järgselt tehtud tegu. Kui keegi teine tapab, siis vastutab tavalise tapmise järgi. Kui kaasaaitaja- vanaema tassib vanni ema juurde, siis ema vastutab 116 järgi aga vanema tapmise või mõrva järgi. Kergendav asjaolu. § 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest Tagajärje delikt. Inimene pidi ette nägema. Hoolsuskohustuse täitmatajätmine. Teo etteheidetavus tavapärase mõistuse juures. Karistus on suunatud sellele, et pärast tulevikus keegi ei teeks seda sama. Üldpreventsioon. Viiteline dispositsioon- “sama tegu, kui …”. N: Pagulaste ületoomine, paat läheb põhja. 10 inimest sureb - ettevaatamatu tapmine. On olemas põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Provotseeritud tapmine ja lapse tapmine on vähemohtlikud koosseisud. 2. Raske tervisekahjustuse piiritlemine kehalisest väärkohtlemisest. Kehaline väärkohtlemine on valu tekitamine – kohe on koosseis olemas
Ent Ühenduse kaubamärgisüsteem ei asenda liikmesriigisiseseid 1 registreerimissüsteeme, need toimivad samaaegselt. Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madrid süsteem võimaldab kaubamärgi registreerimist süsteemi lepinguosaliste territooriumitel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) vahendusel. 2 Autoriõiguse küsimused Mida kaitstakse autoriõigustega? Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, mis on originaalsed, st teos peab olema autori enda loomingu tulemus; väljendatud objektiivses vormis (käsikiri, video-või audiosalvestis) ja selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav kas vahetult või tehnilise vahendi kaudu. Millised teosed on kaitstud autoriõigustega ja millised ei ole. Autoriõigus ei kaitse loomingulise tegevuse tulemusi tehnika valdkonnas. Leiutisi, kasulikke mudeleid jt tööstusomandit kaitstakse
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik (edaspidi KarS, RT I 2002, 86, 504; 2007, 11, 51). Karistusseadustiku väljatöötamise aluseks võeti 1975.a Saksa karistusseadustik ja 1994. a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida ka Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK, RT I 2001, 78, 452) sugemeid. Karistusseadustik võeti vastu 6.juunil 2001.a ning see kehtestati eraldi seadusega (karistusseadustiku rakendamise seadus, edaspidi KarSRS, RT I 2002, 56, 350; 2006, 46, 333 ) 1. septembrist 2002. a.
ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav.
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
mis tähendabki õigusakti muutumist objektiivseks ehk kehtivaks õiguseks. Nimelt, toimub seaduse vastuvõtmine Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras. Seaduse kuulutab Vabariigi President oma otsusega välja ning seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes ainult avaldatud seadused.18 Ülaltoodud näidete ja argumentatsiooni põhjal saab väita, et KarS kuulub objektiivsesse õigusesse, mis teeb temast kehtiva seaduse ning lisaks ka õiguskorra hierarhia püramiidis seaduse ,,kastis'' paikneva seaduse. 16 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 70. 17 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 71-72. 18 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 75 6 3
Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus, finants, kriminaal ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
jagamine. Ohvrit meelitatakse tasuta allalaaditavate programmidega, et ta installeeriks viiruse oma süsteemi. Peamine on oma viirusetõrjeprogrammi pidevalt uuendada, sest uusi viiruseid tekib aina juurde. Jällegi, hea programm uuendab end ise. (3) 1.4 Küberkuritegevuses liikuv raha McAfee turvastrateeg väidab, et küberkuritegevuses liigub rohkem raha kui globaalses narkoäris. Turvakspert Toralv Dirro rääkis GT Tarkvara seminaril ,,Lahenduste päev 2009" erinevatest pahavaradest ja kuritegudest. Eriti köitis seal tähelepanu Dirro jutt vargustest, mis pannakse toime läbi online mängude, nagu näiteks Second Life ja Warcraft. Ta rääkis, et Second Life'is on ligi üheksa miljonit kodanikku ning seal on käibel ka virtuaalne raha, Linden dollar. Linden dollarit on võimalik reaalsesse USA dollaritesse ümber vahetada. Seda mängu näevad kurjategijad uue võimalusena raha teenida ja kasutavad seda ära. (6)
annaabi.ee 
