.................................................................... 4 1. Tervise infosüsteemi võimalused ............................................................................................ 5 2. E-tervise infosüsteemi tehniline lahendus ............................................................................... 6 3. Olulised teenused ..................................................................................................................... 7 3.1. Digiretsept ........................................................................................................................ 7 3.2. Digiregistratuur ................................................................................................................ 8 3.3. E-labor .............................................................................................................................. 8 3.4. E-tõendid .......................................................
· artiklite käsikirjad · teaduslike tööde aruanded · Vahendusdokumendid: bibliograafilised nimestikud referaatväljaanded (sisaldab nii kirjet kui sisukokkuvõtet) signaalinformatsiooni väljaanded (sisaldavad ainult autorit ja pealkirja) · Registrid: autoriregister aineregister permutatiivregister (välja toodud kõige olulisemad märksõnad allika sisu kohta) viidete register Infovajaduse olemus ja analüüs. Infovajadus on infohulk, mille puudust inimene teatud situatsioonides tunneb. Päring on sõnaliselt väljendunud (teadvustatud) vajadus või soov. Infovajaduse lahendamise eeldused on vajalik informatsioon, infoasutused, infoallikad, üksikisiku motivatsioon ja koolitus. Infovajaduse liigid: - praktiline infovajadus (argielu probleemid),
A2. Sisukord A.2 Infotehnoloogia juhtimine Management of IT..........................................................................................................2 A.2.1 Infotehnoloogia strateegia IT strategy .............................................................................................................. 2 A.2.1.1 Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. Evaluate the need for an IT strategy. ....................................2 A.2.1.2 Kirjeldada infotehnoloogia strateegia ja äristrateegia integreerimist. Describe how integrate the IT strategy with the business ..........................................................................................................................................2 A.2.1.3 Seostada infotehnoloogia strateegia äriplaaniga. Relate IT strategy with business processes. ..................2 A.2.2 Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehnoloogiavajadused. The IT needs of different
Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist (äriprotsessid, eesmärgid, organisatsioon), IT rakenduste arhitektuurist (infosüsteemid, andmekogud) ja tehnoloogia arhitektuurist (infrastruktuur, seadmed, võrgud jm) koos nendevaheliste seostega. 4. Mis on IT infrastruktuur? IT infrastruktuur hõlmab organisatsiooniüleseid infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega.
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
Millised on tavalised ametliku tarnelepingu osad? Konfidentsiaalsusnõuded Maksegraafik Sanktsioonid lepingu rikkumisel Milline selgitus kirjeldab kõige paremini intellektuaalset omandit? Isiku intellektuaalse loomingu tulemus, millel on äriline väärtus. Milline selgitus on kõige parem mõistele ,,klass" objektorienteeritud progammeerimises? Üldine ühte tüüpi objektide struktuuri kavand Millega tuleb arvestada, kui andmebaas ühendatakse veebiliidesega? Kui serverit ei saa võimsamaks ümber ehitada, siis ei saa kasutajate arvu suurendada. Kui veebilehe ilme on oluliselt erinev algupärasest võivad kasutajad segadusse sattuda Sideprotseduurid tuleb üle vaadata, kuna HTTP ühendus kliendi ja serveri vahel ei ole püsib. Milline lausetest kirjeldab suure paugu juurutusstrateegiat vastandina etapiviisilisele levitamisega juurutusstrateegiale? Kõik kasutajad viiakse korraga üle uuele süsteemile
Poole, Ressursid (Ühendkuningriik); Colette Rousseau-Rochet (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Bernard Smith (Euroopa Komisjon); Cinzia Stortone (Sogei, Itaalia); Jeroen Walterus (Flaami Rahvakultuurikeskus, Belgia); Jos Van Rillaer (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Francesco Vargiu (Itaalia); Léon Zaks (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia). 3 Eessõna ja taust Ülemaailmne arvutivõrk on kaasa aidanud kultuurialaste veebirakenduste üha suuremale levikule. Pea iga kultuuriasutus või -algatus tahab tänapäeval olla ülemaailmses võrgus, et oma sisu reklaamida, levitada informatsiooni ja teavitada oma tegevusest Interneti kaudu. Kultuuriinformatsiooni edasiandmisel tuleb tagada kvaliteet. Samas on kvaliteet väga lai, üldine ja subjektiivne mõiste. Seetõttu on kvaliteediraamistiku eesmärk lahutada kvaliteet paljudeks kultuuriveebile kohasteks kriteeriumideks
Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele. Pole ühtset standardit selle kohta, milline peaks olema objekt-orienteeritud andmemudel ja andmebaas. 1997 oli objektiandmebaaside käes 3% andmebaasi turust. Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed Relatsioonilise mudeli väljamõtlejaks võib pidada dr. Edgar. F. Codd'i, kes esitas esimesena relatsioonilise andmebaasi põhimõisted 1970 a. ilmunud artiklis: "A relational model of large shared data banks". Pakkus esimesena välja ka normaliseerimise protsessi. Olemi-suhte diagramm töötati Peter Cheni poolt välja 1970-ndate keskel.
Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring. Aprill 2008 (värskemad uuringu tulemused - 2009 a.) PHP keel
· Informatsioon mingis kontekstis tähendust omav teave. Info on kellegi (inimene, asutus või IS) arusaam teatavate asjade kohta käivatest andmetest ja nendevahelistest seostest taustainfo ehk kontekstiga. · Andmed informatsiooni konkreetne esitus, väärtuste ja nende vaheliste seoste hulk. Kindla ja teatud kontekstis kasuliku või tähendust omava struktuuriga andmeid võib lugeda infoks. · Andmebaas (andmekogu) spetsiifilise struktuuriga (kirjete ja väljadega seostatud) andmekogum, millel on sisendid ja väljundid. Kindel ja piiritletud struktuur on eelkõige vajalik kiirema info leidmise ja salvestamise tagamiseks. Näited: Access, SQL. · Kood andmete esitus konkreetses seadmes. Arvutis nullide ja ühtede jada, paberil tähed, morsesignaalid jne.
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
läbirääkimiste vaheajal või avalikus kohas mobiiliga kõneldes. - Andmekandjad saadetakse teele ilma salvestatud andmete asjakohase kustutamiseta. - Dokumendid avalikustatakse veebiserveril, ent enne ei kontrollita, kas need on ikka avalikustamiseks mõeldud. - Valesti hallatud pääsuõiguste tõttu sai üks töötaja võimaluse andmeid muuta, aga ei suutnud hinnata tervikluse kaotsimineku mõju. - Uut tarkvara katsetatakse anonümiseerimata andmetega. Volitamata töötajal avaneb ligipääs kaitstud failidele või konfidentsiaalsele infole. Kuna testväljatrükkide jäätmekäitlust pole piisavalt reguleeritud, võib selline info jõuda kõrvaliste isikuteni. - Kõvaketaste väljavõtmise, laenutamise, remonti saatmise ja kasutuselt kõrvaldamise puhul võivad veel osaliselt puutumata failisüsteemides pöördumatult kustutamata andmed sattuda kõrvaliste isikute kätte.
Kordamisküsimused Sisukord Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2 Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2 Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses .............................................................. 2 Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2 Olulised murdepunktid Interneti arengus turunduskanaliks ....................................................................... 3
valdkonda, mis tegeleb informatsiooni ja infoobjektide, eelkõige salvestatud teadmiste, tõhusa edastamisega inimeste vahel sotsiaalses, organisatsioonilises ja individuaalse infovajaduse ja info kasutamise kontekstis. Seega on infoteadus teadus- ja professionaalse tegevuse valdkond, mis tegeleb informatsiooni tõhusa kogumise, säilitamise, otsingu ja kasutamisega. Infoteadus on seotud salvestatud informatsiooni ja teadmistega ning tehnoloogia ja teenustega, mis soodustavad nende protsesside haldamist ja informatsiooni kasutamist. Infoteaduse valdkonda kuulub inimkonna teadmiste salvestamise tagamine ja põhitähelepanu keskendub informatsiooni esitamisele, organiseerimisele ja otsingule. Erinevalt arvutiteadusest keskendub infoteadus sotsiaalsele ja inimfaktorile ning tähelepanukeskmes pole vaid tehnoloogia. Eesti raamatukogusõnastik teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist
................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4. Elektronpost (e. E-post).
aastal. Nõukogude ajal reguleeris valdkonda ENSV tsiviilkoodeksi 4. osa. Eesti esimene autoriõiguse seadus (AutÕS) võeti vastu 1992. aastal. Täna kehtib sama seaduse 22. redaktsioon1. Mõistel autoriõigus on kaks tähendust: 1. Autoriõigus kui õiguse instituut, normistik, mis kaitseb autorite õigusi. 2. Autoriõigus kui teose autori õiguste kogum: varalised ja isiklikud õigused. Kaitse piirid Autoriõigus ei aita, kui objekti väärtus seisneb idees, mitte vormis. Nt tarkvara loogika ja idee, teoste süzee, telesaadete formaadid (kaitstud on stsenaarium ja kujundus) jne. Reprodutseerimine on muutunud lihtsaks ja massiliseks. Mõnes valdkonnas on autori loata kopeerimine muutunud tavaks. Vaidluste korral on palju probleeme rikkumise tõendamisega. Autoriõigus ei kaitse õigusi: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele,
andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. RSA - River, Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle loojad siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. POP3 - Post Office Protocol - klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab
On teada, et e-õppesüsteemil on mitmeid eeliseid (individuaalne õppimistempo, sõltumatus ajast ja kohast, kulude kokkuhoid jne), kuid veel on probleeme, mis vajaksid tähelepanu ja käsitlemist, nagu tehnilised, õppetööga seotud ja majanduslikud probleemid. Käesoleva peatüki analüüsis keskendutakse eelkõige õppele, mis toimub tehnilisi vahendeid kasutades, ja kasutades terminit e-õpe mõeldakse tehnoloogia abil kaugkoolitusena toimuvat õpet. 5 1. E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS 1.1. E- õppesüsteemi olemus E-õpet peetakse info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamist õppeprotsessis, selle mitmekesistamist infotehnoloogia vahenditega. Eesti üliõpilaskondade Liit (EÜL) on defineerinud e-õpet kui õppemeetodit, mille puhul õpitulemuste saavutamiseks
töödelda. Dokumendi elukäik toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutusse üleandmiseni. Dokumendihaldus üksikdokumendiga selle elukäigu haldamiseks teostatavad 8 toimingud. Dokumendisüsteem asutuse dokumentide ja arhiivi haldamise süsteem, mille koostisosadeks on dokumendid, dokumendihalduse toimingud, tehnoloogia ning töötajad. Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Elektrooniline dokumendihaldus digitaalsete dokumentide ja nii digitaalsete kui paberkandjal dokumentide kirjeldavate andmete haldamine elektroonilises keskkonnas alates dokumendi loomisest kuni hävitamise või arhiivi andmiseni.
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel
Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4Enamik meilikliente toetab nii POP3 kui IMAP protokolle. // ((( Sõnumite saatmist IMAP ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP protokoll ))) 16. DNS Domain name system. ==> Domeeninime süsteem (teenus). (((DEF: Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse.))) EHK SIIS Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressiteks. Andmebaas on jaotatud, hajutatud. Iga nimeserver haldab internetis teatud piirkonda (domeeni). DNS kasutab UDP. // ==> Miks seda ei tsentraliseerida? Et vähendada koormatust, vähendada tõenäosust, et midagi ei tööta, vahemaadest tuleneva viivituse vähendamiseks. // ==> Lokaalne nimeserver puhverdab infot, et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. // Juurserverid sisaldavad infot kõigi tippdomeenide kohta (com, org, edu). //
· Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: halvang - ei lase tööd teha infopüük modifitseering võltsing · Ohustatud objektid: andmed tarkvara riistvara side · Stiihilised ohud (keskkond, tehnilised rikked, inimohud) vs ründeohud · Sisemised või välised ohud andmed tarkvara riistvara side halvang andmete tarkvara voolukatkestus; võrgukatkestus; kustutamine kustutamine; füüsilised kaabli tarkvarale vigastused katkestus; suur
aastaks 2012 läbinud sõltuvusennetusalase koolituse; 18. Aastal 2012 on 100% põhikooli õpilastest läbinud sõltuvusennetusalase õpetuse kooliprogrammi raames; 19. Narkovaldkonnas tegutsevad institutsioonid teevad koostööd, mis on mõõdetav kiire ja adekvaatse infovahetusega; 20. Vähemalt 60% kõikidest elanikest on saanud objektiivse sõltuvusprobleemide alase informatsiooni; 21. Ennetustegevuse andmebaas vastab rahvusvahelistele standartidele. Võrdlusandmed saadakse 2004.a Eesti Uimastiseire Keskuse poolt kogutavatest uuringute analüüsidest (ESPAD´i kooliõpilaste uuring, Eesti elanikkonna küsitlus ja Sotsiaalministeeriumi andmebaas) 2. RAVI 12 Uimastisõltuvus on progresseeruv ning tihti fataalne haigus, mida on võimalik ravida.
argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VÕI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Esimesed digitaalsetest integraallülitustes kasutati lülituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam. Viimaste valmistamine nõuab vähem tehnoloogilisi operatsioone ja vähem pinda ühe lülituselemendi kohta. Seetõttu valmistati esimesed mikroprotsessorid eranditult väljatransistoride baasil. Vaatamata oma tehnoloogilistele eelistele jäävad väljatransistorid bipolaarsetele siiski alla töökiiruse poolest
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
juhendaja soovitused ja nendest kinnipidamine, abistavate infoallikate tugi praktilise töö teostamiseks, oodatav tulemus ning hinnang oma tööle (sellesse teoreetilisse ossa lisatud ka juhendajapoolne kirjalik hinnang praktilisele tööle). Rezümee (eesti keeles ja võõrkeeles koostöös kooli aineõpetajatega) lühikokkuvõte praktilisest tööst koos praktilise töö fotoga või video` failiga (doc., jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia õpetajaga, eesmärgiga säilitada õpilaste praktilisi töid kooli digitaalses arhiivis). Lisad visandid, pildid, fotod, heli- ja videolõigud jne CD plaadil jms, mis täiendab, kinnitab või kirjeldab tööprotsessi. Kasutatud kirjandus (vt lisa 3) tähestikuline loetelu tekstis viidatud algallikate kasutamise osas (kasutatud kirjandus, ajakirjad ja/või ajalehed, arhiivimaterjalid , interneti materjalid, suulised allikad). PRAKTILISE TÖÖ OSA
Dokumendi koopia on dokumendi täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui ka vormilt. Dublikaat on dokumendi teine eksemplar, mis omab originaaliga sama juriidilist jõudu. dokumendi tüüp dokumendi formaat, mis sõltub sisu edasiandmise viisist; dokumendi tüübiks võib olla tekstidokument, foto, kaart, helisalvestis, andmebaas jt2.; dokumendi vorming viis, kuidas andmed on dokumendis organiseeritud; digitaaldokumentide puhul vormingu all mõistetakse andmefaili sisemist ülesehitust; paberdokumentide puhul vormingu määrab vormielementide paigutus paberil; isikud inimesed, kellega antud dokument või dokumendi loomise etapp on seotud; nendeks isikuteks võivad olla autor, sekretär, adressaat,
2.2.8. Protsessori koostöö mälu ja välisseadmetega 79 2.3. Andmevahetus 82 2.3.1. Andmevahetuse meetodid 82 2.3.2. Rööpvärat 87 2.3.3. Jadavärat 90 2.3.4. Taimer 91 2.3.5. Otsemällupöördus ja DMA-kontroller 96 2.4. Tarkvara 98 2.4.1. Ülevaade mikroarvutite ja juhtraalide tarkvarast 98 2.4.2. Assembler 99 2.4.3. Intel 8080 assemblerikeel 101 2.5. Signaaliprotsessorid 105 2.5.1. Signaaliprotsessorite ehituse iseärasused 105 2.5.2. Digitaal-analoogmuundurid 106 2.5.3. Analoog-digitaalmuundurid 107 2.5
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Lihtsa veebilehestiku loomine HTML keele abil Esimene veebileht Kõige lihtsam veebirakendus koosneb ühest lehest. Veebilehtede levinumaks keeleks on HTML, mida veebilehitsejad mõistavad lugeda ning loetud teksti põhjal kasutajale lehe ette kuvada. Mitmete veebitehnoloogiate (ASP.NET, Java servlet, PHP, Python ...) tulemusena lehitsejasse saadetav tekst on ikkagi ,,puhas" HTML, nii et osava peitmise korral ei pruugi veebisaidi vaatajal kuidagi võimalik olla kindlaks teha, millise tehnoloogia abil vastav lehestik on kokku pandud. Ning nagu varemalt kombeks ning praegugi lihtsamate, pidevat muutmist mitte vajavate lehtede puhul kasutatakse, võibki veebileht olla üks harilik HTMLi reeglitele vastav tekstifail, mida veebilehitsejas näidatakse. Mitmesugused tehnoloogiad on lihtsalt leidnud võimalusi, kuidas võimalikult mugavalt lehtedel olevad andmeid määrata vastavalt kasutaja soovidele. Lihtsaim HTMLi reeglitele vastav veebileht näeb aga välja järgmine: <
suund: inimese kohandamine tööga. See rajaneb postulaatidel, et iga töö jaoks eksisteerivad olulised võimed, neid on võimalik mõõta ja suhteliselt kergesti edasi arendada. Faktiliselt on asi küllalt selge ainult füüsiliselt raske ja lihtsa töö puhul. Arvestades suuri ühiseid piirkondi teiste teadustega, on vahel õigem kasutada terminit ergonoomiline lähenemisviis (ergonomic approach). Nii jagunevad ergonoomikakonverentsid sageli sektsioonidesse infotehnoloogia, organisatsiooni psühholoogia, organisatsioonide disain ja juhtimine, protsesside muutmine, kogukonna areng jne. 3. Terminoloogia Võib küsida, kas ergonoomika mõistel, definitsioonil ja terminil on vaja lähemalt peatuda. Ergonoomika areng mitmel maal näitab siiski, et seda on vaja. Puudulik tähelepanu mõiste probleemidele võib takistada ergonoomika arengut. Nii on ergonoomilised uuringud väga laialdased Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis. Saksamaal on aga
3) nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid – TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll – reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. Protokoll ehk reeglistik, mis määrab ära kuidas andmevahetus toimus, sisaldab endas kolme komponenti:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
