Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvuti". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ctrl, kursor, menüü, salvesta, kleebi, sisukorra, klaviatuuri, märgista, algusesse, kõigepealt, valid, paigutus, tühik, kirjutatakse, copy, paste, lõika, asetub, avaneb, lähen, kontrollin, asukohta, salvestamine, ülaservas, tiitelleht, linnuke, saavutatakse, lemmikloom, alateemad, times, roman, joonda, pealkirjad, laadidega, parajasti, viideOlulisemaid klaviatuuri kiirlülitusi 1. CTRL+a= märgista kogu töö (all) 2.CTRL+c= kopeeri (copy) 3.CTRL+v= kleebi (paste) 4.CTRL+s= salvesta (save) 5. CTRL+z=võta tagasi (undo) 6. CTRL+y= tee uuesti (redo) 7. CTRL+x=lõika (cut) 8. CTRL+F=otsi või asenda (find) 9. CTRL+N= ava uus fail (st. avab täiesti uue töö) (new) 10. CTRL+End= kursor liigub kohe töö lõppu 11. CTRL+Home= kursor liigub kohe töö algusesse 12. End= kursor liigub rea lõppu 13. Home= kursor liigub rea algusesse Pildi lisamine 1. Kõigepealt kontrolli kus asub kursor, pilt asetub kursori kohale 2. Seejärel ava menüü LISA 3. Vali alammenüüst PILT 4. Edasi vali LÕIKEPILT 5. Paremalt paanilt vali KORRALDA LÕIKEPILTE 6. Avaneb uus aknake- klõpsa OFFICE KOLLEKTSIOONIDE ees olevale + märgile 7. Siis valid omale sobiva teema, mille alt saad valida sobiva pildi 8
Ctrl+Home – viib kursori dokumendi algusesse; Ctrl+End – viib kursori dokumendi lõppu; PageUp – ekraani võrra üles; PageDn – ekraani võrra alla; Shift+F5 – viimasesse parandamiskohta liikumine (MO Word peab meeles 3 viimast parandamiskohta). Teksti sisestamine ja kustutamine Klaviatuurilt sisestatud tekst ilmub vilkuvast kursorist vasakule poole. Teksti jõudmisel dokumendi paremasse äärde, liigub kursor automaatselt järgmise rea algusesse. Teksti sisestamisel tuleks silmas pidada mõned reeglid: 1. mitme tühiku asemel tuleb kasutada tabulatsiooniklahvi (Tab-klahv), s.t me ei kasuta järjest rohkem kui ühte tühikut (ja ka tabulatsiooni; sellest hiljem lähemalt); 2. Enter-klahvi tuleb kasutada ainult tekstilõigu lõpul või tühja rea sisestamiseks; kui aga on soovi minna uuele reale lõigu sees, siis kasutame klahvikombinatsiooni Shift+Enter; 3
Paremas ülanurgas on kolm olekunuppu (2). Klõps vasakpoolsel nupul viib akna tegumiribale, keskmine nupp suurendab akna üle ekraani või vähendab selle esialgse suuruseni. Klõps parempoolsel nupul sulgeb akna (vastab aknamenüü korraldusele Close). Akna nimi paikneb tiitliribal (3). Akna asukoha muutmiseks tuleb hiirekursor viia tiitliribale, vajutada vasakule hiirenupule ja seda vabastamata pukseerida aken ekraanil sobivale kohale. Akna mõõtmete muutmiseks tuleb kursor viia akna nurgale või küljele, kus selle kuju muutub kahe otsaga nooleks, vajutada vasakule hiirenupule ja seda vabastamata sikutada akna nurka või külge vajalikus suunas. Akna mõõtmete või asukoha muutmiseks võib kasutada ka aknamenüü korraldusi Move (siirda) ja Size (suurus) koos nooleklahvidega. Operatsiooni lõpetab vajutus Enter-klahvile. Hiire abil on aknaoperatsioone märksa mugavam teha. Tiitliriba all on menüüriba (4), mille sisu sõltub aknas töötavast programmist
SUURTÄHTKIRI (ALL CAPS) (Ctrl+Shift+A). Ülaindeks (Superscript) (Ctrl+'+'). Alaindeks (Subscript) (Ctrl+Shift+=). Kolmikpunkt (AltGr+Punkt...). 9 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) TEKSTIKURSORI NAVIGEERIMINE teha vajalikus kohas hiireklõps. nooleklahvid - kursor sümboli võrra üles/alla/vasakule/paremale. Home rea algusesse. End rea lõppu. Ctrl+'nool' paremale/vasakule - sõna võrra paremale/vasakule. Ctrl+'nool' üles/alla - käesoleva/järgmise lõigu algusesse. Ctrl+Home - teksti algusesse. Ctrl+End - teksti lõppu. PgUp ekraani võrra üles. PgDn ekraani võrra alla. Ctrl+PgUp eelmise lehekülje algusesse. Ctrl+PgDn järgmise lehekülje algusesse.
Kirjamalli koostamine programmiga Microsoft Word 2007 1. Ava MS Word ja salvesta tühi leht mallina (Word Template). Faili tähis peab jääma .dotx. Salvesta fail sobivasse kohta ja pane nimeks nt ,,Kirjamall". Ava salvestatud kirjamall, et luua sellest uus dokumendi kirjamall. 2. Ava dialoogiaknas Page Layout ja vali sealt Page Setup. Säti paika järgmised veerised: vasakul 30, üleval 12, paremal 15 ja all 12 mm. Ava sealt Layout ning määra esimesele lehele erinev kujundus (different first page). See on vajalik, et malli sisestatud logo ja
FORMAT korraldused teksti vormindamiseks (välimuse muutmiseks) Font - saab valida eri kirjastiile Paragraph - saab muuta lõikude formaati (reavahe, laius, taandread jms) Bullets and Numbering - nummerdatud ja nummerdamata loetelude tegemine Borders and Shading - teksti ümber piirete tegemine ja taustavärvide muutmine Columns - teksti asetamine veergudesse Tabs - tabulatsiooni määramine (millistesse positsioonidesse hüppab kursor, kui vajutada klahvi TAB) Drop Cap - lõigu esimese tähe suuruse muutmine Text Direction teksti suuna määramine Change Case - teksti SUUR- ja väiketähtedeks muutmine Auto Format - teksti automaatne kujundamine Style Gallery - saab teksti kujundamisel kasutada juba valmistehtud stiile Style stiilide kiirmuutused ja täiendused Background lehekülje taustavärvi muutmine (Online layout vaate puhul) Object objekti (pilt, joonistus vms) vorming
Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (2. osa) Lahtri, rea ja veeru märgistamine Lahtri esiletõstuks (ehk märgistamiseks) tuleb hiirekursoriga osutada lahtri vasakusse serva, nii et kursor muutub laiaks kaldnooleks ja klõpsutada; mitme lahtri esiletõstuks tuleb neist aga üle lohistada. Ridade puhul tuleb kursor viia vasaku veerise peale (kursor muutub „tagurpidi nooleks“) ja kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks ja klõpsata, mitme veeru esiletõstuks klõpsata ja lohistada vasakult paremale. Rea või veeru saab välja valida ka, viies tekstikursori esiletõstetavasse ritta või veergu
..................................................................................20 Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile..................................................................20 Raamid (Äärised) ..................................................................................................................... 20 Lahtrite ühendamine.................................................................................................................21 Sisu paigutus lahtris................................................................................................................. 21 Teksti suunda .......................................................................................................................... 21 Taane....................................................................................................................................... 22 Numbri- ja rahavormingud...........................................................
patendivaba. Sarnaselt GIF'ile kasutatakse kaduteta pakkimist ning läbipaistvust. Aga mida siis arendati: PNG formaati pakitakse 5-25% tihedamini 38 gamma korrektsioon, et erinevatel platvormidel oleks ühesugune heledus 24- ja 48-bitine värvussügavus võimaldab läbipaistvuse sujuvat üleminekut sujuvad varjud konaruste silumine (anti-aliasing) PNG ei salvesta animatsioone, mis polegi selle formaadi eesmärk. Kasuta selleks GIF või MNG formaati. Kasuta seda formaati, kui on vaja salvestada graafikat veebi jaoks. WBMP WBMP (Wireless Bitmap) on mobiilide jaoks optimeeritud formaadiga. Pildi koostamisel kasutatakse 1-bitist värvi (must ja mitte-midagi ehk 1 ja 0). Telefonide kiire arenguga seda tegelikult enam ei kasutata. Põhiliselt leidis see rakendust WAP kodulehtedel. 39
Tausta värvi saad valida töövahendi ribalt värvipotti meenutava nupu alt . Jälgi, et teed hiireklõpsu värvipoti kõrval oleva väikese kolmnurga peal. Sealt avanevad Sulle värvivalikud. Vali hiire klõpsuga värv. Kui midagi läks valesti või kadus hoopis ära, vajuta ülemisel töövahendiribal olevale tagasivõtmisnupule Undo . Tabelipealdises oleva teksti võid panna ka paksemasse kirja. Märgi vastavad read ja vajuta nupule Bold . Vahepeal salvesta tehtud töö. Selleks vajuta Save nupule . Pane tööle nimi ja leia sobiv salvestuskoht kaust. 3 JÄRJEKORRA NUMBRITE SISESTAMINE Järjekorra numbrid saad Exceli abiga sisestada automaatselt. Sa ei pea ükshaaval sisestama näiteks 56 või 100 numbrit. Piisab kui sisestad üksteise alla kaks esimest numbrit 1 ja 2 (ilma punktita). Seejärel märgista mõlemad numbrid. Nüüd liigu hiirega märgitud osa alla
Näiteks on teil võimalus valida oma teksti fonti, värvi ja joondust. Joonlaud. Kasutage joonlauda, et kontrollida oma dokumendi teksti paigutust ja asukohta. Dokumendi ala. See on koht, kus te tipite oma dokumenti, muudate teksti ja kasutate vormindamist. Teksti valimine: Millal iganes te soovite teha midagi oma dokumendi tekstiga, nt kopeerida või vormindada, peate esmalt selle valima. Teksti valimiseks viige hiirekursor kohast, kust te soovite oma valikut alustada, vasakule. Kui kursor on paigas, klõpsake ja hoidke all vasakut hiire nuppu, samal ajal kursorit üle valitava teksti lohistades. Valitud tekst tõstetakse esile. Kui olete oma valiku lõpule viinud, vabastage hiire nupp. 4 Teksti kopeerimine ja teisaldamine Kui teil on ühes dokumendi osas tekst, mida soovite viia teise ossa, on teil kaks võimalust teksti
Luues selekteerimiskasti paremalt vasakule, selekteeritakse kõik, mida see puutub. 37 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 9.3 Selekteerimine klaviatuuri abil Klaviatuuri abil saame SketchUpi selekteerimisvõimalusi veelgi laiendada. Ctrl+A - selekteerib kõik Ctrl+T - tühistab kõik selekteeritud Ctrl - hiirega selekteerimisel hoia all Ctrl-klahv ja see võimaldab sul selekteerida erinevaid detaile Ctrl+Shift - Ctrl-Shift klahve alla hoides, tekib kursori kõrvale miinus märk, millega saame valikuid selektsioonist eemaldada. Eemalda parempoolne külg ja nurk. Shift - Hoides all ainult Shift klahvi, saame nii + kui ka – märgi. Sellega ühe korra klõpsatades, lisatakse selektsiooni ja teist korda eemaldatakse sealt
10. Põhitegevused ridade ja veergudega Ridade ja veergude märgistamine · Ühe rea või veeru valimine. Klõpsata tema tähist rea- või veerupäises. · Mitme järjestikuse rea või veeru valimine. Klõpsata päises esimese rea või veeru numbrit või tähist ja lohistada hiirega viimaseni. · Mitme mittejärjestikuse rea või veeru valimiseks. Valida esimene rida või veerg, hoida all Ctrl -klahvi ja valida suvalises järjekorras ülejäänud. Veergude laiuse muutmine · Ühe või mitme veeru laiust saab muuta mitmel erineval viisil, peamised on järgmised: · Vedada hiirega veerupäises kahe veeru eraldusjoont. · Valida välja veerud ja määrata nende täpne laius korraldusega Format Column - Width. Avanenud dialoogiaknas määrata veergude täpne laius (kirjamärkides). Ridade kõrguse muutmine
Avatud akende korraga minimeerimiseks on erinevaid võimalusi. Töölaua nupu kuvamine tegumiribal Avatud akende minimeerimine hiire abil Klõpsake tegumiribaolekuala lõpus olevat nuppu Kuva töölaud. (Minimeeritud akende taastamiseks klõpsake uuesti nuppu Kuva töölaud.) Lk 1 / 8 Kontoritöö tarkvara Avatud akende minimeerimine klaviatuuri abil Vajutage klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + D. (Minimeeritud akende taastamiseks vajutage uuesti klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + D.) Maksimeerima (Maximize) Akna suurendamiseks nii, et see täidaks terve ekraani klõpsake nupul Maksimeeri või topeltklõpsake akna tiitliribal. Maksimeeritud akna eelneva suuruse taastamiseks klõpsake selle nupul Taasta (see kuvatakse nupu Maksimeeri asemel)
Ikoonid võimaldavad teil avada programme, faile, kaustu, kettadraive, veebilehti ja printereid. Kuna ikoonid ise on ainult otseteed failide või seadmete juurde, ei mõjuta nende lisamine või kustutamine tegelikke programme või faile. Kui käivitate Windowsi esimest korda, näete ainult üht ikooni. See on Prügikast. Sinna saate paigutada failid, mida soovite arvutist kustutada. Ikooni nime tuvastamine Ikooni nime või sisu kuvamiseks asetage kursor ikoonile. Faili või programmi avamine Ikooniga seotud faili või programmi avamiseks topeltklõpsake ikooni. Ikooni loomine Saate oma töölauale ikoone ka juurde luua. Need otseteed võimaldavad teil avada sageli kasutatavaid programme. Klõpsake nuppu Start, käsku Kõik programmid, leidke menüüst vastav programm, klõpsake ikooni ning lohistage see töölauale. Nii luuakse teie programmi jaoks otseteeikoon. Aknad
kui border=0 ei ole raami ega äärjooni kui border=pos.arv raamijoonteks on *tabeli number vastava piksli jämedus joon *iga lahtri umber 1.pixli jämedune joon Tühja lahtri tekitamine Piirjoonega tühi lather saavutatakse spetsiaalse tühikumärgi kasutamisega Menüü Kursor Tabel Insert Tabel vali suurus ... Tabeli kustutamine : Akt. Vasakust ülaruudust Tabel Delete Table 22 Liikumine tabelis : · Tab-klahv järgmisse lahtrisse ja rea lõpus uude ritta · Enter järgmisele reale samas lahtirs Lahtri laiuse ja kõrguse muutmine : lohista vahejoont tabelis või joonalual . Aktiivisel lahtril nihkub ainult seda lahtrit ääristav vahejoon !
· mitu sõna korraga => hoia crtl klahvi all. · teatud osa aktiveerimine : aktiveerid esimese, hoiad shifti all ja lähed viimase juurde. · lõigu aktiveerimine : kolm klõpsu ühe sõna peal. · lõigu ees topeltklõps aktiveerib kogu lõigu. · ... · kui sõnaga palju formatit tehtud ja tahad teise sõna samasuguseks teha siis => sõna aktiivseks , home ribalt "format painter", kursor muutub pintsliks ja vajuta soovitud sõnale ja see muutub esimesega identse formatingiga. · kiirelt teksti lõppu saab - Crtl ja end · uus dokument => Crtl ja n · Crtl ja home saab algusesse · laad- nagu munder mis on erinev aga ka ühesugune. igale tekstilõigule määratakse nn. munder ja siis awesome.(headingud ja muud stikibrikid) · select all with similar formating on lahe asi...
jällegi sel juhul, kui Sinu arvutis Eesti häälestus. (Häälestuse muutmine on õppetüki lõpus). Et tulemus näeks korrektsem välja, ümarda rahalised väärtused ühe komakohani . Summa sõnadega võid ise kirjutada vastava arvu tekstina või kasutada vastavat funktsiooni. Internetis on saada funktsioon, mis automaatselt kirjutab arvu eestikeelse tekstina. Selle funktsiooni leiad Internetist aadressilt: http://www.hot.ee/exl/funkts.htm. Seal tee hiireklõps Sonadega peal ja salvesta see fail oma arvutisse. Jäta meelde salvestuskoht! See fail on kokkupakitud fail, s.t. enne kasutamist pead ta lahti pakkima. Lahtipakkimiseks tee topeltklõps failil. (Failide lahtipakkimisest loe täpsemalt T. Tilk "Arvutiõpik II" 2000, lk.99). Et saaksid seda funktsiooni kasutada, pead ta lisama ka Excelisse. Selleks ava Tools menüüst Add-Ins... Ja vajuta nupule Browse..., avaneb faili avamisega sarnane aken. Otsi üles fail sonadega_3
Meeldetuletuseks. Selleks, et märkida: märki või suvalist märgijada – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud teksti; sõna – hiire vasaku nupu topeltklõps sõnal; mitut järjestikku sõna – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud sõnade; eraldiasetsevaid sõnu – topeltklõps sõnal, järgmis(t)e sõna(de) märgistamisel hoida all klahvi Ctrl; lauset – Ctrl + hiireklõps lausel; pilti (graafikat) – klõps pildil; lõiku – hiire topeltklõps lõigu ees märkimisalal või kolmikklõps lõigul; kogu dokumenti – klahvikombinatsioon Ctrl+A; märgistuse tühistamine – klõpsa suvalisel kohal väljaspool märgitud ala. -1- Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik
Hüperlink () link antud dokumendi sees, teisele failile sh Web-serveril asuvale failile või kaustale. 4 3. MS WORD 2010 KASUTAJALIIDES Kasutusel on lint vahekaartidega menüüdega ja kontekstipõhised vahekaardid, mis ilmuvad siis, kui tehakse tööd nt tabeli, pildi vms. Joonis 1 Lint Menüüd asuvad lindi ülaosas. Iga menüü on seotud kindla tegevusalaga. Igas menüüs on mitu jaotist (gruppi), kus kuvatakse üksused (nupud). Käsk võib olla nupp, ripploend või väli, kuhu saab sisestada teavet. Kiirpääsuriba on lindi kohal ülemises vasakus servas asuv väike ikoonide rida, mis sisaldab käske, mida iga päev korduvalt kasutatakse: Save, Undo ja Repeat jms. Kiirpääsuribale saab lisada oma lemmikkäsud, mis on siis alati saadaval, olenemata sellest, milline menüü parajasti avatud on. 1. Home
2.2.1. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema õppeasutuse nimi, töö pealkiri ja liik (uurimistöö või praktiline töö), autori ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistamisnõuded on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis. 2.2.2. Sisukord Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu nad esinevad töös endas. Sisukorra vormistamise nõuded on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis. 2.2.3. Sissejuhatus Sissejuhatusel on järgmised ülesanded: põhjendada teema valikut; selgitada teema aktuaalsust, tähtsust ja/või uudsust; anda lühiülevaade uurimuse või praktilise töö valdkonnast ja/või -objektist ning sellest, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat juba uuritud/käsitletud; sõnastada töö eesmärk, hüpoteesid (mida tööga tõestatakse või kummutatakse), ülesanded
Lahtri piirjoonte ja sisutausta muutmine Kui oled loonud tabeli, pakub MS Word mitmekesiseid võimalusi tabeli vormindamiseks. Kui otsustad kasutada automaatvormindust (menüükäsuga Tabel > Tabeli automaatvorming… ehk ingl. Table > Table AutoFormat… avanev dialoogiaken), saad loodud tabeli vormindada ühekorraga ja vaadata enne laadi rakendamist eelvaadet, et näha, kuidas tabel mingis kindlas laadis vormindatuna välja näeb. Lahtri piirjoonte ja/või sisutausta vormindamiseks märgista kogu tabel või vajalikud lahtrid ning vali menüükäsk Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…). Sellel ma pikemalt ei peatu; kui aga ei ole meeles, kuidas seda teha, siis otsi üles loengu- materjal teemal „Loendid, äärised ja varjustus“ ja tuleta see endale meelde. Küll aga pööraks tähelepanu rakenduskohale (ingl. Apply to), selle muutmisel vormindame kas kogu tabeli (ingl. Table) või valitud lahtri (ingl. Cell) jooned/sisutaustad.
menüüridu. 4.Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi. Näiteks uue kausta saad salvestamise käigus luua salvestamise aknas oleva vastava nupu abil. Enne uue kausta loomist ava see kaust, kuhu sa uue kausta paigutada tahad. Kausta loomiseks vali File-menüüst käsk New Folder ja sisesta kausta nimi. 5. Kuidas valida (märgistada) üht faili? Mitut järjestikust faili? Mitut erinevat faili, mis ei asu järjestikku? Selleks, et failiga toimetama hakata, tuleb see kõigepealt märgistada ehk välja valida (select). Faili märgistamiseks tuleb teha hiireklõps selle nimel. Märgistatud failid on kujutatud tumedal taustal. Mitut järjestikust faili saab märgistada klahvi ja hiire abil. Faile saab märgistada ja neilt märgistust ära võtta ka ükshaaval. Selleks tuleb klõpsata hiirega failil, hoides samaaegselt all klahvi . 6. Kuidas märgistada kõik kaustas olevad failid? Kõigi kaustas olevate failide ja alamkaustade märgistamiseks on lihtne
on valikuks "Items" (objektid), mis on tehtud "I" sisestamisega; – – kolmnurk Käsupiirkonna lõpus lubab sirvida arvutil eelnenult tehtut. Kui kolmnurka pole – tähendab see seda, et varem pole pärast joonise avamist midagi tehtud. Kui tegelikult on tõesti palju tehtud, kuvatakse vaid viimased toimingud. Eelmiste toimingute kuvamiseks viia kursor Käsupiirkonna lõppu ja liugusiga „kerida ette” teave eelnenu kohta. Teine võimalus arvuti-tarbija kahekõne kirjeldamiseks on tekstiline. Järgnevalt võrdleme kaht ühe käsu esitamise viisi – koopiat käsureast ja tekstilist. Arvuti kuvab: Tekstiline esitlus: ÜLESANNE I Pinnatükk 4 HATCH ↵
üheselt mingi kirje teises tabelis, mis on käesoleva tabeliga seotud (sellele väljale vastav võti asub teises tabelis). Yes (No Dublicates) sellel väljal olev väärtus määrab üheselt käesoleva tabeli kirje (võti). Tabeli välja kirjeldus Description pikkus võib-olla kuni 64 märki ja väljastatakse ekraanile olekuribal (status bar), kui kursor viiakse tabeliandmevaate või vormivaate vastavale väljale. Kirjeldusel on oluline koht ka suuremate andmebaaside ehitamise juures, kui tööga tegeleb korraga mitu inimest. Samuti aitab kirjeldus meenutada väljade sisu ja otstarvet, kui andmebaasi loomisest on möödunud pikem aeg. Andmebaasisüsteemi Access tabelid peavad sisaldama vähemalt ühe välja, mille sisu on iga kirje jaoks erinev. Seda välja nimetatakse võtmeks (primary key). Enamasti on võtmeväljaks mõni üksik väli
.............. 14 11. Arvutil vormistamine. ............................................................................................................................. 15 11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus. ....................................................................................................... 15 11.2. Teksti liigendamine ......................................................................................................................... 15 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine .............................................................................. 16 11.4. Viidete sisestamine arvutil ............................................................................................................... 17 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine. ................................................................... 18 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks ..............................................
............ 11. Arvutil vormistamine.................................................................................................................................... 11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus............................................................................................................. 11.2. Teksti liigendamine............................................................................................................................... 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine.................................................................................... 11.4. Viidete sisestamine arvutil..................................................................................................................... 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine.......................................................................... 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks.........................................
Usun, et sageli ajapuuduses olevatel õpetajatel on nende videote vaatamisest abi tundide ettevalmistamisel, aga ka töös puudujatega või aine õppimisel raskustesse sattunud õpilastega. Väidan seda ühe valminud õppevideo põhjal, mis valmis koostöös juhendajaga. Nimetatud õppevideo teemaks on avaldiste lihtsustamine. Õppevideotes kasutatavad töönuppude selgitused on töös alapeatükkidena seetõttu, et neid oleks võimalik töö sisukorra abil kiiresti leida. Uurimistöö referatiivses osas käsitlen erinevaid digitahvlite liike ning võrdlen ja toon välja erinevate digitahvlite omadused. Töös pööran tähelepanu firma Promethean digitahvlitele, kuna neid tahvleid kasutatakse Paide Gümnaasiumis. 1. Digitahvlite liigid Digitahvleid on mitmeid erinevaid liike, nad kõik töötavad erinevatel põhimõtetel ning kõigil tahvlitel on omad plussid ja miinused, nendest saab lugeda järgnevatest alapeatükkidest. 1
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
SELECT pnimi, enimi FROM tudeng x WHERE kursus > (SELECT AVG(kursus) FROM tudeng y WHERE x.suund = y.suund); Alampäringut täidetakse korduvalt, kui alampäring viitab pealausest pärit olevale veerule. Kui alampäring viitab pealausest pärit olevale veerule, on tegemist korreleeruvate päringutega (correlated queries). Need päringud on üksteisest sõltuvad päringud ja ei saa käivituda iseseisvalt). Igale välimise SELECT lause rea kohta käivitub eraldi alampäring. Nimedest - kõigepealt otsitakse alampäringu sees, kui sealt ei leita, siis alles otsitakse pealausest. Nested subqueries - kui üks päring paikneb teise päringu sees (vt. eelmine näide) 12 Alampäring võib vastuseks anda ühe rea (single row subquery) või mitu rida. Viimase näiteks: 11 SELECT ENAME, SAL, DEPTNO FROM EMP WHERE SAL IN (SELECT MIN(SAL) FROM EMP GROUP BY DEPTNO);
Programmi edukal käivitumisel kuvatakse ekraani alumises parempoolses nurgas roheline ikoon. Mitteedukal käivitamisel on see punane või kollane, põhjuseks siis mõne teenuse mittetöötamine. Mittetöötamise võivad põhjustada näiteks arvutis töötav Skype või mõni teine veebiserver. Ette on tulnud ka juhtumeid, kus Apache teenus ei käivitu korralikult. Selleks tee all nurgas olevale ikoonile hiire vasaku klahviga klikk ning see avab serveri menüü. Liigume valikusse Apache>Service>Install Service See avab meile konsooli akna, kus palutakse vajutada Enter ei paigaldada teenus. Pärast ebaõnnestunud käiku, kliki uuesti ikoonil ing vali Testimine Testimiseks avame veebikataloogi C:wampwww või klikime serveri ikoonil ja valime www directory. See avab kataloogi, kuhu midagi lisades näeme seda nö. veebilehel. Vaikimisi on seal index.php. Oma testlehe tegemiseks teen faili test.php ja kirjutan sisse tervituse. ? 1 <
· vajadusel varustatakse joonis nõuetekohaste mõõtmetega; · kui jooned peavad lõikuma, siis nad ka täpselt lõikuvad (ei jäeta pragusid ega liigseid joonejuppe); · püst- või rõhtjooned peavad seda ka joonisel olema; · kui jooned on omavahel risti (või muu kindla nurga all), siis peab see ka joonisel nii olema; Täppisjooniste tegemiseks on kasutusel mitmesugused võtted: · punktide koordinaadid sisestatakse reeglina klaviatuuri vahendusel, mitte hiireklõp- sudena ekraanil (vajutades hiire vasakpoolsele klahvile); · koordinaatvõrgustiku kandmiseks ekraanile käivitada käsk `GRID (vt. lk. 12); · hiire liikumissammu seadistamiseks ekraanil käivitada käsk `SNAP (vt. lk. 12); · rangelt rõht- või püstjoonte joonestamiseks käivitada käsk `ORTHO (vt. lk. 16); · kindla kaldenurgaga joonte joonestamiseks kasutada polaar-trasseerimist (vt. lk. 16);
w3.org. Seal võimalik kontrollida kas juba ülesriputatud lehe korrektsust, laadida üles fail või kopeerida olemasolev HTMLi kood otse tekstiaknasse. Lihtsa väikese koodi puhul, nagu siinne alustus, on viimatine võimalus ehk mugavaim. Kui mõni viga juhtub, antakse sellest teada. Muul juhul aga teatatakse uhkesti rohelisel kirjal, et sisestatud kood on reeglipärane. Ülesandeid 1. Tee näide läbi. Vaata tulemust. 2. Lisa tervitusele hüüumärk. Salvesta ja vaata veebilehitsejas tulemust. 3. Veendu, et kood valideerub. 4. Tekita HTML-koodi sisse viga (nt. eemalda üks < märk). Tutvu vastavate validaatori veateadetega. 5. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne
annaabi.ee 
