Arvuti komponendid ja funktsioonid Põhiseadmed monitor - muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. klaviatuur - võimaldab sisestada arvutisse käske ja andmeid (juhtida arvuti tööd) hiir - liigutab (hiire)kursorit ekraanil; saab nt menüüsid avada ja muid valikuid teha ekraanil (seeläbi juhtida arvuti tööd) korpus, keskseade, süsteemiplokk - sisaldab arvuti tööks vajalikke komponente, keskseadme külge ühendatakse kõik muud lisaseadmed Lisaseadmed printer - materjali (tekst, pildid, tabelid) trükkimiseks paberile (kilele) skanner - paberil,kilel või filmil olevate tekstide ja piltide sisestamiseks arvutisse modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks mikrofon - heli sisestamiseks arvutisse juhtpuldid...
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti miniarvuti...
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti miniarvuti...
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) – on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti – miniarvuti...
Riistvara ja Tarkvara Riistvara (hardware) · on seadmestik ,seadmete ja aparaatide kogum. · hõlmab arvuteid ja ka muid sellega seotud füüsilisi seadmeid. · on infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist. · on arvutisüsteemi seadmestik. · Sisendseadmed on seadmed mille abil saab arvutisse midagi sisestada. · Töötlusseadmed on seadmed mida kasutatakse andmete töötlemiseks või programmide juhtimiseks. · Väljundseadmed on seadmed millega saab arvutist infot. · Lisaseadmed on seadmed mida saab arvutile juurde panna. Klaviatuur (keyboard)-sisendseade Saab andmeid ka korraldusi arvutisse sisestada. Hiir (mouse)-sisend kursori juhtimine ekraanil menüüde avamine käskude ja tegevuste valimine ...
Fakte arvutite ajaloost · 1952-1970 suurarvutid · 1971 loodi esimesed kiibid · 1975 esimene kokkupandav arvuti · 1977 personaalarvutite masstootmine · 1995 kasutati maailmas üle 50 miljoni personaalarvuti Levinumad personaalarvutid · Ieim PC tüüp. · apple Arvuti riistvara jaguneb · Sisendseadmed · Tööstusseadmed · Väljundseadmed · Lisaseadmed Klaviatuud(keyboard)-sisend · Seab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. · IBM,Logitech,Key tronic. Hiir(mouse)-sisend · Kursori juhtimine ekraanil · Menüü avamine · Käskude ja tegevuste valimine · Logitech,IBM,Microsoft. Skanner-sisend · Cõimaldab paberil olevat teksti,fotosi arvutisse sisetada, et neid saaks arvutisse edasi töödelda. · (epson,HP,Canon) Sisendseadmeid on ka · Magnetkaardilugeja · Vöötkaardilugeja · Valguspliiats · Puutekraan · Joystick · Kõnesisestusseade · mikrofon ...
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Autorid: Avp09 Eivo Sepp Henri Sutting Artur Rüütnurm Eduard Krigulson Matis Trolla Margus Raudsepp Juhendaja: Kaspar Rammo Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus ...................... lk 3 Printerite lisaseadmed ......... Lk 4-6 Lisad .......................... lk 7-8 Kasutatud kirjandus ............. Lk 9 2 S...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Margus Henning Aap-11 Arvuti komponendid Juhendaja õpetaja Indrek-Marek Loos Väimela 2012 Sisukord Millised lisaseadmed paneks ma oma arvutile ? Lisaseadmeteks: · HP DeskJet 1050 · Speedlink veebikaamera Reflect LED SL-6815-SBK-01 · Creative Inspire A200 · HP 22" LCD LE2002X · Lindy kõvaketta dokk NAS server (mini). 3.5" SATA/IDE HDD. USB 2.0
Tartu Kivilinna Gümnaasium Koostas: Hanna Holdt Juhendas: Eha Vaard Tartu 2008 Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Põhielemendid KORPUS on masinaehituses mingi seadme või mehhanismi massiivne kate EMAPLAAT on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teise...
Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Protse...
Arvuti ehitus. Põhiosad: · - Mikroprotsessor 486DX,PENTIUM (Celeron, III) 75 ... 700 MHz · - Sisemälu (RAM) 4...128 MB · - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB...20GB Diskett (FDD) 3,5" 1,44 MB CD-ROM 650 MB DVD 20 GB · - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz · - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" 21" Punktisamm 0,26 mm · - Sõrmistik (Keyboard) Seotud riigi kooditabeliga. Lisaseadmed: · - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter kvaliteet 600 DPI Trükkimiskiirus 10 lk/min · - Hiir (Mouse) Arvuti juhtimine koostöös ekraaniga · - Scanner Valmis trükiste sisestamiseks arvutisse · - Mode...
Uurimustöö Varstu Keskkool 10. klass Infotehnoloogia Informaatika Koostaja:Veiko Vent Sisukord Arvuti riistvara......................................................lk 1-4 Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5 Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7 Arvutivõrgud ja kaablid........................................lk 8-10 Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11 Allikmaterjalid......................................................lk 12 Arvuti riistvara Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed, mida sa saad käega katsuda. Näiteks korpus, monitor, klaviatuur, hiir, printer ja teised lisaseadmed. Korpus Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid. Protsessor Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsess...
FOTOGRAA F Mida kujutab endast fotograafia? Fotograafide ülesandeks on jäädvustada sündmusi, olukordi ja nähtusi. Tihti kujundavad nad selleks ise valgust ja sobilikke olukordi. Tänapäeval on fotograafia muutunud eraldi kunstiliigiks. Samal ajal on laienenud tunduvalt ka fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Näiteks on fotograafia üheks peamiseks teadusliktehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm. dokumentatsiooni paljundamiseks. Töötingimused Fotograafi põhilisteks töövahenditeks on fotokaamera ning mitmesugused lisaseadmed - statiivid, välklambid, stuudio-valgustid, filtrid, makroseadmed, fonomeeter jm. Tänapäeval on lahutamatuks töövahendiks tavapärase fototehnika kõrval arvuti ning erialaste arvuti-programmide tun...
TÖÖOHUTUS ASUTUSES, ÜHISELAMUS JA KODUS Tööohutus on tänapäeval väga tihedalt kasutatud teema, eriti olles töö juures, kodus või ühiselamus. Seekord räägime eelnevas lauses öeldud kohtades arvutitööd ja selle tööohutust. Tööohutust saab teisiti nimetada ka ergonoomikaks. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Näiteks käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Nii ühe kui ka teisega tuleb enamikul inimestel kokku puutuda. Asutuses on tööohutus möödapääsmatu teema. Tööohutuse eeskiri või protokoll peab olema loetud igal töötajal ja tööandjal, et nad teaks oma õiguseid, mis tulevad kasuks, kui on toimunud mingi tööalane õnnetus, mis tekitab töötajale füüsilist või vaimset kahjustust. Töökeskkond peab olema kujundatud viisil, et töötamine oleks ohutu ja otstarbekas ning ei kahjustaks töötajate ja teiste isikute tervist ning keskkonda. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisek...
Toiteplokk Toiteploki ülesandeks on arvuti toitmine vajalike parameetritega toitepingega. Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jah...
Printerid Birgit Jürgen Sissejuhatus Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Mis on printer? Arvuti lisa/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Printerite ajaloost Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid Löökpr...
Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Ar...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Standardite kontaktid Referaat Koostas: Jevgeni Kurotskin Juhendas: M. Märtinson Tallinn 2012 Sissejuhatus Universaalne järjestiksiin Universaalne järjestiksiin (universaal-jadasiin; ingl Universal Serial Bus; USB) on arvuti välissiini standard, mis lubab välisseadmeid külge ja lahti ühendada ilma, et arvutit oleks vaja välja lülitada. Infotehnoloogias on USB järjestiksiinil töötav standardiseeritud port, tänu millele saab arvuti külge ühendada erinevaid välisseadmeid:arvutihiirt, sõrmistikku, mobiiltelefoni, modemit, monitori, skännerit, PDAd, digitaalkaamerat, MP3 mängijat, välist kõvaketast, traadita võrgu võrgukaarti jne. Kõiki USB seadmeid saab kuumühendada ehk kokku- ja lahti ühendada, ilma et arvutit peaks uuesti algkäivitama. Lisaseadmete ühenduseks USB-ga kasutatakse neljajuhtmelist kaablit, kus neist kaks (keerdpaar) o...
Arvutite lisaseadmed Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Prindikvaliteet pole eriti oluline. Mustandite trükkimiseks ...
Tallinna Polütehnikum Hübriidtuum Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Hübriidtuum koosneb põhimõtteliselt Mikro ja Monoliittuumast. Tuumale on antud minimaalsed ülesanded kuid oskus teha rohkemat. Ülesanded on antud moodulitena mis saavad töötada nii operatsioonisüsteemi kui tuuma mäluruumis. Lahendus vähendab riski tuuma kokku jooksmiseks juhul kui moodulis tekib viga. Samuti annab see tuum parima võimaluse teha tuum ja operatsioonisüsteem väga erinevad ja teineteisest sõltumatud. See omakorda annab väga hea tagasiühilduvuse vanemate programmidega. Riistvara või failisüsteemi haldus ning muu sarnane on lahendatud teenustega. Mikrotuum Mikrotuumaks loetakse minimaalset tarkvara millega on võimalik siduda operatsioonisüsteemi riistvaraga (Protsessor, mälu ja lisaseadmed). ...
KORDAMISKÜSIMUSED Millised on teenuste põhiomadused? Teenus on mittemateriaalne Teenuseid ei ole võimalik säilitada ega ladustada Teenused on sõltuvuses välisteguritest, nad on varieeruvad Teenust ei saa eraldada selle osutajast ja tarbijast Millistest osakondadest koosneb Rooms Division? Front Office Housekeeping Night Audit Reservations Milliseid erinevaid ametikohti võib olla vastuvõtu osakonnas? Vastuvõtujuht Vahetuse vanem Vastuvõtu admistraator Telefonioperaator Concierge Portjeeteenindus Night audit Millistest etappidest koosneb klienditsükkel? Saabumiseelne etapp(klient valib hotelli) Saabumisetapp(sisseregamine ja majutamine, tellimusega ja walk-in kliendid, registreerimiskaardi täitmine, toa määramine, hinna kinnitamine, lahkumise täpsustamine, maksmisviis, võtme andmin...
Tallinna Polütehnikum Referaat Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus Õpilane: Saamuel Pedosk Õpetaja: Taavi Toppi Tallinn 2012 Tehnoloogia tänapäeval ja minevikus Tänapäeva tehnoloogia on juba üsna palju arenenud, kuid arenguruumi on sellel veel rohkem kui küll. Vaadates korra ajas tagasi võiks öelda, et tänapäeva tehnooogia on siiani arenenud ülisüüre kiiruse ja tempoga.Vaadates tehnoloogia arengule tekkib ikka küsimus, miks see nii suure kiirusega areneb ja miks ürgsed inimesed ei avastanud ega leiutanud selliseid tehnoloogiaid sellise kiirusega nagu tänapäeval. Juba mõne kuuga võib leiutada sellise asja mis on maailmamuutev. See areng hakkas pihta II maailmasõja aegu, kus hakkasid sõjanduses...
Jõhvi Vene Gümnaasium KIBERSPORDI POPULAARSUS NOORTE HULGAS Uurimistöö Jevgeni Pistrailov, Kubi Nikita, Jegor Tihhon 11.B Klass Juhendaja: Maksim Stepanenko Jõhvi 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................................3 2. MILLINE ON MEIE EESMÄRK? ............................................................................................. 4 3. MILLEST KÕIK ALGAS JA MIS ON PRAEGU? ....................................................................5 4. DISTSIPLIINID ..........................................................................................................................8 5. KÜSIMUSTIKE ANALÜÜS ...............................................................................
Sisukord 1) Riisvarakomponendi üldiseloomustus 3 2) Milleks kasutatakse 4 3) Töö põhimõte 5 4) Arengulugu 6 5) Printerite võrdlus 7 6) Kokkuvõte 8 7) Kasutatud kirjandus 9 8) Lisa1 10 9) Lisa 2 11 10) Lisa 3 12 Riistvarakomponendi üldiseloomustus Printer on arvuti kirjutav välisseade. See on seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele või mingile muule andmekandjale. Enamasti mõeldakse printerite all arvutist sõltuvaid lisaseadmeid, kuid uuemad saavad hakkama ka ilma arvutiteta. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilu...
Küsimused MER0050 1. Mida tähendavad lühendid CIM; MBS; FEM; RP; PDM; CIM- Computer Integrated Manufacturing MBS- Multi-Engineering / Multi-Body simulation FEM- Finite Element Modeling RP- Rapid Prototyping PDM- Product Data Management 2. Mida tähendavad lühendid CAM; VR; LEM; PLM; CAT; CAM-Computer Aided Manufacturing VR-Virtual Reality LEM- lõplike elemetide meetod PLM-Product Lifecycle Management CAT-Computer Aided Testing 3. Mida tähendavad lühendid CAPP; NC; CAD; MRP I; CAQ; CAPP-Computer Aided Process Planning NC-tööriistade loomine ja tootmine CAD-Computer Aided Design MRP I- Material Requirements Planning CAQ-Computer Aided Quality Assurance 4. Mida tähendavad lühendid CAx; ERP; CRM; DMU; MRP II; CAx-Combined Arms Exercise ERP-Enterprise resource planning CRM-Customer relationship management DMU-Digital Mock-Up MRP II- Material Requirements Planning 5. Mis on topoloogia ja mis on geomeetria? Topoloogia- uurib kujudite omadusi; g...
Tartu Kutse haridus keskus Metallitöötlemispinkidel töötaja Õpilase nimi Tank Referaat Juhendaja Õpetaja nimi Tartu 2012 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 American WWII Tank ..................................................................................................................................... 10 Leopard 2a5 ................................................................................................................ 11 2 Iseloomustus Tänapäeva lahingutanki põhiomadused on suur tulejõud, tugev soomuskaitse, hea liikuvus ning võime läbida pikki vahemaid. Puudused on suur mass j...
Valgamaa Kutseõppekeskus Koka eriala I kursus Aljona Kopteva Skanner Referaat Juhendaja Irja Kangsepp Valga 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................2 Skanner.......................................................2 Skannerite liigid..............................................3 Kuidas valida skannerit?.........................................5 Kokkuvõte.....................................................9 Kasutatud materjal.........................................10 Skanner Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks.Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujut...
WIFI -Traadita Internet Inimesed väärtustavad mobiilsust. Kümne aastaga on mobiiltelefonist saanud meie lahutamatu kaaslane. Kuid mobiilside vahendusel pakutav andmeside on kulukas, aeglane ning sageli ka katkev. GPRS (General Packet Radio Service) tehnoloogiat toetava telefoni andmeside kiirus 4050 kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFiInternet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud. Nimi WiFi tähendab Wireless Fidelity -- tähistades traadita andmesidestandardit IEEE 802.11b, mis toimib litsentsimata vabasagedusalas 2,4 Ghz. Selle andmeedastuskiirus on kuni 11 Mbit sekundis. See on ainus traadi...
· https://mts.ee/lg-31mu97z-b-78.74cm-31--quot;-led-monitor-4k-eek-b-with-ips-panel,-di splayport,-hdmi-and-pivot-function · https://www.euronics.ee/t-en/55088/keyboards-and-mouses/keyboard-g510-plus-logitec h-swe-layout-lcd-display/920-004981 · https://www.galador.ee/1252-klaviatuurid/3582221-920-004981-juhtmega-maenguri-kla viatuur-logitech-g510s-swe-paigutuseg · http://gaming.logitech.com/en-us/product/g602-wireless-gaming-mouse · https://www.datagate.ee/arvuti-lisaseadmed/hiired/logitech-gaming-mouse-g602-laser-1 1-buttons-wireless/ · http://www.razerzone.com/gaming-audio/razer-manowar · http://www.arvutitark.ee/est/tootekataloog/Arvutid-ja-lisad-Heliseadmed-Korvaklapid/2 23243 · http://www.ordi.ee/EPood/Product.aspx?ItemID=5000-1500&MC=LISASEADM&IC=5000 22 · http://www.apc.com/shop/ee/en/products/APC-Smart-UPS-1500VA-LCD-230V/P-SMT1500
Poksi põhikool Anti Tiib Tervislik kiirtoidukoht äriplaan Juhendaja: Kusti Potti Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.ÜLDANDMED............................................................................................................ 3 2.LÜHIKOKKUVÕTE...................................................................................................... 3 3.PROJEKTI KIRJELDUS................................................................................................. 4 3.1. Äriidee........................................................................................................... 4 3.2.Toode/teenus..................................................................................................... 5 3.3. Teenus.................................
Varade inventeerimise juhend Tallinn, 2011 Koostatud: linna finantsteenistus Heli Vesilind telefon 640 4192 Dokumendi koostamisel on kasutatud Interna OÜ koduleheküljel olevat varade ja varude inventuuri läbiviimise juhendmaterjali. SISUKORD 1.Juhendi eesmärk............................................................................................................................3 1.Juhendi eesmärk............................................................................................................................3 2.Mõisted.........................................................................................................................................3 2.Mõisted.........................................................................................................................................3 3.Inventeeritavad varad....................................................................................................
1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ...
Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4. TÖÖKIIRUS ....................................................................................................................................6 5.VÕIMSUSED....................................................................................................................................6 6.TERMOPRINTER..................................................................................................
Lühike Õpetus Programmeerimine AVR ilma Arduino Motivatsioon Lihtsalt alustada valest otsast: "mõnikord Arduino on vale valik." Sõltuvalt sellest, mida sa teed, äkki te app struktuur ei ole väga hästi sobib Arduino raamistik. Võib-olla teil on vaja kirjutada väiksema kood see, mida oleks võimalik toota Arduino, mõnikord sa lihtsalt ei suuda Arduino üldse ... Ma olen selle viimase kategooria. Ma ei ole nii suur fänn Java, ja ma olen rahul, tekstiredaktor ja sõidu koostaja käsitsi, nii et ma teen selle raske tee. Arduino trowels mõne kena krohv üle top, kuid see on mi mida sa ei saa seda teha käsitsi. Tõesti, kõik, mida peaks vaja on avr-gcc, avr-libc, avr-binutils ja AVRDude. Kuidas need paketid on väljapoole käesoleva dokumendi, siis on üsna tõenäoline, on pre-ehi paketid oma OS. See dokument on kirjutatud anda algteadmised mõned spetsiifikat AVR programmeerimine, eeldades, et juba on käepide, C. See lähendab et ma tulin, et mõista a...
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide oma...
Paide Gümnaasium DIGITAHVEL ÕPETAJA ABIVAHENDINA uurimistöö Sven Ruugla 11R Juhendaja: Daire Krabi Paide 2012 Sisukord Sissejuhatus Tänapäeval moodustab infotehnoloogiliste vahendite kasutamine suure ja tähtsa osa meie elust. Me kasutame üha rohkem tehnikaseadmeid, mis teevad meie eest midagi ära või lihtsalt hõlbustavad mingit tegevust. Üha rohkem on koolides kasutusele võetud uusi infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas digitahvleid. Ilmselt ei ole kaugel ka aeg, kus tehnoloogilised vahendid asendavad meile harjumuspärast pliiatsit ja paberit. Samuti hakkavad tahvlit ja kriiti asendama elektroonilised tahvlid. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on aidata lihtsamalt õpetajatel tutvuda Promethean digitahvli tarkvara ActivInspire kasutamisvõim...
Majandusinfosüsteemid 1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. · Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud. · Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi re...
Eesti Mereakadeemia Hüdrometeoroloogia ja loodushoid Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo Referaat Koostaja: Marianne Kangur Rühm: KM21 Õppejõud: Silve Grabbi Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldinfo..............................................................................................................................................4 1.1. Satelliitide ajalugu....................................................................................................................4 1.2. Satelliitide tööpõhimõtted..........................................................................
vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com vedrustus SISUKORD I TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 1.3.1. Kuidas vedru töötab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? . . . . . . . ...
1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puh...
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi. Sundparalleelsus on mitme samaaegse andmevoo töötlus ja interaktsioon, kus esinevad vahele segamised. Ühe töö katkestamine ja hiljem lõpetamine (Andmevood tükeldatakse kiiremaks töötluseks). See on paralleelsus, mis on peale sunnitud ümbritseva keskkonna poolt. Traditsiooniline paralleeltöötluses ei esine vahelesegamist ühe või mitme and...
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu ...
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine............................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................
annaabi.ee 
