Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat - Hübriidtuum (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Polütehnikum
Hübriidtuum
Referaat
Andres Möll
PA-11B
Tallinn 2012

Sisukord


Sissejuhatus 3
Mikrotuum 4
Monoliittuum 4
Hübriidtuum 5
Näiteid 6
NT tuum 6
XNU Tuum 6
DragonFly BSD 6
Kokkuvõte 7
Allikad 8

Sissejuhatus

Hübriidtuum koosneb põhimõtteliselt Mikro – ja Monoliittuumast. Tuumale on antud minimaalsed ülesanded kuid oskus teha rohkemat. Ülesanded on antud moodulitena mis saavad töötada nii operatsioonisüsteemi kui tuuma mäluruumis. Lahendus vähendab riski tuuma kokku jooksmiseks juhul kui moodulis tekib viga. Samuti annab see tuum parima võimaluse teha tuum ja operatsioonisüsteem väga erinevad ja teineteisest sõltumatud. See omakorda annab väga hea tagasiühilduvuse vanemate programmidega. Riistvara või failisüsteemi haldus ning muu sarnane on lahendatud teenustega .

Mikrotuum

Mikrotuumaks loetakse minimaalset tarkvara millega on võimalik siduda operatsioonisüsteemi riistvaraga ( Protsessor , mälu ja lisaseadmed).
Mikrotuuma ülesanneteks on juhtida protsessori tööaega, hallata mälu adresseerimist ning muud riistvara. Kõik ülejäänud ülesanded nagu protsesside haldus, mälu haldus, failisüsteemi ja riistvara juhtimine jäetakse operatsioonisüsteemi ja kasutaja kanda. Sellise ehitusega tuuma lähtekood on tavaliselt alla 10 000 rea.

Monoliittuum

Monoliittuumaks loetakse tarkvara, mis annab kasutaja või operatsioonisüsteemi hallata ainult rakendused . Mälu halduse ja adresseerimise , protsesside ajastamise ja haldamise, failisüsteemi juhtimise ja riistvara haldamisega tegeleb tuum ise. Kusjuures riistvara haldamine toimub läbi ajurite ( driver ) ning moodulitena mida saab sisse ja välja lülitada operatsioonisüsteem või kasutaja.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:OS-structure.svg

Hübriidtuum

Hübriidtuum koosneb nii mikro- kui monoliittuuma iseloomustavatest osadest. Tema ülesanneteks on hallata protsessoriaega, mälu adresseerimist, mälu ennast ning kõiki seadmeid läbi ajurite (driver). Nagu Mikrotuumas on talle antud minimaalselt ülesandeid mida ta peab täitma, samas saab operatsioonisüsteem vahele segada ning võtta üle teatud ülesandeid. See on võimalik, sest nagu Monoliittuumas on Hübriidtuumas enamik ülesandeid või oskusi kaasatud moodulitena, mida operatsioonisüsteem või kasutaja saavad muuta, sisse ja välja lülitada.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:OS-structure2.svg

Näiteid

NT tuum

Kõige paremaks näiteks Hübriidtuumale võib tuua NT tuuma mida kasutab Microsofti Windows NT, Windows 2000, Windows XP, Windows Server 2003, Windows Vista , Windows Server 2008 ja Windows 7. Nendes operatsioonisüsteemides on näiteks riistvara ja failisüsteemi haldamine viidud teenustesse ( services ) mis teenindavad nii programme kui operatsioonisüsteemi. Selline ülesehitus on seotud nende operatsioonisüsteemide erinevusega. Eesmärgiks sellel lahendusel on võimalus teha tuum ja operatsioonisüsteem täiesti erineva ülesehituse ja tagasiühilduvatena. Riistvara haldus toimub läbi ajurite millele on ligipääs antud nii operatsioonisüsteemil kui tõstetud õigustega rakendustel. Sellise riistvara haldamise eesmärgiks on kiirus, emmaödades vahelülid ning lubades otse suhelda riistvaraga läheb käskude saatmiseks oluliselt vähem aega, sest neid ei ole vahepeal vaja nii palju ümber tõlgendada.

XNU Tuum

Teise näitena saab tuua XNU tuuma mida kasutavad Apple Mac tüüpi arvutid Mac OS X ehk UNIX operatsioonisüsteemil. Sarnaselt NT tuumale on ka siin riistvaraga suhtlemine lahendatud ajurite ja teekidega.

DragonFly BSD

DragonFly BSD on kõrvalharu FreeBSD operatsioonisüsteemile mis kasutab hübriidtuuma. Põhiline eelis selle tuuma kasutamisel on võimalus kasutada kaitstud mäluosa operatsioonisüsteemi osana ning Monoliittuuma kiirust teatud käskude täitmisel. Suurem modulaarsus lubab moodulite vigade parandamisel ja arendamisel kiiremini ja lihtsamini vigade tekkeallikateni jõuda. Enamus mooduleid on viidud tuumast välja mis tähendab, et kui tekib viga mõnes riistvara halduse moodulis siis välistab see terve tuuma hangumise ning selle mooduli saab kinni keerata ning uuesti käivitada.

Kokkuvõte

Monoliittuuma kiireid funktsioone ning modulaarsust ära kasutades on loodud tuum mille võimalused on oluliselt paremad kui teistel tuumadel. Ainus mis siin pidurdama võib jääda on arvuti riistvaraline võimsus. Oskuslikult on lahendatud Moodulid ning võimalus neid tuumast väljaspool käitada. Hübriidtuumale on ehitatud tänapäeval parimad ning paindlikuimad operatsioonisüsteemid ning saavutatud suurepärane stabiilsus ning töökindlus.

Allikad


DragonFly BSD - http://www.dragonflybsd.org/features/
Monoliittuum - http://en.wikipedia.org/wiki/Monolithic_kernel
Mikrotuum - http://en.wikipedia.org/wiki/Microkernel
Hübriidtuum - http://en.wikipedia.org/wiki/Hybrid_kernel
NT tuum - http://www.ntkernel.com/
XNU tuum - http://osxbook.com/book/bonus/ancient/whatismacosx/arch_xnu.html
8
Vasakule Paremale
Referaat - Hübriidtuum #1 Referaat - Hübriidtuum #2 Referaat - Hübriidtuum #3 Referaat - Hübriidtuum #4 Referaat - Hübriidtuum #5 Referaat - Hübriidtuum #6 Referaat - Hübriidtuum #7 Referaat - Hübriidtuum #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vazzar Õppematerjali autor
Inglisekeelsetest allikatest tõlgitud lühike referaat hübriidtuuma kohta

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Operatsioonisüsteemi alused
23
docx

Operatsioonisüsteemi alused

Operatsioonisüsteemi alused · http://codex.cs.yale.edu/avi/os-book/ · http://physinfo.ulb.ac.be/cit_courseware/cscourse.htm · http://www.cs.ut.ee/~varmo/OS2004/slides/ Referaat · Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) ­ see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks.

Operatsioonisüsteemide alused
Operatsioonisüsteemide alused
42
docx

Operatsioonisüsteemide alused

 Suurarvutite OS (OS/390, …)  Serverite OS (UNIX, Linux, …)  Mitmeprotsessori OS (Amoeba, …)  Personaalarvutite OS (Linux, Mac OS X, Windows, …)  Reaalaja OS (VxWorks, QNX, …)  Sardsüsteemid (Palm OS, Windows CE, …)  Kiipkaardi OS (MULTOS, Java Card, …) Operatsioonisüsteemide ehitus: Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid:  Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine  Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine  Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine  Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine  Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine

Operatsioonisüsteemid
Operatsioonisüssteemide Referaat
22
doc

Operatsioonisüssteemide Referaat

1 s OPERATSIOONISÜSTEEMID Referaat Juhendaja: 2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid:

Informaatika
Operatsioonisüsteemide ajalugu
18
doc

Operatsioonisüsteemide ajalugu

1 - TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond Iti Liivik KBE-09 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE AJALUGU Referaat Õppeaine ­ operatsioonisüsteemide alused Juhendaja: U. Krusell 21.04.2010 2 SISUKORD Contents Contents....................................................................................................................

Operatsioonisüsteemide alused
Operatsioonisüsteemid
23
pdf

Operatsioonisüsteemid

SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteem

Arvutiõpetus
Microsoft Operatsioonisüsteemid
39
doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

(mille Microsoft rakendavad TCP / IP pinu saadud esimeses alates Streams , hiljem ümber kirjutada in-house.) Windows NT 3.1 oli esimene Windowsi versioon, et kasutada 32-bit "lapik" virtuaalmälu tegelemine on 32-bitised protsessorid. Tema kaaslane toode, Windows 3.1, kasutatakse segmenteeritud tegeleda ja lülitub 16-bit 32-bit tegelemine lehekülge. 8 Windows NT 3.1 Objekte tuum tuum annab süsteem API, töötab juhendaja mode , ja määrata kasutaja space keskkonnas oma rakendusliideste mis sisaldas uus Win32 keskkonda, OS / 2 1.3 text-mode keskkonna ja POSIX keskkond. Täielik eelisostu multitegumtöötlus kernel võiks katkestada jooksvate ülesannete ajakava muid ülesandeid, ilma tuginedes kasutaja programmid vabatahtlikult loobuma kontrolli CPU, nagu Windows 3.1 Windows rakendusi (kuigi MS-DOS rakendused olid ennetavalt multitasked Windows alustades Windows 1.0) .

Microsofti operatsioonisüsteemid
Andmeturve konspekt- kokkuvõte
63
docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy

Andmeturbe alused
Nimetu
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika




Meedia

Kommentaarid (1)

Kairo110 profiilipilt
Kairo110: Aitüma seltsimees!
20:47 03-05-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun