Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvuti ergonoomia (labor nr.10): ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tool, ohutusõpetus, lauaarvuti, induktsioon, ergonoomiline, uurimine, paigutus, valgustus, vaate, arvutitöökoha, ergonoomia, magnetilise, arvutitehnika, kaldenurk, töötaja, ansi, seadmel, õhutemperatuur, küünarvarre, valud, käsitleva, juhinduda, telefonid, ulatuse, magnetväli, elektrilaeng, näidu, mööbli, juhtmed, põrandale, monitor, kohatTallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 12: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Kuupäev: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Nimi: 06.05.2014 Joonas Hallikas b) Magnetvälja mõõtmine töökohal Kursus: Kellaaeg: c) Igapäevase töökoha ergonoomia MAHB-41 10.00 uurimine töötaja enesetunde alusel TÖÖ EESMÄRGID Uurida arvutiga töötamisega seotud nõudeid. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel.
See võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi. Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist : · Jalad peavad toetuma kindlalt maha. · Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge. · Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi. Ergonoomilise töölaua kasutamine. Joonisel on kujundatud optimaalne ergonoomiline töökoht. Töötaja töötsoon on kasutusel täies ulatuses, kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on käepärast. Teisisõnu 92% töötsoonist on kasulik. Kuvar, klaviatuur ja töötaja asuvad ühel sirgel, seega töötaja lihased teevad ühesugust tööd ning on võrdselt koormatud. Kontoritool · mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem
Iseseisev töö Juhendaja: Anne Murov, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 VAATLUSOBJEKTID Ergonoomika alased soovitused Valgustingimused Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val- gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi- Töötamiskoha paigutus val- seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad gusallikate suhtes heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell-kardinad. Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust. Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning koht- valgustit arvutitöökohal. Soovitatav on arvutitöökoht seada
....... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .............................................................. 18 7. Seadusandlus ............................................................................................................ 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine.............................................................................................................. 20 Lisa B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes......................................................... 24 Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks töökeskkonnas....27 2 Sissejuhatus
Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi sisustamisel tuleks lähtuda eelkõige sealsete töötajate vajadustest (4). 1. ERGONOOMILINE BÜROO 1.1. Milline töölaud on hea? Peamine reegel – vältida igasuguseid peegeldusi ja tugevaid kontrastsusi töötsoonis. Seega töölaua pinnaviimistlus peab olema hele vältimaks liigseid kontrastsusi valgete paberitega ja samas ta ei tohi olla liighele (nt valge), kuna pika tööpäeva jooksul see väsitab silmi. Töölaua pinnaviimistlus peab olema matt, sellelt ei tohi peegelduda laevalgustus. Laua
K14 KÕ Marilis-Marjette Jõgi RISKIANALÜÜS Kodutöö nr 2 Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 TÖÖKOHA KIRJELDUS Töökohaks on õppija töökoht. Töökoht asub kodustes tingimustes. Enamus õppimisega seonduvat leiab aset kuvari taga, mis võib võtta ajaliselt kuni 8 tundi päevas. Töökoht on eramajas, magamistoas. Lauaarvuti kuvar asetseb laua peal, arvuti aju laua all. Laud on kõige lihtsam- ühetasandiline, ilma sahtlite ja riiuliteta. Klaviatuur ja hiir asuvad kuvari ees vahetus läheduses. Laua küljes on selle külge kinnituv lamp, mille valgustusnurka saab kasutaja soovi kohaselt muuta. Laua ees on reguleeritav arvutitool. Laua ja arvuti taga on aken, mis on ainus loomulik valgusallikas toas. Tehislikuks valgusallikaks peale laualambi on veel laevalgusti.
võimalik reguleerida ka ruloodega. Kasutada saab ka lae- ja põrandalampi. Ruumis on aknad avatavad. Sobiv õhutemperatuur tagatakse kaminaga, elektriradiaatorite ja õhksoojuspumbaga, mida on võimalik reguleerida. Töölaud on heledast puidust, klaviatuuri sahtliga, kahe riiuliga ning piisava tööpinnaga, et seal koolitöid teha. Kuna töö ei käi mitte lauaarvuti taga vaid sülearvutiga, ei ole kasutuses eraldi klaviatuuri ega arvuti hiirt. Töötool on puidust kõva pinnaga tool millel ei ole käetugesid ning seda ei saa reguleerida. Kõik elektriga seonduv(juhtmed , pistikud, stepslid jms) on korralikult paigutatud ja välisel vaatlusel korras ning kohti, kus keegi võiks sattuda kokkupuutesse elektrivooluga, ei esine. Tehnika on kaasaegne ja reaalse tervisemõjuta. Ruumi põrandat katab ……., mis on kohati kriibitud kuid terve
A RISKITASEMETE HINDAMISE ANKEET Riskitegur Riski iseloom; Riski tase Riski 7 mõju vähendamise tervisele viis Füüsikalised ohutegurid Valgustatus * Vähene * Vajadusel loomulik valgus I asendada ruumide valgustus * Ebapiisav võimsamate ruumide valgustitega. üldvalgustus * Vajadusel kohtvalgustuse lisamine. Sisekliima * Õhu liikumise * Jälgida kiirus/tõmbetuul.
tavad. Töökoha hindamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 362, 15.11.2000. Kuvariga töötamise töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest ning sellest tulenevatest määrustest. Riskianalüüsi tegemiseks määratud töökohtade arv: 1, kontoritöötaja töökoht kodus. OHUTEGURITE ISELOOMUSTUS Töökohal on korraldatud järgmiste ohutegurite hindamine: Füüsikalised tegurid – sisekliima, ventilatsioon, müra, valgustus Keemilised tegurid – tolm Füsioloogilised(ergonoomilised) tegurid – sundtööasend, töö kuvariga, silmanägemise pingesolek Pshühholoogilised tegurid - stress, väsimus Bioloogilised tegurid – mikroorganismid, hallitused RISKIANALÜÜSI MEETODIKA JA RISKITASEMETE KINDLAKS MÄÄRAMINE Maatriksi kohaselt jagatakse riskid tasemetesse I-V. I tase näitab vähest riski, mille
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Kinnisvara haldamine xxx RISKI-JA OHUTUSÕPETUS Riskianalüüs Õppejõud: xxx Tallinn 2014 1. SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada Äripäev AS ärikliendi konsultandi töökeskkonna ohutegurid, ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata, milliste meetmetega on need lahendatavad. Riskianalüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas, hinnatakse ja analüüsitakse töökeskkonna ohutuse vastavust seadusandlusele ning ettevõtte tegevusest ja töökeskkonna spetsiifikast tulenevaid ohtusid. Peamine on avastada tervist ohustavad tegurid enne nende toime avaldumist. Teadlikult saab mõjutada ainult neid tegureid, mille olemasolust ja tekkepõhjustest ollakse teadlikud.
korraldamisega. Arvatakse ka et kuvar mõjutab nägemist, kuid ulatuslikud uuringud ei ole tõestanud, et kuvar põhjustab haigusi või silmade püsivat kahjustust. Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Samuti, andes silmadele suurema nõudlikkusega ülesandeid võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist ei olnud märgata. Teie ise ja tööandja saate aidata probleeme vältida nii, et oleks tagatud kuvari hea paigutus ja seadistamine ning et töökoha valgustus oleks küllaldane. Kui tundub, et silmadega on probleeme, pöörduge silmaarsti poole. Soojus, mis eraldub kuvarist, võib muuta õhu tunduvalt kuivemaks ning mõningad kontaktläätsede kandjad tunnetavad ebamugavust silmades. Kui teil on esinenud selline probleem, kuid te ei soovi kontaktläätsi vahetada prillide vastu, peaksite proovima rohkem silmi pilgutada või peaksite kasutama silmatilku. Kui õhk on väga kuiv, saab tööandja
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Digitaalne termohügromeeter ...................................................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter ......................................................
töötajate omavahelise suhtlemise võimalused väga tähtsad. Vajadusel oleks soovitatav kasutada valgussignaale. Paljud masinad või elektrikäsitööriistad kannavad oma vibratsiooni üle töötaja kehale. Vibratsioonid on koos müraga organismile kahjulikud. Nad võivad kahjustada lihased ja kõõluseid ning mõjutada vereringet. Valuline näide on vibratsioontõbi, mis on tekkinud töötajatel pikaajalisest tööst vibreerivate elektrikäsitööriistadega. Valgustus Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm).
variandi Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? jah Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, jah vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv jah (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)? Kas ruumis on loomulik valgustus? jah Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad, mis jah takistavad (või minimeerivad) valguse langemist kuvariekraanile? Kas valgusallikad, aknad ja uksed, lakitud mööbel või seinad ei peegelduvad kuvariekraanil? Kas müra segab keskendumist või suulist suhtlemist? ei Kas juhtmed ja kaablid takistavad töötajate vaba liikumist või ei võivad põhjustada komistamist?
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 3: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr: Nimi: 3 Mihkel Pedak
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEV TÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE Töö nr: 01 Nimi: Seadusandluse uurimine Kuupäev: Matrikli nr: Tõmba antud tööjuhend endale arvutisse ja täida ära. Valmis töö saada PDF formaadis juhendajale e-posti teel esitamiskuupäevaks või lae üles Moodle keskkonnas. Töö on individuaalne! TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia alaste seadusandlike nõuetega Eesti riigis. 2. Õppida funktsionaalsemalt kasutama: · Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ;
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 5: RUUMIDE VALGUSTATUSE HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 15.04 5a. Auditooriumi loomuliku valgustatuse Joonas Hallikas Kellaaeg: hindamine 5b. Tööruumi tehisvalgustatuse hindamine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Uurida luksmeetri tööpõhimõtet.
Valgustuse võib Keskmine muretsemine, puudused mõjutada risk võimalusel nägemist Ergonoomilisema 3 jalaga tool III tooli Kukkumisoht on pisut Keskmine muretsemine ebakindel risk võimalusel Koristamisel
ARVUTI ERGONOOMIKA Enam- vähem pideva arvutitööga kaasas käiv silmade kiire väsimine, kipitus ja peavalu on ühelt poolt tingitud pikaajalisest silmade pingutamisest ilma puhkepausideta, sagedasest vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest mheledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus, töökoha asend akende suhtes, seinte värvus jne. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalisets viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja- ja kaelavalusid
Oluline on ka töötaja enda tervis ning füüsiline aktiivsus. Arvutiga töötades suureneb staatiline lihaspinge järgmistel juhtudel: · kehaasend on vale · töökoht ei ole ergonoomiliselt disainitud · töötatakse pikka aega ilma puhkepausideta · tehakse kiireid ja ühetaolisi korduvaid liigutusi · õla- kaela- ja randmeliigesed on vale nurga all · tööruumis on ebamugav olla - nt temperatuur, õhuniiskus või valgustus ei ole sobivad. Ebamugav tööasend tõmbab kokku õla-, kaela- ja käelihase töö. Kui lihased ei saa enam lõdvestuda, siis muutub vereringe halvemaks ning tekivad ainevahetushäired. Lihased on pinges ning neisse tekib piimhape, mis tekitab valu. Alaseljavaegused Tänapäeval on seljavalud väga levinud, seda just noorema põlvkonna seas. See näitab, et noorte inimeste lihastoonus on tihtipeale madal ning inimese torsol ei ole luude ümber
Tööpinna piisavus Piisavalt I Toed kätele, jalgadele Jalad toetuvad põrandale, käed lauale I Kuvar Sobiv ja kaasaegne. I Vaatekoha asukoht Sobiv I Tool Reguleeritav, stabiilne, käetoed olemas I Ruumikitsikus Piisavalt ruumi töötamiseks, I liigutusteks, püsti tõusmiseks ja liikumiseks Töökoha heakord ja puhtus Hea I
kiired muutused magnetväljas on põhjustanud tervisehäirete kahtlusi. Impulssvälja võimsust saab avaldada magnetvootihedusega ja selle muutumiskiiruse ehk induktsiooni abil. Tüüpiliselt on magnetilise induktsiooni tegevus kuvari (CRT) lähedal 20 200 m T/s. Mõõdetud tulemuste kahjulikkust tervisele on siiski raske ennustada, kuna see sõltub palju just sagedusest. Nii näiteks on mitmete teiste majapidamises kasutatavate elektriseadmete põhjustatud magnetiline induktsioon ligikaudu samas suurusjärgus, kuid sellest tekkiva magnetvälja sagedus on vaid mõned kilohertsid. Bioloogiliste kudede elektrilised omadused on aga küllaltki sõltuvad sagedusest, nii et eri sagedusega väljade võimsuse mõju võrdlemine on raske. Kuna magnetvälja tervisekahjulikku mõju ei tunta veel täiel määral, püütakse luua nii väikese välise magnetväljaga CRT-sid, kui tänapäeva tehnika üldse võimaldab. Selliseks piiriks on pakutud 50 m T/s.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töökeskkonna riskianalüüs Koostas: Joonas Hallikas Juhendas: Sigrid Kalle Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................... 3 Ohutegurid ............................................................................................................. 4 Riskide haldamine .....................................................
suurt koormust sundasendi tõttu. Klaviatuuriga samal tasapinnal on eraldi olemas küll hiir, kuid sellel puudub randmetoega matt, mis omakorda pole randmele eriti mugav. Arvuti, millega õpilane töötab, on talle tuttav ning ta oskab reguleerida vastavalt vajadusele nii ekraani eredust, kui ka muid pisisätteid, et kuvariga töötamine oleks silmi vähe kurnav. Samuti ei ole ekraanil olev pilt värelev, mis kurnaks silmi ja mille tõttu oleks raske tööle keskenduda. Ka tool ja selle seljatugi on kergesti reguleeritava kõrgusega, seega suuri kõrgusvahesid ei teki ning ka sellega kaasnevaid tervisehädasid. Talv on teatavasti pime aeg ning enamjaolt tuleb õppida ajal, kui väljas on pime, siis on toas valgustuseks nii laelamp kui ka laualamp. Laelamp valgustab küll häasti kogu toa, kuid kuna tuba on suur ning laelamp on vaid toa keskpaigas, siis toa eri nurkadesse nii palju valgust ei jõua kui seda on toa keskpaigas
...........................................................................8 1.7 Printeritega seotud ohud....................................................................................................9 Ergonoomia.................................................................................................................................9 2. Mis on ergonoomia?............................................................................................................9 3. Ergonoomiline arvutitöökeskkond....................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 1. 2 Sissejuhatus Personaalarvuti on saamas paljude inimeste ja paljude elukutsete lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks
...............................4 1.1 Arvutiklassi asend......................................................................................................................4 1.2 Pindala.......................................................................................................................................4 1.3 Siseviimistlus.............................................................................................................................4 1.4 Arvutiklassi valgustus................................................................................................................4 1.5 Tehnokommunikatsioonid ja sisekliima.....................................................................................4 1.6 Klassi korrashoid.......................................................................................................................5 3 Arvutiklassi sisustus.......................................................................................
mööblit. 9. Töö uudsus, tarkvara halb funktsionaalsus - uute programmide õppimine tekitab suurt pinget eriti vanemate töötajate seas. 10. Kõrged nõuded tööle - tähtajad, täpsus 11. Palga (hinde) sõltuvus töö tulemuslikkusest - ei võimalda teha piisavalt pause 12. Hirm töökoha kaotamise ees (halva hinde saamise ees) 9 2.3. HAIGUSTE JA KAHJUSTUSTE ENNISTAMINE TOOL · Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi · Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. · Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm · Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. · Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. LAUD · Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
ohutegurid ohutegurid Psühholoogilis Füsioloogilise ed ohutegurid d ohutegurid Tabel 2. Ohutegurite kirjeldus(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus) Ohutegurid Kirjeldus Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, õhuniiskus, valgustus, kukkumis- ja elektrilöögioht Keemilised ohutegurid Tolm, suits, gaasid, ohtlikud kemikaalid Bioloogilised ohutegurid Mikroorganismid(bakterid, viirused), Füsioloogilised või Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös, töö arvutiga, ergonoomilised töötool, töö laud, tööpinna piisavus, ruumi suurus ohutegurid Psühholoogilised Monotoonne ja töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja
Inimese privaatruumi vajadus enese ümber on erinev osa tahavad omaette töötada, teised eelistavad enda ümber aktiivset suhtlemist. Samuti ei tohiks töötajale keelata pilte seintel või kerget korratust laual, sest ilmselt teeb töötaja ka paremat tööd just selles keskkonnas, mille ta ise endale valinud on. Töötaja heaolu töökohal sõltub paljudest teguritest, kuid töötaja tervise ja hea tööjõudluse säilitamiseks peab kontor olema piisavalt valgustatud, õhutatud ning ergonoomiline, samal ajal ei tohiks alatähtsustada kontori üldist õhkkonda, konservatiivsust, asjalikkust ning visuaalset ühtlust. Töökohti luues tuleks eelkõige arvestada, et need oleksid ergonoomilised. Väsinud ja kutsehaiguste käes kaeblev töötaja ei suuda anda maksimaalset panust. Kvaliteetse töökohaga, mis on küll kallim, kuid säästab märkimisväärselt tervist, on võimalik töötajat ka motiveerida.
ventilatsioonisüsteemi, mida on võimalik ka töötajal vastavalt vajadusele reguleerida. Päeva valguse osakool on puudulik, pausi ajal on võimalik tagaruumis lükandust lükates näha aknast välja. Kasutatud on kohtvalgusteid, kuid kõikidel meigikappidel ja lõhnariiulitel on eraldi valgustid, mis muudavad poe väga eredaks, mõjudes silmadele kurnavalt. Puhkeruum: Töötajatel on võimalik puhata kaupluse tagaruumis, kus on klienditeenindajatele mõeldud üks reguleeritav seljatoega tool ja istumispukk, veekeetja, mikrolaineahi, kappriiul isiklike esemete hoiustamiseks, riidenagi ja prügikast. Eraldi kabinett juhatajal puudub. Tagaruumis asuvad ka juhataja 5 kontorilaud ja prügikast. Tualettruum asub töötajatele 0.korrusel. Teise ja kolmanda korruse töötajatele mõeldud tualettruumid asuvad kolmandal korrusel. 1.3. Töökoha kirjeldus
võimetele. KAS KUVARIGA TÖÖTAMINE MÕJUB NÄGEMISELE? Ulatuslikud uuringud ei ole tõestanud, et kuvar põhjustab haigusi või silmade püsivat kahjustust. Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Samuti, andes silmadele suurema nõudlikkusega ülesandeid võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist ei olnud märgata. Teie ise ja tööandja saate aidata probleeme vältida nii, et oleks tagatud kuvari hea paigutus ja seadistamine ning et töökoha valgustus oleks küllaldane. Kui tundub, et silmadega on probleeme, pöörduge silmaarsti poole. KAS KONTAKTLÄÄTSEDE VÕI BIFOKAALIDE KANDMINE ON PROBLEEMIKS? Soojus, mis eraldub kuvarist, võib muuta õhu tunduvalt kuivemaks ning mõningad kontaktläätsede kandjad tunnetavad ebamugavust silmades. Kui teil on esinenud selline probleem, kuid te ei soovi kontaktläätsi vahetada prillide vastu, peaksite proovima rohkem silmi pilgutada või
Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks kiirgused; kuva virvendus (flicker); sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealadel; udune pilt; ekraani ülemäärane eredus; värvide mittekokkujooks; sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile); sobimatud valgustingimused; tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel; kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil; tööruumi sobimatu sisekujundus. Arvuti mõju nägemiselundile käsitletakse kahes aspektis: nägemiselundi talituse ajutiste häiretega seotud kaebuste esitamise sagedus ja nende võimalikud põhjused; silmade patoloogiliste ja sageli pöördumatute muutuste tekkimise tõenäosus. Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada järgmistesse liikidesse:
kõrgus ja seljatoe asend õige kehaasendi. reguleeritavad, vajadusel peab Töölaud või -pind olema töötaja saama kasutada jalatuge küllaldaselt suur, et võimaldada Tooli ja töölaua või töötasandi kuvari, klaviatuuri ja paigutus peavad tagama töötajale osutusseadiste (hiir), ergonoomiliselt õige kehaasendi. dokumendihoidja ning kuvariga Töötooli konstruktsioon ja muud omadused peavad vastama töö ühenduses olevate välisseadmete laadile. Töötooli kõrgus peab sobivat paigutamist
annaabi.ee 
