Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvuti - ajaraiskaja või abivahend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
abivahend, arvutile, otsima, raamatupidaja, kirjanikud, arvutisse, piisab, arvutimängud, suhtlusportaalid, ohte, pettused, pikaaegneta elu kergemaks. Arvutil on väga palju plusse. See võimaldab meil teha tööd, nii kodus kui ka kontoris, mis on vägagi mugav. Käivitamiseks on vaja kõigest ühte nuppu ning juba hakkavad sinu kasutamisvõimalused tõusma. Sa saad teha esitlusi, arvutada, otsida internetist infot, kuna infohulk on internetis sama suur kui entsüklopeediates, kui mitte rohkem. Rohkem võib aga selle pärast olla, et uuemad uudised, faktid jms trükitakse kohe arvutisse. Pealegi on palju lihtsam jätta suur kogus informatsiooni arvutisse kui trükkida mõni entsüklopeedia. See aga ei tähenda, et tarkmikke ei trükita. Vajad kalkulaatorit kuid seda pole käepärast? Arvutis on see olemas, sa ei pea muretsema selle pärast, et ei leidnud enda arvutit. Sõbrad on kõikide inimeste jaoks ühed tähtsamad inimesed elus ning arvuti annab meile võimaluse suhelda nendega, samal ajal välismaal olles. Suhtlemisportaalid ning muud kommunikatsioonivahendid on
Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele ots
väsimusest, unetusest ja vastupidi, unisusest. Arvutimängudesõltuvus Arvutimängu sõltuvuse sümptoome on näha praegu umbes 15% noorukitest. Arvutimäng see on eriline, virtuaalne maailm, kus kergelt rahuldatakse teismelise põhilised vajadused. Siin võib tunda end kangelasena, kes suudab kõike, või peaaegu kõike, mida talle keelatakse reaalses maailmas. Siin võib iseseisvalt teha otsuseid ja ei ole vaja karta vastutust. Tihti lähevad kooliõpilased arvutimaailma otsima vabadust ja eneseusku. Selles on oht: teismeline realiseerib oma jõu ja võimed virtuaalses maailmas, aga isiksuse kasv reaalses maailmas jääb samas tagaplaanile. Põgenemine virtuaalmaailma deformeerib tõsiselt isiksust, noorel inimesel kaob reaalsusetunne. Näiteks vastuseks vanemate nõudmisele lühendada arvutimängu aega üks teismeline hüüdis: ,,Arvuti see on minu elu! Te tahate minult ära võtta elu?!"
1.4 Arvuti riistvara Riistvara all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-, väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud (vikipeedia(e) 2009). Arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest. 8 1.4.1 Sisendseadmed Sisendseadmes on arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed (Arvuti ja selle põhikomponendid 2009). Sisendseadmed on hiir, klaviatuur, skänner, mikrofon ja kõik muud seadmed millega saab arvutisse infot sisestada. 1.4.2 Töötlusseadmed Pärast andmete sisestamist arvutisse toimub nendega terve rida andmetöötlusprotsesse, enne kui neid uuesti saab väljastada. Andmete töötluseks sisaldab arvuti mitmesuguseid töötlusseadmeid, millest tähtsamad on keskseade ja välismälu (töötlusseadmed 2009). 1
Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks
ekstravagantsele elustiilile. Harva säästetakse või investeeritakse raha. 6) Paljud kurjategijad muutuvad ahneteks ning hakkavad aina tihendamate intervallidega suurmaid summasid pettuse teel võtma. 7) Aeg on näidanud, et mitmed kurjategijad muutuvad hooletuks või on oma tegevuses liiga kindlad misjärel hakkavad nad tegema vigu ning tabatakse. 8) Ajajooksul toime pandud nn „täiuslikud“ pettused võivad välja tulla alles hiljem. Näitkeks kui raamatupidaja on ettevõttelt rahasid kandnud ebaseaduslikult ning tekitanud ettevõttele olukorra, kus juhatus võttis vastu otsuse ettevõtte tegevus peatada. Kuid hiljem tegevust taasalustades kontrollides tuvastati eelneva raamatupidaja poolt tehtud pettus. 9) Kõige märkimisväärsem asjaolu töötajate poolt toimepandud pettuste puhul on ettevõtete sisekontrolli puudumine. 1.2 Ebaseadusliku finantsaruande koostamine
millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor, klaviatuur ja hiir
1.2 Interneti kasutusvõimalused Internetist on kerge vajalikku infot leida ehk teisisõnu: kui oma arvutis vajalikku teavet ei ole, siis internetis seda kindlasti leidub. Internetis on hulganisti infot kõikvõimalike eluvaldkondade kohta toiduretseptidest teaduslike töödeni. Lisaks vajaliku info otsimisele pakub Internet suurepärast ja odavat suhtlemisvõimalust suvalises maailma paigas olevate inimestega, kellel on ligipääs Internetti ühendatud arvutile. Samuti võib Internetti käsitleda kui head lõõgastumisvõimalust Internetis ilmuvad nn võrguväljaandena pea kõik suuremad ajalehed ja ajakirjad, seal on suurel hulgal kõiksugu mänge ja muud meelelahutust. Üks kasutatavamaid Interneti funktsioone on e-post. Kirjavahetus e-posti teel on kiire, mugav ja äärmiselt laiade kasutusvõimalustega kommunikatsioonikanal, millest on tänapäeva ärikeskkonnas kujunenud asendamatu töövahend.
Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. See oli kõvasti rohkem kui inimene suudaks teha kuid ka palju aeglasem kui tänapäeva arvutid. Järgmise paari aasta jooksul ehitati veel mõned Esimese Generatsiooni Arvutid. Kõik need varasemad arvutid kasutasid elektronlampe et teostada arvutusi. Aastal 1945 John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. See programm oleks võimaldanud arvutil muuta operatsioone sõltuvalt eelmistest operatsioonidest. Näiteks: arvuti võib programmeerida nii, et iga kord kui arvutatud arv on kümnest väiksem liidab programm sellel juurde 5. See näide tõstis kõvasti arvutite painduvust. Aasta 1947 ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud
teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid.
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele
Meie poolt on loodud Skype, kuid rahvusvahelist tunnustust oleme saanud aga eelkõige oma erinevate e-projektidega. Näiteks ei pea me toast väljuma, et minna valima ja sellist võimalust pole mujal maailmas. Paraku muudab selline mugav elu inimesed ettevaatamatuks ning unustatakse ära ohud, mida virtuaalmaailm endas peidab. Üheks põhjuseks on ka teadmatus. Pidevalt reklaamitakse erinevaid e-teenuseid ja internetti, aga neis peituvatest ohtudest räägitakse avalikult vähe. Neid ohte on väga palju ja neid kõiki peaks iga kasutaja tegelikult teadma. Meie referaat käsitlebki andmeturvet ning viirusetõrjet, et meile vajalik ning konfidentsiaalne info ei satuks valede inimeste kätte ning samuti et meie arvuti ei satuks viiruste ohvriks. ANDMETURVE JA RÜNDETARKVARA Andmeturve Infotehnoloogia arenedes läheb järjest rohkem hinda info ning seetõttu on tänapäeval üsna suureks ja aina tõsisemaks probleemiks saanud info ehk andmeturve. Infoturve
Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks.Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse ja skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. On olemas ka käsiskannerid, mida kasutaja veab mööda skaneeritavat kujutist. Need skannerid on väiksemad, odavamad ja edastatav kujutis on madalama kvaliteediga. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmetel on ühesugune tööpõhimõte: nad loevad infot
soovitada nii kodu- kui ka kontoriarvutisse. DDR-SDRAM hakkab seda rohkem levima, mida rohkem tekib arvutite tugikiibistike, mis toetavad seda tüüpi mälu. RDRAM leiab kasutust eksklusiivsetes, eriti kõrget mälu jõudlust nõudvates süsteemides. Kui palju arvutis muutmälu peab olema sõltub kasutajast ja rakendustest, mida igapäevatöös kasutatakse. Minimaalne soovitatav mälumaht tänapäeva arvutile on 128MB. Kui suurendada arvuti muutmälu 256MB-ni siis keskmine kontorikasutaja võidab arvuti jõudluses umbes 10%, disainer 30% ja arvutimängur vaid paar protsenti. 3. Personaalarvuti põhimälu jaotus. Näidata ja kirjeldada Win98-es või Win2000-es. Arvutimälu mõõtühik on bait (byte), mis omakorda koosneb kaheksast elementaarühikust- bitist. Bait on niipalju mälu, et selles saab säilitada ühe sümboli 256 võimalikust. Baidid on järjest nummerdatud,
sekkumist selleks, et lapse aju saaks areneda normaalselt ja kujuneksid välja õiged sotsiaalsed, emotsionaalsed ja tunnetuslikud oskused. · kindlameelselt ja hoolikalt valida välja TV-programmid, mida üldse vaadata - jälgida programmi koos laste ja noorukitega ja arutada nende sisu · õpetada kriitiliselt vaatama · limiteerida ja kindlalt määratleda aeg, mida kulutatakse meediale, eriti TV le, videomängudele ja arvutile. · olla ise eeskujuks, vaadata ainult valikuliselt saateid ja mitte lubada lastel piiramatult ise valikuid teha Alternatiivne tegevus ausse Tuleks luua "elektroonilisest meediast vaba" keskkond laste ruumides. Vältida TV, videomängude ja arvutite muutumist elektrooniliseks lapsehoidjaks. Teadlased on jaganud osavõtjatele ka infoallikaid, kust lastearstid saaksid mõtlemisainet meedia kohta ja selle toimest patsientidele. Üks selline on AAP veebilehekülg (http://www.aap
kombineerida ning nii muuta arvuti funktsionaalsust või jõudlusparameetreid. Näiteks kontoriarvuti jaoks ei ole reeglina vaja võimsa protsessoriga, eriti suure muutmäluga ja graafikatööks mõeldud spetsiaalsete omadustega arvutit. Samas on loetletud omadused hädavajalikud graafikadisaineri arvutil. Ainult riistvarakomponentidest ei piisa, et panna arvuti teostama mingit ülesannet. Riistvarakomponendid paneb koos funktsioneerima programm ehk käskude jada, mis ütleb arvutile kuidas mingit ülesannet täita. Programm, mille käske arvuti protsessor mõistab, on arvutikeeles ühtede ja nullide jada ja selle abil toimub ka suhtlus erinevate arvutikomponentide vahel. Iga üksik element selles nullide või ühtede ahelas on väikseim infoühik ehk bitt. Bittide jada moodustab binaarkoodi ehk kahendkoodi, mis on kogu arvutiteooria aluseks ja mille unepealt tundmine on igale IT spetsialistile oluline kirjaoskus. Konkreetsete sõnumite moodustamiseks on kahendkoodis
Samuti kasutavad väga paljud seda ka meelelahutuseks. Infotehnoloogia alla loetakse ka televisiooni, mobiiltelefone jms. Kuid eelkõige kerkib esile ikkagi internet. Noorte huvi infotehnoloogia erialade vastu on üha kasvamas. Paljud lähevad just seda valdkonda õppima. Kuid hoolimata suurest huvist on selles infotehnoloogiavaldkonnas ikkagi spetsialistidest suur tööpuudus. Töö eesmärk on välja selgitada kõikvõimalikud interneti ohud, probleemid ning kuidas ennetada ohte ja neid vältida, lisaks kui turvaline on internet lastele ning täiskasvanutele. Järgnevates peatükkides räägime Interneti ohtudest lastele, küberkiusamisest, turvalisusest ning kuidas turvaliselt internetis käituda. 4 Internet täna maailmas INTERNET TÄNA MAAILMAS
1. SISSEJUHATUS Mina valisin bioloogia referaadi teemaks silmad, kuna arvan, et iga inimene peaks teadma neist rohkem. Tänapäeval on palju mõjutegureid silmadele, eelkõige halvemaid. Arvan, et keegi ei taha kehva silmanägemist ning seetõttu peaksid kõik teadma, kuidas mõjutavad igapäevaelu tegurid silmi. Teiseks põhjuseks, miks valisin selle teema, on see, et olen lapsepõlves kannatanud silmalihaste lõtvuse all ehk kõõrdsilmsus, mis omakorda tähendas, et kandsin prille ja käisin koguni kaks korda silmaoperatsioonil. Silmad on tähtsad inimese nägemiselundid, millest tuleb teada rohkem. 3 2. HALVA NÄGEMISE PÕHJUSED Kuna enamus nägemishäiretest ei ole pärilikud, võivad olla veel teisi peamisi põhjuseid. On räägitud nägemisarengu häiretest, mis enamjaolt avalduvad häiritud silmade liigutamises, konvergentsiraskustes, laisa- või kõõrsilmsusena. Need hälbed on sagedased. On üldtuntud, et enamikul inimestes
Corporation. Ärivaraks on väga sageli tasuta tarkvara, mille erinevate teenuste kasutamiste eest nõutakse raha. Kommertsvara peamiseks levimismeetodiks on selle turustamine infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja kaupluste kaudu. Kommertsvara näited: 1) Microsoft Office 97 2010 kontoritöö tarkvara paketid 2) Microsoft Windows XP distributsioonid - operatsioonisüsteemid 3) AutoCAD distributsioonid joonestusprogrammid 4) arvutimängud Levinuimad kommertsvara põhimõtted: · Programm on kaitstud autoriõigustega · Programmis ei tohi teha muudatusi · Programmist ei tohi luua sellest arhiivikoopiaid ilma mõjuvate põhjusteta · Programmi ei tohi ilma nõuolekuta dekompileerida · Programmi ei tohi ilma nõuolekuta kasutada uue programmi loomiseks 1.5 Avalik tarkvara- Avalik tarkvara (public domain software) on tarkvara, mis on üldkasutatav ning millel puudub
Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface) LPT - (Line Printing Terminal) Algselt nimetati nõnda IBM'i arvutite paralleelporti, mis oli mõeldud ASCII reaprinterite juhtimiseks
kujutab tarkvara endast arvuti käitatavaid käske. Tarkvara on näiteks e-posti programm Outlook Express. Menüüs Start on loetelu programmidest, mille hulgast saate valida. Teatud programmid on alati klõpsamiseks nähtaval. Teised vahetuvad arvuti kasutamise käigus ja kuvatakse programmid, mida kasutate kõige sagedamini. Ikoonid Väikesi pilte, mida näete töölaual, nimetatakse ikoonideks. Iga ikooni võite käsitleda pääsuna teie arvutisse salvestatud failide ja programmide juurde. 2 Ikoonid võimaldavad teil avada programme, faile, kaustu, kettadraive, veebilehti ja printereid. Kuna ikoonid ise on ainult otseteed failide või seadmete juurde, ei mõjuta nende lisamine või kustutamine tegelikke programme või faile. Kui käivitate Windowsi esimest korda, näete ainult üht ikooni. See on Prügikast. Sinna saate paigutada failid, mida soovite arvutist kustutada.
vastava protokolli tunnusnumber). Ainus keeruline probleem tekib sellega, et igal selles võrgus oleval arvutil on vaja teada, millisele IP aadressile milline madaltaseme võrgu aadress vastab. Variant oleks see igale võrgus asuvale masinale käsitsi selgeks teha, kuid see muudab võrgus muutatuste tegemise tülikaks. Appi tuleb ARP (mis ei ole sugugi limiteeritud ainult IP-le). See on äärmiselt lihtne protokoll, mis koosneb päringust ja vastusest - kui arvuti A tahab arvutile B saata IP paketti, siis saadab ta võrku levipaketi ARP protokolli päringuga, kus ta soovib teada kelle IP aadress on B. Arvuti B saadab see peale vastuse, kus teatab oma riistvaralise aadressi. A kannab nüüd saadud info oma tabelisse, et seda järgmise paketi saatmisel taas küsima ei peaks. Kui nüüd B tahab A-le IP paketti saata, siis õppis ta A riistvaralise aadressi ära juba A poolt saadetud päringust. Taolised õpitud teisendused ei püsi neis tabelites muidugi lõputult kaua.
vaid need ka häirivad neid. Eestis on 19% (6-14-aastastest) tundnud end võõra käitumisest online-keskkonnas häirituna. Inimene logib end Internetti heade kavatsustega, aga kui seal keegi on pahameelne ja tema ei mõtle teiste inimeste peale, siis paratamatu juhtub selline ebameeldiv kogemus. EU Kids Online järeldab, et nõuanded ja juhised teismelistele online-keskkonnas käitumiseks on jätkuvalt hädavajalikud. Suhtlusportaalid võiksid teha enamat, nõustamaks teismelisi nende privaatsuse küsimustes ning veendumaks, et lapsed saavad aru isikliku teabe avaldamise võimalikest tagajärgedest. Isegi kui nad on juba seda ka eelnevalt infot saanud, peab seda kordama, sest igas vanuses võetakse erinevalt infot vastu. Eriti hea kui lapsed kuulavad erinevatest juhtumitest. Andmeturve Võib väita, et võõrasse arvutisse ilma volitusteta sisenemine on igal juhul vale ning nii
sisendiväärtused. Latch triger koosneb VÕI-EI- elementidest (NOR). Kui triger on ühes oma stabiilsetest olekutest, nii et Q(katusega)=1 ja Q=0, mis vastab trigeri 0-olekule. Sisendites signaal puudub, s.o. S=R=0. Et Q=0, hoiab vastav inverteeritud signaal alumise VÕI-elemendi sisendi kaudu viimase väljundis Q(katusega) pidevalt signaali. Ülemise VÕI-elemendi sisendid on aga mõlemad väärtusega 0, mistõttu ka väljundis puudub signaal. Trigeri viimiseks vastupidisesse olekusse piisab lühiajalisest signaalist sisendisse S (S=1). Selle mõjul tekib VÕI-elemendi väljundis signaal (Q=1), mis inverteerituna satub alumise VÕI-elemendi sisendisse. Nüüd on selle VÕI- elemendi mõlemad sisendid väärtusega 0 ning signaal väljundis Q(katusega) kaob (=0). Signaal Q(katusega) = 0 antakse inverteeritult ülemise VÕI-elemendi sisendisse, mis jääb hoidma selle elemendi väljundil signaali Q=1 ka signaali S kadumisel. Latch triger võib koosneda ka JA-EI-elementidest (NAND)
arvuti taga istunud. Interneti liigtarvitajad on enamasi just noored. Paljud neist kasutavadki oma vaba aega ainult arvuti taga olemiseks. Enamasti seal suheldakse teistega erinevates jututubades ja messengerides, ollakse populaarsetes tutvumisportaalides (näiteks rate.ee) või surfatakse niisama ringi. Ning see, kui inimene oma elu ainult internetis elab, ei ole ka hea. Minu arust peaks ka lapsevanemad oma laste internetikasutamist jälgima ja piirama ning otsima neile ka muid tegevusi. Aga on ju lihtsam mõelda, et las ta parem on arvuti taga, kui hulgub kusagil väljas. Ning kaua helendava ekraani taga olemine on ka tervisele kahjulik. Lisaks sellele, et see rikub silmi ning päevad läbi arvuti taga olles muutud kehaliselt nõrgaks, kahjustab see veel inimeste iseseisvat mõtlemist. Inimene muutub mugavaks, tarbides koguaeg internetist valmis asju ning ei mõtle enam ise.
3) Laserprinter: mustvalgetest printeritest on hinna ja kvaliteedi suhte poolest sobivaim laserprinter, ei tee printimisel lärmi. Kasutab kujutise tekitamiseks spetsiaalset tahma (sarnaselt koopiamasinatele). (Printer, 2010) Klaviatuur (vt joonis 4) – võimaldab arvutisse andmeid ja korraldusi sisestada. Saab sisestada tähti, numbreid, kirjavahemärke, erimärke (näiteks @ märk elektronposti aadressis) ning veel on klahvid, mille tähendus sõltub programmist (funktsionaalklahvid). (Klaviatuur, 2010) Joonis 4. Klaviatuuri põhilised klahvid 2.2.1 Klaviatuuri klahvid Klaviatuuri klahvistik jaguneb mitmeks tähtsaks osaks
Serverarvuti on arvuti või hulk arvuteid, mis ühendab teised arvutid või elektroonikaseadmed omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse. Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid. KASUTUSALA Serverid tagavad põhilised võrguteenused, kas kasutajatele mingi suure organisatsiooni võrgus või erakasutajatele üle Interneti. Terminit "server" kasutatakse küllalt palju infotehnoloogias. Hoolimata paljudest serveritele suunatud toodetest (nagu serveritele mõeldud riistvara, tarkvara
ei toodetud, kuigi need juba eksisteerisid, seega arvuti koosnes trükiplaatidest mille peal olid näiteks transistorid, kondekad ja takistid(eraldi), it is famous for being the computer most important in the creation of hacker culture at MIT, BBN and elsewhere SYSTEM 360 – 1964. a System/360 on mainframe(ehk suurarvuti - ulatuslike võimaluste ja ressurssidega arvuti, mis tavaliselt asub arvutuskeskuses.), kuni selle ajani arvutid omavahel ei suhelnud, ei saanud ühele arvutile panna nt teise arvuti kettaid, loodud IBM-i poolt, kokkusobivate arvuti täiendusseadmete ’’perekond“, siiamaani alles (nišitoode) MOORE’I SEADUS – 1965. a tegelikult on Moore’i seadus tähelepanek/prognoos, ühe integraalskeemi peal olevate komponentide(transistoride, takistite) arv kasvab umbes 2 korda pooleteise aasta jooksul INTEL – 1968. a Robert Noyce ja Gordon Moore lahkusid Fairchildist ja asutasid Intel
võimalusi kasutada. 4 Võrgukaart Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: · arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, · andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, · andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, · andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaartide liigid: Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki: · 8-bitised, · 16-bitised · 32-bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab
kui edastuskiirus on 10bit/s, siis 0,1 sekundit. Selle aja jooksul peab ka vastuvõtja suutma selle biti ära lugeda. Vastuvõtja peaks töötada samas taktis nagu saatja ehk ta loeb sama kiirusega. Kui vastuvõtja loeb kiiremini, siis võib juhtuda, et loetakse mõnda bitti kaks korda või jäetakse hoopis mõni bit lugemata. Kui ühes otsas on 10Mbit/s saatja, siis teises otsas peaks ka olema 10Mb/s vastuvõtja. 5)Andmevahetuse haldamine Kui hakata teise arvutisse mingit faili saatma, siis teine arvuti peab olema valmis ja seal peab olema vastav tarkvara, mis suudab seda faili vastu võtta ja siis on võimalik ka andmevahetus. 6)Vigade avastamine ja parandamine Peame kindlaks tegema, kas need andmed, mis vastu võeti on õiged või ei ole. Sellest tulenevalt peame suutma vigu avastada ja parandada. 7)Voo kontroll Kui saata teise arvutisse andmeid, siis teine arvuti peab olema suuteline neid sama kiirusega vastu võtma. Siin räägitakse rohkem
Standardne kõigis arvutites alates AGP Graafikakaardid 528 Pentium II; kasutatakse koos PCI-ga 14 3.1. Pordid ja pistikud Pordid. Arvuti tagaküljel paiknevaid pesi nimetatakse portideks e. liidesteks, sest nende kaudu toimub informatsiooni sisenemine arvutisse ja väljasaatmine arvutist. Juba esimeses PC arvutis aastal 1981 võeti kasutusele jada- ja paralleelpordid, mis tegid küll läbi teatud muudatused, nagu näiteks Plug-and-Play kasutuselevõtt 1995 aastal, kuid on oma põhiolemuselt jäänud samaks. paralleelpordid (parallel port) ehk rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal)
Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOSis kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb võimes kuvaelemente iseseisvalt joonistada või ümber paigutada protsessor ei pea näiteks akna joonistamiseks enam iga pikslit ise arvutama, vaid võib piirduda sobiva akna 'tellimisega' kuvaadapterilt ning ise tähtsamate ülesannete kallal tööd jätkata. Kiirendi saab pikslite arvutamisega palju paremini hakkama, sest just selleks ta konstrueeritud ongi.
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „PRINTERID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1.Mis on printer?..................................................................................................... 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)..........................................................................6 2.2 Löögita printerid........................................................................................... 6 2.2.1 Termoprinterid........
annaabi.ee 
