Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvuti – abiline või ajaraiskaja? (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid seda pole käepärast?

Arvuti – abiline või ajaraiskaja?
Me kõik teame, mis on arvuti, kuna see on peaegu kõigis kodudes praeguseks juba olemas. Arvuti on väga detailselt koostatud masin, mis on seitsmekümnendate paiku leiutatud ning kuni tänaseni üritavad erinevad teadlased üle maailma täiendada seda tehnoloogiaavastust, lisades sellele üha võimsamaid ning keerukamaid lisafunktsioone, mis nende arvates igal inimesel, kes vähegi kasutab arvutit, võiks teha ta elu kergemaks.
Arvutil on väga palju plusse. See võimaldab meil teha tööd, nii kodus kui ka kontoris, mis on vägagi mugav. Käivitamiseks on vaja kõigest ühte nuppu ning juba hakkavad sinu kasutamisvõimalused tõusma. Sa saad teha esitlusi, arvutada, otsida internetist infot, kuna infohulk on internetis sama suur kui entsüklopeediates, kui mitte rohkem. Rohkem võib aga selle pärast olla, et uuemad uudised, faktid jms trükitakse kohe arvutisse . Pealegi on palju lihtsam jätta suur kogus informatsiooni arvutisse kui trükkida mõni entsüklopeedia. See aga ei tähenda, et tarkmikke ei trükita. Vajad kalkulaatorit kuid seda pole käepärast? Arvutis on see olemas, sa ei pea muretsema selle pärast, et ei leidnud enda arvutit. Sõbrad on kõikide inimeste jaoks ühed tähtsamad inimesed elus ning arvuti annab meile võimaluse suhelda nendega, samal ajal välismaal olles. Suhtlemisportaalid ning muud kommunikatsioonivahendid on viimasel ajal väga populaarseks internetis muutunud. Paljud inimesed, kellel on probleeme suhtlemisega, saavad nüüd rääkida inimestega üle maailma läbi interneti.
Muidugi on arvutil nagu iga asjal ka omad miinusküljed. Me kõik oleme surfanud inernetis. Iga kord kui me läheme arvutisse ja leiame midagi põnevat, oleme me väga süvenenud ning taipame alles mõne aja pärast, et möödunud on juba kolm tundi. Vahel võib tunduda, et alles sa istusid arvuti taha ja juba sa vaatad ning on pool päeva läinud.
Arvuti raiskab tohutult aega. Võtame veel üheks näiteks arvutimängud, mis on mõeldud enamasti laste meelelahutuseks. Laps võib mängida kas või terve päeva, sest, et ta on ekstaasis ning see on nagu sõltuvus, selline tunne, nagu ei tahaks ning isegi ei saaks lõpetada seda arvutimängu mängimast. Rääkimata sellest, et arvutis istumine ning pikaajaline mängimine kahjustab nägemist on lisaks veel ka osad arvutimängud väga vägivaldsed, näiteks võime võtta tulistamise. Arvutil võib küll häid külgi olla, kuid ka miinuspooled on üsna tõsised.
Arvuti on meile kõigile vajalik ning abistaja on ta meile seni, kuni me ei veeda pikki päevi tutvumisportaalidel suheldes, unustades täiesti reaalse eluviisi või lõpmata kestvat arvutimängu mängides.
Arvuti – abiline või ajaraiskaja #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 229 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karina kangur Õppematerjali autor
See pole küll väga pikk, kui sinna saab veel enda mõtteid lisada. Põhi on vähemalt olemas. Ise muutsin seda natukene koolis ja sain 5 (9.klass)

Sarnased õppematerjalid

Arvuti- ja Informatsioonieetika
10
doc

Arvuti- ja Informatsioonieetika

Mõni arvab, et arvuteid on vaja ja ilma nendeta ei saa ja teised arvavad, et see on asi, ilma milleta saaks ka suurepäraselt hakkama. Arvuti- ja informatsioonieetika kui teadusharu tekkis seoses arvutitehnika arenguga. Minule on see teema eriti lähedane ja huvitav, kuna ise tegelen arvutitega alates 1991. aastast. Terminit ,,arvutieetika" hakati kasutama 1970. aastatel. See tähistab rakenduseetika ala, mis tegeleb arvutite kasutuselevõtu tõttu esile kerkinud, muutunud või süvenenud eetiliste küsimustega. Eestis tavainimene sai endale osta esimesi laua arvuteid umbes 1993. aastal. Eestis püsiühenduse tulekuga turule aastal 1995. on kerkinud ka muud probleemid. Inimesed hakkasid läbi interneti ühenduse oma andmed avaldama ja suhtlema teise arvutite kasutajatega. Küberruumis on inimsuhtluse vormid muutunud, näiteks kiirenevad interneti tingimustes suhtlemisvõimalused ja kasvab anonüümsus. Inimesed saavad suhelda teiste

Filosoofia
Kuvariga töötamise ohud
33
doc

Kuvariga töötamise ohud

KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna ..

Arvutiõpetus
Arvuti kasutamine õpilaste seas
30
odt

Arvuti kasutamine õpilaste seas

Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti...........................................................................................................................6 1.2.2 lauaarvuti...................................................

Informaatika
Internet täna maailmas
21
doc

Internet täna maailmas

Sageli arvatakse, et interneti jututoad on loonud uue inimestevahelise suhtlemise viisi. Internetisõpra saad pidada oma parimaks ,,sõbraks", sest ta on lõbus, huvitav, erineb kõigist teistes, talle saab endast kõike rääkida, ta mõistab sind ja sina teda. Kuidas suhelda virtuaalselt nii, et see oleks ka ohutu? 1.1. Turvalisus Internet ei saa olla turvaline ega ebaturvaline, vaid käitumine selles on kas rohkem või vähem turvaline," möönab koolitaja Kalev Pihl. ,,Täiskasvanud õpivad asju teisiti kui lapsed ning meie mõtlemine on täiesti erinev. Seetõttu ei saa me ka lapsele üheselt öelda, kuidas peab netis käituma või millised leheküljed on kasulikud. Tähtis on vaid Pihli sõnul meeles pidada, et internet on suhtluskeskkond. ,,Laps kohtub seal väga erinevate tegelastega, suhtleb nendega ning arvab, et tunneb neid. Loomulikult on täiskasvanud

Ainetöö
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

information) ka teave ­ on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm

Infotehnoloogia
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

......................................................................................................................... 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,

Käitumine ja etikett
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget (sisemine ja välimine). 3Dnow! AMD poolt välja töötatud analoog MMX-le. Ka see lisa sisaldab uusi käske (algselt 24, tavakasutajale 21), mis kiirendavad eelkõige graafikat. Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda)

Arvutiõpetus
Operatsioonisüssteemide Referaat
22
doc

Operatsioonisüssteemide Referaat

Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste.

Informaatika




Kommentaarid (7)

mukk1551 profiilipilt
mukk1551: Ei ole hea kirjand, kasutatud on väga palju sina vorme.
07:24 17-05-2012
kitoke profiilipilt
kitoke: Tänud, sain abi ikka :)
11:46 14-10-2012
rateroosakiisu profiilipilt
rateroosakiisu: Väga palju kasu oli :)
19:46 31-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun