Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvsõnade käänamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arvsõna, käänamine, põhiarvsõnad, 1000000, järgarvsõnadARVSÕNADE ÕIGEKIRI 6.KLASSILE ARVSÕNAD JAGUNEVAD 1. PÕHIARVSÕNAD 2. JÄRGARVSÕNAD 3. MURDARVSÕNAD PÕHIARVSÕNA · PÕHIARVSÕNA väljendab hulka ja vastab küsimustele mitu? ja kui palju? · Näiteks · 8 kaheksa · 500 viissada · 9342 üheksa tuhat kolmsada nelikümmend kaks JÄRGARVSÕNA · JÄRGARVSÕNA näitab elementide järjekorda mingis hulgas ja vastab küsimusele mitmes? · NÄITEKS 5. viies 17. seitsmeteistkümnes 390. kolmesaja üheksakümnes MURDARVSÕNA · MURDARVSÕNAKS nimetame hulga võrdseid osasid ja sõnad vastavad küsimusele mitmendik? · NÄITEKS pool ehk üks kahendik veerand ehk üks neljandik PEA MEELES ! · Arvude kirjutamisel sõnadega kirjutame KOKKU eelneva arvosaga teis(kümned), kümned ja sajad. · NÄITEKS 16 kuusteist 16. kuueteistkümnes 42 �
SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19
On nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata. Käänduvad omadussõnad jagunevad tüüpkondadesse nagu nimisõnadki. On omadussõnu, millel morfoloogilised vormid puuduvad. Need sõnad, väljendavad küll omadust ja esinevad lauses täiendina, aga ei ühildu oma põhisõnaga. Neil puuduvad ka võrdlusvormid, ehkki nende tähendus ei pruugi võrdlust välistada. Niisuguseid muutumatuid omadussõnu nimetatakse vaegomadussõnadeks. 7. Arvsõnad ehk numeraalid Arvsõnade liigid: 1. Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. 2. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks. Põhiarvsõnad seevastu käituvad lauses omapäraselt ning sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks. Põhiarvsõnade süntaktiline omapära seisneb selles, et kui põhiarvsõna sisaldav fraas on
Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid teie olete Sie sind nemad on 2 Omastavad asesõnad Mein minu oma Dein sinu oma Sein/ihr/ihr tema(ms,ks,ns) oma Unser meie oma Euer teie oma Ihr nende oma Nimisõna käänamine Kääne Maskulin(meessugu Neutral(kesksugu Feminin(naissugu Plural(mitmius) ) ) ) Nominativ- Der Mann Die Frau Das Kind Die Bücher wer?was? (mees) (naine) (laps) Nimetav-kes? mis? Genitiv Des Mannes Der Frau Des Kindes Der Bücher Wessen?
asjaajamine, väärt mõtted, auväärt iga; 4) sõnakujud, mis seostuvad muutuvate nimi- või omadussõnadega, kuid millel teatud tekstiümbruses käändelised muuted puuduvad, nad ei ühildu, nt sula lumest, mäda õunal, täis kõhust. 5) osa adjektiividena käituvaid sõnavorme ühildub oma põhisõnaga üksnes kindlatel süntaktilistel tingimustel, nt vrd ees- ja järeltäiendilist kasutust loetud raamatutest vs raamatutest, loetutest möödunud aastal. 8. Arvsõne e numeraal - Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil kas sõna või numbriga. Arvsõnad jagunevad: 1) põhiarvsõnad e kardinaalid, nt kolm, tuhat. Vastavad küsimusele mitu? ja esinevad tavaliselt nimisõna ees, nt kaks koera, harvem ka järel, nt aastat viis tagasi, minutit kümme varem. Arvsõnad võivad esineda ka koos asesõnaga, nt need kolm läksid edasi. Võimalik on
ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14 Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14
*"Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse." *Kohanimed Kirjutatakse Läbiva Suurtähega, v.a. nimetus.(nt.Pirita klooster, Suure Vankri tähtkuju) Erandid:tõusva päikese maa, tuhande järve maa, suur lomp, Emajõe Ateena,Neevalinn, Metsik Lääs,Must Mander,Vana Maailm,Igavene Linn,Roheline Mander, tsaari Venemaa, kodusõja Ameerika, muinas-Eesti,Napoleoni Prantsusmaa, unistuste Pariis Asutuste nimetused: 2.Võõrnimede käänamine Tuleb lähtuda nime hääldusest,mitte kirjapildist.(nt.Chopin(sopään):Chopini(sopääni)) *Kui võõrnime lõpus on nn.tumm vokaal(täish.mida ei hääldata)lisatakse om.käände tüvevokaal ning sellele lisanduvad käändelõpud ülakoma abil.(nt.Cambridge´i ülikool) *Kui nime lõpus on tumm konsonant,siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. (nt.Godot´ ootamine, luges "Isa Goriot´d", A.Dumas´le) 3.Nimetuletiste moodustamine Nimetuletis kirjut
pikakarvaline, suurejooneline, tugevatoimeline, väikesearvuline. NB! Ne-või line liiteline omadusõna kirjutatakse käändsõnast lahku, kui selle eest on mingi täpsustav sõna. Majakõrgune suure maja kõrgune Sajandipikkune mitme sajandi pikkune Õpilastevaheline nooremate õpilaste vaheline Sõjaaegne eelmise sõja aegne Meetrilaiune üheksa meetri laiune Nb! Ühe sõnaga kirjutatud arvsõna kirjutatakse ne- või line-liitelise omadussõnaga kokku, kuid mitme sõnaga kirjutatud arvsõna kirjutatakse lahku. Kokku Lahku Tuhat+meetrine=tuhandemeetrine kaks tuhat+meetrine= kahe tuhande meetrine Kakskümmend+aastane=kahekümneaastane kakskümmend viis+aastane=kahekümne viie aastane Kolmsada+kilone=kolmesajakilone sada kolm+kilone= saja kolme kilone NB
50th fiftieth 57th tifty-seventh 60th sixtieth 68th sixty-eighth 70th seventieth 72th seventy-second 80th eightieth 84th eighty-tourth 90th ninetieth 100th hundredth 134th hundred and thirty-fourth 1,000th thousandth Järgarvsõnade õigekirjutus Järgarvsõnades 20.-90. muutub y liite -eth ees i-ks fifty - fiftieth sixty - sixtieth Põhi- ja järgarvsõnade tarvitamise erinevusi inglise ja eesti keeles Inglise keeles järgneb kõikidele põhiarvsõnadele (peale arvsõna one) nimisõna mitmuses. two weeks kaks nädalat a hundred days sada päeva five books viis raamatut Aastaarvudes tarvitatakse ainult põhiarvsõnu. in 1966 in nineteen hundred and sixty-six või in nineteen sixty-six in 1905 in nineteen hundred and five Kuupäevi loetakse järgmiselt: May 9, 1945 - the ninth of May, nineteen hundred and forty-five või May (the) ninth, nineteen forty-five. Nimisõna mitmus Tavaliselt on nimisõna mitmuse lõpp -s
(põhiarvsõnad) 1 11 21 101 2 12 200 3 13 30 300 4 14 40 400 5 15 50 500 6 16 60 600 7 17 70 700 8 18 80 800 9 19 90 900 10 20 100 1000 , , 5-20, 30, 70, 100 (järgarvsõnad) 1. 11. ! 21. 101. 2. 12. 200. 3. 13. 30. 300. 4. 14. 40. 400. 5. 15. 50. 500. 6. 16. 60. 600. 7. 17. 70. 700. 8. 18. 80. 800. 9. 19. 90. 900. 10. 20. 100. 1000. 2000. 3000
Eelneva arvsõnaga KOKKU kirjutatakse sõnad · teist(kümmend): kolmteist, seitseteistkümmend, · kümmend : viiskümmend, kaheksakümmend, mitukümmend · sada: kakssada, üheksasada, poolsada, mõnisada Eelnevast arvsõnast LAHKU kirjutatakse · ühelised: kakskümmend kaks · tuhanded: mõnituhat, kolm tuhat, kolmteist tuhat · miljonid: kaheksa miljonit · miljardid: viisteist miljardit Ühesõnaline arvsõna ne-/ line- liitelise omadussõnaga KOKKU · kaheksatunnine · viietonnine · kolmeteistkümnekraadine · kaheksateistkümneaastane · · Mitmesõnaline arvsõna järgnevast ne-/ line- liitelisest LAHKU · kolmesaja tuhande meheline · saja neljane · neljasaja viiekümne tuhandene · kuue ja poole miljoniline ·
stockholmlane, zürichlane, kiellane, · thatcherist, kuperjanovlane. ARVSÕNA ARVUDE KÄÄNAMINE Vale Õige ·2011-ndal aastal 2011. aastal · 64-le õpilasele 64 õpilasele ·30st kandideerijast 30 kandideerijast ·90-ndatel aastatel 90. aastatel Numbriga kirjutatud arvule ei lisata üldjuhul käändelõppu ega muid tunnuseid. Arvu käändelõpule viitab arvu järel asetsev põhisõna. Arvsõna lõpus näidatakse käändelõppu ainult siis, kui ... ... põhisõna ja arvsõna asetsevad lauses üksteisest kaugel ·Humanitaarabi viidi 12sse tormis ja üleujutuses kannatada saanud majapidamisse. ... lauses on arvsõna, aga põhisõna puudub. ·Abi viidi 24 majapidamisest 12-le. ·Ansip tuli Tartu maratonil 24ndaks. · Kui võimalik, tuleks otse arvule lisatavatest käändelõppudest LOOBUDA. 37-ndana finisisse jõudes leidis ta eest ootava sõbra. Parem:
EESTI KEEL Sõnaliigid MUUTUMISVIISI TÄHENDUSE NÄIDE JÄRGI JÄRGI Käändsõnad 1) nimisõnad Koer , tuul , pilt 14 käänet 2) omadussõnad Puhas , sinine , ilus ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima , pööret leppima Muutumatud sõnad ei 1) määrsõnad Kaua , hiljuti , kahekesi
EESTI KEELE KT TULETISED: *nimisõnaliited: · väljendavad tegevust: väljendavad isikut või asja: -mine, lugemine -ja, lugeja -nu, eksinu -us, võistlus -lane, eestlane -tu, kirjutatu -u, arutelu -nna, tallinlanna -r, lendur -e, huige -tar, poolatar -ik, häälik -ng, lööming -rd, käpard -ts, jalats -k, minek -sk, volask -kas, purjekas -ndus, kokandus -nd, kirjand -nik, politseinik -el, pardel -is, kirjutis -i, arvuti · väljendavad kogu või ala: -kond, kogukond -stik, sõnastik -stu, rõivistu -la, võimla -mu, elamu -mik, lugemik -ndik, lagendik *omadussõnaliited: -line, jooneline -ne, pahane -lik, inimlik · om
Sõnaliigid KÄÄNDSÕNAD Nimisõnad nimetavad asju, olendeid ja abstrakseid mõisteid. Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?) Näiteks: mängima, lööma, jooksma, naerma, sõitma MUUTUMATUD SÕNAD
. Põhiarvsõnad. . Jrgarvsõnad. . 1 1. 2 2. 3 3. 4 4. 5 5. 6 6. 7 7. 8 8. 9 9. 10 10. 11 11. 12 12. 13 13. 14 14. 15 15. 16 16. 17 17. 18 18. 19 19. 20 20. 30 30. 40 40. 50_ 50. 60_ 60. 70_ 70. 80_ 80. 90 90. 100 100. 200 200. 300 300. 400 400. 500 500. 600 600. 700 700. 800 800. 900 900. 1000 1000.
teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ainult abimeheks. Tegelik töö käib tunnis läbi praktilise tegevuse. Soovin Sulle edu! Autor
Asesõnad Tartu 2012 Mis on asesõna? Asesõnad on tüüpjuhul iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus ning käituvad lauses nimi-, omadus- või arvsõnade taoliselt, kuid on nendega võrreldes ,,tühjema", abstraktsema sisuga, nt mina, tema, see, niisugune, iga, mitu. Asesõna funktsioon lauses Jüri pidi helistama mehele, kes olevat asjaga kursis pronoomen kes täidab nimisõna funktsiooni, toimides lause alusena teiselt poolt on seesama pronoomen aga abisõna, mis seob omavahel kahte osalauset Asesõna liigid tähenduse järgi asenimisõnad ehk pro-substantiivid, nt mina, tema, kes aseomadussõnad ehk pro-adjektiivid, nt niisugune, missugune, iga asearvsõnad ehk pronumeraalid, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mitmendik Asesõna liigid tähenduse järgi Asesõna tähendus võib olla nii
-võitu, -värki, kuid millel liitsõnana teised käändevormid puuduvad, nt tuhakarva (juuksed), iselaadi (inimene), poisiohtu (töömees), mustaverd (piiga), kehvavõitu (söök), isevärki (mõtted). 3. Sõnakujud, mis ei seostu ka ühegi muutähendusliku sõna omastava ega osastavaga, nt väärt (jutt), eri (asjad). 4. Sõnakujud, mis võivad käituda ka muutuva nimi- või omadussõnana, nt sula (lumest) – vrd sulast, mäda ~ mädal (õunal). 7. Arvsõna e numeraal, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Arvsõnade liigid: Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Araabia numbritega arve märkides kasutame järgarvu puhul numbri järel punkti. Väiksemate arvude puhul kasutatakse sageli ka Rooma numbreid (4. ehk IV). Rooma numbri järel on punklt
58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70
miljardit. Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt, siis kirjutatakse ta järgneva ne- või line- liitelise omadussõnaga kokku; kui arv on kirjutatud mitme sõnaga, siis kirjutatakse ta järgnevast ne- või line-liitelisest omadussõnast lahku (viieaastane, kahekilone, kaheksatunnine, kaheksateistkümnekraadine, kuueliikmeline, kahe- sajaprotsendi(li)ne, kaheksateistkümneaastane; aga kahe ja poole kuune, neljakümne kolme aastane) NB! Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutised jäävad kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, üle, alla, peaaegu, umbes): kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe, alla viiekümneaastased mehed. Sõna pool kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub: pool aastat, pool tundi hiljem, poole kuu pärast, poolest veebruarist saadik, poole kilo kaupa.
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi paati
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
Numeraalid Shilha berberi keeles on kasutusel araabia numbrid. Päritud kardinaalne numbrisüsteem sisaldab kümme arvulist numeraali, mis on ikka kasutusel ning kolm numeraalest nimisõna, mida ei kasutata enam. On ka määramata arv, mis morfoloogiliselt ja süntaktiliselt on kujundatud ühikumbritega, mis tähendab "mitu, palju" või "kui palju?" Eesti keeles jaotatakse numeraalid põhiarvõnadeks, järgarvsõnadeks ning murdarvsõnadeks. Põhiarvsõnad vastavad küsimusele mitu? nt kolm või tuhat. Esinevad tavaliselt nimisõnade ees ning võivad esineda koos asesõnaga. Järgarvsõnad vastavad küsimusele mitmes? nt kümnes. Süntaktiliselt need sarnanevad omadussõnadega. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Süntaktiliselt käituvad järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Murdarvsõnad vastavad küsimusele mitmendik? Nt neli viiendikku. Kõiki neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks.
pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1.Mitmesõnaline arv + .... = lahku. Nt: viieaastane, kahekilone, kaheksateiskümneaastane, kuueliikmeline. Nt: kahe ja poole kuune, neljakümne kolme aastane, saja seitsmekümne protsendi(li)ne,neljasaja viiekümne kolme meheline. NB! ühesõnaline arvsõna + ne- ja line- liiteline omadussõna jäävad kokku, kui neile eelneb määrsõnaline laiend( kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes) Nt: kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe. 4.Sõna pool kirj. järgnevast nim. lahku kui on hulgasõnana ning käändub. 4.1. ... kokku kui moodustab omaette tähendusega sõna ega käändu. Nt: pool aastat, poole kuu pärast, poolest veebruarist, poole kilo kaupa
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e lapikusse
Skandinaavia maad ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE -teistkümmend, -kümmend, Seitseteistkümmend, ühelised, tuhanded, miljonid Kolm miljonit kolm tuhat kolm -sada seitsekümmend, seitsesada, paarkümmend, mõnisada ühesõnaline arvsõna ne- ja Viieaastane, viiekümneaastane, mitmesõnaline arvsõne ne- Neljakümne nelja aastane, kahe line-liitelise omadussõnada viiesaja-aastane ja line-liitelisest arvsõnast ja poole kuune (kokku ka siis, kui eelneb Kuni kahekilone raskus määrsõnaline laiend) sõnad pool, veerand, Poolaasta, poolkuu, poolsaar, sõnad pool, veerand, Pool aastat, pool tundi hiljem,
Põhiarvud araabia numbritega: 12 kuud, aastal 1930, 50 krooni. Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt või rooma numbritega: 3. kursus, III kursus, 14. kohal, XIV kohal, 1930. aastad, Karl XII, XX sajandil. Punkt saab olla ka rooma numbrite järel, kui ta annab tähenduse `esiteks, teiseks`: I. Ehitusuuringud II. Krundi eraldamine III. Kaevetööd IV. …. Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul Numbritega kirjutatud põhiarvsõna käändelõpu saab lisada alates sisseütlevast: 28sse, 28s, 28st, 28-le,…,28ga. 96st lahkus 17. Pood on lahti kella 20ni. 15-lt on arvamus saamata. Valed on vormid: 3-e, 6-t. Araabia numbritega kirjutatud järgarvudele saab liidet ja käändelõppu lisada alates ainsuse omastavast ja kõigis mitmuse käänetes: 28nda, 28ndasse,…, 28ndaga; 28ndatele 1930ndad, 1930ndate, 1930ndaisse
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes).
Kui arv on kirjutatatud ühesõnaliselt, siis kirjutatakse ta järgneva ne- või line- liitelise omadussõnaga kokku. nt. Viieaastane, kahekilone, kaheksatunnine, kaheksateistkümnekraadine. Kui arv on kirjutatud mitme sõnaga, siis kirjutatakse ta järgnevast ne- või line-liitelisest omadussõnast lahku. nt. Kahe ja poole kuune, neljakümne kolme aastane, neljasaja viie lapseline. NB! Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutised jäävad kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes). nt. Kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa. Sõna pool kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub. nt. Pool aastat, pool tundi hiljem, poole kuu pärast. Sõna pool kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta moodustab sellega
maad ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ -teistkümmend, -kümmend, -sada Seitseteistkümmend, seitsekümmend, ■ ühelised, tuhanded, miljonid Kolm miljonit kolm tuhat kolm seitsesada, paarkümmend, mõnisada ■ ühesõnaline arvsõna ne- ja line- Viieaastane, viiekümneaastane, ■ mitmesõnaline arvsõne ne- ja Neljakümne nelja aastane, kahe ja liitelise omadussõnaga (kokku ka siis, viiesaja-aastane line-liitelisest arvsõnast poole kuune kui eelneb määrsõnaline laiend) Kuni kahekilone raskus ■ sõnad pool, veerand, kolmveerand Poolaasta, poolkuu, poolsaar, ■ sõnad pool, veerand, Pool aastat, pool tundi hiljem,
Vürstiriigi kohane, Kristjan Raua nimeline, perpetuum mobile taoline, persona non grata lähedane V. ARVSÕNADE KOLAKI Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad teist(kümmend), -kümmend ja sada: kaksteist, nelikümmend, kuussada Muud arvsõnad kirjutatakse lahku sada kaheksa, viis tuhat, kaks miljardit seitse tuhat viis, saja neljane, kolmekümne kaheksane · Aga: kahetuhendes, kahetuhandene, kolmemiljoniline, poolemiljardine Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kirjutised jäävad kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes) kuni kahekilone raskus, umbes kaheksatunnine ajavahe Sõna pool kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu: poolaasta, poolkuu, pooltoode Määrdsõna pool 'pooleldi' kirj jrg sõnaga alati kokku pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes
Põhiarvsõna puhul võib verb olla nii mitmuses kui ka ainsuses. AINSUS MITMUS Kui hulgafraas on lause lõpul või Kui hulgafraas on lause algul ja väljendab ebamäärast hulka. väljendab täpset hulka. Paati lükkab vette kolm meest. Umbes Kolm meest lükkavad paati vette. kümme meest lükkab paati vette. Muude hulgasõnade korral on öeldis Kui arvsõna juures on täpsustav harilikult ainsuses. laiend, on öeldis mitmuses. Palju inimesi sai surma. Saalist lahkus Need/kõik kümme poissi meie klassist enamik saadikuid. astusid ülikooli. Tema isikukoodi neli EKK: osa, enamik, muist, mitu, paar, viimast numbrit olid muutunud. tosin võimalik ka mitmus. *Noorema vanuseastme rühm, kes paistsid silma … > kes paistis silma… või-rinnastuse puhul: Viimati käsitles
annaabi.ee 
