50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
61 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Birgit91
Õppematerjali autor
ARVSÕNADE ÕIGEKIRI 6.KLASSILE ARVSÕNAD JAGUNEVAD 1. PÕHIARVSÕNAD 2. JÄRGARVSÕNAD 3. MURDARVSÕNAD PÕHIARVSÕNA · PÕHIARVSÕNA väljendab hulka ja vastab küsimustele mitu? ja kui palju? · Näiteks · 8 kaheksa · 500 viissada · 9342 üheksa tuhat kolmsada nelikümmend kaks JÄRGARVSÕNA · JÄRGARVSÕNA näitab elementide järjekorda mingis hulgas ja vastab küsimusele mitmes? · NÄITEKS 5. viies 17. seitsmeteistkümnes 390. kolmesaja üheksakümnes MURDARVSÕNA · MURDARVSÕNAKS nimetame hulga võrdseid osasid ja sõnad vastavad küsimusele mitmendik? · NÄITEKS pool ehk üks kahendik veerand ehk üks neljandik PEA MEELES ! · Arvude kirjutamisel sõnadega kirjutame KOKKU eelneva arvosaga teis(kümned), kümned ja sajad. · NÄITEKS 16 kuusteist 16. kuueteistkümnes 42 ?
SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19
Niisuguseid muutumatuid omadussõnu nimetatakse vaegomadussõnadeks. 7. Arvsõnad ehk numeraalid Arvsõnade liigid: 1. Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. 2. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks. Põhiarvsõnad seevastu käituvad lauses omapäraselt ning sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks. Põhiarvsõnade süntaktiline omapära seisneb selles, et kui põhiarvsõna sisaldav fraas on nimetavas käändes, siis põhiarvsõna (v.a üks) laiend on osastavas käändes, aga teiste käänete korral laiend ühildub põhiarvsõnaga. Vrd Toas viibis kolm inimest. Kolmele inimesele siin ruumi ei jätku. 8. Asesõnad ehk pronoomenid Asesõnad on iseseisvad mittetäistähenduslikud sõnad, mis muutuvad käändes ja arvus. Kuna
Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid teie olete Sie sind nemad on 2 Omastavad asesõnad Mein minu oma Dein sinu oma Sein/ihr/ihr tema(ms,ks,ns) oma Unser meie oma Euer teie oma Ihr nende oma Nimisõna käänamine Kääne Maskulin(meessugu Neutral(kesksugu Feminin(naissugu Plural(mitmius) ) ) ) Nominativ- Der Mann Die Frau Das Kind Die Bücher wer?was? (mees) (naine) (laps) Nimetav-kes? mis? Genitiv Des Mannes Der Frau Des Kindes Der Bücher Wessen?
asjaajamine, väärt mõtted, auväärt iga; 4) sõnakujud, mis seostuvad muutuvate nimi- või omadussõnadega, kuid millel teatud tekstiümbruses käändelised muuted puuduvad, nad ei ühildu, nt sula lumest, mäda õunal, täis kõhust. 5) osa adjektiividena käituvaid sõnavorme ühildub oma põhisõnaga üksnes kindlatel süntaktilistel tingimustel, nt vrd ees- ja järeltäiendilist kasutust loetud raamatutest vs raamatutest, loetutest möödunud aastal. 8. Arvsõne e numeraal - Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil kas sõna või numbriga. Arvsõnad jagunevad: 1) põhiarvsõnad e kardinaalid, nt kolm, tuhat. Vastavad küsimusele mitu? ja esinevad tavaliselt nimisõna ees, nt kaks koera, harvem ka järel, nt aastat viis tagasi, minutit kümme varem. Arvsõnad võivad esineda ka koos asesõnaga, nt need kolm läksid edasi. Võimalik on
ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14 Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14
*"Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse." *Kohanimed Kirjutatakse Läbiva Suurtähega, v.a. nimetus.(nt.Pirita klooster, Suure Vankri tähtkuju) Erandid:tõusva päikese maa, tuhande järve maa, suur lomp, Emajõe Ateena,Neevalinn, Metsik Lääs,Must Mander,Vana Maailm,Igavene Linn,Roheline Mander, tsaari Venemaa, kodusõja Ameerika, muinas-Eesti,Napoleoni Prantsusmaa, unistuste Pariis Asutuste nimetused: 2.Võõrnimede käänamine Tuleb lähtuda nime hääldusest,mitte kirjapildist.(nt.Chopin(sopään):Chopini(sopääni)) *Kui võõrnime lõpus on nn.tumm vokaal(täish.mida ei hääldata)lisatakse om.käände tüvevokaal ning sellele lisanduvad käändelõpud ülakoma abil.(nt.Cambridge´i ülikool) *Kui nime lõpus on tumm konsonant,siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. (nt.Godot´ ootamine, luges "Isa Goriot´d", A.Dumas´le) 3.Nimetuletiste moodustamine Nimetuletis kirjut
N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kokku Lahku -teist - ühelised -kümnend - tuhat -sada - miljon -miljard KÄÄNDSÕNA+OMADUSSÕNA Omadussõna kirjutatakse eelneva nimi- või omadussõnaga kokku ainult sel juhul, kui nad moodustavad mingi kindla mõiste: NIMISÕNA+OMADUSSÕNA: kivikõva, sametpehme, peegelsile. OMADUSSÕNA+OMADUSSÕNA:magushapu, sügavpruun, tumekollane. NB
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid