Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majanduskriis, sakslased, maailmasõda, allveelaevad, terror, mürkgaas, tank, lennukid, vabadussõda, suurriigid, pingeline, inglased, positsioonisõda, sõjategevus, konstantin, rahulolematus, versaille, majandustõus, pank, tööpuudus, delano, roosevelt, depressioon, totalitaarse, fasistid, hukkunuid, niiöelda, kindlustunnet, jagelemine, saigiEuroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike
eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit
· Venemaa Plaan puudus (Antanti juhtimisel ründas Ida-Preisimaad) · Austria-Ungari Austria-ungaril tuleb võidelda mitmel rindel (lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu) Lahingud Läänerindel: · Luksemburgi hõivamine Saksamaa poolt ja sissetung Belgiasse · Prantsusmaa vägede koondamine läänerindele, jättes vasaku tiiva kaitseta (seda eksitust kasutasid ära sakslased, kuid prantslaseid tulid kaitsma inglased) · 21. 25. august 1914 piirilahing, milles said Prantsusmaa ja Inglismaa lüüa A.Schlieffen Saksamaa kindralstaabi ülem, sõjaplaani koostaja J.J.Joffre Prantsuse armee ülemjuhataja P. von Hidenburg idarinde juhtkonna ülem F.Ferdinand Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog, atendeeriti Sarajevos A.Brussilov Venemaa idarinde juhataja, kindral G.Princip üliõpilasest terrorist, kes tappis F.Ferdinandi
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina)
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha
Inglismaa plaan: Iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks vaid Prantsusmaa vägedega, korpuse suuruseks planeeriti 70 000 meest Venemaa plaan: Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14. päeval Ida-Preisimaad (esimene rünnakusuund), teine rünnakusuund Galiitsias Austria-Ungari vastu Austria-Ungari plaan: koondas sõjajõud kahte ossa suurem Venemaa vastu, väiksem Serbia vastu 1914. aasta sõjategevus läänerindel algas 2. augustil Sakslased hõivasid suurema vastupanuta Luxemburgi 4. augustil Saksamaa sissetung Belgiasse: tugev vastupanu, kättemaksuks belglaste hukkamised, lasti külade viisi belglasi maha, avalik arvamus Saksamaa vastu (levisid jutud üle maailma sakslaste metsikustest Belgias) 21.-25. aug piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa, paisati tagasi Pariisi lähedale 2. sept jõudsid sakslased 35 km kaugusele Pariisist
-Prantsusmaa tahtis vähendada Saksamaa mõjuvõimu ning tagasi võtta Lotringi ja Elassi alad -Venemaa tahtis purustada Türgi ja Austria-Ungari ning kehtestada enda võim Balkanil, samuti taheti saada Konstantinoopoli ning Dardanelle alad Venemaa haldusesse -Inglismaa ei andnud küll lubadust, et ta kedagi sõjas aitab, aga kuna ta oli Saksamaa võimu vastu, siis asus ta Antandi poolele Saksamaa vastu 7. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda seleta, mis toimus Balkani poolsaarel enne I MS! Balkani poolsaarel olid pingelised olukorrad, kuna võimu tahtsid kaks erinevat riiki. Austria-Ungari ning Serbia, mis mõlemad tahtsid poolsaarel luua riiki, mis ühendaks kõiki slaavi rahvaid, seega, kõik, mis toimus Balkanil mõjutas ka muid riike ja maailma, kuna ka venelased tahtsid slaavi rahvastele appi minna. Sõda algaski, sest Austria-ungari kuulutas Serbiale sõja, mistõttu see üle
Hoogne pealetung. Inglismaal sõjaplaan puudus.Toetati Prantsusmaa vägesid. Venemaa valmistus nõrgalt.Armee suur, relvastus vilets. Rünnata Ida-Preisimaad. Austria-Ungari sõjaplaan.Lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. 4.SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL 2.augustil 1914.a algas sõjategevus läänerindel, mil Saksa väed hõivasid Luksemburgi. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungu Belgiasse ja sai sealttugevat vastupanu. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest lasid sakslased belglasi lausa külade viisi maha. Prantsuse väed alustasid lahingutegevust lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks. Sakslased ründasid prantslasi just vasakust tiivast, aga seal seisid vastu Briti üksused.21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse Inglise väd lüüa. 5. POSITSIOONISÕDA 1915.a.alguseks olid lääneridnel võitlevad pooled välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas positsioonisõda
3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov 1917- maanõukogud otsus: venemaa pole enam demokraatlik ja tuleb sellest lahti lüüa. Venemaal bolševike võim. 24. veebr.- iseseisev Eesti vabariik. Bolševikud läinud, Sakslased tulid järgmisel päeval peale- algas saksa okupatsioon. Igal pool valitses tüdimus, väsimus ja nälg. 3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus. 3. nov 1918- kapituleeris Austria Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist. 11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa
Türgi, et oleks võim Balkanis (ligipääs otse Vahemerele) Inglismaa: ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused 2. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal ning Eestis. Venemaal PÕHJUSED: * Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel * Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel Majanduslikud põhjused: * Maa puudus * Sõjalised kulutused * 1900-1913 majanduskriis. Poliitilised põhjused: * Absoluutne monarhia ei suutnud läbi viia reforme * kodanikuõiguste puudumine * Vene-Jaapani sõja kaotus. Rahvuslikud probleemid: * rahvuslik rõhumine, venestamine, külakogukonnad. Sotsiaalsed probleemid: * Tööliste õiguseta olukord * Rahvas soovis rohkem vabadusi- sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadusi, ametiühingud olid keelatud. TAGAJÄRJED: * Paranes tööliste ja talupoegade olukord * Kaotati külakogukonnad
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL Esimene maailmasõda Sõjalised liidud enne maailmasõda: Kolmikliit: 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja AustriaUngari vahel, 1882 liitus Itaalia. Itaalia hakkas kaugenema 20. sajandi algul. Sõlmis Prantsusmaaga neutraliteedilepingu 1902. aastal. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata uusi kolooniaid, purustada Prantsusmaa, kaotada Inglismaa võim merel, AustriaUngari eesmärk oli tugevdada positsioni Balkani poolsaarel. Itaalia leidis aga liitlasteks
evakueerus o Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku o kogu läänerindel tekkis positsioonisõda , mille rinde pikkus oli 720 km Ypres’i –Sõjategevus 1915 (22. aprill) o Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda o Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega o 22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi , mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri Verduni – Sõjategevus 1916 (21. veebruar) o Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud o Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele
Enamik ettevõtteid läksid üle sõjatoodangule- mürsud, padrunid, transpordivahend, mundrid, saapad. Eestlased sõjaväes Vene armeesse mobiliseeriti 100 000 eestlast. Langes rindel ligi 10 000 eestlast, vigastatute arv suur. Paljud sattusid sõjavangi, tagasi pöörduda alles pärast MS lõppu. Halva keele oskuse pärast pidid kannatama tagakiusamise käes. III Esimene Maailmasõda Maailmasõja põhjused, ajend Alahinnati ohtu- suurriikide valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt Sõda romantiseeriti- levis 20. saj kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, isegi oodati sõdasid Rahvusvahelisi kriise reguleerivate instituutide puudumine polnud organisatsioone, kes korraldaks nt suurriikide liidrite kohtumisi
Saksa väed hõivasid Luksemburi. 4. augustil Belgia (seal tugev vastupanu). · 21.-25. augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa. · Marne'i lahing (september 1914): sakslaste esialgne edu tekitas neis arvamuse, et inglased ja prantslased on löödud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Prantsuse armee pani lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. (Korra tuli isegi taksodega viia Pariisist prantsuse mehi lahingutesse). Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. · Kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Maase kaevumine, positsioonide hoidmine. 1915 · Ypres'i lahing: Saksa väed kasutasid mürkgaasi. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. 1916 · Verduni lahing- (Verdun- kindlus Prantsusmaal, mis kaitses juurdepääsu Pariisile). Saksalste poolt koondati võimas suurtükivägi, murti läbi prantslaste esialgsed kaitseliinid
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni.
AJALOO TASEMETÖÖ · I maailmasõda · Majanduskriis kus ja millal algas? · Diktaktuur Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid? · II maailmasõda Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks. Suurriikide eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Sõja algul toimusid suures muutused majanduses, sest sõda pööras segamini senised majandusnormid ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Teravnesid ka sotsiaalsed probleemid, sest mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine.
Rahu sõlmiti Brestis 1918. aasta märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas võidetud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). 5. Millised olid I maailmasõja tulemused?( inimkaotused, purustused, muutused elu-olus ja majanduses). Kuidas mõjutas sõda Austria-Ungari, Vene, Türgi impeeriumite saatust? I maailmasõja tulemused – Kiire tehnika areng ja uute relvaliikide kasutamine (tankide kasutamine, autode levik, lennunduse areng, mürkgaas, kuulipildujad, allveelaevad jne). Hukkus ca 10milj inimest, haavata sai 20milj inimest. Sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, see tõi kaasa demokraaatia kriisi.
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28
Sotsiaaldemokraatia laialdane levik. 1905. revolutsiooni tagajärjel rahutused, mõisate põletamine jms. Tsaar andis küll 17. okt välja manifesti, aga hiljem pidi saatma ka karistussalgad ja sõjaseisukorra välja kuulutama. Eestis hakati asutama erakoole. Leedus levisid varem iseseisvuse taastamise ideed. Kultuur. Progressiaeg. Antisemitismi tugevnemine. Vastukaaluks lõi Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis koondas juute, taaselustas heebrea keelt juutide ühiskeelena. Esimene maailmasõda Põhjused: 1) Ohu alahindamine. Ei usutud sõja puhkemisvõimalusse. 2) Sõja romantiseerimine. 3) Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ei märgatud sõjatehnika arengud, julgeolekupoliitikat ei uuendatud. Valitsused olid varem välja töötatud sõjaplaanide ohvreiks. Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914.
Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 2. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01.08 Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, kuna Venemaa keeldus mobilisatsiooni käsku
Saksa väed kohtasid ainult Inglise vägedelt tugevat vastupanu. Nn 21.-25. augusti piirilahingutes said Antanti väed lüüa ja pidid taganema mitusada kilomeetrit. Alles Marne'i lahingus pandi Saksa vägede edasitung seisma ja algas positsioonisõda, mis püsis suhteliselt muutumatult sõja lõpuni. 1914. aasta Idarinne 17. augustil alustasid rünnakuid 2 Vene armeed. Nad kohtasid sakslaste poolt nõrka vastupanu. Kriitilisel momendil vahetasid sakslased oma vägedel idas juhtkonna välja ja asemele tulid kindral Hindenburg ja Luddendorf. Nad panid vene vägede liikumise seisma, hävitades 1 armee Tannenberg lahingus. Austria-Ungari kandis raskeid kaotusi Vene vägede vastu sõdides, kui ka Serbia vastu sõdides. Koos Saksamaaga tegid nad rünnaku Vene vägede vastu Poolas, mis muutis rinde stabiilsemaks, kuid ei muutunud positsioonisõjaks. 2. Sõjategevus 1915-1917
armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21
lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud
* Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (Thomson), betoonivalamine (Edison), tank (Burstyn). 3. Maailmamajanduse areng. Monopol. Agraarühiskond lagunes, toimus linnastumine, loodi monopole. SKT suurenes maailmas üle kahe korra. Turusuhted muutusid tähtsamaks, riiklik regulatioon taandus, olulisim oli kaubandus. Maailm globaliseerus: rahandusfirmad põimusid kokku, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Majandus arenes maailmas ebaühtlaselt, mis tekitas pingeid. Arengus jõudsid Inglismaale järgi USA ja Saksamaa, sest rõhusid uuematele leiutistele.
· Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel · Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida.
kallale Belgiale. · Inglismaa kuulutas Saksamaale sõja 4.augustil. Läänerinne 1914 · Sõjategevus läänerindel algas 2.augustil 1914.a, mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemurgi · 4.augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu · 21-25 augustil 1914. A toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi · Septembri alguseks 1914. Olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele · 5.-6. Sept 1914 toimus Marne'I lahing, milles inglaste pool toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda(kaevikusõda) Läänerindel muutusteta · rindejoone paigale jäämise põhjustas sõjanduses välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad- ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Olukord muutus
Sõjategevus hoogustus türgi sõttaastumisega; Saksa rünnak idarndel 1915. aastal Saksamaal Otsustati koondada peamised jõud ida-rindele; Gorlice operatsioon; Vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi; rinne stabiliseerus; Verduni lahing Saksa armee peajõud paisati läände; Rünnakukohaks valiti Verduni kindlus;sinna alla koondati võimas suurtükivägi; murdsid läbi esimesd prantslaste kaitseliinid; Verduni lahing kestis ligi 10 kuud; sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda; sakslased kandisd hoopis ise suuremaid kaotusi; Somme'i lahing kergendas verduni kaitsjate olukorda; võeti esimest korda kasutusele soomusmasinad-tankid(inglaste poolt) ; Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat; Sõda merel Inglismaa oli saksamaa merelt blokeerinud; allveelaevad; alvelaevasõda; Jüüti merelahing; Lahingud läänerindel 1917. aastal
II. I MAAILMASÕDA (1914-1918) JA REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad.
juulist 1914 11. novembrini 1918 · Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks · Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri · Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa, Osmanite riik nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või peale seda · Esimest maailmasõda tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel · Esimest korda võeti kasutusele keemiarelvad · Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad · PÕHJUSED: · I maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast mõjupiirkondade ja asumaade pärast
annaabi.ee 
