ARUTLUSE KIRJUTAMISE JUHEND Arutluse e essee kirjutamise eesmärk on saada teada mida õpilane teab kuidas ta mõtleb kuidas ta oskab oma teadmisi kasutada Arutlus omab ühisjooni arutleva kirjandiga. Arutluse osad on sissejuhatus. See ei tohi olla liiga pikk ja peab äratama huvi. Mitme teema puhul võib sissejuhatuses põhjendada teema valikut. teema arendus e arutluse põhiosa. Selles peab valitsema tasakaal jutustuse ja analüüsi vahel. Põhiskeem: fakt + analüüs (järeldus, hinnang). Julgesti võib avaldada oma arvamust, kuid lõppjäreldus peab olema tasakaalustatud, toetuma faktidele, mitte lihtsalt oma arvamusele. kokkuvõte. Lõppjäreldused tuleb esitada selgelt, lühidalt ja lihtsalt. Kui pealkirjas on küsimus, tuleb sellele lühidalt vastata. Lugejal peab tekkima tunne, et töö on lõpetatud.
tähelepanu mõlemile). Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii käsitleda, mitte kirjeldada prob- leemi kõikides selle avaldumise vormides (näiteks teema "Vietnami sõja roll külmas sõjas" puhul tuleb käsitleda Vietnami sõda kui üht külma sõja kriisikollet, mitte aga lihtsalt kirjeldada sõjasünd- musi ilma ajaloolist tausta avamata). Vastust kavandades on mõistlik alustada mustandiga. Kõigepealt mõtesta teema lahti ja koosta märksõnade abil oma arutluse loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade järjekord. Ava teema märksõnadega. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline määratlus, ajalooline taust . Alateema (näited/faktid) Alateema Alateema jne Kokkuvõte: järeldused ja hinnang Selline struktuur peaks olema lühike kokkuvõte vastuse (arutluse puhtandi) peamistest märk-
o Hea probleemipüstitus nõuab võrdlemist, analüüsi, seostamist, põhjendamist. o Jää teema raamidesse. Sissejuhatus (sõltuvalt teemast) võiks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist (vajadusel mõisteid seletades), tausta lühikirjeldust ja ajastu määratlust (teema tuleb siduda taustsündmuste ja ajaperioodiga). Pea meeles, et sissejuhatuses ei tohi esitada vastuseid teemas (pealkirjas) püstitatud küsimusele/probleemile! Ära püüa kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust, töö põhiosa peab moodustama teema-arendus. Teemaarendus Umbes kolm tekstilõiku pikk (taandread!) Pane kirja nii poolt- kui ka vastuargumendid ja too mõlema kohta näiteid. Lõigu ülesehitus: Seisukoht või argument Näited Isiklik arvamus või järeldus
tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitusest. Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii käsitleda, mitte kirjeldada kõikides avaldumise vormides. Teema poolik avamine või mittemõistmine ongi peamised vead. Sageli on kirjeldusi just sel põhjusel hinnatud 0 punktiga, sest töö ei vasta teemale. Tihtipeale mõjutab õpilast ka mõni lähedane teema, mille kirjutamist on harjutatud. See tõestab veel kord, et eksamiärevuses tuleb lugeda küsimusi ja tööülesandeid äärmise tähelepanuga ning vältida kiirustamist. 2. Vastuse kavandamine Mõtestage teema lahti ja koostage märksõnade abil oma arutluse (3) loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade järjekord. Ei ole mõttekas vormistada mustandit
Arutluse kirjutamisest 1. HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud
lahendust. Lõigu keskmine pikkus on 5-9 lauset. Lühemad lõigud ei pruugi olla arutlevad lõigud, pikemad näitavad mõtete üksteisesse sulamist. Lõpetus Lõppsõna eesmärgid on: 1.tuua esile teksti tuum, põhiidee; 2.esitada hinnang; 3.teravdada tähelepanu millegi või kellegi suhtes; 4.võtta kirjutatu kokku. Ülesehituselt jagunevad lõpetused järgmisteks põhitüüpideks: 1. Huvilugu arendatakse sissejuhatuses alustatud lugu lõpuni ja korratakse seda teisest vaatepunktist. 2. Kokkuvõte tuuakse oluline lühidalt esile. 3. Hinnang esitatakse autori põhjendatud arvamus. 4. Üleskutse osutatakse probleemide kestvusele, vajadusele need tulevikus lahendada. 5. Puänt esitatakse ootamatu, vaimukas lõpp või fraas. Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda;
lahendust. Lõigu keskmine pikkus on 5-9 lauset. Lühemad lõigud ei pruugi olla arutlevad lõigud, pikemad näitavad mõtete üksteisesse sulamist. Lõpetus Lõppsõna eesmärgid on: 1. tuua esile teksti tuum, põhiidee; 2. esitada hinnang; 3. teravdada tähelepanu millegi või kellegi suhtes; 4. võtta kirjutatu kokku. Ülesehituselt jagunevad lõpetused järgmisteks põhitüüpideks: 1. huvilugu arendatakse sissejuhatuses alustatud lugu lõpuni ja korratakse seda teisest vaatepunktist; 2. kokkuvõte tuuakse oluline lühidalt esile; 3. hinnang esitatakse autori põhjendatud arvamus; 4. üleskutse osutatakse probleemide kestvusele, vajadusele need tulevikus lahendada; 5. puänt esitatakse ootamatu, vaimukas lõpp või fraas. Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda;
· uudsus ja aktuaalsus (kõige tähtsam kriteerium, mis nõuab seda, et uurimistöö sisaldaks midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud); · objektiivsus (autor on erapooletu; esitab kõik uuringust tulenevad andmed ka siis, kui need on hüpoteesile vasturääkivad; isiklikke tundeid uurimistöös ei kajastata); · tõestatavus (kõik töös esitatavad väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele) · tulemuste kontrollitavus (arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada nii, et töö lugejal on võimalus saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid leiab vajaduse korral algallikast); · täpsus (kõik töös kasutatavad terminid, mõisted tuleb korrektselt ja täpselt määratleda; andmed ja arvud tuleb esitada täpselt);
[2. lause natukene taustainfot selgitav lause, aga ikka üldiselt]. [3. lause natukene taustainfot selgitav, kuid ikka üldiselt]. [4. lause selles lauses tõstatad probleemi, millele hakkad vastama läbi kirjandi]. o Teemaarendus Niisiis. Kui sissejuhatus on kirjutatud, siis jõuad selle kohani, kus sa hakkad reaalselt kirjutama kirjandit. Sul on ära seletatud taust teemale ning püstitatud probleem, millele sa pead hakkama lahendust leidma kuidagi. Sisuni jõudes seletan ma metoodikaid, kuidas ja mida kirjutada teemaarenduses, aga praegu näitan ära lihtsalt selle süsteemi. Ärge pange tähele lausete arvu. Lausete arv on Sinu enda otsustada. Sama süsteemi kasutad kõigis teemalõikudes. [1. lause tõstatad väite vastavalt probleemile
1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus Teema valikul arvestada: teema aktuaalsust ja originaalsust; teema konkreetsust ja piiritletust; allikmaterjalide kättesaadavust; erialakirjanduse olemasolu; oma võimeid ja huvisid; töö tegemiseks kasutada olevat aega. 5 Soovitav on keskenduda kitsamale ja konkreetsemale teemale, mis eeldab uurimisprobleemi. Uurimistöö algabki uurimisprobleemi püstitamisest. Uurimisprobleemi ei sõnastata küsimuse vormis, probleem kirjeldab tausta, põhjendades, miks on vaja uurimistööd läbi viia. Näide: Õppeveerandi lõpparuannetest selgub, et gümnaasiumiõpilased puuduvad palju ning nende õppetöö tulemused on madalad. Uurimisprobleemist kasvab välja uurimistöö eesmärk. Eesmärk näitab, mida antud tööga
loetelust likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei viidata. Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda. Sel juhul tuleb tingimata konsulteerida juhendajaga. Töö esialgse kava koostamine Järgneb töö eesmärgi täpsustamine ja uurimistöö kava koostamine. Töö eesmärk peab andma selge ettekujutuse sellest, mida uut on autoril antud teema kohta öelda, missuguse vaatenurga alt ta teemale läheneb, kas ta saab tööga midagi tõestada või ümber lükata ning kellele on see töö suunatud. Töö koostamist alustatakse töö sisulise osa struktureerimisest ehk peatükkide jaotusest. Esialgu planeeritud kava võib töö käigus muutuda vastavalt uutele ideedele ja materjalide kättesaadavusele. Reeglina väheneb alapeatükkide arv, aga võib juhtuda, et mõne teema või peatüki puhul on alajaotuste suur arv põhjendatud või koguni möödapääsmatu. Töö
valdkondades. Keele- jakirjandustundides arendavad õpilased kõikides õppeainetes vajalikku suulist ja kirjalikku väljendus- ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja õpitud termineid ning sobivat stiili; õpivad koostama ja vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõna- ja käsiraamatuid. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi arendatakse nii keele ja kirjanduse valdkonna kui ka teiste ainete õppes, töötades sisult erinevate tekstidega, samuti diskussioonide ja väitluste kaudu. Lõimingut toetab elementaarsete õigekirjanõuete järgimine teiste ainevaldkondade tundides. Võõrkeeled.
Semantiline kolmnurk. Katkendjoon kajastab seisukohta, et sõna ei osuta (viita) objektile mitte otseselt, vaid mõistetesüsteemi kaudu. Mõtlemine võib käsitleda ka kujuteldavaid objekte, sel juhul viitavad mõisted (ja mõistete kaudu ka sõnad) kujuteldavatele objektidele. Lisaks on võimalik, et sõna ise on mõtlemise objektiks, ning seegi, et kõnes räägitakse mõistest kui mõtlemise elemendist. Mõisteväljendit nimetatakse terminiks. Loogika järjekindlaks esitamiseks peab toetuma mingile filosoofilisele maailmapildile. Traditsiooniline loogika on sündinud Aristotelese filosoofilise loogikana. Rohkem kui kahe aastatuhande jooksul nähti loogikas vahendit, mis ütleb midagi maailma kohta ning tegeleb ka õige mõtlemise reeglitega. Keskaja lõpul peeti Aristotelese filosoofiat heaks aluseks n-ö tervemõistuslikule maailmapildile. Tänapäeval ei tundu Aristotelese filosoofia enam kõikides küsimustes tervemõistuslik
Semantiline kolmnurk. Katkendjoon kajastab seisukohta, et sõna ei osuta (viita) objektile mitte otseselt, vaid mõistetesüsteemi kaudu. Mõtlemine võib käsitleda ka kujuteldavaid objekte, sel juhul viitavad mõisted (ja mõistete kaudu ka sõnad) kujuteldavatele objektidele. Lisaks on võimalik, et sõna ise on mõtlemise objektiks, ning seegi, et kõnes räägitakse mõistest kui mõtlemise elemendist. Mõisteväljendit nimetatakse terminiks. Loogika järjekindlaks esitamiseks peab toetuma mingile filosoofilisele maailmapildile. Traditsiooniline loogika on sündinud Aristotelese filosoofilise loogikana. Rohkem kui kahe aastatuhande jooksul nähti loogikas vahendit, mis ütleb midagi maailma kohta ning tegeleb ka õige mõtlemise reeglitega. Keskaja lõpul peeti Aristotelese filosoofiat heaks aluseks n-ö tervemõistuslikule maailmapildile. Tänapäeval ei tundu Aristotelese filosoofia enam kõikides küsimustes tervemõistuslik
Küsimuste koostamine teksti põhjal. Jutustuses kasutatud sõnade loetelu koostamine (tegevust tähistavad sõnad, kirjeldavad sõnad, liitsõnad.) Ülesanded Ülesanne 1. Hämmastavad sarnasused: · anna igale õpilasele (paarilisega) üks lehekülg lõpetada; · arutage läbi vastused; · iga õpilane (paarilised) vastutab ühe lehekülje lõpetamise eest; · iga õpilane (paarilised) vastutab ühe lehekülje lõpetamise eest; · koosta kõigest lehekülgedest raamatuke; · lisa: kas nad suudavad välja mõelda analooge. Ülesanne 2. Rumalad võrdlused: · anna igale grupile sõnu sünonüümide loomiseks; · seleta, et see peab olema rohkemat, kui see, mis niigi ilmne; · kui palju näiteid nad suudavad välja mõelda ühe sõna jaoks?; · arutage läbi õpilaste vastused; · iga õpilane on vastutav ühe sünonüümi lõpetamise illustreerimise eest. Ülesanne 3. Järg: · muuda tuttavate lugude lõppe;
Uudsus ja aktuaalsus Teadustöö tähtsaimaks peetav kriteerium tähendab, et iga töö peab sisaldama midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud. Objektiivsus Autor peab käsitletavasse teemasse suhtuma võimalikult erapooletult, tegema järeldusi vastavalt kogutud andmestikule ja mitte laskma end mõjutada üldlevinud arusaamadest, kui need pole kooskõlas saadud tulemustega. Tõestatavus Kõik esitatud väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele. Subjektiivseid arvamusi ei saa esitada teaduslike väidetena. Süsteemsus Teaduslikuks saab pidada ainult niisugust käsitlust, milles eri väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks e süsteemiks. Selgus Töö tuleb üles ehitada ja kirja panna nii, et sisu oleks üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida ja kasutada neid alati samas tähenduses. Tuleb hoiduda uute terminite väljamõtlemisest seal, kus need on juba olemas.
Kaks rusikareeglit-Tee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne ülesehituse mustrid. Pakkimine ja nummerdamine. Probleem tagajärg. Teooria praktika. Püüdev fraas 8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Tuleb peast panna 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? Ära vurista numbreid, Ümarda arvud, Kasuta usutavat allikat, Korda võtmearve, Loo pilt. 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? Sellega seab ootused. Ärata tähelepanu, Loo sümpaatiat, Esita põhjuseid kuulamiseks, Kirjelda, millest sa räägid. 11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? Ära nendi, et oleksid meelsamini kusagil mujal, Ära nendi, et sa pole ette valmistanud, Ära kasuta solvavaid nalju, Ära küsi aja kohta. 12. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? Pane see kõlama lõppsõnana, Vihja lõpetamisele varakult, Tee õige pikkusega lõppsõna, Viimased sõnad olgu
Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile. Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust. Teadustöö edukus sõltub ka selle koostamise plaanipärasusest. Uurimistöö plaani (projekti) koostamine annab ettekujutuse planeeritava uurimistöö sisust ja võimalikust ajakasutusest. Uurimistöö kirjapanekul tuleb lähtuda terminoloogilisest ja arvutuste täpsusest. Töö
3 p - ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) Teadmised ja näited 4p 1 p - on esitatud mõni juhuslik fakt 2 p - esitatud piisavalt näiteid või fakte teema mõtestamiseks 3 p - näidete, faktide hulk on piisav ja nende valik põhjendatud 4 p - ilmneb eruditsioon ja lugemus Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 5p 1 p - töö on kirjeldava laadiga, vastab teemale 2 p - probleem on käsitletud 3 p - välja on toodud iseloomulikud näited 4 p - arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed 5 p - probleem on välja arendatud: üldistused, põhjendused Isiklik arvamuse olemasolu ja selle põhjendatus 3p 1 p - oma arvamuse olemasolu 2 p - oma arvamuse kinnitamine mõne näitega 3 p - arvamuse põhjendamitus, oskus kaitsta oma seisukohti Järeldused 3p 1 p - on esitatud lihtsamad järeldused 2 p - järeldused tulenevad arutluse käigust
sisukord (peatükkide jaotus); täpsustatakse töö eesmärk; koos juhendajaga vaadatakse üle töö kalenderplaan ja vajadusel muudetakse seda. Lõputöös on sissejuhatus, tavaliselt 2–3 peatükki ja kokkuvõte. Et töö peab olema terviklik, selge ja loogiline, siis mõeldakse täpselt läbi peatükid, nende alajaotused, järjestus ja pealkirjad. Jälgida tuleb, et kogu töö vastaks teemale, et töö osad (peatükid) arendaksid teemat ja vastaksid pealkirjadele, mis peavad olema selgelt ja täpselt sõnastatud. Samuti tuleb pärast materjaliga tutvumist fikseerida uurimistöö hüpoteesid ehk väited, mille paikapidavust tahetakse uurimusega tõestada või ümber lükata. Uurimus eeldab uudsust, mitte tuntud faktide ja järelduste kordamist ja seepärast tuleb põhjalikult läbi mõelda, mida uut on uurimistöö autoril käsitletava teema kohta öelda,
III Sissejuhatus sisaldab: · teema valiku põhjendus (miks valisid selle teema, miks see huvitas, milles seisneb selle aktuaalsus) · töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine · ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest · ülevaade peamistest allikatest · ülevaade töö struktuurist ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda kõige viimasena. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: · probleemi seletava kirjelduse; · probleemi analüüsi; · tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on
Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Sissejuhatuse eri osade keeles vaheldub grammatiline ajavorm vastavalt vajadusele, uurimuseidee võib väljendada olevikus või lihtminevikus sõltuvalt sellest, kas viidatakse selgitustele või tehtud uurimusele. 2.4.5. Põhiosa Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Uurimistöö põhiosa koosneb: 1) teoreetilisest osast, milles on ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja varasematest uuringutest, uuritavast probleemist ja - objektist; 2) uurimuslikust osast, milles on uuringu kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid ja tulemuste analüüs ning järeldused. Töö peatükid ja alapeatükid peavad olema sisuliselt ja loogiliselt seotud ning moodustama teemale vastava terviku.
...............................................…. 24 III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus (miks valisid selle teema, miks see huvitas, milles seisneb selle aktuaalsus) töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö struktuurist ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda kõige viimasena. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vas- tuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt
loovtöö kui terviku kohta; kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut. Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu kolmeliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka õpilase juhendaja. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle, mis kujuneb tööprotsessi jooksul peetud päeviku alusel. Hinnang antakse: töö sisule: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus; kunstitöö ning omaloomingulise muusikateose puhul hinnatakse teose ideed, originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust; muusikateose esitamise puhul hinnatakse kunstilist teostust. loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel,
analüütiline (probleemide käsitlus, liikudes üldiselt üksikule),sünteetiline (käsitlus, liikudes üksikult üldisele), kvalitatiivne (sõnalised kirjeldused), kvantitatiivne(statistilis- matemaatiline analüüs ja prognoos); koostada esialgne sisukord. Et uurimistöö peab olema terviklik, selge ja loogiline, siis mõeldakse täpselt läbi peatükid, nende alajaotused, järjestus ja pealkirjad; jälgida, et uurimistöö vastaks teemale ja töö osad (peatükid) arendaks teemat ning vastaks pealkirjadele; vältida pealkirjade sõnastuses retoorilisi küsimusi, hüüdlauseid ja ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjas ilmneda uurimuse järeldused. 7 5. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS Struktuur on uurimistööl, ka referaadil, ainetööl, jne ühesugune. Õpilasuurimus peaks koosnema järgmistest osadest: tiitelleht sisukord
5) Kas sõnavalik vastab kasutuseesmärgile? 6) Kas terminid on sobivad? Kas terminitarvitus on täpne? 7) Kas nimed, võõrsõnad, liitsõnad, lubatud lühendid ja kõik numbritega väljendatu on kirjutatud õigesti? (2004: 273274) OBJEKTIIVSUS Teadlane peab olema oma töös niihästi metoodilises kui ka keelelises mõttes objektiivne. Metoodilise objektiivsuse oluliseks kriteeriumiks peetakse seda, et keegi teine uurija võib samadelt lähtekohtadelt sama uurimust korrata. Allikaid valitakse ja tõlgendatakse hoolikalt ning esitatakse ausalt ka selliseid allikaid ja uurimismaterjale, mis on vastuolus uurija omaenda käsitusega. Objektiivsus tähendab käsitletavast omamoodi eemaldumist: uurimisobjektilt oodatakse uurimistulemuste kiretut ja erapooletut tõlgendamist ning sellega ühtesobivat keelekasutust, mis jätaks kõrvale uurija enda isiku. AJAVORMID Ajavormide kasutamine on problemaatiline.
Ainekursust toetatavate hinnetena lisanduvad veel hinded arvutiõpetuses, emakeeles ja inglise keeles (vastavalt eesti ja ingliskeelne resümee). Loomulikult on need punktid ja hinded ka kokkulepete küsimus. LÄBITUD ETAPID 127. LENNU UURIMISTÖÖDE ALUSTE KURSUSES I UURIMUSLIKU TÖÖ VORMISTAMINE ARVUTIS Tähtaeg: 2009. 2010. õa informaatikas Selgitus. Ainekursus algas sissejuhtava loenguga uurimistöö olemusest. Ainekursuse 35. tunnist on sellele teemale pühendatud 21 õppetundi. Lisaks uurimistöö vormistamisele pööratakse tähelepanu info otsimisele ja analüüsile. Alusmaterjal: Tallinna Reaalkooli uurimistööde koostamise juhend. Juhend kättsaadav õpilastele Moodle`i õpikeskkonnas. Hindamine: jooksev hinne informaatikas 21 II SISSEJUHATUS UURIMISTÖÖDE AINEKURSUSESSE Tähtaeg: 04. aprill 2010
8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Et muuta kõne huvitavamaks kogu publikule, sest erinevatel inimestel on erinevad lähenemisviisid. 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? · Ära vurista numbreid · Ümarda arvud · Kasuta usutavat allikat · Korda võtmearve · Pane statistika tuttavatesse terminitesse · Loo pilt 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? · Ootuste seadmine · Tähelepanu äratamine · Sümpaatia loomine · Edaspidiste teemade kirjeldus · Ütle kes sa oled ja milleks siin oled · Anna vajalikku taustinfot · Tervitused ja tänusõnad Tavaliselt kasutatakse: Materjalil põhinevad avasõnad Publikule keskenduvad sissejuhatused Lihtsad, kuid muljet avaldavad sissejuhatused Tsitaadid Retootilised küsimused Naljad Lood või pajatused
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
toetav isik, kes austab igaühe õigust teha otsuseid ja elada vastavalt vabale valikule. Eesmärk on teiste võimustamine/jõustamine (empowerment), mitte nende kontroll ja hukkamõist. *change agent kui eriala: sotsiaaltöötaja. Tema ülesanne peaks olema muutuse esilekutsuja. · Oluline on kontekstist lähtumine ja holistlikkus, terviklikkus. Konteksti arvestamata on valearusaam kerge tekkima. · Tegevus (kuidas protsess kulgeb) on sama oluline, kui tegevuse tulemus (saavutus). · Tegevus ja vastutus on võrdselt jagatud, tuleb vältida ühepoolset tegevust. Ka osalejad, intervjueeritavad peavad olema teadlikud, mis toimub ja võtavad vastutust seega räägib seda, mida on valmis avalikustama. · Informatsioon peab olema siiralt läbiräägitud ja ausalt avalikustatud, mis viitab vastastikusele lugupidamisele ja avatusele kui omaette väärtusele.
8.1 Kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 1.9 Karl Marx . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.9.1 Standardkäsitlus Marxi sotsioloogia klassikalisest osast 18 1.9.2 Marxi teooria teaduslikkus . . . . . . . . . . . . . . . . 21 2 Ajalookirjutamise areng 23 2.1 siit peaks algama uus teema . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 2.2 Mõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 3 Seletus 33 3.1 Narratiiv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 3.1.1 Gallie . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 3.1.2 White . . . . . . . . . . . . . . . . .
mõjutavatest teguritest. Põhitähelepanu pööratakse asutuse või üksuse sisestele protsessidele, nende mõjudele, kuid ei saa jätta arvestamata ka kaudseid mõjureid, mis võivad ohustatda kas asutuse või antud struktuuri eesmärkide saavutamist. Välistatud ei ole ka välismõjurite arvestamine, sest iga organisatsioon on mingil määral sõltuv tega ümbritsevast keskkonnast. TEGURID 1. Asutuse eesmärk auditi planeerimine peab algama asutuse eesmärgi(de) tutvumisest ning arusaamine nendest. Tuleb mõista kas eesmärkide saavutamine on reaalne ning nende täitmine tagab asutuse arengu ning lisab talle väärtust. 2. Ülevaade auditi objektist tuleb mõista objekti struktuuri, protsesside toimimist, organisatsiooni herarhiat (alluvus/juhtimisliin) ja sisemisest töökorraldamisest (ehk tuleb endale organisatsioon selgeks teha). 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
