Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Arutlus "Vana hea Rootsi aeg" - sarnased materjalid

esti, liivimaa, likool, maap, korraldama, teokoormised, kindralkuberner, 1684, piiblit, igile, gottfried, isale, halduskorraldus, ignatsi, talurahvakool, igasse, isas, omavalitsus, endisele
thumbnail
2
doc

Arutlus teemal "Vana hea rootsi aeg"

puhul. Üheks väga suureks plussiks saab lugeda seda, et sellel ajal, täpsemalt 1630. aastal, asutati Tartusse gümnaasium, mis hiljem Johan Skytte palvel nimetati ümber ülikooliks. Sellest sai Eesti esimene kõrgem õppeasutus. Vaatamata oma nigelale majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale said võimaluse ka talupojad ennast harida. Nende seas aga kahjuks ei olnud ühtki eestlast. Kuna rootsi ajal levis luterlus ning Luteri kirik nõudis igalt inimeselt teadmisi usutõdede kohta, loodi 1684. aastal seminar mille läbiviijaks oli Forseelius. Forseeliuse auks püstitati ka kool, mis kannab tänapäeval nime Tartu Forseeliuse kool. Selline hariduse levik oli tol ajal väga harukordne. Lisaks hakkas levima ka eesti keel. “Vana hea” rootsi aeg oli eestlase vaatenurgast kõike muud, kui hea aeg. Hariduse ja keelelisest aspektist oli muidugi kõik suurepärane, kuid inimlikkust ja õiglust polnud sel ajal ollagi.

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arutlus: Vana hea Rootsi aeg?

hakati välja koolitama tulevasi koolmeistreid ja köstreid. Minu arvates on hariduse edendamisel ja Forseliuse tegevusel äärmiselt eluline tähtsus, sest tänu sellele õppisid inimesed lugema ja võrreldes teiste maadega oli ju Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrgel tasemel. Balti aadlike elu oli Eestimaal ja Liivimaal erinev. Kuna Eestimaa ja Tallinna aadel tuli Rootsi riigi võimu alla vabatahtlikult, siis säilitati aadli ja linnade eesõigused. Liivimaa aadlit nimetatati aga vallutatud provintsiks ja neile sellised õigused esialgu ei kehtinud. 17. saj keskpaigaks saavutasid ka Liivimaa aadel ja linnad samasugused õigused nagu eestimaalasedki. Kuna aadlikel oli vaatamata perioodile võrreldes talurahvaga üsna hea elu, siis julgen väita, et nendegi jaoks oli Rootsi aeg hea. Maa oli jagatud põhimõtteliselt kaheks - Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kubermang. Saaremaa ei kuulunud neist kummalegi -

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus - vana hea rootsi aeg

Vana hea rootsiaeg Üsna sageli, kui meenutatakse Eesti ajalugu, räägitakse ka ´´vanast heast rootsiajast ´´ . See aeg oli kindlasti mõnevõrra parem kui Saksa aeg ja rootsi ajale järgnenud Vene aeg. Kuid kas see tõesti oligi nii hea ? Siis, kui Eesti oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks olulisem läbiviidud reform seisnes selles, et pärisorjus kehtestati juriidiliselt . Talupoeg ning tema lapsed olid mõisniku omand . Kuigi võeti kasutusele ka nn. Vakuraamatud, mis sisaldasid kõiki talupoja õigusi mõisa vastu, siis mõisnikud ei pidanud nendest alati kinni ning tõlgendasid neid kirjutatud õigusi nii nagu neile endale kasulik oli. Talupojal oli isegi õigus oma mõisnikku kohtusse kaevata, aga muidugi ei jäänud õiglus peale, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kohe kindlasti rohkem . Selline olukord ei ole kuigi positiivne talupoegade jaoks . Olukord ei halvenenud ainult talopoegade jaoks. Muudatused tulid ka l

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Arutlus: Vana hea Rootsi aeg

Kuid näljaaeg mis oli 1695.-1697. aastail toimis jällegi laastavalt ning nn. Suur nälg hävitas 20% rahvastikust. Kui vaadata olukorda talurahva poole pealt, siis võib väita, et nende jaoks oli Rootsi aeg üsna kasulik. Talurahva olukord muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja- Eestis Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna, Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast.1668.a. avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitsei korralduse, mis samuti toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud talurahva olukorda. Hiljem läks reduktsiooniga suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte ja see vähendas mõisnikke võimu talupoegade üle. Võib väita, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Arutlus "Vanast heast Rootsi ajast"

Kui rgitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse vana head Rootsi aega. See aeg oli kindlasti nii mnestki kljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka jrgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis testi nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt klavate snadega? Kui vimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema nnetuseks oli ta pranduseks saanud thja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad veti ra. Kuna misad lksid riigile, siis misnikud ei saanud talupegi enam nii palju ksutada. Hakati tpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis thendas, et misnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ra kasutada. Kui talupojal oli siiski misnikuga probleeme, siis vis ta selle le kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad visid jlle natuke inimlikumalt elada, vhemalt nii palju, kui vimalik. Ees

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas vana hea Rootsi aeg?

ametis koolmeister. Nõuti ka, et koguduste juures töötaksid kooliõpetajad. Suurimaks probleemiks osutus sobilike koolmeistrite puudumine. Olukord muutus paremaks, kui Fischeri initsatiivil loodi 1684. aastal õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas B. G. Forselius. Detsembris, 1686 käis Forselius kuninga jutul, kaasas kaks õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri- Hanso Jüri, kelle teadmistega kuningas rahule jäi. Järgmine aasta võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel otsuse rajada mõisniku kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Minu arvates oli igati positiivne, et Rootsi ajal hakati tähelepanu pöörama talurahva harimisele. Ma arvan, et Rootsi aja nimetamist ,,vanaks heaks ajaks" pole õigustatud, kuigi haridus arenes ja ka lihtrahvas sai õppida. Samas lihtrahva eluolu ei muutunud eriti paremaks. Ma arvan, et selle aja

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus :´´Vana hea Rootsi aeg ´´

Vana hea Rootsi aeg Rootsi võim algas Põhja-Eestis 1561. Aastal 1629 sõlmiti Ahmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel ja tänu sellele läks terve Lõuna-Eesti Rootsi alla,ning siis langes juba peaaegu terve Eesti (va saared)Rootsi alla. Aastal 1583 sõlmiti Pljusa rahu Rootsi ja Venemaa vahel ja selle rahu alusel jäi Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. Tänu Brömsebro rahule ,mis oli Taani ja Rootsi vahel,sai Rootsi Saaremaa endale. Peale seda hakkas Rootsil täielik valitsemisaeg. Kas vana hea Rootsi aeg oli eestlastele hea? Kõigepealt oli vana hea Rootsi aeg eesti talupoegadele halb kuna fikseeriti pärisorjus ja talupoegadel oli väga halb seis.Nad pidid andma suure osa oma viljast Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindlasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada.Ühesõnaga ei olnud piiranguid ,kui palju võib tal

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Vana hea Rootsi aeg?

Vana hea Rootsi aeg? Kui rääkida Eesti ajaloost, mainitakse tihti vana head Rootsi aega. See periood ei avaldanud siinsetele oludele ainult halba mõju. Ma arvan, et vast kõige õiglasem oleks seda aega pidada n.ö. "neutraalseks", sest selle plussid ja miinused enam- vähem tasakaalustavad üksteist. Nagu varemgi, ei suutnud Eesti moodustada ühtset tervikut, vaid jäi hoopis jagatuks Eesti- ja Liivimaa kubermangu vahel. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. See periood algas kui ka lõppes veriste sõdadega. Eesti aladel algas Rootsi aeg erinevatel aegadel. Juba 1561. aastal alistus Rootsile Põhja-Eesti. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ning Saare-ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga ka Ruhnu. Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Vana hea Rootsi aeg?" arutlus

Pärast vaenutegevuse lõppu hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõige pikk rahuaeg, mis soodustas sündimist. Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke. Rootsi võimu kehtestamisega kogu mandrialal kujunes uus halduskorraldus. Nagu varem, nii ei moodustanud Eesti ala ka nüüd halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Nüüd oli maa jaotatud ja rahvast täis, kuid kuidas talupoegade elu kulges? Enne Rootsi aega oli arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks pärisorjaks. Rootsi võimud üritasid lähendada eesti talupoegade õiguslikku seisundit Rootsi talupoegade omale. Mõisad läksid erakätesse, taaskehtestati sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja

Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas "vana hea Rootsi aeg"?

halvendas olukorda veelgi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei leia mina Rootsi ajas midagi paremat võrreldes teiste Eesti perioodidega. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. 1631. aastal asutati Tartusse trükikoda ja vaikselt hakati levitama ka eestikeelset kirjandust, tihti küll usulevitamise vormis. Suurt tähelepanu pöörati ka hariduse edendamisele - hakati looma ka talurahvakoole. Selles mängis suurt rolli ka Begnt Gottfried Forselius, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Mainimata ei saa jätta ka ülikooli rajamist Tartusse aastal 1632. Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu. Minu arvates oligi Rootsi ajal kõige parem see, et järjest rohkem pöörati tähelepanu hariduse edendamisele ja talurahva harimisele. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure

Ajalugu
375 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana hea Rootsi aeg - arutlus

mäletatud kui `'vanat ja head'' aega, mis kestis 1629-1699 aastani. Kindlasti oli sellel ajal eestlaste elu nii mõnestki küljest parem, kui võrrelda seda eelnenud Saksa ajaga või järgnenud Vene ajaga. Kas vana hea Rootsi aeg oli ikka hea, nagu rahvasuu räägib või on need lihtsalt tühi paljad sõnad? Rootsi aja alguses ei muutunud Eesti haldusjaotus suurelt. Eesti ala oli ikka jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu­ ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega hiljem, kuulus Liivimaa kubermangu. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Nii Eesti­, kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner. Nad juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tõid, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus.

Ajalugu
157 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana hea Rootsi aeg?

See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii sellele eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste kõlavate sõnadega? Rootsi aeg oli periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Nagu varemgi, ei suutnud Eesti moodustada ühtset tervikut, vaid jäi hoopis jagatuks Eesti- ja Liivimaa kubermangu vahel. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. See periood algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased, kelle vaatenurgast oleks kõige õiglasem antud küsimust käsitleda. Sõda ei tule kunagi üksinda, ka tänapäeval mitte ­ sellega kaasnevad nälg ning sellest omakorda tingituna ka haigused. Nende hädade ohvriks langeb

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Vana hea rootsi aeg?

Karistuseks põletati "nõiad" tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega. Luterliku arusaama kohaselt oli vaja talupoegadele vaja lugemist õpetada. Esialgu jagasid kirjatarkust köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. 1632. aastal avati Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. 1637. aastal koostas Stahl esimese eesti keele grammaatika ja 1686. aastal koostas Forselius esimese aabitsa. Talupojad olid Rootsi ajal sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Sõja ja hädaaegadel pärisorjus mõnevõrra leevenes. Alles pärast 1680. aastal toimunud reduktsiooni paranes talurahva olukord

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana Hea rootsi aeg

halvendas olukorda veelgi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei oska mina leida Rootsi ajas midagi paremat võrreldes teiste Eesti perioodidega. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju. Erinevalt rootsi talurahvast , kes oli vaba, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi Rootsile, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Nendele talupoegadele, kes töötasid Rootsi poolt ülevõetavas mõisas, tähendas see vabanemist pärisorjusest, sest siis nad oli nimetatud üksnes kuninga alamateks. Seati sisse ka vakuraamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustuse mõisa vastu. Koormiste

Ajalugu
199 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vana hea Rootsi aeg ?

õnnestunud piirkondi täielikult rootsistada, sest Rootsi kubernerid pidid arvestama rüütelkondadega. Üheks miinuseks oli veel kindlasti see, et talupoegade koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, see oli küll talupoegadele pluss, aga aadlikel jäid laekuvad koormised väiksemaks. Hariduse kohapealt oli Rootsi aeg hea aeg, sest põhiliselt keskenduti lihtrahvale lugemisoskuse õpetamisele. 17.sajandi lõpul loodi Eestisse rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva, et talurahva koolides õpetajaid oleks lõi Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedale Piiskopmõisa õpetajate seminari. 17.sajandil alustasid ka tööd esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Tartus asutati ka 1632. Aastal Tartu Ülikool, mis oli Rootsi riigis teine ülikool Uppsala järel. 8.klass Rootsi riigis oli valdav usk Luteri usk ja vaimuelu kohapeal on minu arust

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana hea Rootsi aeg?

Vana hea Rootsi aeg? Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti ka ,,vana head Rootsi aega". Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. PõhjaEesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile LõunaEesti, PõhjaLäti ning Saare ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga viimase Eesti alana Ruhnu. Pärast pikka sõdade perioodi saabus Eesti aladele lõpuks rahu, kuid maa oli laastatud ning rahvaarv kahanenud. Nii mõnestki küljest vaadatuna oli Rootsi aeg parem nii talle eelnenud ordu ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline? Rootsi ajal toimusid Eesti ala rahvastikus suured muudatused. Sinna aega kuulusid ,,Suur nälg" ja sellega kaasnenud katk, aga ka tohutu sisseränne. 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, kuid juba 17. sajandi keskpaigaks oli rahvaarv kordi kasvanud. 1690ndatel a

Ajalugu
245 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana hea Rootsi aeg ?

Vana hea Rootsi aeg? Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "Vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et seda meenutada "Vana hea Rootsi ajana" Rootsi aeg algas 1629 ja lõppes 1699. Sellel ajavahemikul jõudis valitseda 5 kuningat Gustav II Adolf 1611-1632, Kuninganna Kristiina 1632-1654, Karl X Gustav 1654-1660, Karl XI 1660-1697, Karl XII 1697-1718. Rootsi ajal oli olulisi positiivseid külgi. Näiteks kuningas Karl XI tahtis lahti saada päris orjusest. Mis oleks olnud Eestlastele väga positiivne. Riigi mõisad võeti ära ja hakkati nende kasutamise eest renti küsima. Tema valitsemis ajal kehtestati ka vakuraamatud kuhu pandi kirja maksud mida talupoeg maksis. Rootsi ajal asustati ka TÜ ja hakkati ka ehitama linnakoole ja talurahvakoole. Eestimaa saamine Rootsi kuninga

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana hea Rootsi aeg

kahjusid oli tunda pikka aega. Hävitati nende ohvripaiku ja kadus võimalus linna põgenedes vabaks saada. Oli ka plusse, talupoegade karistamine keelati ja neile anti õigus kaevata mõisarentnike vastu. Nende õigused suurenesid ja neil oli õigus astuda 1632. aastal asustatud Tartu Ülikooli. Haridus levis maarahva seas ja hakati väärtustama kirjakeelt. Kirikuelu elavnemine ja lugemisoskuse levimine. Õpetati iga pärisorjast talupoega piiblit lugema, hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi ja vaimulikku kirjandust hakati eesti keelde tõllkima. Rootsi aja alguses olid kirikud hävinud. Viidi läbi nõiaprotsesse, mille käigus surid süütud inimesed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatamisest, surnuid maeti vanadesse kalmetesse. Aadlikud muutusid rentnikeks ja neil oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud. Majanduse miinused: tekkis ühiskondlik kihistus. Tartu majandus olukord kujunes

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana hea rootsi aeg?

Vana hea Rootsi aeg ? Arutlus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629­1699. Selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 inimese. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast. 17. saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid. Tei

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana hea Rootsi aeg?

Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldavad. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis algas selle tõttu et rootslased ei olnud rahul oma valdustega. Liivi sõja lõppedes jäid Eestimaa ning Põhja-Läti Rootsi võimu alla. Põhja-Eesti vasallid alistusid 1651. aastal Rootsile, 1629. aastal loovutas Poola Rootsile Altmarki vaherahuga Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti. 1645. aastal loovutas Taani Rootsile Brömsebro rahuga Saaremaa ja Muhumaa.. Rootsi aeg järgnes pikale sõdade perioodile, mis kestis 70 aastat. Eestist oli üle käinud nii Taani kui ka Poola võim. 1558-1629 oli Eesti ala laostatud, eestlaste elu tegid raskeks katk ja nälg. Rootsi aeg on üleminek keskajast uusaega. Kas Rootsi aeg oli hea või halb on igaühe enda otsustada. Rootsi aeg tõi kaasa palju positiivseid muutusi rahvastikus. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esi

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
1
docx

'Vana hea Rootsi aeg'

Vana hea Rootsi aeg? Eestis algas Rootsi aeg pärast 70 aastast sõdade perioodi. Rootsi aeg kestis 1629­1699, kuid see on siiski vaieldav daatum. See ajastu tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste arv jõudsalt kasvama, kuid Suur nälg (1695-1697) pidurdas selle. Rootsi saatis kõigest hoolimata teravilja ja muud eluks vajalikku toitu Eesti aladelt välja ning tegi olukorra aina halvemaks. Suure nälja lõpuks oli hävinud ligikaudu 20% rahvastikust. See on minu meelest esimene näide sellest, et Rootsi aeg polnud sugugi hea. Eesti talupoegadel säilitati sunnismaisus ja pärisorjus. Samas vähenes mõisnike võim taupoegade üle, sest reduktsiooniga ehk mõisate riigile tagasi ostmisega läks suur osa eramõisatest Rootsile. Hakati kasutama vakuraamatut, kuhu kanti talupoegade koormised ja kohustused mõisa ees. Kuigi taulupoegadel oli õigus mõisnikud kohtusse kaevata, ei võitnud nad peaa

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Vana hea Rootsi aeg

"Vana hea Rootsi aeg" Rootsi aeg oli Eesti ühiskonnale vastuoluline aeg. Nii enne, kui ka pärast rootsi aega peeti veriseid sõdasid, ning olid näljahädad ja pärisorjus. Kuid ei saa ka väita, et rootsi ajal selliseid asju ei eksisteerinud. Tõsi toimus reduktsioon, kuid see ei toimunud igal pool üle Eesti. Säilis talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus võttis maad Põhja-Eestis. Samas ei saa ka väita, et talupojad päris ilma õigusteta oleks jäetud. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kuigi neile sageli õigust ei antud. Ka suure osa oma viljasaagist pidid talupojad ära andma riigile ja mõisnikele. Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar. Rootsi aeg tõi endaga ka nii mõndagi head. Inimesi õpetati lugema ja kirjutama. Ühtlustati Eesti keele grammatikareeglid, mis omakorda tõid lihtsust juurde kirjakeele õppimisele. Eestlaste lugemis ja kirjutamisoskus ol

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana "hea" rootsi aeg?

Vana „hea“ Rootsi aeg? Eesti ajaoos räägitakse nii öelda „heast Rootsi ajast“. See aeg oli nii mõnestki küljest vaadatuna parem talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas see aeg on väärt kohe tiitlit vana hea Rootsi aeg. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades hariduse ning vaimueluga. Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea? Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. See periood nii algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased. Kui Eestimaa oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks tähtsamaid reforme, mida läbi viidi, seisnes selles, et pärisorjus kehtestati nüüd juriidiliselt. See tähendas seda, et talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nüüd mõisniku omand. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei p

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vana Hea rootsi aeg, enda arvamus

Arutlus Vana hea rootsi aeg Nimi Rootsi aeg algas pärast Liivi sõda . Pärast sõda olid Eesti alad jaotatud Poola , Rootsi ja Taani vahel .Poola ja Rootsi ei saavutanud ühist meelt ja sõdisid veel mitmeid aastaid .1561.aastal sai Rootsi endale Harju-, Viru ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna .1581 . aastal , kui Paide oli ära vallutatud said nad kogu Põhja-Eesti .1629.aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile , siis sai rootsi oma võimu alla ka kogu mandri- Eesti.Brömsebro rahuga sai Rootsi Saaremaa ja muhu saare endale , see toimus aastal 1645 . Oliwa rahuga sai Rootsi Ruhnu saare aastal 1660 . Rootsi ajal tuli eestisse Luteri usk . Taheti , et rohkem eestlasi käiks kirikus sp . loeti kõik jutlustused enamjaolt eestikeeles . Paljud kirikud taastati . Ühesõnaga , tehti võimalikult palju

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Vana hea Rootsi aeg", aga kas ka talupoegade jaoks?

"Vana hea Rootsi aeg", aga kas ka talupoegade jaoks? Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Kui võimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema õnnetuseks oli ta päranduseks saanud tühja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, siis võis ta selle üle k

Ajalugu
2970 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas Rootsi aeg oli kuldne aeg?

Kas Rootsi aeg oli kuldne aeg? Arutlus Rootsi ajaks nimetatakse Eesti ajaloo perioodi 17. sajandil. Sellel perioodil olid Rootsi kuninga juhtimise all nii Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang kui Saaremaa. Ühiskond Eesti aladel oli sel perioodil üsna kirju. Siin elasid balti-saksa mõisnikud, eesti talupojad, eri rahvusest linlased, vaimulikud jne. Rootsi aega hakati nimetama kuldseks 18.-19. sajandil. Kas Rootsi aeg Eestimaal oli kuldne? Rootsi ajal jagunesid talupojad Eestimaal kaheks. Erakätesse jäänud mõisate talupojad ja kroonumõisate talupojad. Nende vahe oli see, et erakätesse jäänud mõisad kuulusid balti-

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas hea või halb Rootsi aeg ?

Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Nii Eesti­ kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Kindralkubernerid juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnikke, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.

Ajalugu
278 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osutusi piiblile, piibli metafoore. Henrik kirjeldab maastikku: pinnavorme, geograafilisi nähtusi. Looduslik keskkond annab tekstile lisadimensiooni ja mängib jutustavas tekstis olulist rolli. Loodusliku diskursuse esitamine on seotud kristliku mõtteviisiga – jumal on maa looja, mh Liivimaa on jumala loodud, loodud kristlaste maaks. Liivimaa kroonikast saavad alguse kohalikud lood, st seal mainitakse ja

Eesti kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks

Mõõdeti ja hinnati ümber talumaad ja koormised mõisa ees viidi vastavusse talu võimekusega. Keelati ära ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Seati sisse vakuraamat ja sinna pandi kirja koormiste hulk arvestades maa suurust, headust ja töövõimeliste inimeste arvu. 1804. aastal võeti ka Eestimaa kubermangus vastu talurahvaseadus. Seal talumaid ümber ei hinnatud. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. aastal ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819. Aadel loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Talu ja talule kuluvad maad jäid mõisa omaks. Talupoeg pidi mõisalt talu rentima, sõlmiti rendileping. Tegeleda võis ainult põlluharimisega, ei tohtinud lahkuda kubermangust ja ilma loata asuda linna elama. Linna minekuks pidi olema meeselanike 120 000 ja kubermangust lahkumiseks 140 000, need arvud olid väga suured. Loodi

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Sõna jõud ja jõuetus

Mõõdeti ja hinnati ümber talumaad ja koormised mõisa ees viidi vastavusse talu võimekusega. Keelati ära ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Seati sisse vakuraamat ja sinna pandi kirja koormiste hulk arvestades maa suurust, headust ja töövõimeliste inimeste arvu. 1804. aastal võeti ka Eestimaa kubermangus vastu talurahvaseadus. Seal talumaid ümber ei hinnatud. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. aastal ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819. Aadel loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Talu ja talule kuluvad maad jäid mõisa omaks. Talupoeg pidi mõisalt talu rentima, sõlmiti rendileping. Tegeleda võis ainult põlluharimisega, ei tohtinud lahkuda kubermangust ja ilma loata asuda linna elama. Linna minekuks pidi olema meeselanike 120 000 ja kubermangust lahkumiseks 140 000, need arvud olid väga suured. Loodi

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Ajalugu Rootsi aeg

1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/halb saak • Rahvaarvu kiire kasv • Sisemigratsioon ( Saaremaalt mandrile) • Ümberasukad naaberaladelt

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

17. sajand Rootsi aeg

17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. Põhja­Eesti neli maakonda (Lääne­, Harju­, Järva­ ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, Lõuna­Eestist ning Põhja­Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu­ ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu Lõuna­Eesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond,

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg.

Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu Liivimaa, Ruhnu Asustus (lk. 94-95). 1558. a Liivi sõja algus u 250’000-300’000 1629. a Liivi sõda, Rootsi ja Poola jätkusõjad 120’000-140’000 1695. a Pikk rahuaeg 350’000-400’000 1698. a Näljahäda (ikaldus) 280’000-320’000 Rahvastikuprotsessid. Peale Liivi sõja lõppemist, hakkas pika rahuaja tõttu ​rahvaarv jõudsalt kasvama​. 17. sajandil

Ajalugu
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun