aastaselt. Valimissüsteem võib olla majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem või proportsionaalne süsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. 9. Mis on osalusdemokraatia? Näited. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Lühidalt: kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. 10. Mis on referendum ja mis küsimusi seal ei arutata? Referendum ehk rahvahääletus. Rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Ei arutata riigi rahalisi kohustusi, riigikaitset, välislepinguid, eelarvet ja makse. 11. Millised on riigikogu ülesanded? · Menetleda ja vastu võtta seadused. · Ratifitseerida välisleping. · Kinnitada riigieelarve.
hoolimatuse ja pahatahtlikkuse vahele. Mina seda aga ei teeks. Nipernaadilikud inimesed on arad ja madala enesehinnanguga inimesed. Nad ei julge ennast avada, kartes haiget saada. Sellepärast asuvad nad kaitsepositsioonile, suheldes inimestega pinnapealselt. Tihtipeale on nad seltskonnahinged, neil on hea huumorisoon ja palju tuttavaid. Jah, just tuttavaid, mitte sõpru. Tuttavatega saadakse kokku, veedetakse lõbusalt aega, kuid nendega ei arutata tõsisemaid probleeme ega usaldata saladusi. Nii ei ole võimalik ka haiget saada. Nipernaadilik inimene võib ise aga palju südamevalu põhjustada, kui ta laseb mõne inimese endale lähedale ja jätab mulje, et on suuteline ennast avama ning siis kõige ootamatumal hetkel suhted ilma ühegi põhjenduseta katkestab. Just nagu Nipernaadi võlus ära palju naisi ning nad siis maha jättis. Nipernaadilikule inimesele on teise hülgamine kindlasti raske, kuid ta ei näita seda välja
Presidendil on õigus kasutada vetot parlamendi mingi probleemi arutamise juures. Samal ajal parlament saab presidenti pigistada rahaliselt (kui näiteks ei suudeta saavutada kokkulepet) Poolpresidentaalne võim: on levinud ka Euroopas, nt Soome ja Prantsusmaa. Võimu jagavad peaminister ja president. Suhetes parlamendiga on presidendi mitmeid võimalusi oma tahet peale suruda. Tal on õigus panna seaduseelnõule veto; presidendi seidukohta seaduseelnõu osad enam ei arutata. Kuigi valitsuse või üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta. Parlamentarism: Presidendil sisuline võim puudub. Ta esindab riiki. Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab ametisse või tagandab valitsuse. Valitsus annab parlamendile aru. Seadusandliku võimu ülesehitus: Ühe-ja kahekojalised parlamendid. Reeglina on unitaarriikidel(üks ühtne riik) ühekojalised
Selle kõige koosmõjul võivad langeda õpitulemused, võimekus ise-endaga hakkama saada, oskus suhelda ja realest mõelda, noored võivad teha mõtlematusi nt. üritada enesetappu. Pealtvaatajad : Eemale hoidijad - ei astu vahele sest kardavad ise sattuda ohvriks Mõnitajate n.ö talla alused Õhutajad ise ei ütle midagi, kuid juhib tähelepanu kellegi vigadele. Üksikud kaitsjad Mõnitatava kodune olukord Suhted vanematega : Ei suhelda ega arutata probleeme üldse. kardetakse probleemist rääkida, sest vanemad käsevad ise hakkama saada Räägitakse, kuid vanemad ei oska aidata Kuidas aidata ? Koolides peaksid olema psühholoogid, kelle poole pöörduda Sekkuma peaksid nii KAASÕPILASED kui ka ÕPETAJAD. Mõnitatavale PEAB osutama tuge, julgustama oma probleemist rääkima, abi otsima. Mõnitajatega ... Tuleb teha selgitus tööd nende tegude tagajärgede kohta.
· Võtta vastu vabandused või vabandada, pakkuda abi olukorra lahendamisel · Kui maha kukub lusikas või kahvel, mis salvrätikuga kaetud, siis seda uuesti ei kasuta Veel ebameeldivusi · Luksumise korral vabandada ja püüda toime tulla · Kui köha ja kinnijäänud toidu korral seda kohe välja köhida ei õnnestu, anda märku peremehele või perenaisele · Lahkuda lauast ja püüda probleemiga toime tulla kusagil eraldi ruumis Vestlus · Teatud asju laua taga ei arutata (toidu maksumus, haiguste üksikasjad) · Väikeste laudade taga üldine vestlus · Suures lauas võib vestlus toimuda gruppides · Ärilõunal ootavad külalised, millal pere- mees alustab nõupidamisega Toitu puudutavad keelud · Hammusta vähehaaval korraga · Kui palju võiks siis korraga toitu hammustada? Toitu puudutavad keelud · Hammusta vähehaaval korraga · Kui palju võiks siis korraga toitu hammustada? · Suus võiks olla nii palju toitu korraga, et
EJÄÄTMETE KÄITLUS Igasuguste jäätmete käitlemise puhul tekivad vältimatud küsimused : ,,Miks?" ; ,,Kuidas?" ja loomulikult ka ,,Palju kasumit saab?". Miks-ile on vastus enamasti sama et säästa loodust ning keskkonda. Kuidas on iga tüübi puhul erinev põletamine, sulatamine, pressimine või mis iganes muu meetod kas nende meetodite elluviimine aga ka loodust säästab, seda küsimust tavaliselt väga valjult ei arutata. Jääb siis vaid kasumi teenimise osa, seda soovib ju iga tööstus kapitalistlikus maailmas. E-jäätmete puhulgi on Miks-küsimusele vastuseks ,,et säästa loodust ning vähendada looduses mittelaguneva prügi hulka". E-jäätmete käitluse meetodeid on erinevaid suur osa nendest jääb lihtsalt prügilasse vedelema. Prügilad nõuavad küll selle eest raha, taaskasutusfirmad tihtipeale mitte(nt. Tolmetex OÜ). Paljudes Euroopa
3. Halduskohus-ainult haldusasjad(avaliku teenistusega seonduvad vaidlused,kodakondsus ja migratsiooniga seotud,riigi varaga seotud vaidlused) AVALIK ÕIGUSe juhtumid 4. Riigilõiv 2. Ringkonnakohus-riigilõiv 2.1 Vaidlustamine-3 kohtunikku(tsiviil,kriminaal ja haldusasjad) 3. Riigikohus-kassatsioonikautsjon-makstakse riigikohtu arvele-tagastatakse-1. Kui rahuldatakse nõue,täielikult 2. Nõue rahuldatakse osaliselt. Ei tagastata,kui nõuet ei rahuldata või ei arutata. Riigikohus *3 kohtunikku-kassatsioon,arutaja kassaator *tsiviil,kriminaal,haldusasju-3 kolleegiumi *põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium ERAÕIGUS Kaubandusõigus Ühinguõigus Tsiviilõigus: 1.Asjaõigus 2.Pärimisõigus 3.Võlaõigus 4. Perekonnaõigus AVALIK ÕIGUS 1.Riigiõigus 2.Haldusõigus 3.Kriminaalõigus 4.Finantsõigus 5.Sotsiaalhooldeõigus ÕIGUSSUBJEKTID Füüsilised isikud-isik Juriidilised isikud: Seaduse alusel loodud õigussubjekt. 1
· Hoida viha vaos · Võtta vastu vabandused või vabandada, pakkuda abi olukorra lahendamisel · Kui maha kukub lusikas või kahvel, mis salvrätikuga kaetud, siis seda uuesti ei kasuta · Luksumise korral vabandada ja püüda toime tulla · Kui köha ja kinnijäänud toidu korral seda kohe välja köhida ei õnnestu, anda märku peremehele või perenaisele · Lahkuda lauast ja püüda probleemiga toime tulla kusagil eraldi ruumis Vestlus · Teatud asju laua taga ei arutata (toidu maksumus, haiguste üksikasjad) · Väikeste laudade taga üldine vestlus · Suures lauas võib vestlus toimuda gruppides · Ärilõunal ootavad külalised, millal pere- mees alustab nõupidamisega Toitu puudutavad keelud · Hammusta vähehaaval korraga · Kui palju võiks siis korraga toitu hammustada? · Suus võiks olla nii palju toitu korraga, et oleks võimalik vastata küsimustele Soovimatud lisandid eines · Säästa teiste tundeid (kui väike asi)
vallalised 3 korda) mehed aga suruvad kätt ja patsutavad üksteisele südamlikult turjale. Aja kohta on brasiillastel oma väljakujunenud arusaam. Nimelt usuvad nad, et on ebaviisakas saabuda kellegi juurde lõunasöögile õigeaegselt. Samuti lõppevad kohtumised sageli hiljem kui algselt plaanitud. Brasiillased on väga patriootlikud. Neile meeldib olla brasiillane. Enamasti on brasiillased väga jutukad, kuid mis puutub kodusse või perekonda, siis see on eraasi, ja tuttavatega seda ei arutata. Brasiilased on suured pidutsejad. Eriti palju rahvast tuleb kokku karnevalideks. Samuti meeldib neile vaadata televiisorit. Üksteise poole pöördumiseks kasutavad inimesed perekonnanimesid. 6 3. ÄRIPRAKTIKA. 3.1. Ärikohtumised Peaks vältima ärikohtumist karvenali aegu. Alati peab leppima kokku kohtumise aja vähemalt 2 nädalat ette. Tööaeg on ametlikult 8.30-st kuni 17.30-ni, kuid tegelikult alustatakse tööd hommikuti hiljem
4. Ei tohiks jätta enda toimetusi tahaplaanile. Ei pea olema kogu aeg partneriga koos. Nii tüdinetakse kiiremini ära üksteisest lõpuks. 5. Mida kasulikku annab suhtele eraldumise perioodi läbitegemine? Selgitage. 5. Annab suhtele tugevust ja paneb suhte proovile. Saab näha, kuidas teine pool käituma hakkab. Saab näha kuidas üksteisest kaugel olemine suhtele mõjub. 6. Mille järgi aru saada, et suhe hakkab karile jooksma? Mida siis teha? 6. Kui üksteisest hoolimine lõppeb. Kui ei arutata üksteisega enam asju ega räägita kus käiakse. Kui inimesed kaugenevad. Kui kummalgi osapoolel on tekkinud keegi teine. Sellega tegelevad psühholoogid ja perenõustajad. 7. Kas abielusuhte ametlikkus mõjutab loetletud perioodide läbimise edukust? Põhjendage. 7. Jah, kui on rasked ajad, siis vabaabielus olevad inimestel on võimalus iga kell suhe lõpetada. Kui on inimesed omavahel abielus, siis on see keerukam protsess ja tavaliselt jäädakse ikkagi kokku peale neid raskeid aegasid.
Iga kolmekümne talu peale on üks peavalitseja, keda nimetatakse filarhiks. Igast perest tuleb igal aastal linna elama 20 inimest, kes on enne seda kaks aastat maal elanud. Nende asemele saadetakse linnast sinna samapalju värskeid töölisi, keda kogenumad õpetavad. Elukorraldus Ühtegi riigiasja ei kinnitata ega võeta vastu enne, kui seda pole otsustamise eel nõukogus kolm päeva kaalutud ja arutatud ning ühtegi asja ei arutata esimesel päeval. Selle seaduse abil välditakse ametnike tormakaid kõnevõtte teemadel, mida nad ei ole suutnud veel enda jaos selgeks mõelda. Niimoodi ei jää hiljem ametnikud häbisse oma mõtlematu kõne pärast ja ka rahvas usaldab ametimehi rohkem, kui nad räägivad targalt ning oskavad põhjendada oma seisukohti. Elanikud kannavad põhimõtteliselt samasuguseid riideid, selle vahega, et meeste, naiste, abieluliste ja vallaliste rõivad on natuke erinevad
ergonoomiliseks. Alla on viidud lubatud müratase ja vibratsioon, kogu juhtimis aparatuur on tehtud lihtsaks ja käepäraseks. Kõike seda tehakse selleks, et vältida kutsehaigusi ja tööõnnetusi, et tööline ei väsiks ja töötaks pikalt ja kaua kõrge eani. See omakorda pikendab inimese tervelt elatud eluiga, mis oma korda lubaks tõsta pensionile mineku iga, mida nii paljud arenenud riigid sooviksid. Kuid see on hoopis uus teema ja seda käesolevas üllitises ei arutata. Järgnevalt aga kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid. Respiratoorsed kutsehaigused: 1) silikoos(ränitolmust põhjustatud kopsutolmustus); 2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos(asbestitolmust põhjustatud kopsutolmustus); 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja;
reeglid, millest laps kinni peab. Vabakasvatus tundus algsel vaatlusel üks ohtlikeimaid kasvatus meetodeid, kus lapsel on võim oma vanema üle ja saab teha kõike mida vaid hing ihkab. Lähemalt uurides tuli siiski minu arust välja üks olulisemaid ja effektiivsemaid kasvatusmeetoditest. 1.2 Mittesekkuv kasvatus Selle kasvatusmeetodiga on vanemad kõikelubavalt ükskõiksed, puuduvad reeglid ja kontroll, ei pöörata tähelepanu lapse vajadustele , arengule, ei arutata asju lastega läbi ega arvestata lapse arvamusega. Vanemad on emotsinaalselt külmad ja endassetõmbunud . Sellises keskonnas, kus vanemad on laste suhtes ükskõiksed, ei panda rõhku laste arendamisele ja haridusele. Sotsiaalsete oskuste arenematus või puudumine põhjustab lapsele ebameeldivusi, mis võib grupis kaasa tuua isoleerituse ja kiusamise. Kohatut käitumis ei mõisteta ja ning seetõttu väheste sotsiaalsete oskustega
- vastastikuse tegevuse takistamine, blokeerimine Riigid: USA, Mehhiko, Egiptus, Gruusia 1. Riigipea valitakse rahva poolt 2. President nimetab ametisse peaministri 3. Ülejäänud ministrid valib peaminister kuid peab saama presidendi heakskiidu 4. President vastutab reeglina välis, kaitse ja meediapoliitika eest ja peaminister sotsiaal ning majandusküsimuste eest. 5. Tal on õigus panna seaduseelnõule veto; presidendi seisukohta seaduseelnõu osas enam ei arutata. Kuigi valitsuse ja üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul president on tugevamini seotud täidesaatva võimuga. Esineb prantsusmaal, islandil, venemaal ja leedus. Parlamentarism · Parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsustamine. · Rahvas valib otse parlamendi, parlament valib presidendi · Riigipea on erapooletu võimuinstitutsioon
kohtumine võib kujuneda natukene metsikuks ja ausaltöeldes see ei olnud ka tasakaalukas. Isa läks õige pea käest ära. Ta hakkas sülge pritsima ja lõi rusikaga vastu lauda : "Kas mu poeg on hobune?" Eih, loomulikult ei tundunud ma Hasse Borgile hobusena. "Aga miks sa kohtled teda siis sellisena?" "Me ei kohtle teda..." See vaidlus läks niimoodi edasi ja lõpuks mu isa selgitas MFFile, et nad ei näe mind enam. Ma ei mängi ühte sekundit kui minu lepingut ei arutata uuesti läbi. Hasse Borg hakkas muutuma kahvatuks, ma saan aru sellest, ausalt. Sa ei jama isaga, ta on nagu lõvi ja me saime 10 protsenti lepingusse, ning see tähendas palju. Kogu tänu selle eest isale, ning see peaks olema õpetuseks, mis meeles püsiks. Agendid aga olid endiselt vargad ning ma usaldasin Hasse Borgi. Ta oli mu mentor, nagu teine isa. Ta kutsus mind oma farmi maal ning ma sain kohtuda tema koera, laste naise ja loomadega ning ma
neid häirida. Muidugi on nende seas ka selliseid täisealisi, kellel ei ole plaaniski midagi niisugust korda saata, mis vanemaid häirida võiks. Vanematest eraldi elavatest 93% (46 inimest) vastas, et vanemad neid ei keela, kuid vahel "koputavad südametunnistusele" ning annavad omapoolse hinnangu või kommentaari. Oli ka neid, kes ei kavatse teha midagi sellist, mis nende vanemaid häirida võiks. Kuid enamasti vanematega selle üle ei arutata, mis plaanis on, vaid 14 otsustatakse ise, kuna peetakse end piisavalt vanaks. Selgus, et vanematest eraldi elavate vastanute hulgas on kolme inimese vanemad need, kes siiski keelavad oma lapsi. Kõik kolm kuuluvad vanusegruppi 18-26 eluaastat, seega võib järeldada, et vanemad peavad oma täisealisi lapsi veel liiga noorteks, et ise otsustada.
2. KULTUURIHOIAKUD 2.1 Väärtushinnangud: käitumise põhialused 2.1.1 Millest lähtutakse otsuste langetamisel Inglased on suured individualistid, kes võtavad endale vastutuse oma otsuste eest, kuid alati toimub see perekonna, rühma või organisatsiooni raames. Üksikisiku algatusi ja saavutusi tõstetakse esile, mille tulemuseks on tugevad juhid. Inglastel pole raske ei öelda. Üksikisikul on õigus eraelule ja seda ei arutata ärialastel läbirääkimistel. Sõprussidemeid sõlmitakse harva ja erandjuhtudel. 2.1.2 Võrdsuse ja ebavõrdsuse probleem Inglased usaldavad rollidesse, mida inimesed täidavad ühiskondlikus või ärielus, kuid ei usu alati inimestesse endisse. Nad on kindlad, et need rollid on vastastikuses sõltuvuses. Rollid on kindlasti ebavõrdsed, kuid inimesed usuvad, et võrdsus tagatakse seadustega. Rahvusvähemuste suhtes on teatud eelarvamusi
Kas eksisteerib mingil moel vahendajaid? Kas edastatavad sõnumed vastavad pereliikmete vanusele ja arengustaadiumile? 18. 4. Kas enamik pereliikmete sõnumitest ühilduvad oma sisult ja vormilt? (Sealhulgas jälgida mitteverbaalseid sõnumeid). Kui mitte, siis kes ja mis laadi ebakongruentsust ilmutab? 18. 5. Mis tüüpi ebafunktsionaalseid protsesse võib märgata pere suhtlemismudelites? 18. 6. Mis valdkonda kuuluvad küsimused, mida peres kunagi ei arutata, kuid mis on olulised perekonna heaoluks või adekvaatse funktsioneerimiseks? 18. 7. Kuidas mõjutavad järgnevad faktorid perekonna suhtlemismudeleid: Kontekst/situatsioon Perekonna elutsükli staadium Perekonna kultuuritaust Sugupoolte vahelised erinevused peres Perekonna vorm Perekonna ühisk. -majanduslik staatus Pere unikaalne mikrokultuur 19. Võimustruktuur Võimust tingitud tulemused 19. 1. Kes milliseid otsuseid langetab? Kellele jääb tavaliselt viimane sõna? 19. 2
Kas eksisteerib mingil moel vahendajaid? Kas edastatavad sõnumed vastavad pereliikmete vanusele ja arengustaadiumile? 18. 4. Kas enamik pereliikmete sõnumitest ühilduvad oma sisult ja vormilt? (Sealhulgas jälgida mitteverbaalseid sõnumeid). Kui mitte, siis kes ja mis laadi ebakongruentsust ilmutab? 18. 5. Mis tüüpi ebafunktsionaalseid protsesse võib märgata pere suhtlemismudelites? 18. 6. Mis valdkonda kuuluvad küsimused, mida peres kunagi ei arutata, kuid mis on olulised perekonna heaoluks või adekvaatse funktsioneerimiseks? 18. 7. Kuidas mõjutavad järgnevad faktorid perekonna suhtlemismudeleid: Kontekst/situatsioon Perekonna elutsükli staadium Perekonna kultuuritaust Sugupoolte vahelised erinevused peres Perekonna vorm Perekonna ühisk. -majanduslik staatus Pere unikaalne mikrokultuur 19. Võimustruktuur Võimust tingitud tulemused 19. 1. Kes milliseid otsuseid langetab? Kellele jääb tavaliselt viimane sõna? 19. 2
päritoluperekonnaga jagatakse asju, mis peaks olema tuumikperekonna isiklikud asjad – pere ei saa elada oma elu, sest ümbritsevad süsteemid sekkuvad ja juhivad seda; kaob perekonna mõte. 2. Optimaalne _ _ _ _ niisuguste reeglite kogum, mille puhul mingisugustest asjadest võib kellegagi mingil teemal mingil ajal rääkida, mingeid teemasid kellegagi ei arutata, mingil ajal ei arutata, kellegi poole mingite asjadega ei tohi või ei saa pöörduda. Annab võimaluse pöörduda, kuid sätestab mingid väga selged reeglid selle kohta, millal. On olemas sotsiaalne suhtlemise võimalus, kuid tagatud ka privaatsus ja identiteeditunne. Omavahel räägitakse ühtmoodi, teistega teisiti. See on kõigile teada ja keegi ei riku seda. 3
Uuringu tulemuste edastamine Kui eetikakomitee valdkonda kuulub uuringus osalejate eetilise kohtlemise ja nende õiguste eest seismine, siis peale uuringut on oluline roll sama valdkonna teadlastel (peers), kes hindavad läbiviidud uuringu kvaliteeti, professionaalsust, ausust ning täpsust uuringu tulemuste esitamisel. Ausus ja täpsus Ausust ja täpsust peetakse niivõrd enesestmõistetavaks osaks teadusest, et pahatihti võetaksegi see kindlaks teadmiseks ega arutata pikemalt läbi. Tegelikkuses on aga ka teaduses, teadusuuringute läbiviimises ja saadud tulemuste esitamises probleeme nii aususe kui täpsusega. Teadusliku ebaaususe kategoriseerimine 1830. aastal jaotas Briti teadlane Charles Babbage teadusliku ebaaususe kolme kategooriasse: kärpimine (trimming), küpsetamine (cooking) ja võltsimine (forging). Kärpimise puhul peab ta silmas ebaregulaarsuste eemaldamist, et andmed paistaksid täpsemad. Küpsetamise puhul
Eesmärgid ● Seotud hindamise eesmärkidega Ajakava (valmistumine) ● Eelinfo, materjalide ettevalmistamine, kohtumise kokkulepped, läbiviimise tingimused Protseduur ● Õhkkonna loomine, rohkem räägib töötaja, hindaja ei ole psühholoogi ega sotsiaaltöötaja rollis, hindamist ei delegeerita Sisu ● Põhirõhk on suunatud tulevikku, tähelepanu sooritusele, mitte isikule, varasemaid probleeme uuesti ei arutata, kokkuvõte ja uued plaanid 15 Tulemused ● Dokumenteeritakse ja need on aluseks järgmise perioodi hinnangule Hinnanguvestluse ülesanded: ● Kajastada saavutatud töötulemusi; ● Suurendada töötaja informeeritust tegevussuundadest; ● Suurendada töötaja teadlikust sellest, mida temalt oodatakse ja millised eeldused tal selleks olemas on;
jõuaksid üksmeelele ja vastastikusele mõistmisele, et nad ei tülitseks. RÜNDAJA kritiseerib teisi ja nende mõtteid ning proovib sageli teoste ideid halvustada. Tema käitumine võib väljenduda eitamisena. TOETAJA, KIITJA tunnetab rühma meeleolusid ja väljendab neid, toetab produktiivseid ideis ja avaldab teistele osalejatele tunnustust. VÕIMU KASUTAJA püüab oma sõna maksma panna. EBADEMOKRAATLIKUD OTSUSTAMISVIISID: 1) ,,See on hea mõte" põhjalikult ettepanekuid ei arutata, kaotatakse alternatiivid vaikselt ära. 2) "Autoriteet teab" teiste liikmete arvamused jäävad varju, teised rühmaliikmed suruvad ennast sellisel juhul maha ja oma seisukohti ei esita või teevad seda häbelikult, ei kasutata kogu rühma potentsiaali ära ja otsus ei tarvitse tulla kõige parem. 3) ,,Mõned juhivad" , väike osa rühmast aktiivselt ja üksteist toetades juhib rühma otsuse kujunemist, sageli ollakse hästi kiired.
Enne oli Nõukogu koolkonnast psühholoogiline süümõiste (oli 4 taset). Tänapäeval 3 taset. Finalistlik on see seetõttu, et võetakse vastutusele siis, kui on olemas koosseis, tegemist õigusvastasusega ning inimene on süüdi. Püramiid: 1. SÜÜ 2. ÕIGUSVASTASUS 3. KOOSSEIS Erinevates riikides on need samad elemendid olemas, aga esitatud erinevatel viisidel. Prantsusmaal nt süü küsimust ei arutata teatud juhtudel. Koht süsteemis: Avalik õigus - > vt Sootaki õpikut!! 3. Kriminaalmetoodika 4. Kriminoloogia- preventsioon, teotoimepanija sotsiaalne fenomen, laiemas plaanis santsiooni süsteemiga ja selle mõjususega. Miks inimesed kuritegusid teevad, mis on see ajend? Erialakirjanduses väidetakse, et kitsamas mõttes karistusõigus pole üldse avaliku õiguse osa. Kuna laias laastus on avalik õigus suunatud avaliku korra kaitsele ja avaliku võimu korraldamisele.
kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1. objektiivne teokoosseis 2. õigusvastasus 3. süü Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. 1) lepinguline vastutus - põhineb võlaõiguse normidel ja eeldab lepingu rikkumist. 2) lepinguväline vastutus - delikti vastutust nimetatakse lepinguväliseks vastutuseks. Eeldused, alused on reguleeritud seaduses lepinguvälise vastutuse suhetest eraldi. Tagajärjed leiame me võlaõiguse seadusest ühiselt nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse kohta. Süü vormideks on tahtlus ja hooletus. Kahju liigitatakse varaliseks ja mittevaraliseks. Varaline
enne kohut. Asjaosalised peavad olema nõus. Kohaldatakse seda kergemate kuritegude puhul kuni 5 aastat vabaduse kaotust. Koostatakse protokoll, kuis märgitakse ära karistus. Kutsutakse: 1) prokurör 2) kaitsja 3) süüdistatav Kokkulepe läheb kohtusse ja samad isikud kutsutakse kohtusse. Sisuliselt asja ei arutata, kohus vaatab kas kokkulepe on saavutatud seaduspäraselt. Süüdistataval on juba enne kohut teada enda karistus. Edasi kaevata ei saa. Saab edasi kaevata kui on rikutud protsessi norme. 3. käskmenetlus kergemat liiki kuriteod. Rahalise karisuse määramine ja kuriteo asjaolud on selged, süüdlased nõus. Seda ei kohaldata alaealiste puhul. Prokurör koostab süüdistusakti. Kohtunik vaatab selle läbi ja kui nõus, siis aktsepteerib seda ja
inimõiguste eksperdid. · Riigid on kohustatud esitama raporteid, mis käsitlevad inimõiguste olukorda ja harta rakendamiseks võetud meetmeid. Ainult raportite esitamine, muid mehhanisme pole, pole ka sanktsiooni mehhanisme. Seega isegi riigid ei saa üksteise vastu esitada kaebusi. Ainsa meetme raportite esitamine muudab nõrgaks ka see, et Araabia maad on üldse nõrgad raportite esitajad. · Individuaalsed kaebusi ei arutata. · Harta kinnitab inimõiguste universaalsust. Samuti kinnitatakse, et õigused on lahutamatud. Preambulas toonitatakse, et inimõigused põhinevad inimväärikusel. · Algusest lõpuni võib öelda, et harta on tugevalt poliitilise alatekstiga, viitab teatud islami kontseptsioonidele. · Probleemid · Mitmed õigused tagatakse ainult kodanikele. Mitmed olulised õigused pole välismaalastele tagatud
A l g s e i m p ro t s e s s i t ü ü p o l i l e g i s l a t s i o o n i l i n e p ro t s e s s , m i l l e u . I I s a j . e K r t õ r j u s v ä l j a form ulaarprotsess LEGISLATSIOONILINE PROTSESSIN IURE MENETLUS/ avalikõiguslik menetlus.P r o t s e s s i e s i m e s e s t a s t m e s t - m e n e t l u s i n i u r e - v õ t avad osa mõlemad pooled- hageja ja kostja - ningkohtuorg aniks olnud magistraat või preetor, asja ei arutata sisulise l t e g a t e h t t a k a o t s u s t , t e a t a v a t e protsessuaalsete vormelite (legis actio) võimalikult täpses täitmises, võtavad osa mõlemad pooled - eesmärgigapoolte taotluste kindlakstegemine - kostja kohaletoomine on hageja kohustus, Protsess lõppeb pooltevahelise õigustüli fikseerimisega.Hagiõiguse e. sobiva hagivormi leidmine - Hagivormide arv piiratud ei saa suvaliselt tõlgendada ega laiendada-
tegevuse uurimisel. See oli otsene demokraatlike vabaduste ja õiguste rikkumise näide, kui kodanikke jälitati nende veendumuste ning isegi kellegi kaebuste alusel. Kodanikud, kes tunnistati nendes komisjonides kehtivale korrale ebalojaalseteks jäeti ilma teatud õigustest, sealhulgas õigusest olla teatud ametikohtadel. Selliste komisjonide töö toimub tihti suletud uste taga ja ametivõimudel on õigus keelata andmete avaldamise. Mõnikord ei arutata komisjonide töö tulemusi parlamendi istungitel. Parlamendi teised organid. Parlamentides võidakse luua ka teisi töö organeid. Riikides, milles parlament teostab kontrolli valitsuse ja administratsiooni tegevuse üle, on loodud spetsiaalsed kontrolli organid: revidendid, kontrollid, ombutsmanid, jne. Rahanduse revidentidele on antud õigus riigi rahaliste vahendite kasutamise õigsust ja aruandlust kontrollida. Ombutsmanid Soomes, Skandinaavia maades ja ka
pidanud. Me ei hakka lapsega arutama, kas tohib liivakastis teisele lapsele kühvliga vastu silmi lüüa, kas käreda pakasega panna müts pähe või mitte, kas laps läheb õhtul magama siis, kui tahab, või siis, kui peab. Me lihtsalt kasutame oma võimu ja ütleme, kuidas asjad on. See on sulaselge võimu näitamine ja enese asetamine lapsest kõrgemale. Loomulikult võib seda inimkonna delegeeritud võimu kasutada vaid vastutustundlikult. Lapsega ei arutata, kas ta tahab saada hästi kasvatatud lapseks - teda lihtsalt kasvatatakse. Ebavõrdsed partnerid Lapsed ei ole kunagi täiskasvanutega võrdsed. Nad on võrdselt väärtuslikud selle poolest, et on need, kes on, aga nad ei ole täiskasvanutega võrdsed otsustusvõime, kogemuse, oskuste ja vastutusvõime poolest. Ühtegi nimetatud oskust lapsel sünnipäraselt ei ole ja iseenesest ei teki. Laps on järeleaimaja, kes otsib abi ja tuge ning kes vajab suunamist. Laps ei tunne
põhiseadusvastaseks tunnistamist. Seadusandja on kujundanud käskmenetluse seesuguseks, et kohtus süüdistatavat ära ei kuulata ja süüdistatav ega tema kaitsja ei saa esitada kohtumenetluse käigus taotlusi. Seega ei saa käskmenetluse raames taotleda ka normide põhiseaduspärasuse kontrolli. Pärast käskmenetluses tehtud kohtuotsust on isikul võimalik taotleda KrMS § 254 lõike 6 alusel asja arutamist üldkorras. Tegemist ei ole käskmenetluse kontrolliga,st selle käigus ei arutata käskmenetluse õiguspärasust - selleks puudub esimese astme kohtul pädevus. Samuti ei kontrollita käskmenetlust hiljem apellatsiooni- ega kassatsioonimenetluse käigus. Seega ei saa isik taotleda kohtumenetluses käskmenetluse normide põhiseaduspärasuse kontrolli. 18. Põhiseadus nõuab, et isik peab saama taotleda oma kohtuasja läbivaatlemisel üksnes asjassepuutuva normi põhiseadusvastaseks tunnistamist
annaabi.ee 
