Sellest küljest vaadates, olekski nagu tegemist ,,musta tööga". 3) See on valdkond, kus alati toimuvad muutused ja pole olemas kindlaid valemeid probleemide lahendamiseks. Seega on tegemist elukestva õppimise ja pideva arenemisega. 4) Hea sotsiaaltöötaja peab kasutama inimlikku ja kaastundlikku lähenemist, tal peab olema suur teadmiste pagas, oskustekomplekt, väärtustel põhinev praktika. Sotsiaaltöötajal on tegevusvabadus ja aruandekohustus. Rohkem tahaksin teada: 1) Milliste seadustega sotsiaaltöö reguleeritud on? 2) Milliste spetsialistidega sotsiaaltöötajad koostööd teevad? Tahaksin arutada: 1) Sotsiaaltöö kui ,,musta töö tegemisest" , kas ja kuivõrd see seda on. 2) Millised oskused on peamised sotsiaaltöötajal? 3) Sotsiaaltöötaja tööst gümnaasiumites. Kas see toimib ja kuidas see toimib? Kuidas lahendatakse klassi siseseid probleeme? Kas terve kooli peale on ainult üks
SEKRETÄR AS STRANSTEIN Kinnitatud: Aivo Käsn Juhatuse esimees 03.05.2005 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametikoha nimetus: Sekretär 1.2 Struktuuriüksus: Peakontor 1.2 Aruandekohustus: Juhatajale 1.3 Alluvad: Koristaja 1.3 Kes asendab: Raamatupidaja 1.4 Keda asendab: Müügimeest, projektijuhti 1. TÖÖ EESMÄRK 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. VASTUTUS 2
Kinnitatud 3.oktoobril 2011 ÕPETAJA AMETIJUHEND Ametikoha nimetus: Õpetaja Aruandekohustus: Direktor, direktori asetäitja õppekasvatustöö alal 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Õpetajaga sõlmib ja lõpetab töölepingu direktor 1.2 Omab vastavat kvalifikatsiooni 1.3 Õpetaja juhindub oma tegevuses: · Eesti Vabariigi seadustest ja valitsuse määrustest, · Haridusministeeriumi normatiivdokumentidest, · riiklikust ja kooli õppekavast, · direktori käskkirjadest, · direktori ja õppealajuhatajate või neid asendavate isikute korraldustest ja juhenditest;
1. AMETINIMETUS: Raamatupidaja-assistent 2. KOHT STRUKTUURIS: 2.1. Kellele allub: Raamatupidaja-assistent allub vahetult ettevõtte juhatuse liikmele ja pearaamatupidajale, kellelt saab tööülesanded ning kes kontrollib nende täitmist. 2.2. Kes asendab Pearaamatupidaja 2.3. Keda asendab Pearaamatupidajat 2.4. Aruandekohustus Töötaja on aruandekohustuslik ametialastes küsimustes pearaamatupidajale ja kliendile 5. AMETIKOHA PÕHIEESMÄRK: Raamatupidaja-assistenti töö põhieesmärgiks on raamatupidamise töö korraldamine 6. TÖÖÜLESANDED: 6.1. Raamatupidamise korraldamine (perioodilised
2.2. Kellele allub: Jumestaja allub vahetult omanik Elise Soosaarele, kellelt saab tööülesanded ning kes kontrollib nende täitmist. 2.3. Otseses alluvuses olevad ametikohad: Ei allu keegi 2.4. Asendamised: Äraolekul asendab töötajat Elise Soosaare poolt määratud töötaja vajaliku teadmistega. 2.5. Aruandekohustus Omanik 3. NÕUDED AMETIKOHA TÄITJALE: 3.1. Haridus, Koolitus Omab keskharidust, on läbinud jumestaja/kosmeetiku koolitused. 3.2. Töökogemus Omab 3 aasta töökogemust jumestajana ilu valdkonnas. 3.3. Keeleoskus Valdab: inglise keel, suuliselt hea
Kinnitatud:------------------------- ____________________ juhatuse liige HOTELLIJUHT AMETIJUHEND Ametikoha nimetus: Hotellijuht Asend tööandja struktuuris: Juhatuse alluvuses Aruandekohustus: Juhatuse ees Alluvad: Kõik Hotelli töötajad Tegevdirektorit asendab: Hotellijuhi poolt määratud töötaja 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Hotelli tegevdirektoriga sõlmib ja lõpetab töölepingu Juhatuse liige 1.2. Hotelli tegevdirektor juhindub oma tegevuses: - Eesti vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest - Juhatuse otsustest
täitmist. 2.3. Otseses alluvuses olevad ametikohad: [Ametikohad, kes on otseses alluvuses] 2.4. Asendamised: Äraolekul asendab töötajat [ametikoha nimetus, kes määrab asendaja] poolt määratud [ametikoha nimetus, kes asendab]. 2.5. Aruandekohustus [Ametikoha nimetus, kelle ees töötaja on ametialastes küsimustes aruandekohustuslik] 3. NÕUDED AMETIKOHA TÄITJALE: 3.1. Haridus, Koolitus Töötaja omab [haridusaste]haridust, on läbinud [läbitud koolitused]. 3.2. Töökogemus Töötaja omab [kui pikaajalist] töökogemust [mis
täitmist. 2.3. Otseses alluvuses olevad ametikohad: [Ametikohad, kes on otseses alluvuses] 2.4. Asendamised: Äraolekul asendab töötajat [ametikoha nimetus, kes määrab asendaja] poolt määratud [ametikoha nimetus, kes asendab]. 2.5. Aruandekohustus [Ametikoha nimetus, kelle ees töötaja on ametialastes küsimustes aruandekohustuslik] 3. NÕUDED AMETIKOHA TÄITJALE: 3.1. Haridus, Koolitus Töötaja omab [haridusaste]haridust, on läbinud [läbitud koolitused]. 3.2. Töökogemus Töötaja omab [kui pikaajalist] töökogemust [mis
riigivõlakirjade ostmist järelturult, et tagada hinnastabiilsus ja rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimine. 5 Euroopa Keskpanga juhtpõhimõtted ja strateegia. 5.1 Euroopa Keskpanga tegevuse juhtpõhimõtted • Sõltumatus – EKP ja europiirkonna rahvuslikud keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi juhtnööre saada või otsida väljaspool nimetatud asutusi. • Vastutuse põhimõte • Läbipaistvuse põhimõte – aruandekohustus, esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase aruande, milles käsitletakse EKPSi eelmise ja jooksva aasta tegevust ning rahapoliitikat • EKP nõukogu hääletusreeglid – hääletus toimub rotatsioonisüsteemis, Euroala esimese viie riigi (vastavalt nende majanduse ja finantssektori suurusele) keskpankade presidentidel on kokku neli häält. Ülejäänud euroala riikide keskpankade presidendid jagavad omavahel 11 häält.
Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vaba- riigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse (ProkS § 42). Distsiplinaarkaristuse määramise, sh teenistusest vabastamise võib riigi peaprokurör vaidlustada halduskohtus. Kokkuvõtvalt saab asuda seisukohale, et peaprokuröri tagandamise protseduur Eestis vastab rahvusvahelistele standarditele. 5. Prokuratuuri aruandekohustus Nagu ülal näidatud, ei tohi ühegi võimuharu või riigiasutuse otsus jääda väljapoole demokraatlikku kontrollimehhanismi ja nagu iga teinegi riigiorgan peab ka prokuratuur aru andma oma tegevusest. Õigus- süsteemides, kus prokuratuuri peetakse täitevvõimu alla kuuluvaks, seondub prokuratuuri areandekohustus eelkõige aruannetega valitsusele, keda omakorda kontrollib parlament. Selliselt on aruandlus reguleeritud
andmist, juhendamist, empaatiat ja mõistmist, kaasatundmist ja vajaduse korral toetamist. Kontseptuaalsed oskused on võime mõelda mudelites, raamistikes, näha tervikpilti. See muutub väga oluliseks kõrgematel juhtimistasanditel. Kontseptuaalsed oskused on tegelemine ideedega. Järgnemine Mõnede väheste erinevustega, on liidrid organisatsioonis samas ka järgnejad, kaaslased (followers). Neil tuleb peaaegu alati kellelegi aru anda, ka ettevõtte juhil on aruandekohustus kellegi ees. Liidrid peavad olema võimelised suhtlema mõlemas suunas, nii alluvate kui ülemustega. Võime järgneda on üks esimesi nõudeid heaks eestvedamiseks. Oskuslik tegutsemine olemasolevas rollis avab ukse tulevastele liidrirollidele. Paljudel inimestel ei ole puudu mitte tööalastest oskustest, vaid just järgnemisoskustest. Need oskused aitavad töötajal toetada praegust liidrit, olla efektiivsed kaaslased ja konstruktiivsed meeskonnatöös. Positiivne järgnemiskäitumine:
Suur variatiivsus Väiksem standardiseeritus Suurem riskide võtmine Riskide võtmine rohkem rituaalne Kreeka, Portugal Singapur, Taani, Rootsi 26) Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik? Et tagada firma efektiivne tegevus; firma eri osade talitluse koordineerimine tegevuslala järgi; tagada kohanemisvõime; määrata ametikohtade aruandekohustus. 1 Mida tuleb silmas pidada uute ametikohtade kavandamisel? Et missugused ülesanded peavad olmema täidetud; kuidas neid ülesandeid jagada inimeste ja masinate vahel; kuidas ülesandeid rühmitada; milline on optimaalne tegevuste hulk ühele töötajale 2 Mis iseloomustab struktuuri toodete järgi? Nimeta eeliseid ja puudusi. Üks osakond tegeleb nt tarkvara müügiga ja teine nt personaalarvutite müügiga = parem orienteeritus toodetele.
Input (Sisend) Output (Väljund) Throughput Feedback (läbilaskevõime) (tagasiside) Avatus, püsivus Legitiivsus Esinduslikkus Kodakondsus Pluralistlik Piiratud valitsus Häälteenamus otsuses Tolerantsus konkurents Konkurentsivõimelis Õigusriik Konsensulikud otsused Identiteet ed valimised Otsekanalid Aruandekohustus Polüarhia (võim on Vabadus ja õigused hajutatud erakondade, kodanikeorganisatsioon ide ja survegrupide vahel) Esindaja kanalid Vastutus Legitiivne autoriteet, Seosed sisendiga Läbipaistvus Input (sisend)
rahandusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, põllumajandusminister, kultuuriminister, haridusminister, keskkonnaminister, sotsiaalminister, portfellita on rahvastikuminister. Valitsuse kui terviku asjaajamist juhib Riigikantselei, mille eesotsas riigisekretär. Valitsuse kohalikuks käepikenduseks on maavanemad - määratakse ametisse 5 aastaks. Järelvalve täidesaatva võimu üle - parlamendi kontroll täidesaatva võimu üle. ministrite aruandekohustus parlamendi ees, parlamendifraktsiooni surve oma erakonna ministrile - Riigikontroll, mis peab jälgima riigi rahaliste ja materiaalsete ressursside haldamist. Ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Riigikontrolöri nimetab ametisse 5 aastaks Riigikogu presidendi ettepanekul. - Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis. Eestis täidab sõltumatu lepitaja ülesandeid õiguskantsler.
ühiskonnas ja ümbritsevas maailmas toimuvate sündmuste kohta · Informatsioon peaks olema objektiivne, st täpne, aus, piisavalt täielik, reaalsusele vastav, usaldusväärne ja fakte arvamustest lahus hoidev · Info peaks olema tasakaalustatud ja õiglase (erapooletu), edastades alternatiivseid lähenemisviise, hoidudes kallutatusest ja sensatsioonilisusest 32. Meedia aruandekohustus Kõik vabatahtlikud ja mittevabatahtlikud protsessid, mille abil meedia on ühiskonna ees otseselt või kaudselt vastutav avaldatu kvaliteedi ja tagajärgede eest, eriti üldise hüvega seonduvates küsimustes. Meedia aruandekohustuse protsessid peaksid vastama järgmistele kriteeriumitele: 1) austama vaba publitseerimise õigust; 2) ära hoidma või piirama kahju, mida nii üksikisikud kui ühiskond võivad kannatada publitseerimise tulemusena;
- elutsüklites vahelduvad evolutsioonilised ja revolutsioonilised arengufaasid, delegeerimise kui suunamise faasist -- otsustamine on jätkuvalt delegeeritud, kuid süsteemselt ja reguleeritult (märksõnade vastutus ja aruandekohustus) ning - enamik ettevõtteid ei ole õppimisvõimelised - heal juhul nad "põrkuvad" üles kasutusele tuleb (eelmiste puudusi tasandav) vastassuunaline planeerimissüsteem. alla läbitava kasvufaasi määratud piires, halvimal juhul kukuvad läbi ... Sisekommunikatsioon muutub oluliseks ja kujuneb organisatsioonikultuur. Faasi
müümist, kuna tarbijad peavad neid sageli biolagunevateks kottideks, mida need aga ei ole. Sellised kilekotid ei lagune kompostimise käigus lõplikult vaid üksnes väikesteks tükkideks, mis võivad sattuda loomade ja lindude toidulauale ning põhjustada nende surma. Selleks, et plastkandekottide tarbimise ja tarbimise vähendamise eesmärkide täitmise kohta andmeid saada, lisatakse eelnõuga müügikohtadele nende üle arvestuse pidamise kohustus. Aruandekohustus rakendub müügikohtadele, mille pindala on suurem kui 100 m2. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt oli 2015. aastal alla 100 m2 pindalaga müügikohti ligikaudu 780, mis moodustab üldisest müügikohtade arvust ligikaudu 28%.10 3 KÜSITLUS Uurimiseks oli otsustatud läbi viia anketküsimustiku ja selle järgi analüüsida saadud tulemused. 3.1 Valim
võimu kodanike poolt esindusfunktsioon. seadusandlik, ülimuslikkusel. otse valitud. Riigi igapäevast täidesaatev kui Riigipeal on vaid Valitsus toimimist juhib ka kohtuvõim. esindusfunktsioo moodustatakse valitsus ja n. Valitsus on parlamendi- seadusloomega parlamendi poolt väliselt ning ei tegeleb parlament. ametisse ole parlamendi nimetatud ja ees parlamendi ees aruandekohustus aruandekohustus -lik. -lik. Nt Lõuna- Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Nt Katar, Saudi Aafrika, Ühendriigid, Tai Araabia, Mongoolia, Eesti Indoneesia Vatikan Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp organisatsioon, mis soovib poliitikat vaid mõjutada, mitte teostada. Kategooriakaitse grupp organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest.
mõistmist, kaasatundmist ja vajaduse korral toetamist. Kontseptuaalsed oskused on võime mõelda mudelites, raamistikes, näha tervikpilti. See muutub väga oluliseks kõrgematel juhtimistasanditel. Kontseptuaalsed oskused on tegelemine ideedega. Järgnemine Mõnede väheste erinevustega, on liidrid organisatsioonis samas ka järgnejad, kaaslased (followers). Neil tuleb peaaegu alati kellelegi aru anda, ka ettevõtte juhil on aruandekohustus kellegi ees. Liidrid peavad olema võimelised suhtlema mõlemas suunas, nii alluvate kui ülemustega. Võime järgneda on üks esimesi nõudeid heaks eestvedamiseks. Oskuslik tegutsemine olemasolevas rollis avab ukse tulevastele liidrirollidele. Paljudel inimestel ei ole puudu mitte tööalastest oskustest, vaid just järgnemisoskustest. Need oskused aitavad töötajal toetada praegust liidrit, olla efektiivsed kaaslased ja konstruktiivsed meeskonnatöös. Positiivne järgnemiskäitumine:
esilekerkimine toimus 90ndatel. Tekkepõhjused- tegeleda teatud praktilise valdkonna eetiliste küsimustega. Avalikkuse huvi avaliku teenistuse eetika kohta on selgelt määratlemata. Avalikkuse huvi on mehhanism, mis sunnib riiki toimima selgelt ja läbipaistvalt. Avalikus haldused ei ole päris selge kas kõneletakse pigem avaliku teenistuja kui professiooni või avaliku teenistuse kui rakendusvaldkonna eetikast. Küsitakse pigem üksikute väärtuste kohta nagu usaldus, vastutus, aruandekohustus järele. Eestis on eetikakoodeks, ning sellest kõnelemisel nähakse praktiliselt kasulikke tagajärgi ühiskonnale. ,,Peamised eeldused avaliku teenistuse eetikapõhimõtete edendamiseks ning korruptsiooni vähendamiseks ja tõkestamiseks on korrupsiooniohtluke olukordade teadvustamine, neist arusaamine ning nende vältimise oskus ,, (Ahi, Saarniit). Hea avalik haldus (rahvusvaheliselt) peaks sisaldama:
vabatahtlik, seaduse nõudmistest kaugemale ulatuv panus ühiskonna huvide täideviimiseks. The social responsibility concept urges the media to define the standards of ›proper conduct‹ in order to serve the ›common good Responsibility- vastutus- missuguste ühiskonnale oluliste funktsioonide täitmist me eeldame ajakirjanduselt. Milline peaks olema ajakirjanduse roll ja funktsioon demokraatlikus ühiskonnas? Mille ees? Accountability- aruandekohustus- kuidas massimeediumid täidavad neile esitatud nõudmisi. Kelle ees? Media accountability system- kuidas on korraldatud ajakirjanduse eneseregulatsioon praktiliselt, kuidas sunnitakse massimeediume teatud kriteeriume täitma Vastutusel on keskne osa mõlemas Seaduslikud kohustused (ka võlasuhted, VÕS) 9 Moraalsed kohustused Vastutuse peamised probleemid
kodumaistes ringkondades. koosnevad jne) EL Nõukogu koosseis: liikmesriikide volitatud Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, esindajad Ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. esindaja. Nõukogu liikmetel on riikide parlamentide ees Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on demokraatlik aruandekohustus. + Erinevad koosseisud inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, ja eesistujariik. haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Põhiülesanded: täidab koos Euroopa Parlamendiga Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid
kaebustega, kes leiavad, et ELi institutsioonid või asutused on oma tegevuses nende suhtes eksinud või hooletust üles näidatud. Samuti võib ombudsman alustada uurimist omal algatusel. 14. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Järelvalve täidesaatva võimu üle 19 parlamendi kontroll täidesaatva võimu üle. ministrite aruandekohustus parlamendi ees, parlamendifraktsiooni surve oma erakonna ministrile Riigikontroll on parlamentaarse riigi majanduskontrolli organ, kes annab Riigikogule tagasisidet riikliku majandustegevuse kohta, seda nii õiguspärasuse kui ka tulemuslikkuse aspektist lähtuvalt. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kes nimetatakse ametisse 5 aastaks ja vabastatakse ametist Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu poolt. Riigikontrolöri ametis on teist ametiaega järjest Mihkel Oviir.
ja piirmäärad. § 193. Kohtu järelevalve 62 Kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. § 194. Eestkostja aruandekohustus Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist. Erieestkoste PKS § 209
Juhatuse liikme võib määrata ka kohus nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel (ÄS § 310, TKMS § 602-606). Vt RKTKm 30.09.1998 3-2-1-96-98. Juhatuse liikme ametiaega saab 1 aasta jooksul enne selle lõppemist pikendada (nõukogu otsus). Puudub vajadus uue kande tegemiseks. Juhatuse spetsiifilised kohustused Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine (ÄS § 291, 291; 305 lg 5) Aruandekohustus (ÄS § 306 lg 3) Informeerimiskohustus majandusliku olukorra halvenemisest ja olulistest asjaoludest (ÄS § 306 lg 3) Pankrotiavalduse esitamise kohustus (ÄS § 306 lg 3.1) Raamatupidamise korraldamine (ÄS § 306 lg 4) Registrikannete muutmiseks avalduste esitamine (ÄS § 250 lg 1 ja 3) Aktsiaseltsi organeid puudutava info esitamine registrile (ÄS § 318 lg 5; 320; 289.1; 328 lg 3 jms
Juhtorgani liige vastutab üksnes selle käitumise eest, mille ta on toime pannud juhtorgani liikmeks oleku ajal. Pärast seda toime pandud tegude eest vastutab isik lepinguvälisel alusel (RKTKo 3-2-1-44-08 p 18). 77. Mille poolest erineb juhatuse ja nõukogu pädevus? Juhatuse pädevuse erijooned: Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine (ÄS § 291, 291; 305 lg 5), otsuse eelnõude koostamine lähtuvalt nõukogu ettepanekust (ÄS § 293.1) Aruandekohustus (ÄS § 306 lg 3) Informeerimiskohustus majandusliku olukorra halvenemisest ja olulistest asjaoludest (ÄS § 306 lg 3) Pankrotiavalduse esitamise kohustus (ÄS § 306 lg 3.1) Raamatupidamise korraldamine (ÄS § 306 lg 4) Registrikannete muutmiseks avalduste esitamine (ÄS § 250 lg 1 ja 3) Aktsiaseltsi organeid puudutava info esitamine registrile (ÄS § 318 lg 5; 320; 289.1; 328 lg 3 jms Sisekontrolli korraldamise tagamine (ÄS § 306 lg 7) Nõukogu ülesandeks on:
haridusminister, keskkonnaminister, sotsiaalminister, portfellita on rahvastikuminister. 14 Valitsuse kui terviku asjaajamist juhib Riigikantselei, mille eesotsas riigisekretär. Valitsuse kohalikuks käepikenduseks on maavanemad - määratakse ametisse 5 aastaks. Järelvalve täidesaatva võimu üle - parlamendi kontroll täidesaatva võimu üle. ministrite aruandekohustus parlamendi ees, parlamendifraktsiooni surve oma erakonna ministrile - Riigikontroll, mis peab jälgima riigi rahaliste ja materiaalsete ressursside haldamist. Ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Riigikontrolöri nimetab ametisse 5 aastaks Riigikogu presidendi ettepanekul. - Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis. Eestis täidab sõltumatu lepitaja ülesandeid õiguskantsler.
kriteeriumi, mil keelatud: 1) ametisse nimetamine teise riigivõimu haru poolt ja aruandmiskohustus teise riigivõimu organi ees 2) teise riigivõimu haru funktsiooni täitmine (sisuliselt mitte formaalselt), 3) funktsiooni täitmine teises kohas on tasustatud. Kui aktsiad 100% riigi omandusest, siis üldkogu koostab majandus- või rahandusminister (seega aruandekohustus ministri ees) ning kuna riigikogu liige võib esitada ministrile umbusaldusavalduse, siis see on huvide konflikt. Võimude tasakaalustatus: - Võimude vaheline tasakaal kriisikohad parlamendi ja valitsuse vahel: nt parlament ei tohiks võtta vastu üksikjuhte puudutavaid regulatsioone (nt parlament on vastu võtnud ühe ettevõtte (Tallex) erastamise seaduse); kohus ja parlament:
Üldkoosolekul võetakse otsuseid vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud kui seadus või põhikiri näeb teatud otsuste vastuvõtmiseks ette suurema häälteenamuse nõude (ÄS § 299 lg 1). Aktsiaseltsi juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist (ÄS § 306 lg 1 ja lg 4). Juhatusel on ka aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus ning aruandekohustus nõukogu ees, samuti on juhatuse ülesanne esitada äriregistrile seaduses ette nähtud avaldusi ning teateid. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu (ÄS § 309 lg 1). Aktsiaseltsi nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle (ÄS § 316) ja annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel (ÄS § 317 lg 1). Nõukogul peab olema vähemalt kolm liiget. Nõukogu liige ei pea olema
Nõukogu võib nõuda juhatuse liikme tasu vähendamist (ÄS § 314 lg 3), kui tasu on muutunud äärmiselt ebaõiglaseks aktsiaseltsi suhtes. Juhatuse liikme õigussuhtele ei kohaldu töölepingu regulatsioon (TLS § 7 p. 10). Vt RKTKo 04.10.2000.a. otsus nr. 3-2-1-96-00. Juhatuse pädevus (peamised ja spetsiifilised õigused ja kohustused) a) Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine (ÄS § 291, 291; 305 lg 5) b) Aruandekohustus (ÄS § 306 lg 3) c) Informeerimiskohustus majandusliku olukorra halvenemisest ja olulistest asjaoludest (ÄS § 306 lg 3) d) Pankrotiavalduse esitamise kohustus (ÄS § 306 lg 3.1) e) Raamatupidamise korraldamine (ÄS § 306 lg 4) f) Registrikannete muutmiseks avalduste esitamine (ÄS § 250 lg 1 ja 3) g) Aktsiaseltsi organeid puudutava info esitamine registrile (ÄS § 318 lg 5; 320; 289.1; 328 lg 3 jms h) Sisekontrolli korraldamise tagamine (ÄS § 306 lg 7)
Sageli võib värske idee olla kombinatsioon kahest või enamast juba varem teada olevast mõttest. 180 Alas, R. Juhtimise alused. Tallinn: Külim, 1997, lk. 66-68 Tulemuseni jõudmiseks peab meeskonnatööd juhtima õigesti, see töö peab tuginema vastutusel põhineval organisatsioonil, lihtsatel juhtimisreeglitel ja meeskonnatöö kogemustel. Meeskonnatöö asutuses on liigendatud. Rühmadel on oma juhid ja teised rollitäitjad, oma eesmär-gid, aruandekohustus, ajakavad, tähtajad ja teised eesmärgi saavutamiseks kaasaaitavad omadused. On olemas juhtimismeeskonnad (nõukogu, juhatus jm. vormid), funktsionaalsed meeskonnad, ko-miteed, komisjonid (atestatsioonikomisjon jt.), kvaliteedikontrolli meeskonnad jms. Meeskonnatöö rakendamisel tuleb jälgida, et see ei õõnestaks isiklikku vastutust ja otsustusõigusi. Meeskonnatöö võib pidurdada otsustamist, kui üksikisikud ei või otsuseid langetada või kui ini-mestel puudub
annaabi.ee 
