Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Artikli analüüs: „Kodune vorstitegu pole mingi tuumateadus“ .". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maovorst, toitlustuse, eneli, vanin, tunnitöö, juhendaja, selgub, sugugiKuressaare Ametikool Majutuse ja iluteeninduse õppesuund Cärol Maas ARTIKLI ANALÜÜS Tunnitöö Juhendaja: õpetaja Maiju Zuping Kuressaare 2011 Valisin kommenteerimiseks N.Niitra artikli ,,Üksikemad saavad Euroopa Liidult lapsehoidja". Peamine teema keskendub üksikemadele ja nende lastele. Autori sõnutsi ,, ...võib kella kümneni õhtul töötav ema viia võsukese pärast lasteaia sulgemist perekeskusesse, kus tema eest hiliste õhtutundideni hoolt kantakse" ( Niitra 2009 : 4 ).
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ..............................................
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund KP2-11 Eneli Vanin, Age Muul ,Kerli Mängel Rühmatöö Pulmad Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2012 Pulmad Valisime selle teema seepärast ,sest pulmad on ilus aeg kahe armastava inimese vahel. See on ju tegelikult imelihtne :) Te teate, mis on teie jaoks kõige tähtsam ja mida te endale lubada saate. Edasine on nagu puzzle kokkupanemine. Leida sobivad tükid ja need omavahel terviklikuks pildiks kokku sobitada. See protsess aga ei pea olema sugugi keeruline
Kuressaare Ametikool Toitlustus õppesuund TTP-10 Gristi Adrat REFERAAT Elulugu, Mihkel Raud Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2012 SISUKORD Elulugu..............................................................................3 Ülevaade loomingust........................................................4 Teose iseloomustused.......................................................4 3 artiklit mis on raamtust tagasi sidemeks tulnud.............5 Kokkuvõtte........................................................................6 Allikad.........
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-21 Anniriida Arge ROMEO JA JULIA Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2011 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................3 Autor.........................................................................................................4 Teema arendus........................................................................................5-6 Teema lahendus.............................................................................
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Argo Pihtjõe HAABJASE EHITAMINE Uurimustöö Juhendaja: Õp. Maiju Zuping Kuressaare 2010 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Materjal............................................................................................................................... 4 2. Projekteerimine..........................................................................................................
Lisa 1 Tiitellehe vormistamine.......................................................................................20 Lisa 2 Sisukorra vormistamine.......................................................................................21 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST Vastavalt Loo Keskkooli õppekavale on iga 11. klassi õpilane kohustatud tegema uurimistöö. Uurimistöö on individuaalõppe vorm, mis annab võimaluse õpilase arengu suunamiseks kooliaasta vältel ning toimub õpilase ja juhendaja aktiivse suhtlemise teel. Töö kirjutamine annab võimaluse uurida konkreetset probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda ning märgata ja luua seoseid. Uurimistöö edukaks sooritamiseks on õpilasel vaja teada, kuidas tööd koostada, millised nõuded kehtivad ning kuidas tööd kaitsta. Uurimistöö koostamise, hindamise ning retsenseerimise aluseks on käesolev Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. 1.1 Uurimistöö mõiste
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava KRISTIINA KASS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1. Elulugu..........................................................................................................................................4 2. Inspiratsioon.................................................................................................................................5 2.1 Lapsed.............................................................................................................................5 2.2 Lapsepõlv...............................................
......................................................... 26 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 29 Lisa 1. Uurimistöö vahearuande vorm ............................................................................................. 30 Lisa 2. Retsensendi hinnanguleht ..................................................................................................... 31 Lisa 3. Juhendaja hinnanguleht ........................................................................................................ 33 Lisa 4. Kaitsekõne elemendid .......................................................................................................... 34 3 SISSEJUHATUS
................................................................................ 30 10.UURIMISTÖÖ KAITSMINE.............................................................................................. 32 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 34 LISA 2. Tiitellehe pööre......................................................................................................... 36 LISA 3. Juhendaja annotatsioon............................................................................................ 37 LISA 4. Arvutil vormistamise õpetus...................................................................................... 38 SISSEJUHATUS Uurimisöö kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid. Kuid uurimistöö peab vastama teadustööle esitatavatele nõuetele
Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?...................................................................................................................5 1
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1Ettevõtte üldiseloomustus............................................................................2 2Ettevõtte tooted....................................
5. Pulver, A. Sulesepp jättis hoopis labida. - Virumaa Teataja 2003, 21. märts. 6. Teder, T. Romaanirindel muutusteta. Sirp 2001, 23. veeb. Raamatud 7. Tohvri, E. Kollaste lehtede aegu. Varrak 2002. 8. Tohvri, E. Majad jõe ääres. Olion 2001. Internet 9. (www.apollo.ee) 10. (www.raamatukoi.ee) 11. (www.varrak.ee) 10.Lõppsõna Juba üsna uurimistöö koostamise algusfaasis sain teada, et see autor ei kirjuta sugugi minuealistele suunatud romaane. Sellegi poolest võin öelda, et Tohvri romaanide lugemine pakkus uudse ja huvitava kogemuse, kuigi kohati ei olnud mul autorit kerge mõista. Töö käigus sain Erik Tohvri ehk Hans-Erik Laansalu kui inimese kohta teada eelkõige artiklitest, mis temast kirjutatud, kuid ka tema autobiograafilisest romaanist ,,Majad jõe ääres". 20 21
Tsitaat versus refereering · Tsitaat: Marju Lauristini (2012, lk. 4) sõnul ,,On aeg märgata ja mõista venekeelses elanikkonnas kasvavat sisemist erimeelsust ja Eestisse suhtumise ning meie suhteliselt karmis ühiskondlikus ja majanduslikus keskkonnas toimetuleku ja kohanemisvõime poolest eri rühmadeks jaotumist." · Refereering: Marju Lauristin (2012) toob oma artiklis välja, et venekeelses elanikkonnas pole suhtumine Eesti riiki sugugi ühesugune ja vastavalt oma kohanemisvõimele võib see olla eri elanikkonnagruppides üsna lahknev. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 19 Millal tsiteerida, millal refereerida · Tsiteeritakse siis, kui soovitakse võimalikult täpselt edasi anda mõnda tekstis esitatud eriti kõnekat mõtet või näidet, või soovitakse võimalikult täpselt edastada mõnda teaduslikku definitsiooni või olulise mõiste määratlust
Kvantitatiivne uurimus (küsitlused, loendamised, vaatlused) Praktiline töö (millegi valmistamine oma kätega ) (kirjutad tegevuskava 6-7lk) 9.10.2015, reede Millised on uurimistöö osad? Tiitelleht; kirja suurus - 14; töö pealkiri ja õpilase nimi - 16v 1. õppeausutuse täielik nimetus 2. ees- ja perekonnanimi 3. klass 4. töö pealkiri: ut v referaat 5. allnurgas juhendaja: ees- ja perekonnanimi 6. töö valmimise koht ja aasta Sisukord näitab töö osasid näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri on töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). vali INSERT menüüst Index and Tables iga peatükk algab uuelt leheküljelt lisad on sisukorras ühekaupa. Sissejuhatuses on:
.................................. 16 11.4. Viidete sisestamine arvutil ............................................................................................................... 17 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine. ................................................................... 18 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks ................................................................................................................... 21 13. Juhendaja ja retsensendi rollist ............................................................................................................... 22 14. Materjale uurimistööde kohta: ................................................................................................................ 23 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti,
Diplomaatia analüüs ,,Abitus ja habitus" Toomas Hendrik Ilves ( Diplomaatia nr 97; September 2011) Sissejuhatuseks Selle essee eesmärk on analüüsida presidendi, Tooma Hendrik Ilvese, kirjutatud artiklit ajalehes Diplomaatia, teemal ,,Abitus ja habitus". Artiklis tehakse tagasi vaade 11.septmbril 2001. aastal juhtunule ning sellele kuidas on see mõjunud erinevatele riikidele ning ka inimestele. Lisaks on puudutatud islamimaadest tulnud inimeste eluolu Euroopas. Artikli valisin ma sellel põhjusel, et pealkiri tundus alguses väga huvitav. Peale selle kui ma esimesel korral artikli silmadega üle lugesin, siis tundus see väga sisukas. Lisaks mind huvitab kõik, mis on mingil määral seotud 11.septembriga 2001. aastal ning selle tagajärjed. Alguses on kerge ülevaade sellest, millest artiklis kirjutati. Välja on näiteks toodud see kas ja kuidas mõjutas autorit Kaksiktornidele suuna
koostada süsteemne ülevaade valitud vaatepunktist lähtudes; leida seos tegurite vahel; selgitada välja põhjused, mõju, mõjutavad tegurid; luua (analüüsi-, hindamis- vms) mudel, hinnata millegi toimivust, tõhusust jne. 3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOSTAMINE 2.1. Uurimistöö juhendamine Õpilane valib juhendaja vastavalt teemale, mida juhendaja on nõus juhendama. Juhendaja kinnitab oma nõusolekut allkirjaga. Ühe kuu jooksul pärast teema kinnitamist on nii õpilasel kui õpetajal õigus koostööst loobuda. Loobumise korral teeb õpilane või juhendaja direktsioonile vastavasisulise kirjaliku avalduse, mille vaatavad läbi ainetevaheline uurimistööde komisjon ning direktsiooni esindaja. Reeglina on uurimistöö juhendajaks Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetaja. Juhul, kui õpilane
Results materjali ajalüüs ja tulemused (milleni jõudsin, tegelik põhiosa) Discussion tulemuste vaatlus ja arutelu (mida sellest arvata ja kuhu edasi) III lõpposa Lisad Registrid, allikate loetelu (I) Empiirilise uurimuse resümee (teesid) Bibliograafilised andmed uurimuse kohta (kui on ilmunud) Uurimuse teema või peaprobleemid mida ja miks Kasutatud meetodid kuidas Tähtsamad tulemused milleni välja jõuti Järeldused mis uuritust selgub Võimaluse korral hinnang tehtud uurimusele (teoreetilise uurimuse puhul ka eesmärk ja lähenemisnurk, allikabaas) (M) Meetodikirjeldus Uurimisobjekt Uurimisvahendid Uurimuse kulg etappidena Ainestiku analüüsimeetodid Võrdlus Vaatlus Sisuline kriitika (väline, sisemine) Statistiline töötlus Võrdlev-ajalooline meetod Prosopograafiline meetod jne (R) Tulemused Kas uurimisülesandele on saadud vastus?
näidendite kirjutamine ja ümbertöötamine (Frenzel 1979: lk.344-345 ). Leichter, Karl 1982. Tallinna muusikaelu XIX sajandil. Valik artikleid. Koost. Johannes Jürisson. Tallinn, lk. 157-199. Siitan, Toomas2000.Koraaliraamatud Eesti- ja Liivimaal enne 1850. aastat. Valgeid laike eesti muusikaloost. Tallinn. 5. Töökorraldus lõputöö kirjutamisel 5.1. Organisatsioon Üheaastaste magistrantide töö toimub rühmades. Rühma juhendaja on üldjuhul kõigi tööde juhendaja. Õppetöö vorm on seminar (MTX905). Lisaks sellele on individuaalsed juhendamistunnid (10 tundi), mida viib läbi rühma juhendaja või erandkorras teine juhendaja (oleneb teemast) (seda on õppekavas nimetatud ,,Lõputöö" MTX900). Muusikateaduse osakond vastutab magistriõppe interpreetide ja heliloojate töö korraldamise eest. Interpretatsioonipedagoogika instituudi õppejõud juhendavad oma instituudi magistrantide
................................ 11.4. Viidete sisestamine arvutil..................................................................................................................... 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine.......................................................................... 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks........................................................................................................................ 13. Juhendaja ja retsensendi rollist..................................................................................................................... 14. Materjale uurimistööde kohta:..................................................................................................................... 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti,
kui, õppekavas ei ole sätestatud teisiti. 1. Töö teema valimine ja registreerimine Üliõpilane valib ja kooskõlastab õppekava juhiga teema oma põhiõppesuuna või kõrvalaine õppesuuna poolt väljapakutute seast lähtudes õppekavas püstitatud eesmärkidest. Üliõpilasel on võimalik teha lõputöö mõnel oma poolt pakutud teemal, mille aktuaalsust, teostatavust ja vastavust põhiõppekavas sätestatud eesmärkidele kontrollib õppekava või õppesuuna juht; sobiv juhendaja või juhendajad leitakse Loodusteaduste osakonnast, mõnest teisest TLÜ akadeemilisest üksusest või väljastpoolt TLÜ-d. Põhiõppesuuna väliste juhendajate pädevust ja kompetentsust hindab õppekava või õppesuuna juht. Nendele teemadele, mida kaasjuhendavad inimesed väljastpoolt põhiõppesuunda või väljastpoolt TLÜ-d, määratakse õppekava juhi poolt põhijuhendaja õppesuuna akadeemiliste töötajate seast.
................................................................................ 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid ........................................................................................... 6 1.5. Lõputöö autor ja juhendaja .............................................................................................. 6 1.5.1. Töö autori ülesanded ................................................................................................ 6 1.5.2. Juhendaja ülesanded ................................................................................................. 7 1.6. Lõputöö eesmärk .......................................................................................................
Euroopa stabiilsusmehhanism Euroopa Liit Essee Tallinn 2016 Algselt oli mul idee kirjutada lihtsalt Euroopa Liidu riikidele välja makstud abipaketidest. Tigedale eestlasele iseloomulikult olen minagi uudiseid kuuldes mõelnud, miks Eesti riik toetab kogu aeg teisi riike, kui oma rahval ja riigil oleks seda raha samuti vaja. Kuna ma pole aga suuremat tähelepanu sellele teemale varem pööranud, siis ei olnud ma ennem teadlik ka Euroopa Liidu majandusjuhtimise süsteemist üldiselt. Väheste teadmiste tõttu polnud mul aimugi, kui lai see teema on alustades majandus- ja rahaliidu loomisega ning lõpetades ESM lepinguga. Järgnevalt üritan anda teemast mingit ülevaadet ja teha see ka endale arusaadavaks, tuua välja tähtsamad punktid ESM lepingust ja erinevaid arvamusi ESM-i kohta ning anda edasi ka enda seisukoht asjast. Majandus- ja rahaliit Majandus- ja rahaliit on ELi üha tiheneva majandusliku integratsiooni tulemus. See on ELi ühtse tu
Narva Vanalinna Riigikool Darja Asmer 11 klass INDREK HARGLA „VABADUSE KÕRGEIM MÄÄR" Referaat Juhendaja Kristiina Mäesaar-Timofejeva Narva 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................................ 3 2.TÖÖ PÕHIOSA.............................................................................................. 4 2.1.Elulugu................................................................................4 2.2.LOOMING.............................................................................5 2.3
.. Laialt levinud arusaama järgi ... Vaatlustulemustele toetudes võib väita, et ... Uurimustulemusi kinnitanud ... Käesolevas töös võeti eesmärgiks ... Viidi läbi ka rida vaatlusi ... Alljärgnevalt anname ülevaate ... Küsitluse tulemused toetavad hüpoteesi ... Viidi läbi eksperiment ... Siinkohal ... On veenvalt tõestatud ... Eeldame ka ... Mille uurimine ei kuulunud käesoleva töö ülesannete hulka ... Edaspidine uurimustöö peab näitama... Analüüsides X-i, selgub, et ... Võrreldes ..., võib märgata/öelda ... Uurimustöö vormistamine 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa peatükkides 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Töös kasutatud lühendid 8. Lisad nummerdatult koos pealkirjadega Kirja suurus 12pt, pealkirjade suurus on 16pt, teksti vasak ja parem veeris on 3,17cm, üla- ja alaserva kirjavana ruum on 2,5cm, reavahe on 1,5. Tiitellehe vormistamine:
Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi. Kui just tegemist ei ole spetsiifiliselt pensionäridele mõeldud ajalehe/ajakirjaga, siis kuvatakse va
(Merilai, Saro, Annus, 2003) Ometigi leidus ka artiklites teataval määral mitmetähenduslikkust. Näiteks esitan ainult niisugused laused, milles kujundlikkus avaldub omadussõna abil: 1. ,,Olles jätkuks Leedus pesitseva Alexader Studio Groupi korraldatud kevadfestivalile, tõi vaatlusalune filmifoorum Tallinnale 18 uut linateost." 2. ,,Slavit slaav või lääge lääs." 3. ,,Tema sõnul pole värskelt leitud kangelase maine sugugi nii roosiline, kui kõik tema ümber arvavad." 4. ,,Kuid ühes väikeses juuksurisalongis meeleheitel koduperenaiste soenguid 23 sättiv Gerard Damiano laseb oma fantaasial lendu minna." Suurem osa kasutatud omadussõnadest on suhteliselt tavalised, neutraalsed, aga ühes artiklis leidus ka täiesti ainulaadne omadussõna - ,,Kummaline, eba-neulandlik heli / pildi järgi." ( Teater
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ............................
Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud või et- teantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 510 lk. Uurimistöö etapid: · teema valik; · juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus; · materjali otsimine ja lugemine; · kava koostamine; · materjali süstematiseerimine ja läbitöötamine, uuringu teostamine ja analüüs; · töö ülesehitus ja koostamine; · töö vormistamine; · töö kaitsmine. Töö teema valik Teema valimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 3
.12 LISA...................................................................................................................................................16 3.KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist
olümpiamängude ajalugu). Teema valikul tuleb arvestada, et teema/tegevus on: 1) aktuaalne, 2) konkreetne ja piiritletud, 3) õpilasuurimuse korral uuritav (teema kohta on võimalik hankida erialast infot, koguda ja analüüsida andmeid, teostada katseid vms), 4) õpilasele jõukohane. 4 1.3. UPT juhendamine Igale õpilasele kinnitatakse direktori käskkirjaga koolipoolne juhendaja. Soovi korral võib õpilane lisaks koolipoolsele juhendajale kaasata eksperdi väljastpoolt. Kinnitatud juhendaja jälgib töö valmimist ning suunab autorit töö vormistamisel. Juhendamine saab alguse juhendaja ja õpilase kokkuleppest. Õpetajal on õigus keelduda õpilase juhendamisest, kui õpetaja ei ole antud valdkonnas asjatundja või õpetajal on juhendatavate tööde piirarv täis. Töö algusfaasis kooskõlastab õpilane juhendajaga töö esialgse kava ning edaspidi esitab selle
2 2.1. Tiitelleht Töö tiitellehel (vt. lisa 1) on järgmised elemendid: tehnikumi nimetus (suurte tähtedega, 16 punkti); töö koodtähis; õpilase ees- ja perekonnanimi (väikeste tähtedega, lehe 2/3 kõrgusele); töö pealkiri (suurte paksude tähtedega, 16 punkti); töö liik; juhendaja ja konsultantide ametikoht ja nimed; töö autori allkiri; töö valmimise koht ja aasta. Kirja suurus tiitellehel on tähesuurusega 14 punkti. Töö koodtähis moodustatakse järgmise skeemi kohaselt: aa.bbbb.c.dddd, kus aa – töö liik (LT - lõputöö, KT - kursusetöö), bbbb - õpilase õpperühma kood, c – õppevormi tähis (1 – päevaõpe, 2 - tsükliõpe), dddd - õpilaspileti number. 2.2. Sisukord Sisukorras (vt