Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast), venoosses veres kopsukapillaarides aga 40 mmHg. PO 100 mmHg... selle tõttu liigub hapnik verre, veri muutub arteriaalseks ja seal on tema osarõhk ka juba 100 mm Hg. Co2 osarõhk kopsukapillaaride venoosses veres on 46 mm Hg, alveoolses 40 mm Hg. Osarõhkude diferents. Arteriaalses veres on osarõhk 40, mm HG. Venoosses veres on co2 osarõhk 46 mmhg ja hapnikul 40. Pärast gaasivahetust arteriaalses veres hapnik 100 ja co2 40. Alveoolides samad osarõhud, mis olid arteriaalses veres. Nende erinevuste tõttu toimub gaasivahetus kopsukapillaarides alveoolide ja..... vahel. Gaasivahetus veres Toimub osarõhkude erinevuse tõttu kõrgemalt konts. madalamale. ......... jõuab kudede kapillaarideni ja läbi nende seinte toinub gaasivahetus
Hapniku ja süsihappegaasi transport verega Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike: ligikaudu on 1 l veres 3 ml O 2, seega 70 kg kaaluvas inimese veres on vaid 15 ml O2. Hapnikutarvidus on aga märgatavalt suurem, ca 300 ml hapnikku minutis. Enamus vajaminevat hapnikku on seotud hemoglobiiniga erütrotsüütides. Hemoglobiini (rauda sisaldav valk) on veres ca 150 g/l, mis võimaldab hapnikuvaru ca 200 ml ühes liitris arteriaalses veres (5 liitris arteriaalses veres seega ca 1000 ml ehk 1 l). Hingamisel hemoglobiin oksüdeerub, kui raud hapniku seob, tekib nn oksühemoglobiin. See on pööruv protsess. Hemoglobiini hapnikuga küllastatus oleneb ka CO 2 osarõhust, temperatuurist, vere pH-st jm: CO2 osarõhu ja temperatuuri tõus ning pH langus viivad hemoglobiini väiksemale võimele hapnikku omastada. CO2 lahustub veres paremini kui hapnik. CO2 esineb veres kolmel kujul: a) vesinikkarbonaat-ioonina (HCO3-) vereplasmas ja punalibledes (ca 80%)
lüliks). 1. Gaaside vahetus kopsualveoolide ja vere vahel gaasivahetus kopsualveoolide ja vere vahel toimub gaaside osarõhkude erinevuse tõttu. Osarõhkudest räägitakse siis, kui tegemist on gaasiseguga. Alveoolis on kolme gaasisegu (so. Hapnik, CO 2, ja lämmastik(gaasivahetusest osa ei võta, ta veres ei lahustu ja kudedesse ei lähe)). Hapniku osarõhk(PO2) on 100 mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Venoosses kopsukapillaaris on PO2 40 mmHg ja PCO 2 on 46 mmHg. Äravoolavas kapillaaris arteriaalses veres PO 2 on 100mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Arteriaalne veri liigub kudedesse. Kudedes on hapniku osarõhk madal. CO2 osarõhk on 46 mmHg ja arteriaalses veres oli esialgu 40 mmHg. Ja co2 liigub kõrgemalt madalama suunas. Veri muutub venoosseks. Hapniku transport arteriaalses veres toimub erütrotsüütides sisalduva hemoglobiini kaudu. Hemoglobiin ühineb hapnikuga ja tekib ühend, mida nimetatakse oksühemoglobiiniks
Seinad on pehmed ja õhukesed. Hemodünaamika põhilised seaduspärasused Vedelike vool torudes määratletakse kahe jõuga: Rõhuga, mille all vedelik liigub Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist VERE HULK - Vere hulk on seda suurem, mida suurem on vererõhk. - Verehulk on seda väiksem, mida suurem on veresoonte vastupanu vererõhule. NB! Vererõhk sõltub veresoonte laiusest ja pikkusest. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) Q = Pa – Pv : R See suhe määrab: - Üldist verevoolu VERE LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD - Verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek) - Vere joonkiirus (cm/sek) - Vere kesmine joonkiirus: Kui pikk on see aeg kui vereosake teeb täisringi veresoonkonnas - Rahulolekus 21sek- 23sek - Kehalisel tööl 15sek – 8sek VERERÕHK – rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas - Erinevates veresoonkonna osades erinev Jaguneb:
vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides. Seda rõhkude vahet nimetatakse osarõhkude e. partsiaalrõhkude vaheks. Õhus on atmosfäärirõhk 760 mmHg, selles on hapnikku 21% - seega on hapniku osarõhk 159 mmHg. GAAS LIIGUB ALATI MADALAMA KONTSENTRATSIOONI SUUNAS! Alveoolides on O2 osarõhk PO2 102 mmHg Arteriaalses veres - PO2 100 mmHg Venoosses veres - PO2 40 mmHg Alveoolides on CO2 osarõhk PCO2 40 mmHg Arteriaalses veres - PCO2 40 mmHg Venoosses veres - PCO2 47 mmHg Seega toimubki gaaside difusioon vastavalt osarõhkude erinevusele alveoolis ja kopsukapillaaris olevas veres. A.Vahtramäe 2011 6
Aeg-ajalt tee paus ja kõnni veidi ringi. 2. Võimaluse korral heida pikali, aseta jalg sagedamini südame tasapinnast kõrgemale. Soodustab venoosse vere äravoolu. 3. Regulaarselt igal hommikul voodis lamades pane jalga, olenevalt veenilaiendite paiknemisest, kas elastsed tugisukad, põlvikud või sukkpüksid. Kanna neid ka pärast tromboosi, raseduse ajal ja jalgade tursumisel. 4. Hoidu liigsest kehakaalust, sellega tagad vere normaalse ringlemise arteriaalses ja venoosses süsteemis ning väldid haiguslike protsesside tekkimist nendes.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool AJU ANGIOGRAAFIA Tartu 2009 Sissejuhatus Angiograafia võimaldab hinnata veresooni teatud ajaraamistuses, jälgides kontrastaine levikut ja liikumist arteriaalses ja venoosses faasis. (Zaidat & Lerner, 2004). Näidustused Näidustatud vaskulaarsete malformatsioonide (aneurüsmid, angioomid) kahtlusel, vaskulopaatiate ja vaskuliitide puhul. See tehnika on kasutatav stenootiliste või haavanduvate veresoonte kahjustuste visualiseerimisel, samuti mitmete tuumorite verevarustuse hindamisel ja neid toitvate veresoonte kindlakstegemisel. (Zaidat & Lerner, 2004). Protseduuri teostamine
Määravad: a) rõhk , mida kõrgm rõhk, seda rohkem vedelikku liigub b) takistus: mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest, elastsusest ja diameetrist. Mida suurem takistus, seda suurem rõhk. Vere joonkiirus on üksikute vereosakeste kiirus (cm/ sek).Kesksmine vere joonkiirus täisring vereringe aeg ~ˇ20sek rahulolekus ja 15-8 sek aktiivolek .Vere hulk (Q)= (Pa-Pv)/ R (rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa)ja venoosses lõpposas (Pv) vereringe takistus (R)) See suhe määrab:• Üldise verevoolu suuruse organismis• Üksikute organite verega varustamise. Vere liikumist iseloomustavad:• verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek)* vere joonkiirus (cm/sek) *vere keskmine joonkiirus– rahuolekus 21sek - 23 sek – kehalisel tööl 15 sek - 8 sek 13.Veresoonte perifeerne vastupanu- on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See
vererakud hemoglobiini molekulil? http://www.becomehealthynow.com/images/organs/cells/cell2lrg.jpg Hapniku Erütrotsüüdid kapillaarist seostumine läbi pugemas: hemoglobiiniga: Vaata hapniku transporti kehas youtube animatsioonina Erütrotsüüte on inimesel kõikidest rakkudest kõige rohkem: 1 ml-s veres on 4 - 5 miljardit. 1 liitris on ligikaudu 150 g hemoglobiini. Hapnikku on ühes liitris arteriaalses veres ligikaudu 200 ml ja venoosses 150 ml. Vingugaas seostub hemoglobiiniga 350 korda efektiivsemalt kui hapnik! Suitsetajal on veres 20 % hemoglobiinist seotud CO-ga, sest CO jääb pikemaks ajaks hemoglobiini külge. Kuidas mõjutab see töövõimet? Kas see mõjutab kõigi organite tööd? Transportvalgud membraanis viivad ainemolekule rakku või rakust välja. Vaata transportvalgu tööd youtube animatsioonina Animatsioon ainete aktiivsest
Südametalitluse humoraalne regulatsioon: adrenalin, türoksiin, K-ioonid, Ca-ioonid. · Vere voolamise üldised seaduspärasused. Hemodünaamika põhilised seaduspärasused. Vedelike vool torudes määratletaks 2 jõuga: Rõhuga, mille all vedelik liigub s.t. rõhkude vahega toru alguses ja lõpposas. Soodustab. Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest ja diameetrist. Takistab. · Verevoolu maht- ja joonkiirus. Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses ja venoosses lõpposas. Vereringe takistus (R) Q = Pa-Pv / R Vere liikumist iseloomustavad: Verevoolu mahtkiirus ml/min või ml/sek Vere joonkiirus Vere keskmine joonkiirus cm/sek Rahulolekus on 21 sek-21 sek Kehalisel tööl 15- 8 sek · Vererõhk, selle näitajad. Rõhk , mille all veri voolab veresoonkonnas Jaguneb: Süstoolne e.ülemine 110-20 mm Hg. Lõõgastunud Diastoolne e.alumine 60-80 mm Hg. Pulsirõhk süstoolse ja diastoolse rõhu vahe . 40 mmHg
Hüperpnoe- sügav, kiire hingamine nt füüsilise pingutuse korral Düspnoe- raskendatud hingamine Apnoe- õhuvoolu seiskumine hingamisteedes Tahhüpnoe-kiire hingamine( süsihappe gaasi liigne eraldumine Hüperventilatsioon- olukord, kus sisse hingatakse rohkem õhku kui keha vajab. Põhjustab organismis madalat Co2 taset. Hüpoksia- hapniku puudus kudedes või organismis( põhjuseks vüivad olla alkohol, suitsetamine jne) Hüpokseemia- hapniku puudus arteriaalses veres, tekib kui PO2 ei ole piisav Hb küllastumiseks O2ga Hüperkapnia- CO2 sisaldus on liiga kõrge veres Hüpokapnia- CO2 puudus veres Haldane effekt- vere deoksügeneerumine tõstab süsinikdioksiidi transpordi võimet KOK( kroonilise obstrutiivne kopsuhaigus on krooniline süvenev haigusseisund, mis avaldub hingamisraskusena, hilisemas faasis ka südamepuudulikkusena. Põhjustab enamasti suitsetamine.
Raseduse ajal peab ema kandma lootele hapnikku ja CO2 eemaldama. Selleks on ema ja loote vereringed väga lähedases kontaktis platsentas. On oluline, et see süsteem kannaks hapnikku lootele ja eemaldaks CO2. Seda ei juhtuks, kui mõlemal oleksid samasugused hapniku kandjad. Miks on alveoolides vajalik surfanktant-Kui surfanktant puuduks, kukuksid alveoolid kokku. Milline on O2 transport Inimese 5l veres on 15ml hapnikku. Tänu hemoglobiinile on arteriaalses 1l veres 200ml hapnikku, millest 50ml jääb kudedesse. Hemoglobiini ja hapniku ühend oksühemoglobiini teke oleneb osarõhust veres ja on pöörduv protsess. Kudedes, kus hapniku osarõhk on väike, annab veri kiiresti hapniku ära. Kopsudes, kus on allveolaarõhus on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri peaaegu 100% hapnikuga. Hemoglobiini ehitus-Molekulis on 4 alamühikut, millest igaüks sisaldab heemi ja globiini. Iga heemi tsentris on Fe aatom, Fe'd on hemoglobiinis kokku 2,5g.
Selle tulemusena veresuhkrusisaldus normaliseerub. Kui veresuhkur on liiga kõrge, siis vabanevad kõhunäärmes insuliin. Insuliin aktiveerib mitmetes rakkudes rakumembraani transportvalke, mille tulemusena saab glükoos rakku siseneda. Samuti aktiveerib insuliin ensüüme, mille toimel muudetakse glükoos glükogeeniks. Selle tulemusena veresuhkrusisaldus normaliseerub. b) Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Kui hapniku sisaldus arteriaalses veres muutub väga vähe, siis CO2 sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Kehalise aktiivsuse suurenemise puhul suureneb CO2 ja piimhappe sisaldus veres, mis alandab vere pH taset. Viimase registreerivad kemoretseptorid ja saadavad signaali hingamiskeskusse. Hingamiskeskus omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Selle tulemusena CO2 sisaldus langeb ja pH tase tõuseb (normaliseerub). Kui kemoretseptorid registreerivad aga pH taseme tõusu, siis hingamiskeskus muudab
Teekond, mida gaasid läbivad on 0,2-1 mikronit. P CO2 suurenemine alveolaarruumis laiendab bronhe, PO2 vähenemine aga ahendab terminaalseid arterioole, mis suunab vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P O2. Hapniku transport verega: · Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3ml hapnikku, seega oleks 70 kg kaaluva inimese 5 liitris veres 15 ml hapnikku. · Tänu erütrotsüütides olevale hapnikukandjale hemoglobiinile on 1l arteriaalses veres hapnikku ca 200 ml, millest jääb 50 ml kudedesse. Seega on ka venoosses veres 150ml hapnikku. · Hemoglobiini ja hapniku ühendi oksühemoglobiini teke oleneb hapniku osarõhust veres ja on pöörduv protsess. Kudedes, kus hapniku osarõhk on madal, annab veri kiiresti hapniku ära ja kopsudes, kus allveolaarõhust on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri hapnikuga peaaegu 100%selt.
Teekond, mida gaasid läbivad on 0,2-1 mikronit. P CO2 suurenemine alveolaarruumis laiendab bronhe, PO2 vähenemine aga ahendab terminaalseid arterioole, mis suunab vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P O2. Hapniku transport verega: · Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3ml hapnikku, seega oleks 70 kg kaaluva inimese 5 liitris veres 15 ml hapnikku. · Tänu erütrotsüütides olevale hapnikukandjale hemoglobiinile on 1l arteriaalses veres hapnikku ca 200 ml, millest jääb 50 ml kudedesse. Seega on ka venoosses veres 150ml hapnikku. · Hemoglobiini ja hapniku ühendi oksühemoglobiini teke oleneb hapniku osarõhust veres ja on pöörduv protsess. Kudedes, kus hapniku osarõhk on madal, annab veri kiiresti hapniku ära ja kopsudes, kus allveolaarõhust on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri hapnikuga peaaegu 100%selt.
iseloomustavad suurused. *oksühemoglobiin on ebapüsiv ühend, mis tekib O2 ühinemisel hemoglobiinihga . üks hemoglobiini molekul on võimeline siduma 4 O2 molekuli, kuna üks Hb sisaldab 4 heemi, milles igas on I raua-aatom, mis seob endaga O2. Oksühemoglobiini dissotsiatsiooni kõver. HbO2 dissotsiatsioonikõver iseloomustab HbO2 ja pO2 omavahelist sõltuvust. A on punkt, mis väljendab suhet pO2 ja HbO2 % vahel arteriaalses veres; B iseloomustab suhet pO2 ja HbO2 % venoosses veres. See tõuseb järsult väikeste pO2 alas ja tõus on aeglasem kõrgete pO2 väärtuste juures. joonis Peamised tegurid, mis mõjutavad hapniku sidumist hemoglobiiniga ja sellest vabanemist: O2 partsiaalrõhk, temperatuur, pH. *O2 partsiaalrõhk , kus hapnik on võtta (kopsus), sealt seob hemoglobiin selle endaga, kus aga O2 partsiaalrõhk (osarõhk) on väiksem, seal vabaneb hemoglobiin O2-st (kudedes)
Halogeniseeritud süsivesinikud · On lipofiilsed, akumuleeruvad rakumembraani lipiidses kaksikkihis. Avaldavad toimet membraani valkudele, nt ATP-tundlikele K+-kanalitele. Anesteesia saabub kiiresti, sissehingamisel mõne minuti jooksul. · Halotaan · Isofluraan · Enfluraan Inhaleeritavad ravimid veres · Anesteetikumi tase ajus sõltub aine lahustuvusest, kontsentratsioonist sissehingatavas gaaside segus, kopsuventilatsioonist, verevoolust kopsudes ning anesteetikumi tasemete vahest arteriaalses ja venoosses veres · Lahustuvust väljendatakse jaotuvuskoefitsendina, mis väljendab ravimi jaotust vere ja gaasidesegu vahel ja näitab, mil määral pääseb ravim verre. Nii on N2O veres halvasti lahustuv, dietüüleeter aga hästi lahustuv · Kui verre difundeerub halvasti lahustuv anesteetikum, saabub max tase kiiresti, ja vastupidi · Üldanesteesia ajal toimub ravimi ümberjaotumine kudedes, seejuures aitavad kaasa kudede
lihaskiude. C.Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid (palja silmaga raske näha) – nendes on verevool juba aeglasem ja rõhk madalam; sein õhuke, seinas lihaskiud, mis võivad vajadusel soone sulgeda. D. Kapillaarid: - need on peenimad veresooned, läbimõõt võib olla vaid 6-7 mikronit (väiksem kui erütrotsüüdil!); - verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist – hea gaasivahetus!; -kapillaari arteriaalses otsas väljub hulk vereplasmat rakkudevahelisse ruumi, kapillaari venoosses otsas läheb ca 9/10 vereplasmast vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem) -kõik kapillaarid ei ole korraga avatud – elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem. E. Veenulid ja väikesed veenid – verevool veidi kiirem kui kapillaarides kuid vererõhk madal; sein
iseloomustavad suurused. *oksühemoglobiin on ebapüsiv ühend, mis tekib O2 ühinemisel hemoglobiinihga . üks hemoglobiini molekul on võimeline siduma 4 O2 molekuli, kuna üks Hb sisaldab 4 heemi, milles igas on I raua-aatom, mis seob endaga O2. Oksühemoglobiini dissotsiatsiooni kõver. HbO2 dissotsiatsioonikõver iseloomustab HbO2 ja pO2 omavahelist sõltuvust. A on punkt, mis väljendab suhet pO2 ja HbO2 % vahel arteriaalses veres; B iseloomustab suhet pO2 ja HbO2 % venoosses veres. See tõuseb järsult väikeste pO2 alas ja tõus on aeglasem kõrgete pO2 väärtuste juures. joonis Peamised tegurid, mis mõjutavad hapniku sidumist hemoglobiiniga ja sellest vabanemist: O2 partsiaalrõhk, temperatuur, pH. *O2 partsiaalrõhk , kus hapnik on võtta (kopsus), sealt seob hemoglobiin selle endaga, kus aga O2 partsiaalrõhk (osarõhk) on väiksem, seal vabaneb hemoglobiin O2-st (kudedes)
lüliks). 1. Gaaside vahetus kopsualveoolide ja vere vahel gaasivahetus kopsualveoolide ja vere vahel toimub gaaside osarõhkude erinevuse tõttu. Osarõhkudest räägitakse siis, kui tegemist on gaasiseguga. Alveoolis on kolme gaasisegu (so. Hapnik, CO2, ja lämmastik(gaasivahetusest osa ei võta, ta veres ei lahustu ja kudedesse ei lähe)). Hapniku osarõhk(PO2) on 100 mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Venoosses kopsukapillaaris on PO2 40 mmHg ja PCO2 on 46 mmHg. Äravoolavas kapillaaris arteriaalses veres PO2 on 100mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Arteriaalne veri liigub kudedesse. Kudedes on hapniku osarõhk madal. CO2 osarõhk on 46 mmHg ja arteriaalses veres oli esialgu 40 mmHg. Ja co2 liigub kõrgemalt madalama suunas. Veri muutub venoosseks. Hapniku transport arteriaalses veres toimub erütrotsüütides sisalduva hemoglobiini kaudu. Hemoglobiin ühineb hapnikuga ja tekib ühend, mida nimetatakse oksühemoglobiiniks . Erütrotsüütide sees transporditaksegi hapnik kudedesse
hapnikuga küllastatuse aste ca 96%, *Seega: 15% Hb sisalduse korral on 100 ml veres 15 x 1,39 x 0,96 = 20 ml hapnikku, mahu% on 20 Hapniku mahuprotsenti veres mõjutavad:*Hb kontsentratsioon, *Hb hapnikuga küllastatuse aste Hemoglobiin ja hapniku mahuprotsent veres: *Kehalisel tööl suunatakse suurde vereringesse täiendavalt erütrotsüüte, mille tulemusena vere Hb sisaldus mõnevõrra suureneb ja ka mahu%, *Madala intensiivsusega ja lühiajalisel tööl võib arteriaalses veres Hb hapnikuga küllastatuse aste tõusta 97 - 98%-ni (kopsude ventilatsiooni suurenemine, hingamispinna suurenemine), *Kõrge intensiivsusega kestval tööl võib Hb hapnikuga küllastatuse aste langeda 93-92%-ni(kopsukapillaaride laienemine, vere mahtkiiruse suurenemine) Süsihappegaasi transport veres: *Lahustunud süsihappena plasmas: ca 10%, *ioonidena erütrotsüütides: ca 30%, *ioonidena plasmas: ca 50%
ning lümfisõlmedes (lümfotsüüdid ja monotsüüdid). 3) Trombotsütopoes – elavad 10 päeva. Tekivad luuüdis. Hemodünaamika seaduspärasused Vedelike vool veresoontes määratletakse kahe jõuga: -Rõhuga, mille all vedelik liigub (rõhkude vahe veresoonte alguses ja lõpposas). Mida suurem rõhk, seda kiiremini veri voolab. -Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist, veresoonte pikkusest ja läbimõõdust ning survest. Vere hulk (Q) Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv). Vereringe takistus (R). Q = Pa-Pv /R See suhe määrab: üldise verevoolu suuruse organismis ja üksikute organite verega varustamise. Kõikide organite verega varustatus pole sama. Aktiivsematel organitel verevarustus suurem. Organites, kus verd pole palju vaja tõmbuvad veresooned kokku. 12.Verevoolu maht- ja joonkiirus. Mahtkiirus (ml/min või ml/sek) – kui suur on vere hulk, mis läbib kogu veresüsteemi (või kindlat organit) mingis ajaühikus.
! 5. Onkootne rõhk. ! Vere osmootset rõhku, mis on põhjustatud lahustunud valkudest nimetatakse osmootseks rõhuks. Võrreldes plasma osmootse rõhuga, mis on tingitud peamiselt veres lahustunud ioonidest, on onkootne rõhk väga väike suurus. Kuid kuna valgud kapillaari membraani ei läbi, siis on onkootne rõhk väga oluline transkapillaarse vedeliku transpordi korral. Onkootne rõhk mõjutab vee jaotust plasma ja interstiitsiumi vahel. Arteriaalses vereringe osas on hüdrostaatiline rõhk suurem kui onkootne rõhk, aga venoosses osas on vastupidi. See tagab vee liikumise arteriaalsetest kapillaaridest interstitsiaalsesse vedelikku ja vastupidiselt, venoossed kapillaarid tõmbavad vee ära interstitsiaalsest vedelikust. Osmootset rõhu on lihtne mõõta instrumentiga, mida nimetatakse onkomeetriks. !
PULSIRÕHK süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Vererõhk sõltub: · vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) · vereringe perifeersest vastupanust (R) · vanusest · emotsionaalsest seisundist · kehalise töö intensiivsusest. ARTERIAALNE PULSS süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. SFÜGMOGRAMM pulsilaine leviku üleskirjutus. Vere hulk (Q), mis läbib ajaühikus veresooni, on seda suurem, mida suurem on rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses (Pa) ja venoosses lõpposas (Pv) ning mida väiksem on vereringe takistus (R) Pa - Pv Q= -------- R See suhe määrab: · üldise verevoolu suuruse organismis · üksikute organite verega varustamise Erinevates veresoonte süsteemi osades ei ole vererõhk ühesugune. Olles kõige kõrgem suurtes arterites, langeb vererõhk väikestes arterites, arterioolides, kapillaarides,
Teekond, mida gaasid läbivad on 0,2- 1 mikronit. - P(co2) suurenemine alveolaarruumis laiendab bronge, P(o2) vähemine aga ahendab terminaalseid arterioole, mis suunab vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P(o2) HAPNIKU TRANSPORT VEREGA ·Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3 ml hapnikku, seega oleks 70 kg kaaluva inimese 5 liitris veres15 ml hapnikku. ·Tänu erütrotsüütides olevale hapnikukandjale hemoglobiinile on 1l arteriaalses veres hapnikku ca 200ml, millest jääb 50ml kudedesse. Seega on ka venoosses veres 150ml hapnikku. ·Hemoglobiini ja hapniku ühendi oksühemoglobiiniteke oleneb hapniku osarõhust veres ja on pöörduv protsess. Kudedes, kus hapniku osarõhk on madal, annab veri kiiresti hapniku ära ja kopsudes, kus allveolaarõhus on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri hapnikuga peaaegu 100%selt. SÜSINIKDIOKSIIDI TRANSPORT VEREGA ·Süsinikdioksiidi lahustuvus veres on parem kui hapnikul.
Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab viimases CO 2 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venoosses veres. Kuna venoosses veres on CO 2 osarõhk kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi O 2 osarõhk on kõrgem kui venoosses veres, difundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre - veri arterialiseerub. Kui ei esine difusioonihäireid, ühtlustuvad CO 2 ja O2 osarõhud alveolaargaasis ja arteriaalses veres u 0,3s jooksul. Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakse läbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja ventileeritakse neid alveoole, mille kapillaarides voolab veri. Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, millest igaüks sisaldab prosteetilist rühma heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua-aatom, O 2 seotakse
kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks võib olla kapillaaridele levinud põletik. KAPILLAARNE STAAS Põhjused vahetult kudedele ja veresoontele toimivad tegurid - operatsiooniaegne kõhukelme kuivatamine - lokaalselt toimivad füüsikalised (temp
· On lipofiilsed, akumuleeruvad rakumembraani lipiidses kaksikkihis. Avaldavad toimet membraani valkudele, nt ATP-tundlikele K+-kanalitele. Anesteesia saabub kiiresti, sissehingamisel mõne minuti jooksul. (Halotaan37, isofluraan, enfluraan,metoksüfluraan. Inhaleeritavad ravimid veres · Anesteetikumi tase ajus sõltub aine lahustuvusest, kontsentratsioonist sissehingatavas gaaside segus, kopsuventilatsioonist, verevoolust kopsudes & anesteetikumi tasemete vahest arteriaalses-venoosses veres · Lahustuvust väljendatakse jaotuvuskoefitsendina,38. · Kui verre difundeerub halvasti lahustuv anesteetikum, saabub max tase kiiresti, & vastupidi · Üldanesteesia ajal toimub ravimi ümberjaotumine kudedes, seejuures aitavad kaasa kudede vaskulariseeritus & ravimite suur lipofiilsus (näiteks halotaan, enfluraan). Suure lipofiilsusega ravimitase ei pruugi jõuda tasakaalu, sest rasvkoes halvem verevarustus. MAC
harud) ka neis on vererõhk kõrge ja seinad paksud, kuid sidekoe kõrval on seinas järjest rohkem lihaskiude. Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid nendes on verevool juba aeglasem ja rõhk madalam; sein õhuke, seinas lihaskiud, mis võivad vajadusel soone sulgeda. Kapillaarid on peenimad veresooned, läbimõõt 6-7 mikronit. Verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist hea gaasivahetus. Kapillaari arteriaalses otsas väljub hulk vereplasmat rakkudevahelisse ruumi, kapillaari venoosses otsas läheb enamus vereplasmast vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem). Kõik kapillaarid ei ole korraga avatud, elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem. Veenulid ja väikesed veenid verevool veidi kiirem kui kapillaarides, kuid vererõhk madal; sein õhuke, selles nii sidekudet kui ka lihaskiude.
tsooniks on kapillaarid ja postkapillaarsed veenulid. Ainete vahetus vere ja kudede vahel toimub difusiooni ja filtratsiooni teel. Difusioon – aine püüdleb keemilise tasakaalu poole, liikudes kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama kontsentratsiooniga lahusesse.Vee ja vees lahustunud ianete vahetus vere ja kudede vahel sõltub vereplasma ja koevedelike valkude osmootse rõhu ning kudede hüdrostaatilise rõhu ja kapillaarisiseses vererõhu vahekorrast. Kapillaari arteriaalses osas ületab kapillaarisisese vererõhu ja interstitsiaalvedeliku valkude osmootse rõhu summa vereplasma valkude osmootse rõhu ja koevedelike hüdrostaatilise rõhu summa. Veresooned: arterid, arterioolid, veenid, veenulid, kapillaarid 1. arterid – Jaotuvad elastseteks ja lihasetüüpi arteriteks. Elastsed arterid on nt aort ja kopsuarter, mis on 1- 2 cm läbimõõduga. Nende seinad on elastsed – silelihaskihis on palju elastiini, selle tõttu on nendes
töötada). Püütakse üle saada: südamele elektrilöök, massaaž. 6. Vererõhk ja selle mõõtmine. Vererõhk on rõhk südame vereringe süsteemis. Tavaliselt peetakse silmas rõhku veresoontes. Rõhk veresoontes on ühelt poolt põhjustatud südame kui pumba tööst, mis pidevalt verd südamest välja pumpab ja sellele pumbale avaldavad vastumõju veresoonte seinad, mis arteriaalses süsteemis on pinges (avaldavad liikuvale verele survet). Pinge on põhjusatud elastsetest kiududest arterioolide seintes. Veenide ja kapillaaride seinad on õhukesed ning nendes on rõhk madal. Vererõhk muutub veresooni läbides. 1) Kõige kõrgem on rõhk arterites (südamest väljudes) ja seal eristatakse kahesuhust rõhku Maksimaalne e süstoolne rõhk – sel ajal, kui süda on kokku tõmbunud Minimaalne e diastoolne rõhk – sel ajal, kui südamelihas on lõdvestunud
surmani (südame pump ei suuda töötada). Püütakse üle saada: südamele elektrilöök, massaaž. F. Vererõhk ja selle mõõtmine. Vererõhk on rõhk südame vereringe süsteemis. Tavaliselt peetakse silmas rõhku veresoontes. Rõhk veresoontes on ühelt poolt põhjustatud südame kui pumba tööst, mis pidevalt verd südamest välja pumpab ja sellele pumbale avaldavad vastumõju veresoonte seinad, mis arteriaalses süsteemis on pinges (avaldavad liikuvale verele survet). Pinge on põhjustatud elastsetest kiududest arterioolide seintes. Veenide ja kapillaaride seinad on õhukesed ning nendes on rõhk madal. Vererõhk muutub veresooni läbides. 1. Kõige kõrgem on rõhk arterites (südamest väljudes) ja seal eristatakse kahesugust rõhku 1. Maksimaalne e süstoolne rõhk – sel ajal, kui süda on kokku tõmbunud 2
teab ning oskab kirjeldada erinevaid hingamishäirete põhjusi; teab ja oskab kirjeldada tüüpilisi hingamishäirete sümptomeid; oskab kirjeldada hingamishäirete ravi kiirabi etapil; oskab nimetada düspnoe puhul kasutatavate ravimite doseeringut, näidustusi, vastunäidustusi ja kõrvaltoimet; teab normaalset hingamismahtu, hingamissagedust, hingamise minutimahtu, saturatsiooni, lõpp-ekspiratoorseid CO2 väärtusi ning gaaside sisaldust arteriaalses veres. Üldine sissejuhatus Hingamishäiretega patsiendid moodustavad suhteliselt suure osa kiirabi väljakutsetest. Patsientide jaoks tunduvad hingamishäired enamasti väga ohtlikena, mis tähendab, et patsienti tuleb samal paralleelselt läbivaatuse ja raviga veel pidevalt rahustada ning jälgida, et kiirabi tegevus ei süvendaks tema hirmu. Hingamishäire väljendub õhupuuduse tundes, patsient tajub seda subjektiivselt ning seetõttu ei ole see mõõdetav.
annaabi.ee 
