Seitse maailma imet Seitse maailma imet: · Cheopsi püramiid Egiptuses · Semiramise rippaiad Babülonis · Artemise tempel Ephesoses · Zeusi kuju Olümpias · Halikarnassose mausoleum · Rhodose koloss · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Artemise tempel Ephesoses Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemis oli Antiigi lemmikjumalanna. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks-
küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati Semiramise aedades. Artemise tempel Türannia valitsemisaeg koondas Efesosse suuri rikkusi, mis tõi kaasa linna uue õitsenguperioodi VI sajandil e. Kr. Tänulikud linnakodanikud otsustasid oma kaitsejumalannale püstitada uue suurejoonelise templi, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta oli ilmselt jõukas mees, sest kui ehitustööde ülekulu oli suurem kui veerand linna poolt kinnitatud eelarvest, siis kasutati ehituse lõpetamiseks arhitekti enda varandust. Hersiphronos tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Enamiku kreeka templite sambad olid valmistetud lubjakivist, kuna aga just sel ajal leiti Efesose lähedal valge marmori lademed, siis oli ehitusmaterjali mure murtud.
ARTEMISE TEMPEL Mis on Artemise tempel? Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses(tänapäeva Türgis İzmiri (ajaloolisest Smürna) linnast u 50 kilomeetrit lõunas). Rajatud aastal 550e.m.a. Templit peetakse üheks seitsmest maailmaimest. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. Artemise templi ehitamine Efesos oli umbes 2500 aastat tagasi tugev ja hästikindlustatud linn Väike- Aasias. Efesost peeti Jumalanna Artemise linnaks. Artemise tempel Efesose oli üks oma aja suurimaid Artemis templit ehitati 120 aastat. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai -
· Terrassse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale olid paigutatud keerdpumbad, mille abil sajad orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata terve päev Eufratist vett. · Kuna sambad ulatusid ca. 22 meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Artemise tempel · Antiigi lemmikjumalanna oli Artemis. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oli Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja
Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati juba Semiramise aedades. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Semiramise kohta on palju legende, kuid arvatakse et temaks oli Assüüria kuninga Salmanassar kolmanda poja Samsiadad Viienda surma järel valitsenud lesk Sammuramatt kr.k. Semiramis), kes oli ilus ja andekas naine. ( Kinggi 1996:43-67) ARTEMISE TEMPEL EFESOSES Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Antiigi lemmikjumalanna oli Artemis. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose
................................................. 6 Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel......................................7 Zeusi kuju............................................................................................................... 8 Zeusi kuju asus Zeusi templis, Olümpias Peloponnose poolsaare lääneosas. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. Kuju valmistati umbes 432430 eKr Vana-Kreekas Olümpias................................................................................................................ 9 Halikarnassose mausoleum.................................................................................... 9 Rhodose koloss..................................................................................................... 11
kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele. [4] 4 5 3. Artemise tempel Efesoses Kreeklased rajasid jumalate austamiseks templeid. Ning see tempel oli rajatud jumalanna Artemise auks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Hersiphronos tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Efesose piirkond kannatas sagedaste maavärinate all. Nende laastava mõju vähendamiseks soovitas Hersiphronos ehitada tempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Vundamendisüvendi laskis ta kaevata hästi sügava ning täita selle puusöe ja loomakarvade seguga. Niisugune vetruv aluspind pidi allmaatõugete korral ära hoidma templi purunemise
tähelepanuväärsematest ehitistest . Need ehitised said hiljem tuntuks seitsme maailmaimena. `' Imede'' arvu peetakse tähenduslikuks. Juba igiammusest ajast oli number 7 peetud maagiliseks numbriks ja seda oli sageli seostatud mõne erilise või müstilise sündmusega. Sajandite jooksul mõned maailmaimed hävisid või muutusid varemeiks. Siin räägin ma ka Jumalanna Artemisest. 3 Jumalanna Aretemise tempel Ehitamine Artemis - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Efesos oli umbes 2500 aastat tagasi tugev ja hästikindlustatud linn Väike-Aasias Peale jumalanna austamise koha oli Artemise templil teinegi funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja põgenenud orjad
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kätlin Vaisma UUED JA VANAD MAAILMAIMED Referaat Keila 2008 Sissejuhatus Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas,
merelt. Kuju oli valmiststud läikivast pronksist. Päikesekiirtest kroon ümber pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli. Huvitavaid fakte: Kuju tähistamiseks hakati kasutama sõna koloss ,see sõna tähistab üleelusuurust kuju.Koloss oli 37 meetrit kõrge ja 12 ehitusaasta jooksul kerkis kiirusega umbes 2,75 meetrit aastas.Kuju ehitamiseks on kulunud umbes 12,9 tonni pronksi ja 7,7 tonni rauda.Legendi järgi tapis arhitekt Chares end ära ,kui kujust väike pragu avastati.Raha kuju ehitamiseks saadi Demitrios Poliorketese sõjaväe maha jäetud sõjariistade müügist.Ajaloolased arvavad ,et kuju on loodud Aleksander Suure järgi,keda kujutati võimsa ning jumalasarnase kangelasena. Ehitise saatus.Koloss püsis napilt vaid 60 aastat,seega kõige lühema elueaga,seitsmest maailma imest.Kuju purunes 227.a.eKr toimunud tugeva maavärina tagajärjel.Ehitis murdus põlvede
skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist. Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim püramiid. See asub asub Egiptuses, Giza platool
14. Ülevaade Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost Looduslikud tingimused 1. Asub Balkani poolsaarel (Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Kreeka (Peloponnesose poolsaar) ja Egeuse mere saartel 2. Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud 3. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaase lõikuvad merelahed 4. Peamine ühendustee – meri, selle kaudu peeti sidet ka välismaailmaga 5. Avatus muu maailma suhtes, aga ka sügav sisemine killustatus 6. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust 7. Kultuurivahendaja, võeti üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugavdasid neid ja arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni 8. On mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri Ajalooperioodid 1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk (u. 2000 – 1100 eKr) 2. Tume ajajärk e. Homerose ajajärk (u. 1100 – 800 eKr) tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati hetiitidelt võeti üle
eKr., olümpiatule süütamine kaasajal. Olümpia pühamu: palestra (atleetide maadluse poksi ja hüpete harjutusväljak) . gymnasium (odaviske ja kettaheite harjutusruum koos aiaga). Olümpia pühamu. Zeusi templi varemed 5. saj. eKr. Olümpia Zeusi templis asus Pheidiase krüselefantiin-tehnikas loodud 12 m kõrgune istuva Zeusi kuju (kuulus vana-aja 7 maailmaime hulka, Zeusi kujutati tavaliselt kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga). Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Ateena vaade koos linna keskel asuva kaljukindluse ehk akropoliga. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest – propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud
4. Zeusi kuju Olümpias, 5. Halikarnassose mausoleum, 6. Rhodose koloss ja 7. Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 1.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist
marmorist. Kõige viimasena ehitati templi katus ja pärast seda asusid tööle skulptorid, et kaunistada templit kunstiteostega mis tegid ta kuulsaks. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänu viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi-ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Templi varemed vajusid aegamisi pinassesse ja kadusid vaateväljalt. Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha. (http://web.zone.ee/7maailmaimet/, raamat- peatükke kunstiajaloost) Pharose tuletorn oli kavandatud Aleksandria õpetlaste poolt. Arvukate madalike ja veealuste
oli alati midagi hämmastavat kas siis nende hiiglaslik suurus, tähelepanuväärne ehitusviis või lihtsalt nende väljapaistev ilu. Ja ühtlasi asjaolu, mis neil kõigil ühine oli ammendamatu võime inimestes imetlust äratada. NIMETUS ASUKOHT AEG Giza püramiid Egiptus III a.-tuh. e.m.a Semiramise rippaiad Babülon 6.saj. e.m.a Artemise tempel Efesos 6.saj. e.m.a Zeusi kuju Kreeka 5.saj. e.m.a Halikarnassose mausoleum Väike-Aasia 4.saj. e.m.a Rhodose koloss Kreeka 4.saj. e.m.a Pharose tuletorn Aleksandria 3.saj. e.m.a 3 Giza püramiid.
Seitse vanaaja maailmaimet Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänapäevani säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile.
täitmisel saadi lõpuks tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on püstitatud Cheopsile, Chefnerile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedale Giza väljale. Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi.Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis. OBELISK Pildil pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. Egiptuses pandi obeliske templite sissepääsu juurde. SFINKS - tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist
Praeguseks arvestatakse just neid asju maailmaimede sekka: Cheopsi püramiidid Egiptuses, Artemise tempel Epheoses, Semiramise rippaiad Babülonis, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss, Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Neist seitsmest on kõige paremini säilinud Cheopsi püramiidid. 1.CHEOPSI PÜRAMIIDID Cheopsi püramiidid on saanud nime Vana-Egiptuse jumala Cheopsi järgi. Cheops lasi ehitada need püramiidi aastatel 25512471 eKr. See on ainuke maailmaime, mis on säilinud seitsmest maailmaimest. See oli ligi neli ja pool tuhat maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aastani. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. 1.1. Siseehtius Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna tõenäoliselt
Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul. Oma Egiptuse-sõjakäigu ajal arvutas Napoleon Bonaparte välja, et kolme Giza püramiidi kividest oleks saanud ehitada ümber terve Prantsusmaa kolme meetri kõrguse ja kolmekümne sentimeetri paksuse müüri. Philon luges seitsme maailmaime hulka Memphise püramiidid, enamik autoreid püramiidid üldse, väiksem osa Giza püramiidid, aga kõige norivamad peavad imeks ainult Cheopsi Suurt püramiidi. Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal. Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda lihtsalt iidseteks hauakambriteks
Natuke pöörab ta tähelepanu ka uuematele maailmaimedele. Kuna on kuulnud väiteid, et maailmas valiti seitse uut maailmaimet. Autor püüab leida vastust küsimusel, miks valiti uued imed ning millesed need on. 11 Antiikaja maailmaimed Antiikajal maailmaimed on (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas,
Mõistete töö 10. Klassile Kerli Loopman 10B Seleta mõisted ja too näiteid: Madlääni kultuur - 15 000 aastat tagasi hakati Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama madlääni kultuuriks Madeleine järgi. Dolmen - Hauarajatis, mis on tehtud kiviplaatidest ja ka kaetud sellega. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. NÄIDE: dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. Tsikuraat - Massiivne torn,mis astangutena ülespoole aheneb. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid liigendatud eenduvate osadega ning mitmesuguste vahenditega erivärvilisteks tehtud ( nt põletatud tellis). Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendus. Tsikuraadi tippu vii
· Tegemist oli maavärinaohtliku piirkonnaga, seetõttu täideti vundament hobusejõhvidega · Templi mõõdud olid 110×55 m · Toestavad sambad olid kuni 20 m kõrged · Kui tempel lõpuks 4. saj keskel eKr valmis, kuulutasid kreeklased selle maailmaimeks · Kuid tempel ei püsinud kaua · Varsti ta süüdati ühe kuulsusjanulise efesoslase poolt, kes tahtis niiviisi surematuks saada · Templit enam taastada ei suudetud, kuna peale tulid suured sõjad ning Efesos kaotas oma kaubandusliku tähtsuse · Peloponnesose poolsaare suurimaks templiks oli Zeusi tempel Olümpias · Zeusi tempel oli ehitatud dooria stiilis ja ta valmis 5. saj keskel eKr · Kõige kaunimaks Kreeka templiks peeti aga Ateena peatemplit Parthenoni · Parthenoni tempel püstitati Ateena kohal kõrguvale kindlustatud mäele akropolile · Parthenoni ehitati 430.aastatel eKr
eKr) Templid olid enamasti ranged, kohmakad, vanapärase ilmega. Säilinud varemeid: Hera tempel Olümpias, Zeusi tempel Olümpias. Arvukamalt on säilinud varemeid Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Kuulsaim tempel: Poseidoni tempel, Paestu-mis. Perioodi lõpus valmis ka üks vanaaja seitsmest maailma imest Artemise tempel, Efesoses (väike Aasia poolsaare rannikul, säilinud pole midagi). Templit täiustati korduvalt ja kui seda külastas Herodotos... 850a. eKr hakati ehitama, 365a. eKr pani Herostratos selle põlema= HEROSTRATOSE KUULSUS=KURIKUULSUS. Templit aitas uuesti ehitada: Lydia valitseja Krezus EHITUSKUNSTI 1. ÕITSEAJAJÄRK E. KÕRGKLASSIKA: U. 470-400a. eKr ehituskunsti kõige silmapaistvamaks esindajaks oli Ateena linna Akropol (tavalisem kõrgemal künkal asetsev kindlustatud linnasüda). Toimus Ateena ülesse ehitamine (omaaja kõige kuulsamaid juhte Perikles, vanaaja 7. tarka kuuluv). Kui Akropoli lääne poole sammuda-Väravehitis ehk propülee, mille
• Kirjelduste järgi tuntakse Pheidiase kuulsat kullast, elevandiluust ja puust loodud Zeusi kuju, mis asus naoses. • Joonia stiil arenes välja peamiselt Väike-Aasias, kreeka kolooniates • Hera tempel Samosel o Tuntakse kirjelduste järgi • Artemise tempel Efesoses o Loetakse maailmaimede hulka o 55 m lai ja 109 m pikk kolossaalne dipteer o Ehitamist alistati VI sajandil o Templi põletas 356.a Herostratos o Ehitati uuesti üles Aleksander Suure ajal o 18 m kõrguste sammaste tüvese alumise osa kaunistatud reljeefidega • Apolloni tempel Didymas o 494.a hävitasid pärslased o Ehitati hiljem taas üles KUJUTAV KUNST: Säilinud peamiselt reljeefid – stiil üsna puine ja abitu. Samast materjalist ka ümarplastika (kolossaalne Hera pea Olümpiast). Joonias oli marmor.
Tegemist oli maavärinaohtliku piirkonnaga, seetõttu täideti vundament hobusejõhvidega. Templi mõõdud olid 110×55 m. Toestavad sambad olid kuni 20 m kõrged. Kui tempel lõpuks 4. saj keskel eKr valmis, kuulutasid kreeklased selle maailmaimeks. Kuid tempel ei püsinud kaua. Varsti ta süüdati ühe kuulsusjanulise efesoslase poolt, kes tahtis niiviisi surematuks saada. Templit enam taastada ei suudetud, kuna peale tulid suured sõjad ning Efesos kaotas oma kaubandusliku tähtsuse. Peloponnesose poolsaare suurimaks templiks oli Zeusi tempel Olümpias. Zeusi tempel oli ehitatud dooria stiilis ja ta valmis 5. saj keskel eKr. Kõige kaunimaks Kreeka templiks peeti aga Ateena peatemplit Parthenoni. Parthenoni tempel püstitati Ateena kohal kõrguvale kindlustatud mäele akropolile. Parthenoni ehitati 430.aastatel eKr. See aeg oli Ateena poliitilise võimsuse kõrgpunkt Kreeka tugevaim kaubanduse- ja mereriik. 480
Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Paljudel jumalatel ja jumalannadel olid oma sümbolid. Nii oli loorberipuu Apolloni püha puu ja öökull, keda tänaseni targaks linnuks peetakse, Athena lind. Apollon oli päikesetõusu, -loojangu ja poeesiajumal, hoidis tavaliselt kannelt käes. Ares oli sõjajumal, kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Artemis oli kuu- ja jahijumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, kujutati tavaliselt vibuga. Aphrodite oli ilu- ja armastuse jumalanna, hoidis käes tavaliselt ristikheina lehte. Legendi järgi sündis Aphrodite merevahust. Athena oli tarkuse, kunsti- ja sõjajumalanna. Demeter oli viljakuse ja viljajumalanna, kujutati tavaliselt viljavihkudega. Hera oli abielu ja sünnitajate kaitsja. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma, kujutati tavaliselt väikese kepi ja raamatuga.
Nad võtsid üle palju kreeka kultuurist, kuid vastupidiselt suutsid nad lüüa ühtse ja tugeva riigi. Makedoonlaste valitseja- Aleksander Suure sõjakäigu ajal levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. kehtis valitseja isikukultus. Pärsia Väike-Aasia asevalitseja lasi Mausolos püstidada endale haudehitise Halikarnassose Mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis tempel. Seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. See oli üks antiikaja maailmaime. Surmajärgne elu oli väga oluline. Tähtsate inimeste kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpeion. Komposiitkapiteel oli siis stiilide segu Templitest olulisemaks said lossid ja muud esinduslikud hooned: turuhooned, teatrid, raamatukogud, saunad. Aleksandria linna ette Pharose saarele ehitati üle 100 m pikkune tuletorn, mis oi üks maailmaimedest.
7 maailmaimet Pergamoni altar Teatrid Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati
Vana-Egiptuse arhitektuur Mastabasid ehitati juba 4. at eKr lõpus. Narmeri tahvel kujutab Egiptuse ühendamist (3100-2800 eKr). Egiptuse staadiumid: a. Varajane b. Vana püramiidid (27-23 saj eKr) c. Keskmine (21-18 saj eKr) d. Uus suurimad templid (1600-1100 eKr) e. Hiline Suessi kanal, Necho kand (7 saj eKr) Püramiidid on kõige tuntumad Egiptuse ehitised. Esimesed püramiidid olid astmikpüramiidid. IMHOTEP esimene arhitekt (film Muumia on seos??). Kõige kõrgemad püramiidid on Giza väljakul. Kairo on araabiapärane nimi, esialgne on Memphis. Kõrgeim püramiid on püstitatud Cheopsile [hops]. 2. kohal on Chefreni [heffreni] püramiid. Püramiidid ehitati vaid vaaraole ja ta lähisugulastele, vaaarao hauakamber oli hoolikalt kaitstud. Hauda pandi vaaraole kaasa kulda, tarbeesemeid ja muuud head-paremat. Krokodill oli kardetud ja austatud loom. Egiptuses oli suur kassikultus, eriti austatakse musta kassi
Kulges piki tegeliku hoonekarbi ülemist serva. In situ lad. k. oma esialgsel kohal. 50 juppi on Briti Muuseumis. Pheidias tegi. Tähtis on sellepärast, et on hästi detailselt modelleeritud, tavaliselt olid hästi suured üldistused. 26. Olümpiastaadion Esimesed kaasaegsed olümpiamängud peeti 1896. Esimesed olümpiamängud olid 776 ema. Zeusi auks. Oliivipärg. Olümpiastaadion 192m, 28cm. Kui võitsid 3x, siis said portreelise büsti. 27. Hagia Sophia Püha tarkus. On kirik. Arhitekt on Isidoros Miletosest. Ehitati 532537. 532 toimub rahvaülestõus, Justinianus I Õiglane surub maha ja laseb ehitada. Nägi unes ja rääkis arhitektile, kuidas tuleb ehitada. "Oo, Saalomon, ma trumpasin su üle!" 1453 tuleb Mehmed II Vallutaja, siis muudetakse moseeks. Kupli diameeter 32 m. 1934 tuleb Atatürk. Ei sobi kummagi religiooni pühakojaks, 1935 läheb muuseumiks. 4 minaretti. 28. Sinine mosee 1609 alustati ehitamist. Ahmet I lasi ehitada. Peab olema 1000x uhkem kui Hagia Sophia
kinnitada, kaasajal on aga raud asendatud titaaniumiga, mis on kergem, vastupidavam ning üldiselt palju parem metall kui raud. Rekonstrueerimised on juba alanud ning Parthenon üritatakse taastada selliseks, nagu ta oli umbes 1678. aastal, enne veneetslaste pealetungi. Parthenoni vennad ja õed Nike tempel Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiid (perekonna matmispaik, primitiivne, vooderdatud heledama lubjakiviga). Püramiide ümbritsevad aukandj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
