Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Armastuse kunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fromm, kunst, erich, armastama, filosoof, praktikat, jäägitult, frommiArmastuse kunst Erich Fromm See raamat räägib armastusest ja selle eri vormidest - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmastus, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootiline armastus. Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud. Teoses on palju häid mõtteid ja paljudes näidetes on pööratud tähelepanu piibli sündmustele. Kas armastus on kunst? E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine. Armastus on midagi, mida on vaja õppida ning seda tuleb teha maast madalast ja suure hoolega. Ta on kindel, et kõik inimesed on võimelised armastama, kuid selleks peavad nad vaeva nägema. Suhteline on see, keda armastatakse
Armastuse kunst Erich Fromm Kas armastus on kunst ? Põhjused, mis viivad suhtumiseni, et armastuses ei ole midagi õppida: 1) Armastuse nägemine probleeme esmajoones olla armastatud valgusel, allles siis tuleb armastamine, inimese enese võime armastada. 2) Armatus sõltub eelkõige objektist, mitte aga armastamise võimest. 3) Segadus, mis valtiseb armumise ja püsiva armastuse vahel / siis armastuse püsimise vahel. Uudne vabaduse kontseptsioon armastuses on küllap suuresti tõstnud objekti tähtsust
Erich Fromm Armastuse kunst Armastuse olemus Kui tahame armastust, peame seda õppima nagu igat teist kunsti. Ometi õpitakse seda harva armastusest peetakse tähtsamaks raha, võimu vms. Õppimisväärseks peetakse ka vaid seda, millega saab raha teenida, aga armastus hingele on siis kasutu luksus, millele pole õigust palju energiat kulutada? Armastamine sõltub inimese arenguastmest, see eeldab, et in on üle saanud enesekesksest võimuihast. Armastus on ka tee inimeraldatusest ülesaamiseks. Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast. Kunagi on nad seotud olnud emaga, kes oli justkui üks hinge-ja kehapool nendest, aga järjest enam iseseisvutakse. Suur armastus? Arvatakse, et sõgeda armumise suurus, teineteise järele hull olemine ongi suure armastuse tõend, ometi võib see näidata vaid inimeste eelnenud üksioleku ulatust. Armastuseobjektid arvatakse, et kui midagi peale ühe ei armastata, siis on see sügav armastus, see võ
Erootiline armastus on küll piiratud, ent teises inimeses armastatakse ikkagi kogu inimkonda: kõike, mis elab. Piiratud on ta ainult ses mõttes, et inimene võib täielikult ja sügavalt liituda vaid ühe inimesega. Erootiline armastus välistab armastuse teiste vastu vaid erootilise ühtesulamise mõttes, kõige täiuslikuma elulise pühendumise mõttes see ei tähenda aga vennaarmu puudumist. Erootiline armastus eeldab ühte: ,,Ma pean armastama oma sügavaima olemusega ma pean kogema teise inimese sügavaimat olemust." Armastus peaks peamiselt tahteakt olema: otsus pühendada elu täielikult teisele inimesele. Kedagi armastada ei tähenda ainult suur tunnet see on otsustus, otsus, tõotus. Kui armastus oleks vaid tunne, siis poleks ju alust tõotuseks armastada teineteist igavesti. Tunne tuleb ja läheb. Sellistest vaadetest lähtuvalt võime jõuda seisukohale, et armastus on ainult tahte- ja
Väärtused, mille eest on makstud eluga Igaüks meist kannab endas teatud sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad, mida me kõrgelt hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse paljude tõekspidamiste jaoks midagi ohverdama ning halvemal korral võib selleks olla isegi elu
Isiksus Erich Frommi Radikaalhumanistlik psühhoanalüüs Airin N X klass Tartu Raatuse Gümnaasium Erich Fromm (23. märts 1900 18 märts 1980) Erich Fromm sündis oma vanemate ainsa lapsena 1900. aastal Frankfurdis Maini ääres. Tema isa oli ärimees, vanaisa aga süvausklik rabi. Noorukina uuris Fromm innukalt judaismi pühasid tekste, õppides peale selle ka mitmeid väljapaistva talmudisti käe all. Kõrghariduse omandas Fromm Heidelbergi ja Müncheni
Äärmuslikud väärtushinnangud Igaüks meist kannab endas teatud sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad, mida me kõrgelt hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst – inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse
................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler..........................................................................................................................15 Neofreudism.............................................................................................................................17 Erich Fromm........................................................................................................................17 Karen Horney.......................................................................................................................19 Erik Erikson.........................................................................................................................19 Eric Berne......................................................................................
Kasutatud allikad: Wikipeedia.org Väike Entsüklopeedia Suhtesahver.ee '' Armastuse kunst'' Erich Fromm Sisukord: Sissejuhatus...............................................lk. 1 Mõistete seletusi.........................................lk. 2 Armastus..................................................... lk. 3 Inimeste vaheline armastus.......................lk. 4 Romantiline armastus...............................lk. 5 Armastuse stiilid.........................................lk. 6 Armastuse kolm faasi...............................lk. 7 Bioloogilised ja psüholoogilised käsitlused.....lk. 8
INIMESEÕPETUS PSÜHHOLOOGIA Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 5 erinevat psühholoogia suunda: *Psühhodünaamiline(alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule *Biheiviorism(objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine) * humanistlik( see suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvuse ja tunnetele) * kognitiivne( uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine) * psühhobioloogia(psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust) Psühholoogia uurimusmeetodid: · Kirjeldavad uurimused- juhtumid analüüs, vaatlus, küsitlused testid · Korrelatiivsed uurimused- näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on · Eksperiment- aitab seletada ming
kui tahad mõista inimest peab mõistma tema elustiili. Käitumine sõltub pigem tuleviku eesmärkidest kui lapsepõlve kogemustest. Terve inimene: teiste abistamine, koostöö ja ühiskonna heaolu. Adler mõjutas: humanistlikku koolkonda ja pereteraapia alustalasid. Ei saanud tunnustust: Tema suunad erinesid põhilistest suunadest, ideed olid iseenesestmõistetavad. Pole raamaatuid – oli kinni praktikas mitte teoorias. NEOFREUDISM E. FROMM K. HORNEY E. ERIKSON Järgmine põlskond psühhoanalüütikuid. Rõhutavad isiksuse kujunemises ühiskonna JA bioloogilist (iseloomul põhinevat) poolt. E. FROMM (1900-1980) 20. saj filosoof, sotsioloog, paühholoog ja ühiskonna kriitik. Pidas end ise markistiks. Oli ühiskonnakriitiline, kritiseeris kapitalismi. Laiendab Marxilt võõrandumise ideed: - Majanduslik (kaotab kontrolli töö rahulolu üle)
normaalsete, vaimsete ja füüsiliste iseärasustega. 2. Idealiseeritud mina - nagu inimene end näeb sisemiste tungide tõttu. Valehääl, mis juhib inimest suurel määral. 3. Reaalne mina - algne jõud, tänu millele toimub areng. Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. FROMM, Erich - 20. sajandi saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog. Humanistlik psühhoanalüüs. Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik- majanduslikul aspektil põhinevat
" Cicero "Nlg on parim kokk."..Cicero "Sja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas klvad, nnda likad."..Cicero "Kaheldes juame teni."..Cicero "Thtis pole vit, vaid osavtt."..Pierre de Coubertin "Suur leek sttib pisikesest sdemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kige raskemini mistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sda vltimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionr on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sna "kultuur", siis haaran revolvri jrele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rnnak." Ovidius "Palju rkida ja palju elda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab ppida, aga loll petada." Antov Tehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sjaks." Vegetius "Kui meie ei aitta ksteist, siis kes seda teeb
Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega
Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega
Kooselu ajalugu · Monogoomia-ühe naise ja mehe kooselu.mis domineerib mehe ja naise vaheliste suhete vormina praegusel ajastul. · Rühmaabielud-milles kuulusid üksteisele terved rühmad mehi ja naisi.Algselt olid need tõenäoliselt sugulusabielud:ühe sugukonna mehed olid abielus sama sugukonna naistega. · Grupikooselu- oli seotud kogukondliku korraga,kus üksikisikul puudus omaette vara,kõik kuulus kõigile. · Ürgne sugukonnasisene rühmaabielu asendus hõimudevahelise abieluga. · Samalaadne ühisabielus pärit tava võib olla eskimote tänapäevani säilinud ,,külalislahkus",et külalisele pakutakse koos öömajaga ka oma naist. · Uurijate väidetel puudus armukadedus. · Inimühiskonna arenedes toimus üleminek järgmisele kooseluvormile.Paarabielule (polügaamiale),Üks mees abielus mitme naisega(polügüünia),või üks naine mitme mehega(polüandria). · Aastatuhandete jooksul on monogaamia pidevalt muutunud j
Iga meelas iha on puhas armastuse võimsate tiibade varjus. (P. Mantegazza) * Väiklane on armastus, milles pole sõprust, seltsimehelikkust ega ühiseid huve. (N. Ostrovski) * Usaldus ja austus on mõlemad armastuse alussambad, ilma milleta ta ei saa püsida; sest ilma aususeta pole armastusel mingit väärtust ega ilma usalduseta mingit röömu. (H. Kleist) * Mida puhtam ja õilsam on sinu hing, seda enam sa oled ka suuteline ise armastama, mida rohkem sa omad seesmist väärtust ja seesmist jõudu, seda enam sa oled ka suuteline ise armastama. (H. Pestalozzi) * Armastuses me ei mõtle kunagi kõlbelistele omadustele ning vaevalt küll vaimsetele. Temperament ja käitumisviis üksinda koos iluga ergutavad armastust. (W. Hazlitt) * Raske öelda, mis on armastus. Ainult niipalju on temast teada, et hinges on ta valitsevaks kireks, mõistuses poolehoiuavalduseks, kehas varjatud ning salapärases tungiks omada seda,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
leidmata vastuarmastust oma peegelpildilt tiigiveel. Nartsissism ja enesearmastus on inimesele hävituslikud ning viivad võimetuseni kedagi teist armastada. Isegi partneri olemasolu puhul tekitab alateadvuses loodud pilt täiuslikust kaaslasest reaalsusega ilmseid kontraste. Nartsissismi all kannatajad on teistest inimestest huvitatud kui peeglitest, mille kaudu nad saavad imetleda oma erilisust. Inimested, kes vajavad armastust teistelt, kuid on ise võimetud kedagi armastama lõpetavad oma elu tihti üksinduses. Haiglaslikust enesearmastusest võib inimene ajapikku ise üle saada, paraku on nartsissismi näol tegemist raske isiksusehälbega ning selle algeid ei saa tihti inimese enese süüks arvata. Minu jaoks on oluline teadvustada, et taolised enesekesksed inimesed võivad olla kujunenud tulenevalt kellegi teise süüst, näiteks rasketest lapsepõlvetraumadest. Isegi juhul, kui inimesed ise oma
kannab". Goriotil ei olnud poega, ei olnud pärijat. Goriot nägi võimalust end siia maailma veel panustada. Osati oli Rastignac Goriotile meelepärane pelgalt sellepärast, et too Dephine meele rõõmsamaks teeb, osalt aga seepärast, et tal oli võimalus mängida isarolli, anda enda panus maailma. Rikkus kadus, aeg tuli. Mida kõrgemale kolis ta Vaqueris, seda rohkem oli tal aega, et mõtiskleda armastuse üle, elu üle, tütarde üle. Muidugi pidi ta neid armastama vanemainstinkt, mis soovib võsukestele parimat. Ta oli arvanud, et raha on armastus, ta ei mõistnud, et seal taga võib olla midagi enamat. Kui ta lõpuks leidis, oli selleks liiga hilja. Või kas oli? Enda jaoks lahendas ta küsimuse ära ta suri rahus, sest ta suuris andestada ja võib- olla ka sügavamat armastuse definitsiooni tunnetada. Kuid mis ta andis edasi oma tütardele kas nemad kunagi oskavad armastada? Oli ta olnud eeskujuks?
Armastus päästja või mitte? ,,Armastada see tähendab leida õnn teise inimese õnnest," on öelnud filosoof Leibnitz. Armastus on tunne, mida pole kunagi osatud lõplikult sõnadesse panna. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame
ennastohverdav armastus, kirglik armastus. Selles raamatus esindavad tegelased Jean Valjean, Cosette ja Marius kõik erinevat tüüpi armastust. Läbi kogu raamatu mängib armastus suurt rolli tegelaste arenemisel. Jean Valjean, kes oli halvatujuline, südametu kriminaal, muutub heaks inimeseks. Cosette, tüdruk keda vanemad ei armastanud, saab tundma armastust enda kasuisa abil. Marius, noormees, kes ei tunnistanud oma isa, taipab tõde ning meeldejäävaks kogemuseks on tüdruk, keda ta hakkab armastama ja austama. Need kõik tegelased näitavad armastust välja oma armsamatele kuidagi erinevalt. Inimesed pööravad suurt rõhku välisele ilule. Ühiskond ei armasta millegipärast erilisust. Ka V. Hugo on selle probleemi peale sügavalt mõelnud. Tema loodud tegelaskuju Quasimodo oli lausa ühiskonna heidik. Quasimodo vähemalt leppis sellega, milline ta välja näeb, aga mida teevad tänapäeva inimesed. Kui enda juures midagi ei meeldi, võetakse appi iluoperatsioonid
See oleneb sellest, kui palju lapsevanemad leidsid aega oma võsukeste jaoks ning kui palju sai laps tunda hoolitsust ja soojust enda ümber olevate inimeste käest. Sellest samast areneb välja ka empaatiavõime, mis on armastuse puhul väga oluline. Kui laps aga neid tundeid tunda ei saa, siis on võimalik, et vanemana võib ta olla väga armastatud aga ise ta ei oska vastu armastada. Just lapseeas peaks laps saama esimest korda tunda armastust teiste poolt ja ise õppima ka armastama ja hoidma oma perekonnaliikmeid. Seega on lapsevanematel väga suur ning oluline kohustus tekitada ja näidata oma lapsele erinevaid tundeid, peale paljude muude kohustuste. Armastus on väga eriline ja oluline nähtus meie elus, millest tuleks kindlasti kinni hoida. Kui üks isik tunneb teise vastu armastust ja tunded on vastastikused, siis tuleks kindlasti võimalusest kinni haarata, sest meile ei ole antud võimet armastada niisama. Võime
- Freudist erines ta, sest ütles et inimese käitumine pole nii suuresti sõltuv minevikust; inimese käitumis mõjutavad rohkem inimese tuleviku eesmärgid. - Tema teooriates on saanud alguse paljud suunad: N. Humanistlik psühholoogia; pereteraapia; - Tema ideed ja saavutused ei saanud alati väga suurt tunnustust, sest neid võeti tihti kui enesestmõistetavaid asju; ning Adler tegi rohkem praktikat kui pani kirja. 8. Reich Suri unustatuna, kuid tema ideed muutusid USA's väga populaarseks. Teda peetakse psühhoanalüüsi klassikuks. Reich väidab, et üsna palju sõltub orgaaniliste ainete energiast ehk orgoonilisest energiast. Natukene on see mõjutusi saanud idast. Kui see orgooni energia ei liigu, siis tekivad erinevad haigused. Reich läks vastuollu mitmete suurte ravimifirmadega, kes kaebasid Reichi kohtusse, kuna tema ideed ei olnud teaduslikult põhjendatud
Ajalugu on Daseini spetsiifiline teostumine ajas. Igasugune mõistmine saab teoks juba mingi eelmõistmise raames ja see tuleb end Heidegger räägib mõistmisest kui eksistentsiaalist. Mõistmine kuulub paratamatult iga inimese olemise juurde. Kui inimene elab, siis ta ka mõistab. Pole võimalik elada, kui ei mõista. Tänapäeva maailmas ei ole võimalik lõplikult mõista, kuna kõik on seotud. 3.Gadamer. Tõde ja meetod. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri «Kunstiteose algupära». Gadameri peateos on „Tõde ja meetod: filosoofilise hermeneutika põhijooned“ ilmus 1960.aastal.Gadameri kui filosoofi kujunemisaeg langeb Esimese maailmasõja järgsetesse aastatesse. Paljudele intellektuaalidele oli maailmasõda tõendiks, et modernistlik väärtussüsteem on jõudnud kriisi.Filosoofiline huvi oli koondunud eelkõige teadusele kuid peale selle analüüsiti ka moraali, kunsti ja
keda ta siiski väitis armastavat ja minu meelest ka armastas. 6) Aleksei ja Liidia Ivanova Pärast suhete purunemist Annaga, hakkab Liidia üha enam Alekseid külastama ning lõpuks kolib tema juurde on temasse armunud. Aleksei oli tuim mees, kellele oli väga tähtis positsioon, poeg, üleliigne perekond pole tunnete tasandil tähtis, abielu on mõistuse abielu. Samas on Karenin elav inimene, mõnel hetkel võimeline tõeliselt kannatama ja armastama, kuid elureeglid suruvad tema headusepuhangu maha . Karenin peidab oma kannatused suurilma moraali kirjutatud ja kirjutamata seaduste varju ning inimene kannatab taas. Põhiprobleemid: - Kas armastuse pärast tasub perekonda hüljata? - Mis on armastus? - Kas ühiskond või mina? - Kas põgenemine on vastus? - Kas armastus on tähtsam kui perekond?
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
erinevusi asjades. Meeltetajudest ei peeta ühtki veel tarkuseks. Need, kellesse tekib meeltetaju põhjal mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need, kellesse ei teki mälu. Arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid. Õppivad need, kellel on mälu kõrval meeltetaju. Nad elavad kujutluste ja mälestustega, kuid kogemustest saavad nad vähe osa. Inimsugu elab ka arutluste ja kunstiga. Inimestel tekib kogemus mälust. Teadus ja kunst tulevad inimestele kogemuse kaudu, sest kogemus ongi loodud kunst. Kui tekib kogemuse arvukatest arusaamadest üks üldine arusaam, siis tekib kunst. Arusaam, et Kalliast, kes põdes seda ja seda haigust, aitas see ja see, samamoodi ka teisi üksikisikuid, on kogemus. Määratlus, et see aitas nii- ja niisuguseid üht laadi inimesi, kes põdesid seda ja seda haigust, on kunsti asi. Kunst on üldise teadmine, kogemus aga üksiku teadmine. Üksikteadmine on küll kõige tähtsam,
kõrgem on aga hingeline ilu ja sellest veel kõrgem teadmiste, seaduste ja tavade ilu. Loobudes aga isiklikust armastusest muutub inimene raidkuju taoliseks poolelavaks olendiks. Seega on ka individuaalne armastus teatud mõttes väärtus ja hüve. 2.Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed. Armastus saab tärgata vaid spontaanselt, jumala algatusel. Jumal armastab kõiki inimesi võrdselt (vendluse) idee, seega peaks inimene armastama kõike võrdselt. Inimene loob mõnele asjale väärtuse, kui ta hakkab seda armastama. Armastus on teisele suunatud, täiesti omakasupüüdmatu. Kuna indiviidid on jumala armust kõik võrdsed, oleks see eeldanud olemas olevate inimsuhete hävitamist. (kes armastab oma isa rohkem kui jumalat on patune) *3.Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast). Kuigi jumal armastab
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
,,Teie ehk ei tea, mis on kodumaa, sest teil ei ole õiget kodumaad. /--/ Teie elate võõral maal, teie elate Saksamaal, mis asub Venemaal, niisugusel võõral maal elate teie. /--/ Aga kus pole kodumaad, kus inimesed elavad võõral maal, seal puudub ka inimsus, tõsine ja õige inimsus. /--/ Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa." ,,Armastage emakeelt, siis õpite armastama ka võõraid keeli; sest kuis armastada võõrast, kui ei armasta oma!" (Härra Schulz) Kõik, mis ilmas ilusat ja suurt, on minevikus. Ilus ja suur on surnud. Suured ja ilusad asjad on möödas. /--/ Kõik, mis suur ja ilus, seda peab salaja tegema. (Indrek) Mõnikord näib, et inimesed üldse ei tea, mis on armastus. Naisedki ei tea, meestest rääkimata. Nemad hoolitsevad küll oma naiste eest ja on hirmus armukadedad, aga mis armastus on, seda nad ei tea. Armastus oleks peaaegu nagu kurjus
sellest, kuidas neid kasutatakse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu: riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus; ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). Filosoofi elu (eelistatud): filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust; tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses; elab jumala-sarnast elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding, ainus tõeline halb on valu. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne, mis tuleneb sellest, et ollakse vabad valust ja
ja pere loomisega seotud. Kui ollakse rahul kõigega, siis positiivne. Tahetakse olla kasulik, kui ei olda, siis enesessetõmbumine. 8) 60-... eluaasta ego terviklikkus ja ahastus- hakatakse elu üle järgi mõtlema, esimese puhul aktsepteeritakse, et elu on elatud ja ei kahetseta valikuid, teise puhul kahetsetakse ja kardetakse. Kõik etapid tekivad eelmiste tulemusena. 11. Fromm Võõrandumise mõiste lisaks majanduslikule- ei kontrolli oma lõpp-produkti on sotsiaalpoliitiline otsus ühiskonnas ei loe ja psühholoogiline inimene muutub kaubaks, kuidas kedagi enda huvides ära kasutada. Lootev inimene ülim võime on armastada. Erinevad armastuse liigid : vanemlik, vennalik-õelik, erootiline, enesearmastus ja jumalaarmastus. Isiksuses käsitleb vajadusi : suhtlemisvajadus armastus positviine, türannia
annaabi.ee 
