KREEKA ÜHISKOND Kreeka linnriik nimega Polis koosnes magulast ja teda ümbritsevast alast.Linna juhtisid kodanikud,kodaniku hulka ei kuulnud naised ja orjad. Kodaniku tunnus on see,et kodanik saab valida. Kodaniku peamine ülesanne oli riiki kaitsta oma enda muretsetud sõjavarustusega. Kodanikud osalesid rahvakoosolekul,kus valiti tähtsad ametimehed. Aristokraatlikus linnriigis kiitis rahvakoosolek,vaid nõukogu otsuseid heaks. Demokraatlikus linnriigis oli võim reaalselt rahvakoosoleku käes. Aristokraadid tihti peale võistlesid mõju võimu pärast ja mõnikord haaras keegi võimu oma kätte ja otsustas üksi,seda nimetatakse Türannia. Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu
Marsyas-temast sai meisterlik flöödimängija ja ta kutsus Apolloni flöödi mängimisvõistlustele, mille ta kaotas. Hermes- kinkis Apollonile kilpkonnakilbist lüüra. Paaniflööt- pooljumal Paan valmistas reasvile erineva pikkusega torudest. Korraldati näidendite võistlusi, et parimad näidendid pääseksid Dionysose teatrisse. Arhailine ajajärk ( 8.- 6. Saj. eKr) Klassikaline ajajärk (5.saj-330. eKr) Hellenismiajajärk (3.-1. Saj eKr) Sellel ajal kujunes välja aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli puht muusikaline väljendus. Rooma võimu ajajärk( 146 eKr-395 pKr)- kasutusel 2 erinevat noodikirja. Musitseerimisel suur osa improviseerimisel. Kreeka muusikaõpetus Kreeka helisüsteem- Oktav jaguneb seitsmeks astmeks. Kreeka helilaadid-Loetakse ülalt alla. · Dooria-mehelik, julgust sisendav · Früügia-metsik, kirglik · Lüüdia-Kaeblik, õrn Filosoofid:
vastase koalitsiooni (Inglismaa, Venemaa, Austria, Türgi) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Napoleon Revolutsiooniaegne eluolu Üldiseks kõnetusvormiks sai "sina", kaotati varasemad pöördumisvormid "härra", "proua" ja "preili". Viisakaks ja lojaalseks kõnetusvormiks sai "kodanik" Looduti aristokraatlikus rõivamoest, asemele tuli lihtrahva rõivastus. Juukseid hakati kammima siledaks ilma igasuguse frisuurita Igati õhutati vooruslikkust Revolutsiooniaegne eluolu Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga Uus ajaarvamine: alguseks sai päev, mil Prantsusmaa kuulutati vabariigiks Meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Click to edit Master text styles Second level Third level
· Aastal 1547 sai Tizian kutse ilmuda Karl V õuemaalijana Augsburgi riigipäevale. Teist korda viibis ta Augsburgis aastatel 15501551. Tizian suri 1576. aastal katku. Olles võtnud omaks kõik renessansiaja uuendused, jättis Tizian tulevastele põlvedele traditsioonid, mis määrasid kunstielu peaaegu neljasajaks järgnevaks aastaks. Tiziani- poolseks uuenduseks oli mütoloogiliste maalide dekoratiivsus, idealismi ja realismi kooslus aristokraatlikus portreekunstis, erakordne koloriiditunnetus. Kahe aasta töö, õlivärvidega maalitud ,,Assunta" Teosed Lisaks aristokraatidele, pühakutele ja mütoloogiategelastele kujutas Tizian oma maalidel tüüpilisi renessansiajastu tavainimesi - tugevaid karaktereid, kes mõtlesid oma mõtteid, määrasid ise oma elukäigu ja püüdlesid vaenuliku ümbruse kiuste visalt taotleda õigust õnnelikule elule
vanadusest" (Cato Maior de senectute), "Jumalate loomusest" (De natura deorum), "Hüvede ja pahede piiridest" (De finibus bonorum et malorum). Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessanssajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile. Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35-96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Ta sündis Hispaanias, aristokraatlikus kuid suhteliselt vaeses perekonnas. Tema isa ja vanaisa olid reetorid. Ta sai hariduse Roomas ja tänu erakordsele töökusele saavutas seda, et provintsiaalne päritolu kuidagi ei mõjutanud tema kõnelemist. Ta valmistas end ette kohtuoraatori karjääriks ning hiljem esines kohtus tihti advokadina (69-96). Kuid kuulsuse tõi talle tema teoreetiline ja pedagooliline tegevus. Teda peetakse esimeseks professionaalseks õpetajaks, kes lõi riigikooli.
Klassikaline ajajärk ❀ tragöödia- zanr, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal… + muusika, näitlemine, lavategevus, arhitektuur ❀ ditüramb- koorilüürika aulose saatel ❀ dionüüsia- Dionysose pidustused, esitati tragöödiaid ja komöödiat ❀ Aischylos, Sophokles, Euripides - kuulsaimad tragöödiakirjanikud ❀ Aristophanes - komöödia autor Hellenismiajajärk Sel ajal kujunes aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. sealt pärinevad tähtsamad vanakreeka muusikateoreetilised tööd Rooma võimu ajajärk ✿ kaks erinevat tähtnoodikirja - vanem pillimuusika jaoks ja uuem vokaalmuusika jaoks ✿ Roomas hinnati rohkem muusikat meelelahutuse, kui kasvatuslikuse küljest ✿ lihtrahvas kui ka ülikud tegelesid muusikaga ✿ pillid muutusid täthsamaks, suured koosseisud, primitiimne
dialooge kitara. Vahetevahel mängisid instrumendid vahemänge. Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra). Kooriosad olid enamasti seotud ka tantsu ja pantomiimiga. Kreeka muusikast on säilinud 11 suuremat pala. Vana Rooma. Vanaaja muusika arenemise viimane tõusulaine oli Vana-Roomas. Siin sai muusikast esmajoones rikkust ja võimu omavate inimeste lõbustusvahend, elustiili kaunistav osa. Aristokraatlikus keskkonnas kujunes uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Kunagi varem ei olnud igapäevane muusikaharrastus olnud nii laiaulatuslik. Balletitaolise etenduse pantomiimi ajal ei laulnud koor nüüd enam ühe pilli - aulose - saatel, vaid teda saatis terve eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt
dialooge kitara. Vahetevahel mängisid instrumendid vahemänge. Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra). Kooriosad olid enamasti seotud ka tantsu ja pantomiimiga. Kreeka muusikast on säilinud 11 suuremat pala. Vana Rooma. Vanaaja muusika arenemise viimane tõusulaine oli Vana-Roomas. Siin sai muusikast esmajoones rikkust ja võimu omavate inimeste lõbustusvahend, elustiili kaunistav osa. Aristokraatlikus keskkonnas kujunes uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Kunagi varem ei olnud igapäevane muusikaharrastus olnud nii laiaulatuslik. Balletitaolise etenduse pantomiimi ajal ei laulnud koor nüüd enam ühe pilli - aulose - saatel, vaid teda saatis terve eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt
Kristiina: rajati ülikoole Tartusse (1632), Turusse, Lundi, uuesti alustas tegevust Greifswaldi ülikool. Karl XI: järsk kuningavõimu tugevnemine (Riigipäeva toetusel kehtestati absolutism). Karl XII: ametnikkonna roll kasvas (juhtis Riigikantselei). Pärast Karl XII surma uus valitsemisviis, absolutism kaotati. Tähtsamaid küsimusi hakati otsustama aristokraatlikus Riiginõukogus, kus monarhil oli 2 häält, kuid ta pidi alla andma enamusele. Algas nn vabadusteaeg, mis tähendas vabadust aadlikele. Kujunes 2 poliitilist parteid: Mütsidepartei (Venemaale orienteeritud), hiljem väike- ja teenistusaadel, ja Kübaratepartei (Prantsusmaale toetuv), hiljem aadliaristokraatia ja kodanlus privilegeeritud kaubakompaniidest.
George Gordon Byron (1788- 1824) Byronit peetakse romantismi üheks eredaimaks täheks, kui mitte geeniuseks. Byron sündis Londonis aga tema ema juured viivad Sotimaale tema isa oli laeva kapten John Byron. 10 aastaselt sai Byron oma vanaisalt lordi tiitli ja valdused. Ise on ta öelnud et ta tundis end aristokraatlikus seltskonnas nagu võõrkeha. Byron sündis puudega, ta nimelt lonkas pisut, kuid ta tegi tööd ja hiljem oli ta väga tubli ratsutaja ja ujuja. Õppis ta Harrow'i poistekoolis, edasi Cambridge Ülikoolis humanitaar teadusi. Tundis väga hästi Ladina ja Kreeka keelt. Ülikooli aastatesse kuuluvad esimesed luule katsetused. 1807 ilmub luulekogu ,,Jõude tunnid". Kuna Byron oli luuletaja väga avameelne oma muljetega nooruse armuelumuljetes siis kriitikute seal avaldas suure pahameele
valitseja küllalt osav ja tugev, et ehitada despootlikku süsteemi mingitele põüsivatele erinevustele oma alamate vahel, samuti pole olemas nii tarka ja võimast seadusandjat, kes suudaks säilitada vabu institutsioone, kuulumata võrdõiguslikkust oma esmaseks põhimõtteks ja sümboliks. Valitseja võim peab olema vaba valitsuse vormis riigis ühetaolisem, tsentraliseeritum, laiem ja hõlmavam ja suurem kui mujal. Isiklik sõltumatus on demokraatikul maal alati piiratum kui aristokraatlikus riigis. Ajakirjandus on vabaduse esmane demokraatlik instrument. Kohtuvõim on sobivaim vahend kaitsmaks vabadust. Demokraatlikel rahvastel on vormitäitmine seda vajalikum, mida tegusam ja mõjuvõimsam on valitsus ja mida loiumad on üksikisikud. Demokraatlik rahvas suhtub põlglikult üksikisiku õigustesse ja alahindavad neid. Enamiku uusaja rahvaste juures on valitsusvõim, sõltumata oma lähtealustest, nimest ja konstitutsioonist kujunenud peaaegu kõikvõimsaks ja
tegevuse, millega koori osa jäi tagaplaanile. Lisaks kooridele esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. 5. Sajandi lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad, mida nimetati “uueks muusikaks”. Uue stiili suure meistri ja kitaravirtuoosina tuntakse timotheost mileetosest. Hellenismi ja rooma võimu ajastu – segunes klassikaline kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Kujunes aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli puhtmuusikale väljendus. Kreeklased kasutasid kaht erinevat tähtnoodikirja: vanem pillimuusika ja hilisem vokaalmuusika jaoks. Mõlemad võimaldasid märkida kõiki helisid pool- ja täistoonilise kõrgendusega. Rooma impeeriumi muusika – lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele palju olulist. Sel ajal koguti teatrietenduste ja muude pidustuste
moodustasid ka linnriigi sõjaväe. · Peale rahvakoosoleku oli igas linnriigis ka nõukogu, nõukogu otsused pandi rahvakoosolekul hääletusele. Nõukogu täitis tihti ka kõrgema kohtu ülesannet. · Igal aastal valiti rahvakoosolekul ka riigiametnikud, seal vastuvõetud otsuseid täide viisid. Riiki kus riigiametnikud olid headest perekondadest nimetati aristokraatlikeks riikideks. · Aristokraatlikus riigis jäi lihtkodanike hääl teisejärguliseks küll aga ei suutnud ülemkiht lihtrahvast täielikult oma võimule allutada. · Polised olid sageli ebastabiilsed, vaesed kartsid kodanike seast välja langeda ja rikkad tahtsid endale suuremat võimu. Sageli viisid sisetülid türannia kehtestamisele, türann saavutas enamuse rahva poolehoiu ja haaras võimu. Türannid toetusid sõjaväele, kuid püüdsid ka kodanike enda poolele saada.
Euripides Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad ("uus muusika") HELLENISMI AJAJÄRK Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusikateoreetilised tööd HELLENISMI AJAJÄRK Sellest ajastust pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa
eelkäija). Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis ,,uus muusika", kus tähtsus oli professionaalsetel muusikutel. Hellenistlik: selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine. Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks. Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusika-teoreetilised tööd. Sellest ajastust pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited. Rooma võim: Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut. Sellest ajast teada mitmeid kitarvirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero. Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid
ditüramb(idel) Vana-Kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul jumal Dionysose auks. dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatavad kevadpidustused. 8. Nimeta kuulsamaid tragöödiakirjanikke. Aiscylos, Sophokles ja Euripides. Hellenismiajajärk 9. Iseloomusta lühidalt hellenismi ajajärku. Sellel ajastul segunes klassikalise kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Kuigi vanade väärtuste seisukohalt on selles nähtud teatud allakäiku, kujunes just sel ajal aristokraatlikus keskonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Sellest ajast pärinevad ka vanakreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd. Rooma võimu ajajärk 10. Iseloomusta lühidalt Rooma võimu ajajärku. Selle ajajärgu muusika lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Sel ajal koguti teatrietenduste ja pidustuste puhul kokku hiiglaslikke
Riigipäev. Rootsis olid talupojad isiklikud vabad ja seal ei olnud pärisorjust. Absolutistlik valitsemine kestis Rootsis Karl XI ja Karl XII ajal. Oluliseks saavutuseks hariduse valdkonnas on Uppsala ülikooli loomine 1477. aastal ning hiljem selle taastamine 1593. aastal. 17. sajandil loodi Rootsi riigi poolt palju ülikooli, sealhulgas ka Tartu Ülikool. Pärast Karl XII surma kaotati kuninga absolutistlik valitsemine. Kõik tähtsamad küsimused hakati otsustama aristokraatlikus Riiginõukogus. Riigipäeva tegevus muutus regulaarseks. Algas nn. vabadusteaeg. Kujunesid kaks poliitilist parteid: Mütside- ja Kübaratepartei. 1771. aastal tõusis troonile Gustav III, kes viis 1772. aastal läbi riigipöörde. Arreteeriti Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid. Täielikku tagasipöördumist kuninga absolutismile siiski ei toimunud. Paljudes küsimustes sai siiski ostustavaks Riigipäeva otsus. Anti suurem tegevusvabadus kapitalistlikele
kõrval, mis oli monarhile vajalik maksude kehtestamisel ja sissenõudmisel ning seaduste vastuvõtmisel. Konstitutsiooniline monarhia- Monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone. IX Vabariik Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, puudus üldine valimisõigus. Demokraatlikus vabariigis aga kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. Feodaalne riik on üldjuhul monarhistliku vormiga, kuid teatava erandina tekkisid feodaalajal ka vabariikliku võimukorraldusega üksused linnvabariikide näol, seda eelkõige majanduslikult tugevates tööstus- ja kaubanduskeskustes.
oli nii halvasti riietatud, et kord, kui tema muusikat kanti ette teatris (melodraama "Võluharf") ja teda kui autorit plaksutati lavale, ei saanud ta minna kuulajaskonna aplausi vastu võtma. Schuberti unistus, et ta ükskord saab Viinist lahkuda, puhata ja leida endale parema tegevuspaiga, ei läinud täide. Kahel suvel töötab ta Zelesz`is (Ungari), kus ta suure rahapuuduse survel annab muusikatunde Esterhazy von Galântha aristokraatlikus perekonnas; kolm korda (1819.a., 1825.a. koos Vogl`iga ja 1827.a.) sooritab ta kontsertreisi Ülem-Austria provintsilinnades ja - külades. Kuid need jäävad ainsateks kordadeks, kus tal õnnestub Viinist välja sõita. Schuberti kunsti eest võitlevad tema sõbrad. Nende kaudu hakkavad ilmuma tema teoste üksikud vihikud (alates 1821.a-st, piiratud tiraais, ainult asjaarmastajaile), mis talle aga kuigi suurt materiaalset kasu ei too. Alles 1826.a., siis kui Schubert muusika
Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad (“uus muusika”) 19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk 330-ndad – 146 eKr (Rooma vallutused). Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus. Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks. Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Siit pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited. Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks. Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil. 20
Kuid juhul kui sa alustad ühe ainsa teraga ja lisad sellele teise, ei ole sul kuhja; ja kui sa lisad veel ühe, ei ole sul kuhja, ja nii edasi...ad infinitium. Nii on võimatu lisada terade lisamisega kuhja. Zenoni filosoofia teene ei seisne selles, et ta eitas liikumist vaid selles, et ta tõstatas küsimuse: kuidas on liikumine puhta mõtlemise seisukohalt haaratav. Ta sureb uhmris surnuks tambituna. Herakleitos Efesosest Sündis aristokraatlikus perekonnas, oli Ateena kuningate soost kuid loobus sellest tiitlist. Oli üksildane, masside põlgaja ja demokraatia vastane. Oma mõttetööski otsib ta omi, seni veel läbimata teid. Kõrges vanaduses eraldus mägedesse, hakkas taimetoitlaseks ja elas erakuna. Loodusest Säilinud on 130 fragmenti, tegemist on aforismi taoliste katkenditega, mis sialdavad raskesti mõistetavat pildikeelt. Siit ka Herakleitose hüüdmini - "tume" - "hämar". Õpetus ei seisne tema
näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad ("uus muusika") 19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk? 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused). Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus. Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks. Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Siit pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited. Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks. Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil. 20
oli nii halvasti riietatud, et kord, kui tema muusikat kanti ette teatris (melodraama "Võluharf") ja teda kui autorit plaksutati lavale, ei saanud ta minna kuulajaskonna aplausi vastu võtma. Schuberti unistus, et ta ükskord saab Viinist lahkuda, puhata ja leida endale parema tegevuspaiga, ei läinud täide. Kahel suvel töötab ta Zelesz`is (Ungari), kus ta suure rahapuuduse survel annab muusikatunde Esterhazy von Galântha aristokraatlikus perekonnas; kolm korda (1819.a., 1825.a. koos Vogl`iga ja 1827.a.) sooritab ta kontsertreisi ÜlemAustria provintsilinnades ja külades. Kuid need jäävad ainsateks kordadeks, kus tal õnnestub Viinist välja sõita. Schuberti kunsti eest võitlevad tema sõbrad. Nende kaudu hakkavad ilmuma tema teoste üksikud vihikud (alates 1821.ast, piiratud tiraais, ainult asjaarmastajaile), mis talle aga kuigi suurt materiaalset kasu ei too. Alles 1826.a
alfabeet- tähestik akropol- oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol agoraa- turuplats täieõiguslik kodanik Kreekas- põliselanikust meessoost isik, kes oli kodanik, piisavalt jõukas, vaba ja täisealine rahvakoosolek- Ateena linnriigis olev valitsemis vorm, mis kogunes iga kümne päeva tagant agoraal, sinna kuulusid vabad täiskasvanud meessoost põliselanikud spartiaat- vähemus (15%) aristokraatlikus Sparta linnriigis, kuid täieõiguslikud kodanikud (mehed), nende käes oli võim ehk nende õigus: valitseda riiki ja kohustus: kaitsta riiki perioik- enamus (65%) aristokraatlikus Sparta linnriigis. Nad olid vabad, kuid poliitiliste õigusteta kodanikud, sõltusid spartiaatidest heloot- ori Spartas faalanks- jalaväe formatsioon. makedoonia omas polnud kodanikud, vaid palgasodurid. spartarastel olid oma kodanikud.makedoonlastel oli vaike
riigi valitsemisel otsustavat osa ja rahvakoosolek piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega. Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud, ülesandega juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevast elu. Nii nõukogu liikmed kui ka ametnikud valiti enamasti rikaste ja suursuguste kodanike seast. Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Kuigi aristokraatlikus linnriigis jäi lihtkodanike osa riigi valitsemisel teisejärguliseks, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus siiski ka neile teatava poliitilise kaitse, mis ei võimaldanud ülemkihil lihtrahvast täiel määral oma võimule allutada. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Jõukamad sõdisid ratsa, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena
riigi valitsemisel otsustavat osa ja rahvakoosolek piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega. Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud, ülesandega juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevast elu. Nii nõukogu liikmed kui ka ametnikud valiti enamasti rikaste ja suursuguste kodanike seast. Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused, nimetasid kreeklased aristokraatlikeks. Kuigi aristokraatlikus linnriigis jäi lihtkodanike osa riigi valitsemisel teisejärguliseks, tagas rahvakoosoleku põhimõtteline suveräänsus siiski ka neile teatava poliitilise kaitse, mis ei võimaldanud ülemkihil lihtrahvast täiel määral oma võimule allutada. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Jõukamad sõdisid ratsa, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena
kõrgharid.vallas.Rootsi ainuke kürgkool:Uppsala ülik.oli hääbunud 16sajGustav Ii adolf määras Ups.ülikooli kantsleriks oma õp.Johan Skytte,viis kooli majanduslikult tasemele.Rajati rida uusi ülikoole:1632 Tartus(eriline osa Johan Skyttel,ka Stiernhielmi tegevus),1640 Turus.Kõrgkoolides arenes teadusside Eur.ülikoolidega Vabadusteaeg Pärast karl XII surma sõjakäigul norras,kehtestati uusvalitsemisviis,kaotati kuning.absolutism.Rigi küs.otsustati aristokraatlikus Riiginõukogus,Regulaarsem Riiipäeva tegevus,parlamentarismi alged.Nii algas nn vabadusteaeg,täh.vabadust aadlioligarhiale.Kuj kaks poliitilist parteid.Venemaale orienteeritud Mütside(toeks väike-ja teenindusaadel:haritlased ohvitserid,ametnikud) ,Prantsusmaale toetuv Kübarate partei.(põhiosa mood.aadliaristokraatia,kodnlased) Suund valgustuslikele reformidele Rootsiriigiseisund muutus kriitilisemaks seoses Kübrana partei katsega taastada Rootsi suurriik sõjas Venemaa vastu(1741-743)
Mõtlemine ja olemine on identsed. Kõige kõrgem reaalsus on mõtlemine. Meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe. Kogemused on põhimõtteliselt eksitavad. Tõe juurde viib vaid puhas mõistus. Zenon Eleast P-i õpilane. Püüab õpetaja vaateid kaitsta arendades välja teravameelseid mõttekäike (APOORIAID-mitte tee,väljapääsmatus). Apooria sisaldab alati 2 teineteisega vastuolus olevat lauset. Ta sureb uhmris surnuks tambituna. Herakleitos Efesos (443 eKr) Sündis aristokraatlikus perekonnas oli Ateena kuningate soost, loobus sellest tiitlist. Oli üksildane, masside põlgaja, demokraatia vastane. Oma mõttetööski otsib ta omi, seni veel läbikäimatud teid. Vanaduses elas üksikuna. Säilinud pn 130 fragmenti. ''Ma ei saa kaks korda ühte ja samasse jõkke astuda'', ''Kõik voolab, miski pole püsiv''. Hüüdnimi ''tume'', ''hämar''. Aforismid sisaldavad raskelt mõistvat pildikeelt. Kõik voolab, kuid voolamise enda seadus on muutumatu ja püsiv
lavastajaid. Nüüdisajal on Shakespeare maailma mängitavaim klassik. 18. ,,Romeo ja Julia" Millal kirjutati? Mitmes vaatuses? Tegevus kestab 5 päeva, sisu on teada 19. ,,Hamlet" Jällegi: millal kirjutati, mitmes vaatuses? Tegevus kestab paar kuud eksju, peategelased on üle 30 jne 20. Valgustuskirjandus Pr'l ja Sm'l 21. Voltaire'i elu ja looming 1694-1778. Arouet on ta pärisnimi. Tuletab oma nime Avivoulti järgi. Sündis Pariisis, vanemad kodanlased. Hariduse saab aristokraatlikus õppeasutuses, siniverelistega. Isa tahab, et ta õpiks õigusteadust. Teda huvitab kirjandus. Meeldivad endised koolikaaslased: päevavargad, kes domineerivad ühiskonnas. Isa on selle peale pahane, et religiooni ei pea tähtsaks, sarkastiline ühiskonna üle. V on läinud moodi: kirjutab pilklike epigramme. Kirjutab võimukandjate pihta. Osa sihitud printside kohta. Ta pannakse Bastille'i vangi : lihtne, oma kokad, teenijaskond, riided uhked, 11 kuud
olemasolu (Hispaania cortes, Inglismaa parlament, Prantsusmaa generaalstaadid jne). Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub 2 parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus. Demokraatlikus vabariigis kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. Sotsialistlik vabariik on esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis. Neile eelnes ajaliselt Pariisi Kommuun. Presidentaalne vabariik kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte
hakkas aga langema. 1saj pkr kogu imp rahvaarv 80 milj, orjade osakaal vähem kui 10 % Linnades osakaal tavaliselt suurem kus võis ulatuda maksimaalselt kolmandikuni. Üldine tendents see, et orjuse kuldaeg oli 1 ja 2 saj ekr, peale 1saj aga üha enam orja massiline ja maj tähtsus rooma üh hakkas langema, üha enam ka põllumaj otsese tööjõuna orje enam ei kasut. Orjade põhiline funktsioon jäi ennekõike majaorjadeks. Kõige loomulikum osa oligi majaorjadena, aristokraatlikus majapidamises oli tavaline et neil oli Vähemalt 10 orja. Orjad ka jõukuse näitamiseks. Käsitööorjade osakaal päris suur.Karjaorjad olid orjad suurtel karjamaadel ilma järelvaatajateta, kelle ül oli jälgida karja ning karja kaitseks oli neil olemas ka relvad . Avalikud orjad olid avalikel ametidel kuid ka avalike hüvede heaks olevad orjad. Rooma õigus( Corpus Iuris Civilis). Termin 16.sajandist. Esmapilgul näib suure inimloometööna ( www.the latinlibrary.com/ius.html)
See omakorda tagas keskmise jõukusega talupoegadele poliitilise kaalu ega lubanud suursugustel neid täiel määral oma tahtele allutada. Seetõttu kujunes kreeka linnriik ehk polis (see sõna tähistas algselt linna, kuid laienes varakult ka riiklikule kogukonnale) suhteliselt tasakaalustatud poliitilise süsteemina. Juhtrolli etendas aristokraatia, kelle hulgast moodustati enamasti eluaegsetest liikmetest koosneva nõukogu (bule). Võib arvata, et just aristokraatlikus nõukogus peeti kõige tulisemad vaidlused ja otustati tähtsamad riigiasjad. Kuid nõukogu otsused vajasid kogukonna täieõiguslikest liikmetest ehk kodanikest (politai) koosneva rahvakoosoleku heakskiitu. Kodanikonna määratlus ja seega rahvakoosolekul osalejate ring oli eri polistes kindlasti erinev, kuid pole põhjust arvata, et hopliiditsensusele vastavad mehed sealt välja oleks jäänud. Võib arvata, et mõnel pool koosnes kodanikkond ainult maavaldajatest,
kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone. Vabariik on riigivalitsemise vorm, kus riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitud president. Vabariiklik riigivõimu organisatsioon on maailmas läbi aegade kasutusel olnud. Antiikmaailmas esines vabariik kas aristokraatliku või demokraatliku vabariigi kujul. Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus. Demokraatlikus vabariigis kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. Feodaalajal tekkis teatava erandina vabariikliku võimukorraldusega üksusi linnavabariikide näol. Sotsialistlik vabariik on esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis. Nõukogude vabariiki sotsialistliku riigi vormina iseloomustas eelkõige riigi kõikidel
annaabi.ee 
