b) suur turuosa kiiresti areneval turul 2. Informatsioon ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta iseloomustab b) Rahavoogude aruanne 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on: a) 100 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: d) kui tema aastakäive ületab 250 tuh kr. 13. Osaühingu omakapitali suurus
1. Bostoni turuosa-turukasvu maatrix tooteportfelli „tähed“ iseloomustab: o Suur turuosa kiiresti kasvaval turul. Tähed on turuliidrid kiiresti kasvaval turul. Nad võivad endale lubada erinevaid strateegiaid. Riskiks on senisest edust tingitud liigne uljus või teiselt poolt - liigne mugavus. Rahalehmad on turuliidrid aeglase kasvuga turul. Need ettevõtted enam selle toote arendamiseks sellel turul ei investeeri. Tuleb kas välja töötada uus toode, millele nõudlus kasvab või minna sellisele turule, kus kasv on veel kiire. Küsimärgid on väikesed ettevõtted kiiresti kasvaval turul. Nende tulevik sõltub sellest, kuidas käituvad Tähed. Kui tähed jätkavad investeerimist turuosa kasvatamisse, ei ole väikestel võimalik turu kasvust osa saada. Kui aga Tähed on jäänud mugavaks, avaneb väikestel võimalus turu kasvu arvel kasvada. Koerad on väikesed ettevõtted aeglaselt kasvaval turul. Tõenäoliselt haaravad Rahalehmad peagi ka nende
Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated) Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest. Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik o ÄRIÜHINGUD (täis- ja usaldusühing, osaühing, aktsiaselts) o TULUNDUSÜHISTU o MITTETULUNDUSÜHINGUD FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA o Eelised: äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi (registreerimine Maksuametis, soovi korral ja käibemaksukohuslasena Äriregistris); omaniku otsustamis- ja tegutsemisvabadus ning täielik kontroll; paindlikkus tegevussuundade valikul ja nende muutmisel;
· Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated) · Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest. · Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik o ÄRIÜHINGUD (täis- ja usaldusühing, osaühing, aktsiaselts) o TULUNDUSÜHISTU o MITTETULUNDUSÜHINGUD · FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA o Eelised: äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi (registreerimine Maksuametis, soovi korral ja käibemaksukohuslasena Äriregistris); omaniku otsustamis- ja tegutsemisvabadus ning täielik kontroll; paindlikkus tegevussuundade valikul ja nende muutmisel;
· Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated) · Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest. · Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik o ÄRIÜHINGUD (täis- ja usaldusühing, osaühing, aktsiaselts) o TULUNDUSÜHISTU o MITTETULUNDUSÜHINGUD · FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA o Eelised: äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi (registreerimine Maksuametis, soovi korral ja käibemaksukohuslasena Äriregistris); omaniku otsustamis- ja tegutsemisvabadus ning täielik kontroll; paindlikkus tegevussuundade valikul ja nende muutmisel;
turul Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated) Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest. Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik o ÄRIÜHINGUD (täis- ja usaldusühing, osaühing, aktsiaselts) o TULUNDUSÜHISTU o MITTETULUNDUSÜHINGUD FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA o Eelised: äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi (registreerimine Maksuametis, soovi korral ja käibemaksukohuslasena Äriregistris); omaniku otsustamis- ja tegutsemisvabadus ning täielik kontroll;
2. Ettevõtete õiguslikud vormid, nende iseloomustus Füüsilisest isikust ettevõtjana ehk FIE-na võib tegutseda iga teovõimeline isik, registreerides end Maksu- ja Tolliametis. Täisühing on piiramatu vastutusega äriühing, mille osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, aga mitte riik ega kohalik omavalitsus. Täisühingul on vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt oma varaga. Usaldusühing on piiramatu vastutusega äriühing, kusjuures vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema täisosanik (vastutab oma varaga ettevõtte tegevuse eest) ja vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema piiratud vastutusega usaldusosanik (vastutab sissemakse ulatuses). Osaühing on piiratud vastutusega äriühing, millel on osadeks jagatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, vaid ainult ettevõttesse investeeritud vara ulatuses.
Juhtimissüsteemides eristatakse kontrollitavaid ja mittekontrollitavaid sündmusi ning vastavaid kulusid. Kontrollitav kulu on igasugune kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada. Mittekontrollitav kulu on kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada. Kapatsiteedikulu on püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused (näiteks kvaliteedinõuded) on täidetud. Nendes majandusharudes, kus nõudlus kõigub, tuleb kapatsiteediga seonduvate otsuste langetamisel olla väga ettevaatlik. Püsivaid kapatsiteedikulusid pole majanduslanguse puhul sageli võimalik katta. Juhtimisotsuste langetamisel on tähtis eristada veel olulisi ehk relevantseid ja ebaolulisi ehk irrelevantseid kulusid ja tulusid. Olulised on sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusevariantide puhul erinevad. --- Kulude kajastumine raamatupidamises:
Senise tegevuse 4. Turg ja revideerimine konkurendid Äriplaani 5. Toodete ja kasutamine 8. Äriplaani teenuste hinnang koostamine 6. Missioon, Finants eesmärgid, vahendite strateegiad, hankimine 7. Finantsarvutused taktikad 4) Erastamise kontseptsioon Erastamine tuleks vara tagasi anda endistele omanikele Riigi vara kindlaks määramine Erastamine
................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu takistus ning samal ajal pole tarvis kusagilt kohe välja võluda 25 000 eur aktsiakapitali. Kui kõik tegurid algavad sõnaga “väike”, pole mõtet hakata
ALLIKAD: BILANSS KASUMIARUANNE RAHAVOOGUDE ARUANNE OMAKAPITALI MUUTUSE ARUANNE PROGNOOSID-kasum, rahavoog, investeeringud SAMAS VALDKONNAS TEGUTSEVATE ANALOOGSETE ETTEVÕTETE ANDMED INFO KONSERVATIIVSUS, ERINEVAID PERIOODE ANALÜÜSIGE VÕRRELDAVATES TINGIMUSTES Andres Laar 2008 2007 ANALÜÜS SUHTARVE KASUTADES Suhtarv on alati kellegi poolt konstrueeritud Neid on palju Neid on lihtsamaid ja väga keerukaid Neid võib alati juurde konstrueerida Parimat ei leia te mitte kunagi Kui te tõestate, et teie oma on parim, siis saate Nobeli preemia Iga valem on mudel, aga mitte kunagi pole olemas parimat mudelit Olete valmis vastupidist tõestama... Andres Laar 2008
Aktsiaselts · Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 . · Aktsionär vastutab ühingusse paigutatud kapitaliga. · Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks (liht- ja eelisaktsia). · Aktsia väikseim nimiväärtus võib olla 10 senti. · Juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek. · Aktsionäride huvisid esindab ja järelvalvet teostab nõukogu ja juhatus. · Asutamisel koostatakse asutamisleping/otsus ja põhikiri. Osaühing · Osakapitali miinimumsuurus on 2500 . · Osaniku vastutus piirdub ühingusse paigutatud kapitaliga. · Igal osanikul on üks osa. · Osa väiksem nimiväärtus on 1 . · Asutamisel koostatakse asutamisleping ja põhikiri. · Juhtimisorganiks on juhatus (nõukogu), kes vastutab ettevõtte igapäevase majandustegevuse eest. Eelised · Osanike või aktsionäride piiratud vastutus; · Võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;
Puudub põhikapitali nõue. FIE-l on suur otsustamisvabadus ning juhtimine on lihtne. FIE-na tegutsedes kuulub kogutulu omanikule.FIE raamatupidamisega on võimalik toime tulla üksinda, kuid ettevõtte puhul on tihti vaja raamatupidajat, kes asjad korras hoiaks. Puuduseks on suurem maksukoormus ja risk, kuna äri ebaõnnestumise korral vastutab FIE kogu oma isikliku varaga. Samuti ettevõtja eluiga sõltub selle omanikust ja pikaajalisi äritehinguid FIE-ga ei sõlmita. Täisühing ja usaldusühing Täisühing(TÜ) Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
kirjeldavaks. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varadelikviidsusest. Tegevustulemuse analüüs esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevõte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude - loomisel. (tulemus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega) Kapitali struktuuri suhtarvud kapitali struktuur e pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi. Rentaabluse suhtarvud rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse kasumi kujunemist. Rahavoogude aruande analüüs - eesmärgiks on määratleda firma likviidsete
a ettevõtlus suuruse järgi) 2016. aasta alguses võeti kasutusele uus ettevõtete liigitus. Eestis kasutatakse Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot (Pallas, 2016). Mikroettevõtja osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot (Nõmmiste & Greenbaum, 2015). Keskmise suurusega ettevõtja äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada
kui üks aasta. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui üks aasta. 2. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/kahjum. 3. Tegevusvõimendus mõõdab müügikulu muutuse mõju laenudele ja maksustatud kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). 4. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kauplemisel kehtivad ranged reeglid. 5. Näitaegveksel lunastatakse esitamisel. Näitaegveksel lunastatakse kindlaks määratud tähtaja jooksul esitamise ajast. 6
VC 400000 T C 200000 0 500 600 700 )/(n*X2-(X)2 )/(n*X2-(X)2 h Ül.3.1 On teada järgmised andmed: püsikulude kogusum 180000 , muutuvkulud tooteühiku kohta 55 , tooteühiku müügihind 75 , ettevõtte tulumaksumäär 21% Arvutada kasumilävi (BEP,tk.) ja toodete arv, mis on vajalik 79000 puhaskasumi saamiseks 1) BEP 2) Tk. sihtkasumi saamiseks Ülesanne 3.2 Firma muutuvkulud (VC) moodustavad müügikäibega võrreldes 70%, perioodi müügikäive (kroonides) on R ja perioodi püsikulud F. Tuletada valem, mille rakendamisel saadakse ärikasumiks 10 % piirkasumist Ülesanne 3.3 Arvutada puuduvad summad kroonides: Variant p AVC q CM TFC TR-TC
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
13 II HIND 1. Hinna olemus ja tähtsus Hind on toote väärtus väljendatuna rahas ehk teisisõnu väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omandamisest või tarbimisest tulenevate kasude vastu. Konkreetse hinna määramine kaubale on nii kunst kui teadus. Hinda võib kujutleda vahetusprotsessi tasakaalustajana. Äriettevõttes on hind toote turunõudluse peamine määraja, millest oleneb nii ettevõtte kogu müügitulu kui kasumi suurus. Äri alustades võib hinnakujunduspoliitika ära määrata ettevõtmise edu või läbipõrumise. Seetõttu peab juba enne tootmise alustamist kalkuleerima oma tootele hinna, et näha, kas seda ongi üldse mõttekas tegema hakata. Kui tulla turule, kus on keegi juba analoogse kaubaga ees, siis on oluline turuhind: see määrab lae, millise hinnaga toodet või teenust ostetakse. Kui ettevõte oma tootega ei erine millegi
kasutamine on bilansi vasakul pool. Finantsanalüüs Finantsanalüüs on hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale lähtuvalt tema finantsnäitajatest. Analüüsi võib teha möödunud perioodi kohta, tänase päeva (oleviku) kohta või tuleviku prognoosi koostamiseks. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mista finantsaruannete näitajaid ja nende sisu. Analüüso tulemuste alusel on võimalik langetada põhjendatud finants otsused. Finantsnäitajate vastu on kindlasti huvi nende vastu kreeditoridel, aktsionäridel, töötajad, tarnijad jne. Finantsanalüüsi võib jaotada kolem etappi: 1. ettevalmistav etapp- siin määratakse kindlaks analüüsi eesmärgid, need omakorda sõltuvad sellest, kellele analüüs on suunatud või milliseid küsimusi tahetakse lahendada. Sõltumata eesmärgi püstitusest tahetakse pea alati saada vastust järgmistele probleemidele:
nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad erinevates suundades, siis on nõudmise hinnaelastsuse väärtus negatiivne. Nõudmise hinnaelastsus mõjutavad mitmed tegurid. Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. 6. Kahaneva piirkasulikkuse seadus - Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks:
võimaldab amortisatsiooni inflatsiooniga korrigeerida). Kui inflatsioon ületab ootusi, siis on projekti tegelik NPV oodatust madalam ja vastupidi. Samas inflatsioon ei mõjuta kõiki projekti tulusid ja kulusid ühtmoodi. 15. Investeeringute finantsanalüüsil on võimalik kasutada staatilisi indikaatoreid. Nimetage nende kasutamise 1 puudus ja 1 eelis. Staatilised indikaatorid (finantssuhtarvud) – EPS, ROI, ROE, likviidsuse, finantsvõimenduse, kasumlikkuse suhtarvud. Ei sobi hästi: ● uute projektide analüüsiks, sest tuginevad seatud eeldustele; ● alati, kuna arvutamiseks vaja finantsaruandeid. Kasulikud võrdlemaks: ● alternatiivseid projekti spetsifikatsioone - muudame projekti eeldusi; ● tulemust teiste ettevõtetega - uue ettevõtte rajamine. 16. Nimetage vähemalt 3 investeerimisprojektide finantsanalüüsil kasutatavat dünaamilist indikaatorit. Dünaamilised indikaatorid – NPV, IRR, MIRR, tasuvusaeg, kasumiindeks
nad teeniksid palga- elatist. ressurssidest, mis tal on töötajana. jooksvalt kasutada. 4. Äriseadustiku poolne “ettevõtja” ja “ettevõtte” definitsioon. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)?
Äriidee allikaid: · varasem töökogemus · hobid, lisategevused · toote vajamine tarbijana või kogemused tarbijana · reisimine · (juhuslik) lugemine millestki · tarbijad · olemasolevad ettevõtted · turustuskanalid · uurimis- ja arendustööde tulemused · süstemaatiline otsing · spetsiaalsed meetod 19. Erinevad ettevõtlusvormid (lühikirjeldus). Nende eelised ja puudused. (Õpiku II kd osa 2.3) AS, OÜ, FIE, TÜ(täisühing), usaldusühing, tulundusühistu 20. Milliseid kriteeriume arvestades valite ettevõtlusvormi · Vastutuse ulatus. · Kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus. · Maksudega seotud kaalutlused. · Avalikustamise kohustus. · Ettevõtte juhtimise paindlikkus, sisemine juhtimine ja väljapoole esindatus. · Kasumijaotus. · Ettevõtlusvormist tulenevad kulutused (eeskätt asutamiskulude, juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu).
püsivaks tegevuseks ning b) seaduses sätestatud äriühing (ÄS § 1) · ETTEVÕTE - on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661 ) ETTEVÕTTED liigitatakse: - õigusliku vormi järgi - omandivormi järgi - tegevusala järgi - suuruse järgi · Mikroettevõte 1-9 töötajaga · Väikeettevõte 10-49 töötajaga · Keskmine ettevõte 50-249 töötajaga · Suurettevõte - >250 töötajaga. Seaduses sätestatud äriühingute liigid on: - täisühing - usaldusühing - osaühing - aktsiaselts - tulundusühistu - teised seaduses ettenähtud äriühingud (ÄS § 2 lg 1) · Teised seaduses ettenähtud äriühingud on: - Euroopa äriühing - Euroopa majandushuviühing - välismaa äriühingu filiaali Kõik äriühingud ja FIE-d: - peavad olema kantud äriregistrisse - on raamatupidamiskohustuslased - tegevuse peamine eesmärk on kasumi teenimine Äriühingud eristuvad: - vastutuse määra (piiratud ja piiramata) - omanike osalemise määra - asutajate/omanike arvu
Ostjad ei ole alati kompetentsed Ostjad on tavaliselt kompetentsed ostetava kauba valdkonas ostetava kauba valdkonnas Ostuotsus langetatakse tavaliselt Ostuotsus langetatakse tavaliselt individuaalsel tasandil kollektiivsel tasandil Hind on enamasti fikseeritud Hind kujuneb läbirääkimiste tulemusena Reklaami mõju on suur Reklaami mõju on väike Nõudlus ei ole tuletatud Nõudlus on tuletataud Elastne nõudlus Mitteelastne nõudlus Tasakaalustatum nõudlus Volatiilne nõudlus Lühem ostuotsustusprotsess Pikem ostuotsustusprotsess Ostmine kauplusest või hulgilaost Ostmine enamasti otse tootjalt Kaubad on enamasti lihtsat laadi Kaubad on enamasti tehnilist laadi ja keerukad
Ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues uusi võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal on jooksvalt kasutada. 4. Äriseadustiku poolne "ettevõtja" ja "ettevõtte" definitsioon. · Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) · Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. 5
saab asuda juba keerukama ja sisulisema analuusi ehk suhtarvuanaluusi juurde. 5. Efektiivsus (tuua naiteks ka 3 suhtarvu). Efektiivsuse ehk aktiivsuse analuus (kitsamalt ka varade kasutamise efektiivsuse analuus) võimaldab anda hinnangut, kui efektiivselt on ettevõte kasutanud oma varasid. Nimetatud analuusi tuleb eristada kasumlikkuse ehk rentaabluse analuusist, sest viimane tegeleb kasumiga, aga efektiivsus on seotud nö kiirusega. Suhtarvud: 1. Varade kaibekordaja 2. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde 3. Varude kaibevalde 6. Likviidsus ja maksevõime (tuua naiteks mõlemast ka 1 suhtarv). Luhiajaline arvete tasumise võime . Maksevõime on ettevõtte pikaajaline makse tasumise võime soliiduskordaja. 7. Rentaablus (tuua naiteks ka 2 suhtarvu). Suhtarvud: Varade rentaablus ja kaiberentaablus 8. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde. Naitab mitu paeva on kliendid võlgu keskmiselt ettevõttele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
