3. väljavalitud ideede põhjalik majandusanalüüs; 4. idee realiseerimine, materialiseerimine (võib järgneda testimine, kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise alustamist). Hea äriidee omadused: uuenduslik iseloom; orienteeritus tarbijale; turu valmisolek äriidee realiseerimiseks; vajalike teadmistega inimeste olemasolu; realiseeritavus – võimalik on hankida vahendeid idee elluviimiseks (tööjõud, kapital, seadmed, materjalid jne). Äriideede allikad on näiteks: plaanid, mida mõni tegutsev firma ei suuda ellu viia; litsentsid ja patendid, rakendusuuringute tulemused; ärikontaktid kodu- ja välismaal; olemasolevate toodetega rahulolematud tarbijad; pärand, kinnisvara. Äriidee leiab väljenduse äriplaanis. Et tulevane ettevõte suudaks selgelt määratleda oma nõrgad ja
inimestega, suhelda avalikkusega. · võimalused- · ohud- TUGEVUSED- NÕRKUSED- ALUSTAMINE ETTEVÕTLUSEGA -MILLISES JÄRJEKORRAS SEDA TEHA? · Eneseanalüüs · veendu, millisel alal tahad tegutsed, kogu infot · millised on sinu äriidee tugevused ja nõrkused(hinda subjektiivselt) · uuri potensiaalseid kliente, tegevusvaldkonda, selle arengusuunda, konkurente. KOOSTA PÕHJALIK ÄRIPLAAN · Milline on vajalik kapital ? · Vali juriidiline vorm. Litsentsid, tegevusluba. · Pangaarve avamine · Sisseseadmete ostmine · Töötajate värbamine, töökirjelduste koostamine, koolitamine. · Viisiitkaardid, kirjablanketid, webi lehekülg jne. TEGURID, MIS MÕJUTAVAD ÄRIIDEE EDUKAT ELLUVIIMIST · Julgus · Kõva töö tegemine · Teadmised, oskused, kogemused · Sihikindlus · Õnn, vedamine MILLINNE ÄRIÜHINGU VORM VALIDA ?
Mis on äriplaan? Aeg on raha. Kui te kirjutate äriplaani, ilma et teil oleks selge ettekujutus selle otstarbest, siis raiskate tõenäoliselt nii oma aega kui raha. Äriplaani kirjutamine nõuab aega, pingutust ja ressursse. Enne kui pühendada kõik oma ressursid äriplaani kirjutamisele, peate te teadma, mida see äriplaan teie äri jaoks saavutab. Äriplaani all mõeldakse ettevõttja poolt kirjalikult fikseeritud nägemust oma ettevõttest, eesmärke, kogu olemasolevat informatsiooni ettevõtet ümbritsevast keskkonnast, ettevõtja ning tema ettevõtte objektiivset hinnangut ja konkreetset majandusarvestust. Äriplaanil on kolm funktsiooni. Ta võib olla ärisisene juhtimisvahend, mille abil saate teha tulevasi äriotsuseid. Olles selgelt määratlenud oma eesmärgi, võite ära hoida kulukaid vigu ning teha tarku äriotsuseid. Teiseks, ta võib anda asjasthuvitatud investeerijatele ja pankadele lühikes
2. Äriplaani struktuur: Äriplaanil ei ole kindlalt etteantud struktuuri, kuid selle koostamisel tuleb jälgida, et äriplaan sisaldaks kõigile osapooltele (omanikud, juhtkond, projekti rahastajad) vajalikku infot. 1. Äriidee kokkuvõte - kirjeldatakse, missugust toodet või teenust on kavas hakata pakkuma ning antakse ülevaade oma senisest tegevusest; - tuuakse välja toote või teenuse turustamisvõimalused ja konkurentsieelis 2. Loodava ettevõtte ülevaade - kirjeldatakse, mis eesmärgil ja mis vormis ettevõte on plaanis luua; - kui palju läheb vaja algkapitali ja kui suur osa sellest on ettevõtjal olemas. 3. Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal - kirjeldatakse omanike seniseid kogemusi ja teadmisi kavandatava tegevuse valdkonnas; - antakse ülevaade juhtkonna pädevusest ja töökogemusest; - kirjeldatakse ettevõtte struktuuri; - kirjeldatakse ettevõtte tööjõuvajadust. 4
KOKKU 1030 (soetusmaksumus) 4.4.5. Tööjõu vajadus Amet Tööjõu vajadus Palk (eurot kuus) 2014 2015 2016 2014 2015 2016 Töötajad 2 3 3 320 350 370 KOKKU 2 3 3 640 1050 1110 Sellest olemasolev tööjõud 2 2 2 4..5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus (tugevad ja nõrgad küljed) Siimu Rom - Juhatuse liige. Head küljed - suurepärane pingetaluvus, väga hea motivatsioonioskusega, hea suhtleja, tugevad teadmised haridussüsteemi ja õppekavade kohta, kiire õppimis-ja kohanemisvõime, realistliku ellusuhtumisega - hoiab olukorda objektiivsena. Nõrgad küljed - puuduvad varasemad ettevõtte juhtimise kogemused Marko Rõõmusoks Juhatuse liige
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND ÄRIKORRALDUSE INSTITUUT ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOL ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES TMJ3331 “ETTEVÕTLUS JA ÄRI PLANEERIMINE” ÄRIPLAAN Äri definitsioon: NFC maksusüsteem kohvikutes Koostajad (nimi, e-mail): Alina Olivson ([email protected]) Karina Troškina ([email protected]) Aleksandra Kotseva ([email protected]) Aleksander Lilišentsev ([email protected]) Juhendaja: Hinne: (punkti) TALLINN 2015 Ettevõtte nimetus: One Second Payment Asukoht, aadress: Raja 15, 12618, Tallinn Estonia Telefon, e-mail: +372 534 851 76, [email protected] 2 1. KOKKUVÕTE (sisaldab lühiülevaadet äriplaani
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE KODUKANDI KOOLITUSKESKUS LEKTOR: MARGIT KOOL 2009 ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Mis on äriplaan? Äriplaan on äritegevuse planeerimise ja analüüsimise tulemusel tekkiv kirjalik dokument, mille järgi mõeldud äriideed ellu viiakse. Äriplaani kohendatakse vastavalt muutuvatele tingimustele majanduses. Miks on äriplaan vajalik? äriplaan on äritegevuse alusdokument, mis näitab kuidas ja mil viisil te majandustegevust kavandate ja annab suunised igapäevasteks majandusotsusteks; äriplaan on oluline finantseerijate jaoks; äriplaan on oluline finantseerimise saamiseks; äriplaani ettevalmistamine sunnib uurima äritegevuse erinevaid aspekte ja mõtlema põhjalikult äriidee peale; võimaldab läbi mängida erinevad stsenaariumid ja avastada varakult võimalikud ohud. Äriplaani koostamiseks on olemas erinevaid skeeme, kuid hoolimata sellest, millise skeemi valite, on oluline selle koostamise juures, et kõik vajalik oleks a
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID................................................ 5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS.......................................................................... 10 ................................................................................
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED...................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID.................................................5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE..................................................................................................6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE.......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS............................................................................9 3.4 PROJEKTI KIRJELDUS....................................................................
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 1. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED .................................................................................................. 4 3. ÄRIIDEE .................................................................................................................................... 4 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID ................................................................................. 4 4.1 Visioon ..................................................................................................................................... 4 4.2 Missioon ..................................................................
4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6. Tööjõu vajadus 9 4.4.7. Teised tootmises planeeritavad kuluartiklid 9 4.4.8. Tootmisvõimsus 9 4.4.9. Ettevõtte varade kindlustus 9 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 10 4.5.3. Juhtimisstruktuur 10 4.6. SWOT ANALÜÜS 10 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 10 5
ajal. Selle regulaarne kasutamine on abiks võimaluste ja riskide märkimisel muutuvas ärikeskkonnas. Kõik mudelid ja plaanid on teatavasti kehtivad vastaval ajahetkel. Olude muutudes on tark üle vaadata nii strateegiad kui mudelid. Siit ilmnebki üks olulisemaid põhjuseid, miks ärimudel (nagu ka äriplaan) ei peaks olema kivisse raiutud dokument. (Kuljus 2013) Indrek Sauli kohandatud Osterwalderi ärimudel koos selgitustega (vt joonis 1) annab ülevaate, millist väärtust organisatsioon pakub erinevatele klientidele; kirjeldab milliseid oskusi ja partnereid vajatakse selle väärtuse loomiseks, turundamiseks ja klientide üleandmiseks; kirjeldab suhteid klientide ja edasimüüjatega. (Saul 2014) ÄRIPLAAN JA KOOSTISOSAD Autori arvates on äriplaani koostamine vajalik alustava ettevõtja seisukohast, mõtlemaks läbi sammud ettevõtte edukaks toimimiseks ning finantsaspektide planeerimiseks. Hea äriplaan ei näita ainult ettevõtja kasumi teenimisvõimalust vaid hoiab ka
ÄRIPLAANI STRUKTUUR 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, on soovitav selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub palju tähelepanu pöörata, sest see on äriplaani kõige rohkem loetud osa. Äriplaani kokkuvõttest peab saama kiire ülevaate, mida ja milliste vahenditega plaanitakse saavutada. Kokkuvõte ei tohiks olla pikem kui 1 lehekülg. Veelkord - kokkuvõttes tuleb esile tuua ainult olulisim! 2. Ettevõtte üldandmed · Ettevõtte nimi · Ettevõtte juriidiline vorm · Aadress · Telefonid · Faks · E-mail · Juhatuse liikmed · Põhikapital, st aktsiakapital/osakapital · Omanikud, nende osa kapitalist · Kontaktisik, tema telefon 3. Äriidee on mõte hakata tegelema mingi teenuse pakkumise või toote tootmisega ning teenida sellega kasumit. Äriidee võimalikud komponenendid mida antud äriplaani osas kirjeldada on: · ärivaldkond
4.4.3. Tootmise mõju väliskeskkonnale 8 4.4.4. Tootmiseks vajalikud seadmed 9 4.4.5. Tooraine hankeperiood ja laovaru 9 4.4.6. Tööjõu vajadus 9 4.4.7. Tootmisvõimsus 9 4.4.8. Ettevõtte varade kindlustus 9 4.5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 10 4.5.1. Ettevõtte juhtkond 10 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 10 4.5.3. Juhtimisstruktuur 10 4.6. SWOT ANALÜÜS 10 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 10 5
.................... 9 Teenindusruumid........................................................................................................................................... 9 Tööjõud...........................................................................................................................................................9 Teenuse osutamise protsessi kirjeldus ja vajalikud seadmed....................................................................... 9 ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE.........................................................................................................10 Ettevõtte juhtkond.........................................................................................................................................10 Ettevõtte juhtivtöötajate tugevad ja nõrgad küljed......................................................................................10 Juhtimisstruktuur .........................................
tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.
ILUTEENUSTE OSUTAMINE 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Äriplaani kokkuvõte................................................................................................................3 2. Loodava ettevõtte üldandmed.................................................................................................4 3. Visioon, missioon ja eesmärgid...............................................................................................4 4. Ärikeskkond............................................................................................................................4 5. SWOT analüüs........................................................................................................................5 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus...................................................................5 6.
5. Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited („bite and hook“, „bricks and clicks business model“ „freemium business model“ jt Ärimudel - on kontseptuaalne tööriist, mis koosneb suurest hulgast omavahel seotud elementidest ning võimaldab väljendada konkreetse firma äriloogikat. G. Hameli järgi on ärimudelil neli põhikomponenti: Põhistrateegia: kuidas ettevõte konkureerib: missioon, toodete/turgude ulatus, taotletav konkurentsieelis – kululiider, diferentseeritus, fokuseeritus. Strateegilised ressursid: tuumkompetentsid (mida osatakse eriti hästi) ja strateegilised varad – midagi haruldast ja väärtuslikku, mida ettevõte omab, nt asukoht, brändid, patendid, kvalifitseeritud töötajad, kliendiandmebaasid, olulised partnerlused. Nendele tuginedes püütakse luua püsiv konkurentsieelis. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid –
olemasolu Ettevõtlust toetavad ja ühendavad paljud organisatsioonid, ettevõtted, ühingud või liidud. Tutvu näiteks: EVEA- Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ( loodi 1988) EAS - Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Tartu Ärinõuandla 4 Tartu Teaduspark ESEA - Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon ( loodi 1996 ) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ( loodi 1925, ühendab üle 3300 ettevõtte) ENEL- Eesti Naisettevõtjate Liit Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskus - ettevõtluskodu Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine Ettevõtja - isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske,
· Kriitiliste edutegurite määratlemine (tootmine, turundus, tehnoloogia, organisatsioonilised võimed, muud tegurid) Tegevusharu analüüsi eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ning tegevuskoskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Strateegilise analüüsi meetod SWOT 1. Tugevused (strengths) 2. Nõrkused (weakness) 3. Võimalused (opportunities) 4. Ohud (threats) Edu põhialuseks on õigeaegsed ja õige suunaga otsused. Konkurentsieelis saavutatakse rajades strateegia ettevõtte tugevatele külgedele. Strateegia põhielemendid: · Visioon- paneb paika, kuhu tahetakse jõuda ja kuidas saavutada konkurentsieelis (eesmärkide määratlemine!) · Konkurentsivõimalused- tuleb võrrelda konkurentide tugevusi/nõrkusi ettevõtte omadega; · Toote- turu prioriteedid tooted ja turud, mis on aktuaalsed hetkel või tulevikud
seda analüüsida. Kui aga sihtgrupiks on näiteks kohalik elanikkond, kes omab lemmikloomi ja seejuures teenib vähemalt kaks korda rohkem kui keskmine elanik, tulebki keskenduda just sellele sihtgrupile. Sihtgrupi vajaduste määratlusest sõltub turundusstrateegia valik, kuid see täpsustab ka sihtturgu. Kuidas neid vajadusi rahuldatakse - sellega määratakse kindlaks tegevused, mida tehakse ja teenused/tooted, mida pakutakse. See, mille poolest erinetakse konkurentidest ehk konkurentsieelis annab kindluse, et antud ettevõte leiab oma koha tihedas konkurentsis ja on võimeline võitma kliente. Missioon Missioonis panevad ettevõtte omanikud kirja, milliseid reegleid nende ettevõttes tuleb järgida, mida nad peavad ettevõtte tegevuse juures eriti oluliseks lisaks kasumi teenimisele. Mõnes ettevõttes on missioon kirjas põhiväärtustena. Missiooni sõnastavad ettevõtte omanikud. Neil on selles ettevõttes kõrgeim võim ja nemad seavad mängureeglitele piirid
Intressimäär on (laenu) põhisummalt tasutav intress, väljendatuna protsentides perioodi (tavaliselt aasta) kohta. *Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha hinnaks. Intress (%) näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Nt. Kui pank annab ettevõttele laenu 100 000 krooni intressiga 5% aastas, peab ettevõtte selle 100 000-kroonise rahasumma kasutamise eest maksma pangale 5000 krooni intresse. 29. Kapital Terminiga rikkus tähistatakse kapitali ehk vara, mida mõõdetakse kroonides (eurodes) teatud kindlal ajahetkel ja see jaotub kahte gruppi: 1) füüsiline vara – maa, hooned, tarbekaubad jne. 2) finantskapital – sularaha, pangahoiused ehk deposiidid, aktsiad ja muud väärtpaberid. Põhierinevus rikkuse kahe osa vajel seisneb selles, et füüsiline kapital on nö käega katsutav, finantskapital aga mitte. Samal ajal toob finantskapital
valdkondadega, erinevate majandussubjektide nagu inimene ettevöte valitsus. 2. Inimene kui tarbija, inimene ehk inimressursi oskus tööd teha. 3. Ettevötja, raha paigutaja minimaalsete kuludega saada maksimaalne kasum. 4. Riik kui majanduspoliitika teostaja. Majandusöpetus on öpetus majandussubjektidest, kus tehakse pidevalt erinevaid valikuid piiratud ressursside olukorras, saavutamaks maksimaalset heaolu ja rikkust. Köiki tootmistegurid töö, maa, loodusvarad, kapital. ettevötlus - on ressursid. Aine eesmärk Anda algteadmised majandust käsitlevatest probleemidest, majanduslikust käitumisest, möistetest ning sellest tulenevatest alusteooriatest majanduse algöppe omandamisel. Pearöhk on suunatud ettevötluse algteadmiste omandamisele. 3 1. Tootmistegevus. Inimene vajab raha, leiba jne, mille saamiseks muretseb ta endale tööd.
piisavalt head asenduskaubad – et äriplaan edu tagaks, tuleb konkurentidena arvesse võtta ka asenduskaupade pakkujad. 14 7. KONKURENTSIEELISED Turu- ja konkurentide analüüs, mis samuti kuulub kuuenda peatüki alla, annab ülevaate olukorrast, millega peab alustav ettevõtja arvestama. Hea äriidee tagab ettevõtjale konkurentsieelised. Konkurentsieelis võib seisneda väga erinevates aspektides. Selleks võib olla toode ise, valmistamisel kasutatav materjal või tehnoloogia, müügi- või teenindusetehnika. 6.5. Konkurentsieelised Konkurentsieelis on kogu ettevõtte teatud käitumismuster või kitsamalt toote või teenuse omadus, mis erineb teistest turul võistlevatest ettevõtetest või toodetest ning võib kallutada tarbijaid ostueelistuse suunas. Konkurentsieelis ei pruugi alati
5. Kapitaliprobleem ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda
Kogu vara raha ei pea korraga maksma kui vara hinnad küündivad väga kõrgeks. Mõni tahab aega võita, et endal selle võidetud aja jooksul vajalik raha kokku saada, sest tal oli tõeline tahtmine saada see vara. Teatud päevad enne peavad makstud olema kontole maksud. VÄIKEETTEVÕTE 1) Väikeettevõtte määratlus Väike ettevõtte määratluse kriteeriumid (4) · juhtimine/majandamine on sõltumatud (juhid on tavaliselt ka omanikud, 90% või üle) · mahutatud kapital ja omandiõigus kuuluvad üksikisikule või väikesele grupile · tegutsemise ala on peamiselt kohalik, töötajad ja omanikud on samast regioonist, turg ei pruugi olla kohalik · suhteline väiksus, ettevõte on väike võrreldes teiste sama valdkonna ettevõtetega 1) Ettevõte on väike kui jaemüügi firma ja aastane läbimüük on 35-135 milj. krooni. 2) Teenindusfirma aastatulu 35 kuni 145 milj. krooni.
kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 2 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski
Sellest tulenevalt aja jooksul TVK nihkub paremale, väljapoole. *Edasine kõvera asukoht sõltub sellest, milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või tootmisvahendite tootmiseks. *Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest. Sellest lähtudes ühe kauba tootmise suurendamiseks ei pea teise tootmist vähendama. 5.3.ALTERNATIIVKULU TOOTMISPROTSESSI *sisendid: - maa, töö, kapital. *väljundid - kaubad ja teenused. Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. ALTERNATIIVKULU – ingl. k. opportunity cost Loobumiskulu, majanduslik kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tulu – erinevad nimetused. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks.
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
6 Äriplaani koostamine ja komponendid...........................................................9 2. ÜLDANDMED...........................................................................................................11 2.1 Ettevõtte põhiandmed..................................................................................... 11 2.2 Ettevõtte äriidee...............................................................................................11 2.3 Ettevõtte konkurentsieelis ..............................................................................12 2.4 Ettevõtte personal...........................................................................................13 3. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA................................................................. 15 3.1 Imidz ja põhieesmärgid...................................................................................15 3.2 Tootearendus ja kvaliteet....................................
Ärinime valikule on seatud seadustega teatud piirangud. Ärinime sobivust saab eelenevalt kontrollida äriregistris (ariregister.rik.ee). Osaühingut on võimalik registreerida nii elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaalis kui ka notari kaudu. Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Minimaalne osaühingu kapital on 2500 eurot. Kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua saab alates 01.01.2011 osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta. Ilma osakapitali sissemakseta asutatud osaühingu osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu. Osanikud vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 2 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski