Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÄRIÕIGUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
säte, õigusvõime, eraõigus, osaühing, äriõigus, vastuolus, eriosa, täisühing, usaldusühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühing, üldkoosolek, pädevus, ühetaoline, surnuks, kadunuks, kahtlusitunnistada tegu süüteoks analoogia põhjal. Tsiviilõigus-eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas, suhte poolte vastastikust käitumist lähtudes õiguslikust võrdsusest, sõltumatusest. Tsiviilõigus määrab nendest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele võimaluse kokkuleppeks, mis on erinev seaduses sätestatust, kuid pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega. Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses materiaalsete väärtustega ja nende üleminekul ühelt subjektilt teisele. Eraõiguse eriosa moodustavad äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. TsÜS-s sätestatud olulisemad tsiviilõiguse printsiibid: privaatautonoomia, tehingu vabaduse põhimõte, ettevõtluse ja mtü-sse koondumise vabadus, isikute võrdsuse põhimõte,
Õiguspärased teod on eelkõige tehingud, kui otsesed õiguslike tagajärgede tekkimistele suunatud teod. Õigusvastased teod on nt lepinguliste kohustuste rikkumine ja kahju õigusvastane tekitamine, nt asja kahjustamisel tekib omanikul kahju hüvitamise nõude õigus kahjustaja vastu. Isiku ja õigussubjekt on tsiviilõiguste j akohustuste kandja ja tsiviilõigussuhted saavad eksisteerid aianult isikute vahel. Isikut tsiviilõiguses eristab õigusvõime ja teovõime, siis on tal ka deliktvõime. Isikuteks on füüsilise dja juriidilised isikud Iga inimene on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline. Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsviilõigusi ja kanda kohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel, nt pärimisõiguse son inimloode õigusvõimeline alates eostamisest., kui laps sünnib elusana
õiguslik. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1 16.03.2010 Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik · Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. · Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. · Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. · Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja
Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal- Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2
tsiviilõiguse süsteem. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, (näit: riik kehtestab maksud, kriminaalkorras karistamine). ja eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. (näit pärimine). 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega; lähtutakse privaatautonoomia põhimõttest (ise oma asju otsustada , pooled on vabad oma otsuseid ise tegema). 3
Loomuõigus (IUS naturale) igale elusolendile kuuluv õigus. Allajoonitud sõnad on mõiste lahti seletamisel kõige olulisemad, ülejäänud võib olla oma sõnadega. Kas õigus ei ole moraal? (SEMINARIS!) Õigus on kõigile üks. Moraale on niipalju, kui on erinevaid inimesi, inimgruppe. Moraali järgi seadused seadused on moraalsed. Kas riik kehtestab moraali? Ei. Eetika=moraal. ÕIGUS Eraõigus Avalik õigus - selline õigusharu, kus - selline õigusharu, kus subjektid on võrdsed subjektid on alluvussuhtes Karistusõigus Tsiviilõigus Äriõigus Majandusõigus Maksuõigus e kaubandusõigus Menetlusõigus (nt politsei)
reeglina kellegi poolt kehtestatud, vaid ühiskonnas välja kujunenud. Moraali- ja tavanormid ei ole üldjuhul kirjutatud reeglid. Kui õigusnormide järgimine on riigi poolt tagatud, siis moraalinormide või tavanormide puhul see nii ei ole. Sunniks võib lugeda inimeste hukkamõistu. Riik eristab moraali õigusest. 3. Mis teooriate alusel jaguneb õigus eraõiguseks ja avalik õiguseks? ERAÕIGUS/ius privatum- rooma õigussüsteemis eraõigus e see, mis puudutab eraisikute hüvesid. Eraõigust võib määratleda kui õiguskorra seda osa, mis reguleerib üksikisikute omavahelisi suhteid nende võrdõiguslikkuse ja vaba enesemääramise (privaatautonoomia) alusel. Eraõigus on õiguskorra see osa, mille normid on suunatud kõigile isikutele, kusjuures isikud eraõiguses saavad tegutseda privaatautonoomia mõttest lähtuvalt - nad on oma otsustes vabad ja iseseisvad. Eraõiguse valdkondadeks loetakse
TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades. TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Selgita "tehingu" mõistet Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades. Tehingut võib teha mistahes vormis. Tehing on alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing. Toiming
(kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu avalik õigus, aga kuulub võlaõiguse alla. 2) Subordinatsiooni teooria – avalikus õiguses on subjektid alluvus suhetes ja eraõiguses on subjektid võrdsed a
kaudu. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidilise isiku kui organisatsiooni tunnusteks on: · iseseisva vara omamine, mis on eraldatud selle liikmete varast; · selline vara moodustab erilise vastutusüksuse; · võime osaleda tsiviilõigussuhtes poolena; · eksistentsi sõltumatus liikmete vahetumisest Juriidilise isiku tunnused positiivse õiguse kohaselt: · Täielik õigusvõime (PS § 9; TsÜS § 26 lg 1); · Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu (aluseks põhikiri või ühinguleping). Peab tagama iseseisva tahte · moodustumise ning selle väljendumise. · Eraldatus oma liikmetest. · Iseseisev varaline vastutus. Kindlale eesmärgile suunatus ei ole juriidilisele isikule iseloomulik tunnus. 1.2. Eraõiguslik juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik- on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva
õigusnorme. 7. Vastavalt regulatsiooni viisile – norme võib liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks. 12. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt.autorsus) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tsiviilõiguse esemeteks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 13. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.See on kõigil ühetaoline ja piiramatu – algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Füüsilise isiku teovõime, mis sõltub isiku vanusest ja psüühilisest seisundist, on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Füüsilise isiku deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 14
Võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, rahvusvaheline eraõigus) Asjaõiguse peamisteks objetideks on valdus, omand vallas ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused (nt pant ja kasutusvaldus). Pärimiõiguses nähakse ette üleminek pärimise teel (testament, pärmisleping, nende puudumisel seaduse järgi). Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust. Rahvusvaheline eraõigus mingi õiguslik suhe omab puutumust mitme riigi õiguskorraga ning näitab ära millise riigi õigus antud suhtele kehtib. Füüsilise isiku surm või juriidilise isku lõppemine: Ei lõpe tingimata nendele kuulunud õigused või neil lasunud kohustused. Võimalik on üleminek õigusjärgluse teel. Peamised õigusjärgluse juhud: Pärimine Juriidilistel isikutel: ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine. Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud
Sellisena on ÕN teatud kindlate suhete reguleerimise vahendiks. Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest ÕN koosneb. Kui……………., siis ………………………, vastasel juhul ……………. . Täismahus koosneb ÕN tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: HÜPOTEES, DISPOSITSIOON, SANKTSIOON 3. Õiguse põhivaldkonnad. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. AÕ: rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu-ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus.
Eraõiguse reguleerib üksikisikute ja üksikisiku ning avaliku võimu vahelisi suhteid. Üldosaks on tsiviilõigus, mis korraldab üldiseid õigussuhteid isikute vahel. T/õ pm. on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. T/õst isel. lepinguvabadus ehk ,,kõik mis ei ole keelatud on lubatud". Eraõigus: rahvusv. eraõigus, ühinguõigus, intellektuaalne omand, tsiviilõigus, tööõigus.(Võlaõigusliku lepinguga ei omandata mitte kunagi mitte ühtegi asja) Digesta ehk Pandectae nimest on tuletatud tänap. pandektilise süsteemi nimetus. Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul
Näiteks: inimene kaob ära 01.09.2000 tema lahkumist hakkatakse lugema 02.09.2000 ja surnuks tunnistatakse 02.09.2005 JURIIDILISED ISIKUD Juriidilise isiku mõiste: Juriidiline isik on seaduse alusel loodud subjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu.
...................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing .................................................................................................................................................. 5 Osaühing .........................................................................................................................................................5
kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt
Kui mingi õigussuhte kohta on olemas üldregulatsioon ja spetsiifiline, antud suhet täpsemalt, üksikasjalikumalt reguleeriv norm, siis tuleb kohaldada viimast ehk erisätet. (näide on 2 loengu all) 3. FÜÜSILINE isik, tema ÕIGUS- ja TEOVÕIME (2 osa üldsätted, I peatükk) TÄHTIS ON MÕISTE....ALGUS...LÕPP a) Füüsiline isik on inimene b) Füüsilise isiku õigusvõime- on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. c) Füüsilise isiku teovõime- on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse,
varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid. Õigus subjektiivses tähenduses- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes 1. Common Law süsteem Kohtulahenditel baseeruv õigussüsteem - Ei erista avalikku- ja eraõigust sh puudub tsiviilõigus kui õigusharu, kuigi teoorias ja nt kohtuotsustes mõistet kasutatakse
Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 4 2. ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu
FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Juriidilise isiku mõiste. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle
eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. 5 osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. tulundusühistu- on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikemete
Võlaõigus,asjaõigus (puudutab omandit), perekonnaõigus, pärimisõigus Äriõigus (ERA Õ. JUR. IS LOOMISE, TEGUTSEMISE JA LÕPETAMISEGA) Kõige rohkem sekkub riik majandusõigusesse, kõige vähem tsiviilõigusesse. Mõju ühiskonnale suur (õe-venna vaheline tehing vs) Miks jaguneb õigus kaheks? Eraõiguses läbiv põhimõte vabadus, avalikus õiguses läbiv põhimõte piiritlus. Lubatud on kõik see, mis pole keelatud; keelatud on kõik see, mis pole lubatud! Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Erinevate eraõiguste valdkondadesse riigi sekkumise m äär erinev Era- ja avaliku õiguse määratlus/definitsioon Tsiviilõiguse mõiste? Reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse alusel. Eristab kriminaalõigusest, sest krimaalõiguses pole VÕRDSUSE põhimõtet Miks on tava õigusallikas? Seaduse puuudmisel on võimalus kasutada tava Kas kohtupraktika on õigusallikas? Ei ole. Miks ei ole? Ei vasta meie õigussüsteemile. Eraõigus vs tsiviilõigus? tsiv
arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. On piiratud perekonna- ja pärimissuhetes. Juriidiline isik ei saa olla kehtiva õiguse kohaselt teise juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu liikmeks, likvideerijaks, testamenditäitjaks ega pankrotihalduriks. Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus) ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
, alla 18- piiratud, alla 7a-tühine, kohus võib 15a alaealise piiratud teovõimet laiendada Kui 5 aasta jooksul pole FIE kohta andmeid, võib surnuks tunnistada Juriidiline isik tekib:1)teatud liiku juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks AS asutatakse kehtestatud sätete alusel, 2)otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel)vabariigi valitsus Juriidiline isik-1)eraõiguslik,2)avalik-õiguslik(nt.riik) Täisühing, usaldusühing, aktsiaselts, osaühing,tulundusühistu, sihtasutus,mittetulundusühing Eraõigusliku juriidilise isiku organid: üldkoosolek,juhatus Fie-oma elukoht, jur.isik-juhatuse asukoht, määratakse määramata ajaks Juriidilise isiku lõpetamine: üldkoosoleku otsus, isiku või asutuse otsusel, kellel on selleks õigus, seaduses,põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel, tähtaja saabumisel, pankroti korral, kohtumäärusega
.......................................... 3 MÕISTED:......................................................................................................... 4 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine...........................................................5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud..................................................................5 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik.....................................................................11 Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus; avalik-õiguslikud korporatsioonid, näiteks notarid, Eesti advokatuur; avalik- õiguslikud asutused, näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Tartu Ülikool,
Riigi huvi seisneb selles, et majandusõigus on riigile olulisem (pank läheb pankrotti võib halvemal juhul minna terve riik pankrotti jne, pensioni fondid on miinustes). Ühinguõigusse sekkub rohkem, kui tsiviilõigusse, sest see tegeleb juriidiliste isikutega, riik kehtestab isikute liigid. • Näide võlaõiguslike lepingute sõlmimine (kõik võivad sõlmida lepinguid), asjaõigus (igaüks võib omada mida ja palju tahab). • Majandusõigus (tahan asutada panka – aktsiaselts – mis on erinevus, panga kapital on suurem, seega on riigi sekkumine suurem) Tsiviilõiguse alla kuulub: 1) Võlaõigus (lepingud, kahjuhüvitamine) 2) Asjaõigus (omandid, omandipiirangud) 3) Perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid) 4) Pärimisõigus (reguleerib pärimist - varaüleminekut isiku surmaga). Avalik õiguses jagunemine puudub, on erinevad harud: Karistusõigus, maksuõigus, menetlusõigus jne.
Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. Kas õigus ei ole moraal? Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja. Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad. Õigus Eraõigus Avalik õigus - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on avaliku võimu kandja ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon
1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel)
õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus,
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud
Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad Õigus Eraõigus Avalik õigus - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. Kuidas neid kahte eristada? Huviteooria Avalik õigus lähtub riigi huvist , eraõigus lähtub üksikisiku kasust
Mis on õiglus? Õiglusel puudub definitsioon. 9. Mis on moraal? Hinnanguline arusaam õigest käitumisest, mis on inimeste poolt kehtestatud 10. Mille poolest erinevad religioon ja moraal? Religioon on jumalatepoolne hukkamõist ja moraal on inimestepoolne hukkamõist. Moraal on seadustega hõlmatud. 11. Mille poolest sarnaneb õigus tava ja moraaliga? Inimesed toimetavad riigi nimel. 12. Mis on vargamoraal? Õigusega vastuolus olev 13. Miks on vaja teovõimet? Piiratud teovõimega isikute kaitsmiseks 14. Kuidas erineb tava moraalist? Tava ei puutu üldse moraali 15. Mis on tava? Pikaajaline käitumisharjumus 16. Mis on käsutustehing? Käsutustehing on asjaõiguslik tehing, mis reguleerib omandi üleminekut 17. Mis on kohustav tehing? võlaõiguslik tehing, mis reguleerib muid tingimusi nagu raha ja kvaliteet 18
annaabi.ee 
