Meenikunno raba üldiseloomustus Meenikunno on üks Kagu-Eesti lavamaa iseloomulikumaid soid, mida ümbritsevad liivaseljandikud.(EL3/2003)Raba arenguprotsess kestab intensiivselt ka praegu, moodustanud on älved ja kolm rabajärve, kujunemas on laugastik.(LOODUSE TEEJUHT) Soo alla jääb tänapäeval kuiv liivakivikiht, kuna püsiv põhjaveetase on raba põhjast kuni paar meetrit sügavamal. Selle kohta öeldakse, et raba ripub õhus. Vett hoiab kiire äraimbumise eest tihe alumine madalsooturba kiht. Rabavesi jõuab siin põhjavette raba ja soosaarte piirialal olevate omapäraste neelulehtrite kaudu.
Luulelooming Kreiskooliõpilasena alustas Kreutzwald saksakeelsete luuletuste kirjutamisega, üliõpilaspõlves läks üle eesti keelele. 2 luulekogu: Angervaksad 1861, sisaldab saksa klassikute Schilleri ja Goethe luuletuste mugandusi, ainuke algupärand Viru laulik. Viru lauliku laulud 1865, rohkem algupärast lüürikat. K avaldas värsse kalendrites, kirjutas pühendus- ja juhuluuletusi tähtpäevade puhul. Temaatika isamaa, loodus, armastus; probleeme käsitlev mõttelüürika; eriti südamelähedane rahva raske minevik ja priiuse ülistamine. Luuletusi: Ood Priiusele (W.Hauffi järgi) vabaduseiha ülistamine, lootused valatud luulevormi; tõeline vabadus saabub siis, kui kaob vaimupimedus. Luuletus Viru laulik mõtisklused luuleloomingu tähtsusest: luule põhiline ülesanne on kaotada maailmast halbust ja kurjust, vähendada inimeste murevaeva; austada tuleb neid, kellele taevas lauluande on andnud. Regivärsivormilised luuletused: Vana aeg oli va...
toimetulekuoskuste pakkumine. Haridusasutus on ümbruskonna arenguallikas Subjekt Õpetaja Õpetaja ja õpilane Objekt Õpilane, õppeaine sisu Kultuur, isiksuse arenguprotsess Koosseis (sisu) Teadmised, oskused, vilumused Väärtused, normid, müüdid, tabud, suhtumised, teadmised, motiivid, arusaamad, uskumused, käitumismallid Põhitegevus Õpetamine Õpimine, looming, koostöö ja suhtlemine
7. Miks otsustas Kolumbus karavelli kasutada? 8. Millal nägi Kolumbus Bahama saartel maad? 9. Kolumbuse esimeselt reisilt kaasavõetud esi, mis muutus põhiliseks meremeeste magamisasemeks 10. Millal nägi Kolumbus Kariibi mere saart (San Salvador)? 11. Santa Maria peamine navigatsioonivahend 12. Millal maabus Giovanni Caboto Newfoundlandil? 13. Kui kaua kestis Vasco da Gama 1. ajalooline reis Indiasse? 14. Kelle valitsemisajal algas Inglise sõjalaevaehituses arenguprotsess? 15. Mida tõestas Giovanni da Verrazano? 16. Mis olid Magalhaesi 5 laeva nimed? 17. Kus ja millal tapeti Magalhaes? 18. Milline Magalhaesi laevadest elas ainukesena reisi üle? 19. Laevatüüp, mida 1530. aastatest peale ehitasid kõik Euroopa peamised mereriigid 20. Inglise laev, mis esialgselt kandis nime Pelican. Esimene Inglise laev, mis sõitis ümber maailma. 21. James Cooki laeva nimi 22. Santa Maria kapten 23. Kui palju inimesi orjastati 15. ja 16
26. Enamel- hambaemail 27. Erupt- vallanduma 28. Formation- kujunemine, moodustumine 29. Innervation- närvirakkudega varustamine 30. Extracellular- rakuväline 31. Permanent teeth- jäävhambad 32. Scaffold- tellingud, telling 33. Abrasion- hõõrumisjälg, kulumine 34. Implantation- siirdamine 35. Wisdom teeth- tarkusehambadf 36. Germ- eos, alge 37. Progenitor- eelkäija, rajaja 38. Contribute- kaasa aitama, soodustama 39. Primordium- organi, rakulise struktuuri või koe kõige varajasem arenguprotsess 40. Immunosuppressive- immuunreaktsiooni pärssiv 41. Exfoliate- koorima 42. Shed- välja langema 43. Denote- teatavaks tegema 44. Deciduous teeth- piimahambad 45. Chondrocytes- kõhrerakud 46. Lipocytes- rasvarakud 47. Osteoblasts- luurakud 48. Myocytes- lihasrakud 49. Cardiomyocytes- südamelihasrakud 50. Undergo- läbi elama, kogema 51. Constitute- moodustama 52. Viable- elujõuline, mõistlik 53. Rodent- näriline 54. Customs- toll 55. Obtain- saavutama 56
Teadmine on oma loomult aprioorne, kuid seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. * Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. * Dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. * Dualism - reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. * Empirism - kogemusel põhinev. * Eksistentsialism - Olemisfilosoofia, mille põhiliseks eesmärgiks on indiviidi eksistentsi teadvustamine.
10. Anamnese- teadmine on meeldetuletamine(platon) 11. Induktsioon- üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paramatult tõde tagv. 12. Deduktsioon- üldiselt üksikule liikuv tueltusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. 13. Dialektika- a. Antiikajal ja keskajal: filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu( kr. Dialegomai) abil(sokrates). b. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. ( tees+ antitees=süntees) 14. Monism- teooria, mille koahselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb. F õp, mille koahselt olemas üks ja ainult üks substants. 15. Dualism- teooria, mille koahselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatudt algprintsiibist e substantist. 16. Pluralism- teooria, mille koahselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust
Kasvatus on üks pedagoogika osa, mida võib vaadelda erinevatest aspektidest lähtuvalt, kuna kasvatus kannab endas palju erinevaid väärtusi ja eesmärke. Kitsamas tähenduses on kasvatus kombed, käitumine ja sotsialiseerumine, kuid laiemalt on kasvatus ja kasvatusprotsess elukestev (täiskasvanu eas eelkõige enesekasvatus) ja hõlmab endas paljusid asju nagu näiteks inimese enda olemuse ja maailmapildi kujunemine ja eelkõige tema arenguprotsess. Kuid kas kasvatus on pigem kunst või teadus? Selleks, et kasvatada mingit isiksust ehk karakterit, peame arvesse võtma tema individuaalseid iseärasusi. Lapsel on teatud impulsid, instinktid nagu sotsiaalne tung, enesealalhoiu-tung, tegevustung, mis on iga inimlapse puhul loomulk nähtus. Need on lapse loomupärased tundmused ja alles hiljem arenevad intelligendiga seotud jõud nagu otsustusvõime,
väärtused on pahatihti erinevad. Head kasvatus suhet võib iseloomustada enne kõige vastastikuse usalduse ja austusega. Heal suhtel peab kahe inimese vahel olema kannatlikus, õigustunne ja tagasihoidlikus. Kasvatuse abil tahame vormida inimest sarnaseks ideaalkujule ehk teisti öeldes täiuslikkuse inimlikkuse saavutust. Kuid kas see on õige? Kasvatus ei kesta nii kaua, kui kasvataja annab teadmisi edasi kasvatatavale vaid see kestab inimese eluea lõpuni. Inimene ise on suur arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele mitmel viisil kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Paljud meie aja vanemad aga mõtlevad, et kool ja lasteaed peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Peaks mainima, et kasvatus on kahe inimese ( kasvatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. (Hirsjärvi, Huttunen 1991
kasvandiku juures eraldi välja teenima. (Hirsjärvi & Huttunen, 2005, lk 46-47) Seega heal suhtel peab olema kahe inimese vahel kannatlikkus, õigustunne ning tagasihoidlikkus. Kasvatuse abil vormime inimest sarnaseks ideaalkujule ehk teisiti öeldes täiuslikuks. Kuid kas see on õige? Kasvatus kestab inimese eluea lõpuni, see ei kesta vaid nii kaua, kui kasvataja annab teadmisi edasi. Inimene ise on suur arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab siiski kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval lasteaed ja kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Kahjuks mõtlevad aga paljud meie aja vanemad, et lasteaed ja kool peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Kasvatus on kahe inimese (kasvatatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. Laps mõjutab
induktsioon Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). Ding an Sich I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele
induktsioon Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). Ding an Sich I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele
induktsioon Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). Ding an Sich I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele
üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire kommunismijärgne siire. endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda transformatsioon ühiskonnas toimuv iseregulatiivne arenguprotsess. Ühiskonna tüübi muutumine. Nt moderniseerumine globaliseerumine(üleilmastumine) postmoderniseerumine üldperiodiseering eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood postrevolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid: I siirde eelne ärkamine 198788 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti)
on eesmärk, objekt ja suund. Ajalugu on põhiolemuselt seaduspärane; selle seaduspärasuse paljastamine on filosoofia ja tema Hegeli ülesanne. Hegelil on kolm põhikategooriat, mida ta rakendab inimajaloo analüüsimisel: need on muutumine ( veränderung ), noorenemine ( verjüngerung ) ja mõistus ( vernunft ). Looduses ei teki Hegeli arvates midagi uut, seal leiab aset vaid asjade ja nähtuste ringkäik. Inimajaloos toimuvad aga pidevad muutused. Hegel rõhutab, et ühiskonna arenguprotsess ei kulge konarlusteta ja võitluseta. Vaim peab ületama iseenda, pidama endaga lõputut võitlust. Hegel kirjutab:" Niisiis, pole arenemine lihtsalt ilma võitluseta toimuv rahulik kulgemine, nagu see on orgaanilises elus, vaid raske sunniviisiline töö, suunatud iseenda vastu." Seega väljendas Hegel muutumise kategoorias oma arusaamist inimajaloost kui pideva arengu ajaloost. ,,Noorenemise" kategooriaga püüab Hegel näidata ajalooliste muutuste astmelist iseloomu.
.. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos-tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2. Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmisprotsessi täiustamise.Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud ja nõus rohkem
aga mida see tähendab? Hegel usub, et maailma ajalugu on arenemine progressi suunas. Eludega ei tahaks me tagasi pöörduda ajaloos. Oluline idee: ebakõlad/vastuolud viivad edasi. Kriis on oluline eeltingimus jõudmaks järgmisele arengutasemele. Õnneperioodid ajaloos on tühjad lehed, sest puuduvad vastuolud, arengut ei toimu. Sõdadel on maailma ajaloos eriline koht. ,,Tuleb sageli taluda jalgade alla palju süütuid õisi...". Dialektika vastandite kaudu toimuv arenguprotsess. 3 faasi: tees, antitees ja süntees. Sünteesi tulemusel sünnib midagi paremat, kõrgem kvaliteet. Nt maailma ajaloos üks äärmus türannia, antitees revolutsioon e kaotame selle kõik ära, süntees vabariik. Nii toimuvad ka arengud ajaloos. Hegel on lisaks idealismile ka äärmuslik ratsionalist, sest usub tohutult suure kirega mõistuse võimu, jõudu ja tähtsusesse. Kelle teosed ja milliste põhiproblemidega tegelevad: Mõtted (Pensees) B
Sellisel juhul on tegemist kas funtksionaalsete protsessidega või arenguprotsessidega. Funktsionaalsed protsessid tagavad objekti kvalitatiivse taastootmise. Pidevalt korduvatest seeriatest koosneb ka inimese argitegevus (ärkamine, hommikused toimingud enne tööleminekut, sõit töökohta, tööalane tegevus, kojuminek jne). Arengurotsessid (arengud) viivad sotsiaalse objektii kvalitatiivselt uuele tasandile, uude seisundisse. Inimese sotsialiseerumine on eri kristeeriumidest lähtuv arenguprotsess. Selline protsess on näiteks õppimine või enesetäiendamine. Arenguprotsessid võivad olla evolutsioonilised või revolutsioonilised. Evolutsioonilised protsessid on määratletud kui sotsiaalsete objektide pidevad, aeglased, plastilised ja kvatitatiivsed muutused. Revolutsioonilised protsessid on suhtelised kiired ja põhjalikud kvalitatiivsed muutused. 2. Sotsiaalsed muutused ja neid esile kutsuvad faktorid (262-264)
Sotsiaalne protsess on ükskõik millise sotsiaalse objekti või tema koostisosade järjepidev muutumine (inimeste areng ja kasvamine). Funktsionaalsed protsessid tagavad objekti kvalitatiivse taastootmise. Pidevad korduvad seeriad (tööpäevade ühed ja samad tegevused kindlatel aegadel ja järjestuses). Arenguprotsessid viivad sotsiaalse objekti kvalitatiivselt uuele tasandile, uude seisundisse. (õppimine, enesetäiendus) . Näiteks edukad läbirääkimised on kui arenguprotsess – valmib uus toode. Evolutsioonilised – pidevad aeglased, plastilised ja kvalitatiivsed muutused. Revolutsioonilised – suhteliselt kiired ja põhjalikud kvalitatiivsed muutused. Makroprotsess on teistsuguse iseloomuga – näiteks riikide kujunemine ja funktsioneerimine. Wiese protsessid: inimesi ühendavad (ühinemine, lähenemine), inimesi eraldavad protsessid (konflikt, rivaalitsemine). Simmel aga väitis vastupidist:
Peale esmast tutvust suguelunditega, normaalsel juhul omaenda käe läbi, saabub seksuaalse latentsuse periood, mis on Freudi jaoks üks olulisi inimesi loomadest eristavaid markereid. Puberteediea jooksul saabuva genitaalse faasiga leiab aset Oidipuse kompleksi lõplik lahendamine ning seksuaalsuse suunamine endast väljapoole. Seega; ema ihaldamises ja isa vihkamises pole midagi taunitavat, vaid hoopis vastupidi: see on meheks sirgumise loomulik teadvustamata arenguprotsess. Sarnaselt Einsteiniga saabus ka Freudi jaoks teine hiidlaine 1915. aastal, kui ilmusid ,,Tungid ja tungisaatused" ning ,,Teadvustamatus". Tehnilisest vaatevinklist vaadelduna hakkasid eelnevalt rajatud vundamendile kerkima inimhinge anatoomiat põhjalikumalt lahkavad teooriad käsitlused, mis on psühhoanalüüsi kontekstis tuntuks saanud metapsühholoogia nime all. Freud ei olnud kaugeltki mitte teadvustamatuse avastaja, kuid tema poolt juurutatud
Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmisprotsessi täiustamise
o sügavpuhkus (pungad ei puhke) o järelpuhkus(pungad võivad puhkeda) sundpuhkus 9. Taime puhkus. Puude puhkuse staadiumid ja nendega seostuvad eluprotsessid. Puhkuse liigid puittaimede pungade näitel: füsioloogiline (bioloogiline, orgaaniline) puhkus o eelpuhkus (pungad võivad veel puhkeda) o sügavpuhkus (pungad ei puhke) o järelpuhkus(pungad võivad puhkeda) sundpuhkus 10. Vananemine Taimed ja nende organid arenevad idanemisest surmani. Viimane arenguprotsess, mis viib täiskasvanud taime funktsioonide taandarengule, on vananemine. Vananemine pole ainult eluprotsesside vaibumine, vaid korrastatud ja programmeeritud protsess(ide seeria). Taimed vananevad erinevalt. Taime organid võivad vananeda ja surra üheaegselt (paljud 1a-sed taimed), surra võivad ainult lehed, ja samuti vananeda ja surra võib vaid sisemine puiduosa oga terve taim jääb veel aktiivsesse kasvufaasi. 11. Lehtede langemise mehhanism (sh. vôrsete langemine).
Metodoloogia - õpetus teadusliku uurimise meetoditest. Väikseim ühik on "meetod" - teadusliku uurimise instrument, püstitatud teooria või uurimus hüpoteesi kinnitamiseks. Õppimisel esimene eesmärk teada saada iseenda või lähedaste kohta. Tegelt palju teada ei saa, saab igasugu oletusi ainult. Arengupsühh ei paku eriti palju lahendusi vaidpigem rohkem eri variante ja ... suundi. Seonduvad teadusharud - põhiline on bioloogia. Põhjuseks on arenguprotsess, mis hõlmab tugevalt bioloogilisi parameetreid, ei ole võimalik AP-d käsitleda bioloogiast lahusolus. (puberteet on bioloogiline, teismeiga on psühholoogiline) Areng - peegeldab erinevaid indiviididiga asetleidvaid muudatusi alates munaraku viljastamisest kuni surmani. Muutustel on korrapära, see on oluline. Neil on kindlad tunnused. Bioloogiline areng on sõltumatu protsess, toimub niikuinii. Areng jaotub kaheks: ontogenees, fülogenees. Ontogenees - isendi areng
on vaja kiireid tulemusi kõrgelt kompetentselt meeskonnalt, mõju õhkkonnale on negatiivne. 6)arendav pöörab tähelepanu inimeste enesearendusele, ta on hea delegeerija , talle on tähtis tulevik, ,,proovi seda", toob edu, kui on tarvis arendada töötajate toimetulekut või orienteeruda pikaajalisematele eesmärkidele, positiivne mõju. GRUPI ARENGUPROTSESS - ARENGUFAASID WILFRED BIONI käsitlus. Grupi areng tähendabki grupi liikmete omavahelise toime tulemust. 1. Grupis viibimisel on oluline mõju indiviidi isiksusele, kuna üksteist mõjutatakse pidevalt. 2. Grupis viibimine tekitab vastuolu grupi ootuste ja indiviidi soovitavate valikute vahel. 3. Vaikimisega toetame me mitmesuguseid algatusi, mis võivad grupi arengule kahju teha (valimistel osalemata jätmine) 4
teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire kommunismijärgne siire. endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda transformatsioon ühiskonnas toimuv iseregulatiivne arenguprotsess. Ühiskonna tüübi muutumine. Nt moderniseerumine globaliseerumine(üleilmastumine) postmoderniseerumine üldperiodiseering- eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood post-revolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid: I siirde eelne ärkamine 1987-88 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti)
See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtudes ühiskondliku korralduse tasanditest, millel kommunikatsioon aset leiab. Püramiidi igal madalamal tasandil kasvab üksikjuhtumite arv, igal tasandil on oma uuritavate probleemide ja teoreetiliste käsitluste spetsiifika. Kui massikommunikatsiooni vaadelda kommunikatsiooniuurimise kontekstis, siis ta asuks teiste samadele
*otsida inimloomuses ka seda, mis pole mõistusega seletatav *Schelling tahtis teada, mida kjutab endast universum kogu universum on kunstiteos *maailm on üleshitatud ILUle *kunst on oma olemuselt loomulik, KUNST VÄLJENDB ILU, MIS ON LOODUSES *loodus orgaaniline kunst on orgaanilist p äritolu *loomulikkuse kultus *PANTEISM jumal on kõikjal meie ümber, ei asu taevas jumal on looduses *kunst on halb, kui ta on kunstlik *looming looduse arenguprotsess *kunst loodusesse sisse programmeeritud *Kant: kunst looduse plaani elluviimine *genius konreetne pale, liitis naiselikkuse ja mehelikkuse *geeniused: Byron, *geeniuse konseptrioon rokkstaari mudel *romatismi loogika: kunstnik ei saa vastuda protsesside eest väljaspool teda (sotsiaalne tellmine, turg) *idee kunsti originaalsusest, kordumatu KUNST *kunst on oma olemuselt kasutu, ainult väärtus, aga praktiliselt kasutu
valikul (Pittelkow, Jacob 2004: 13). MOTIVATSIOON ISIKSUS NN Talent akadeemiline mäng ja strateegia ARENGUPROTSESS sotsiaalne Andekus kunstiline Võimed äri Intellekt sport Looming Sotsioemotsio- KESKKOND naalne sensomotoorne akadeemilin Joonis 1.
olukorda ega lahendada Preisi kuningriigis tekkinud kriisisituatsiooni (lihtrahva vaesus, riiklik bürokraatia, tsensuur, politsei meelevald, usuline diskrimineerimine) vaja on edasisi dilektilisi arenguid. Nad ehitasid oma ideed üles ühiskonna, - religiooni-, ja kapitalismikriitikale. · Vana- ehk parempoolsed hegeliaanid (Rosenkratz, Gans, Hotho jt) Preisi keisririigis on Hegeli sõnastatud arenguprotsess jõudnud oma arengu tippu (hästi toimiv, kõrge industrialiseerimise tase, teaduse ja tehnika edusammud) huvi religiooni ja kunsti vastu Marksistlik esteetika · On kujunenud Marxi ja Engelsi teemakohaste tähelepanekute põhjal · Karl Marx (1818-1883) saksa filosoof, ühiskonnateoreetik, poliitiline ajakirjanik, töölisliikumise juht. · Kummalgi neil pole esteetikaalaseid kirjutisi, need on pillutud laiali teistesse töödesse.
2. Tehnoloogiline tase kõrgtehnoloogia kasutamine keskkonna kontrollimisel ning kaupade ja teenuste tootmisel. 3. Käitumise tase peegeldab kognitiivset , affektiivset ja hindavat orientatsiooni, mis domineerivad paralleelselt teadmiste, ratsionaalsuse, individualismi, ilmalike väärtuste arenguga. Kaasnevad urbaniseerumine, sotsiaalne mobiilsus, kirjaoskuse taseme tõus, suremustaseme langus, kommunikatsioonivahendite areng jne. Arenguprotsess Arenguetapid: Lihtsad jaotused traditsionaalne / modernne mehhaaniline / orgaaniline vähemarenendud / enamarenenud K.MARXI järgi: 1. Primitiivne kommunism 2. Orjandus 3. Feodalism 4. Kapitalism 5. Sotsialism 6. Kommunism Taseme ühiskonnas määrab kontroll tootmisvashendite üle. Defineeritakse ka arenguprotsessi põhisündmuste abil olenevalt sellest, millisest järjekorras ilmnevad, milline on vastukaja ja milllised on peamised mõjud ühiskonnale.
mustega inimese elus) ja 3) seotud juhusega (joonis 2). Andekus MOTIVATSIOON ISIKSUS Talent Võimed • akadeemiline • intellekt • mäng ja strateegia • looming • tehnoloogiline • sotsioemotsio- ARENGUPROTSESS • sotsiaalne naalne • kunstiline • sensomotoorne • äri • sport KESKKOND Joonis 2. Gagné andekuse ja talendi diferentseeritud mudel. Vt ka GAT education (2009, Ed D. Eyre) II kd, lk 195.
Tema kolm printsiipi on organiseeritus (korrastus), kohanemine ja võrdlemine. Kognitiivne organiseeritus on suund luua süsteemi, et ühendada kõik isikute keskkonnast tulenevad teadmise. Kõikides arenguastmetes inimene katsub teha ettekujutust oma maailmast. Nad süstemaatiliselt korrastavad oma teadmisi sellest, mistahes osas ja koostavad sellest omale võimaliku. Arenguprotsess koosneb enam kui ühest lihtsast organiseeritud struktuurist. Esimeseks näiteks imikul skeemist on vaatamine (jälgimine) ja haaramisliigutused. Pärast imik ühendab need tervikuks ta haarab vaadatavat ja hoiab 51 objekti see on juba kõrge koordineeritus, mis kaasab nii silmad kui käed ja nii arenevad kõik osad meie keskkonna mõjul.
1. Ajalooline analüüs 2. Ruumianalüüs 3. Väärtusanalüüs 4. Piirkonnaanalüüs 5. Lokaliseerimisfaktorite analüüs 6. (Keskkonnale mõjuvate) mõjude analüüs ehk keskkonnamõjude analüüs AJALOOLINE ANALÜÜS Kasutatakse ka nimetust “kaardilehe- või kaardianalüüs”. Meetodit, mille järgi toimub eri ajastutest pärit kaartide kihitamine ja erinevuste väljaselgitamine, kasutatakse maastiku kui ajaloolise protsessi tulemuse mõistmiseks. Maastikule omane dünaamiline arenguprotsess võib õigustada või mitte õigustada uusi plaanitavaid muudatusi maastikus. Analüüsi abil saab ka esile tuua maastikus leiduvaid kultuur-ajaloolisi väärtusi. Eesmärgiks ei ole mitte ainult muudatuste väljatoomine, vaid ka neile põhjenduste otsimine. Viimasel eesmärgil tuleb tihti lisaks kaartite kihitamisele kasutada ka tekstilisi arhiivimaterjale, intervjuusid kohalikega jmt. Kaartide kihitamisel on oluline nii kaartide mõõtkavaline ühildatus, üldistustaseme ühtsus kui
annaabi.ee 
