1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10
Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks on müüt tegelikkus ja olulisem kui tavaline igapäevase elu tegelikkus. Eelfilosoofiline traditsioon Ajastut, mis eelnes filosoofia tekkimisele 6.saj. e.Kr. nimetatakse eelfilosoofiliseks perioodiks. Filosoofiliste küsimustega küll tegeldi, kuid mitte süstemaatiliselt Filosoofilistele küsimustele anti müstilisi vastuseid Eelfilosoofiline traditsioon Kr. k. arche algus, alus Alge on selline algus, mis alusena valitseb temast alguse saanu üle. Kreeka filosoofia algusküsimus: mison oleva terviku alge (arche)? Ontoloogiline küsimus Ontoloogia ehk olemisõpetus Thales (u. 624 – 546) Üks “seitsmest targast” Tarkade ütlused väljendasid pigem elutarkust, kui filosoofilist tarkust Nt. mõned Kleobulose elujuhised: ”Mõõdukus on parim. Jõuga ära midagi tee. Tülid summuta
tekkinud olla. Teisisõnu iseloomustab seda ajajärku kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailmaalgaine ja tema algosiste avastamisega. Ioonia koolkonna esindajaile näis, et kõik peab olema tekkinud ühest ja samast algelemendist. See võib tunduda rabava mõttevälgatusena, millel puudub ilmne alus, kuid mis on osutunud õigeks, kuivõrd tänapäeval taandatakse kõik materiaalsed objektid energiale. Küsimuse kõigi nähtuste ühisest algest e. nn. arche-küsimuse püstitas Thales. Arche tähistabki ühelt poolt algust, ajaliselt esimest, millest asi alguse saab. Teisalt on see selline algus, mis jääb jätkuvalt määrama temast alguse saanu olemasolu. Seetõttu võiks seda nimetada ka aluseks. Võiks öelda, et Ioonia natuurfilosoofia on loodusfilosoofia, sellest tulenebki nende nimetus. Ei ole teada, kuidas natuurfilosoofid ennast ise nimetasid. Aristoteles nimetab neid füüsikuteks ja physiologosteks. Loomulikult ei ole
Suuna aga, kustpoolt sellele küsimusele vastust otsida, paistab olevat andnud müüt. Nimelt püüti seda leida oleva terviku võimalikust ühisest päritolust. Selles – küsimuses maailma ühtsuse järele ja selle ühtsuse otsimises ühisest päritolust – avaldub müüdi ja filosoofia üks ajaloolisi seoseid. Erinevalt müüdist ei mõtestata seda ühist päritolu aga enam mitte jumalakujutluste, vaid abstraktsete mõistete kaudu. Niisuguseks mõisteks saab arche. Viimane tähendab ühelt poolt algust – ajaliselt esimest, millest asi alguse saab. Kuid teisalt on see selline algus, mis jääb jätkuvalt määrama temast alguse saanu olemasolu. Seda tähendusaspekti võiks eesti keeles 6 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. väljendada sõnaga alus. Mõlemad aspektid koos on ehk kuuldavad eesti keelses sõnas alge.
2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Anaximenes- arche piiritletud, õhk-nii aine kui samas ka apeiron. Pythagoras- tegelas matemaatikaga, tema jaoks arche arv. Kaust esimesena sõna filosoof. 4. Parmenides- tegelas ka oleva alge küsimustega. Arendas eeldust, et alge peab olema ainus ja valitsev. Tema mõtlemine lähtub triviaalsest tõigast, et on. Toob sisse olematu mõiste.
(demokraatlike linnriikide tekkimine). Müütide seletusjõud vähenes. Kindlasti aitas jumalate põlvnemise klassifitseerimine kaasa esimese filosoofia probleemi tekkimisele. Oli näha et kreeklaste müütides: 1) ei olnud seletatud tekkimist, millest kõik alguse sai -- lugu läks tagasi Chaoseni (vrdl. juutide mütoloogias: Jumal lõi maailma eimiskist). 2) Valitses see, mis ei olnud algupärane (3. põlvkonna jumalad). 3. Filosoofia tekkimine oleva alge (arche) probleemina, eristada tuntumaid vastuseid probleemile (Thales, Anaximandros, Anaximenes, Pythagoras) Alge (arche) -- millest miski algab, tekkiva päritolu. Alguse ja alustavana samas ka alus: see, mis valitseb järgnevat. [vrd. Zeus- valitseb, aga ei ole algus]. Arche otsimine viib taotluse poolest hiljem metafüüsikasse: käsitada olevat tervikuna tema algprintsiipides (principum arche tõlge). Küsimus mis on? -- jääb filosoofias kestma.
Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Jumalad olid inimnäolised, viibisid inimeste keskel, neid iseloomustasid inimlikud pahed. Olulisim erinevus: jumalad ei suutnud surra, varjatusse minna. Surma mõistsid kreeklased ära-oluna, mitte olematusena. Siit võrsus ka esimene filosoofia küsimus: mis (milline olev) oli kõige alguseks-aluseks (arche). ***Müütide kaudu mõistsid inimesed endid kokkukuuluvana. Kui nüüd üritada seletada filosoofia tekkimist, siis üks põhjus võibki olla jumaliku kohalolu kadumine, müüdi kadumine. Pole juhuslik (kuigi selle tähtsust võib erineval määral rohutada), et filosoofia teke langeb kokku suurte ühiskondlike muutustega -- demokraatlike linnriikide tekkimine. Müütide seletusjõud vähenes. Kreeklaste müütides polnud 1) seletatud
See tõug oli ilmselt välja loodud Holsteinian'i ja Jutlandian'i rabaseast, inglise Tamworth'i seast ja Angeln Saddleback'i punase variandi seast. Protestisiga tunnistati tõuna 1954ndal aastal ja pärast viimast sündi 1968 kuulutati tõug väljasurnuks. Siiski 1984 nähti selle tõu taolisi sigu jälle. Tõuaretajate ühing jätkas protestisea kasvatamist ja registeeris ülejäänud sead. Antud sigu saab näha näiteks Berliini Zooloogiamuuseumis, Hannover'i loomaaias, Tiepark Arche Warder lähedal Kielis jt. Praeguseks on elus umbes 140 isendit kogu maailmas. Saksamaa liitvabariigi Schleswig-Holstein toetab täielikult sakslaste võidujooksu ajaga, et tõugu säilitada ka edaspidi.
Herakleitos Ioonia filosoofide hulka loetakse vahel ka Efesosest pärit Herakleitost, kuna ka tema mõtiskles arche-küsimuse üle ning on isegi kuulsam kui Mileetose mõtlejad. Juba eluajal hakati Herakleitost ( u.554- 483) tema raskestimõistetava väljendusviisi pärast nimetama Tumedaks. Sokrates on tema teose "Loodusest" kohta öelnud: "See, mis ma mõistsin, on suurepärane. Arvan, et samasugune on ka see, mida ma ei mõistnud." Kõige eksisteeriva aluseks pidas Herakleitos muutumise kehastust -- tuld. "Kõik vahetub tuleks ja tuli --kõigeks, nagu kuld vahetub kaupadeks,
Selline liikuvate asjade ja nende liikumapanijate ahel kas läheb lõpmatusse või pidi leiduma esimene liikumapanija, mis kas annab ka iseendale liikumise (nii arvas Platon) või on ise liikumatu (nii arvas Aristoteles). Platon käsitleb seda probleemi oma hilisteoses “Phaidros” (245c-246a; Platon, Teosed I, lk. 311). Kreekalikule maailmamõistmisele iseloomulikult oli ta seisukohal, et lõpmatusse ei saa liikumapanijate ahel minna, niisiis pidi leiduma üks algus (arche), kust kõik tekkinu pärit on. Too arche ise ei saanud olla millestki tekkinud, sest kui ta oleks millestki tekkinud, siis ei oleks ta algus. See arche pidi olema aga mitte üksnes mittetekkinud, vaid ka hävimatu, sest kui ta häviks, siis ei saanuks enam mitte miski tekkida. Kõik pidi nimelt tekkima arche`est, kui aga arche häviks, siis kukuks kokku kogu taevas ja peatuks kõik, mis on saamises, ja sel ei oleks enam iial millest liikumapanduna uuesti sündida. (245e)
Anaximandros Thalesest palju huvitavamaks peetakse tihtipeale tema õpilast Anaximandrost, kes jätkas arche-küsimuse üle arutlemist juba sügavamal kujul. Anaximandros olevat elanud aastatel 610 - 547 e.Kr. tema kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose ,,Loodusest", milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesna koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett--ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga
4. Name three characteristics of Modern philosophy. believes that superior was created by inferior (!) ; more negative ; about will ; power ; domain of reality ; believes that knowledge is truth ; man is god 5. What was the problem that the first philosophers tried to solve? The problem of motion. (Intemporality) They tried to explain nature. 6. What was the “arché”? Greek word for the primary sense of origin or beggining Arche is the element and the first principle of existing things, the source of action. 7. What was the “arché” for Thales? And for Anaximander? Thales claimed that the first principle of all things is water For Anaximander arche did not exist. He proposed the existence of the apeiron, an indefinite substance from which all things are born and to which all things will return. It was completely indefinite. 8. What was the “arché” for Anaxímenes? And for Pythagoras?
värvilaikudega abstraktsel maalil. Kuigi selline mängimisviis ärritas harjumuspärase jazzi pooldajaid. Kujunes 1960. aastate keskpaigaks kindel grupp selle suuna esindajaid. Üheks tuntuimaks free jazzi esindajaks peetakse saksofonisti Archie Shepp kellest räägin ka lähemalt. Archie Shepp sündis Fort Lauderdaleis Floridas 24 mail 1937. Aga ta kasvas üles Philadelphias ja Pennsylvanias kus ta õppis mängima klaverit, klarnetit ja alt-saksofoni ning tenor-saksofoni. Arche Shepp õppis ka näitlemist. Ta õppis näitlemist Gobbardi ülikoolis aastatel 1955- 1959. Alles pärast näitlejaks õppimist kolis Shepp New Yorki kus ta hakkas muusikaga tegelema. Shepp alustas oma muusika karjääri Ladina Jazz bändis, kus ta mängis natuke aega enne kui ta alustas koos mängimist kesk klassi pianistiga Cecil Tayloriga. Kes sellel ajal alles hakkas õitsema. Cecil tõusis koos Sheppiga aastaks 1960 üheks tähtsamaks muusikuks jazzi ajaloos.
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10
Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks (arche) arvu? Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon
renessansiajal vaadati sedadekoratiivsest aspektist. Kaasaegne mütoloogia on sügav filosoofia allharu, milles on väga erinevaid suundi: antropoloogiline inimarengust lähtuv, ritualistlik üh käitumismudeleid uuriv, sotsioloogiline üh struktuuri ja valitsemisviisi uuriv, psühhoanalüütiline inimese alateadvust ja teadvust ühendav, semiootiline eri tähendusi kandev, ka kunstis jpm. Arhetüüp (kr arche algus + typos kuju) on kultuuri algkuju, mida areng teatud tingimustes jäljendab ja teisendab, nii et põhisisu säilib. Üksiknähtus võib küll aja jooksul eri inimeste loomingus näida erinev, kuid asja tegelik tähendus, kuju ja mõte jäävad samaks (nt eesti keel). Kollektiivse alateadvuse püsistruktuur, mis avaldub teadvuses universaalsete kujutelmadena (nt Kalevipoeg romantilise kangelasena). Loomismüüt Eesti loomismüüt, vt ,,Kalevipoeg" ,,Suure tamme laul"
9.Mis põhjustas Thalese arvates Niiluse üleujutusi (eksiarvamus)? V: üleujutustes on süüdi tuuled, mis ei lase Niilusel merre voolata 10.Mis põhjustab tegelikult Niiluse üleujutusi? Niiluse üleujutusi põhjustab suurvesi lume sulamisest mägedes Niiluse lätete juures ning vihmadest jõe ülemjooksul 11. Mis on teadus? tegevusala, mille eesmärk on saada uusi tõeseid teadmisi loodusest, ühiskonnast ja mõtlemisest ning teadmised süstematiseerida Ürgaine ehk arche küsimus 12.Mis oli Thalese arvates ürgaine ehk arche? vesi 13.Mis on hülosoism? iga materiaalne asi on teataval määral vähem või rohkem elus 14.Kes oli esimene filosoof, kes tegi vahet olemuse ja nähtumuse vahel? Thales (6 saj eKr) 15.Mis on olemus? mõistusega käsitatav, nö mõistusega nähtav 16.Mis on nähtumus? meeltega tajutav Kõige-kõige... 17.Mis on Thalese arvates kõige kiirem? mõistus 18.Mis on Thalese arvates kõige suurem? ruum 19
Autorid: Percier, Fontaine ja Chalgrin. Tänav ühendab Concorde`i ja Bastille`i väljakuid. Concorde'i väljak ehitatud 1757-1779 Jacques-Ange Gabriel`i poolt. Algselt seal giljotineeriti. Praeguse nime sai 1795.a. Tänapäevase ilme andis arhitekt Hittorf 1836-40. Väljaku keskel on Luxori templist pärit Egiptuse obelisk, mille 1831.a. kinkis Louis-Philippe`ile Muhamed-Ali. Sammas püstitati 1836.a. ja on 23m kõrgune, see on 3300 aastat vana ja kaalub enam kui 220 tonni. Grande Arche kavandati 1982.a. taanlase Johan Otto von Spreckelseni poolt ja valmis juulis 1989. Koosneb kahest 105m tornist, mis on ühendatud. Kaare alla on kujundatud "pilv". Kasutusel büroohoonena. Asub La Défense`i ärirajoonis (ehitust alustati 1955.a., linnaosa iseloomustab modernne arhitektuur lihtsate geomeetriliste kujunditega. Maa-ala suurus on 800 ha). Carrouseli võidukaar (sõjaväe paraad) arhitektid Pierre-Francois Fontaine ja Charles Percier. 1806- 08 Napoleoni 1805.a. võitude auks
läbirääkimistel riigiga on privilegeeritud seisund. Korporatismi võib vaadelda ka kui funktsionaalse esinduse üht vormi. (Rinne, 2013) 8 3 DEMOKRAATIA JA LIBERALISMI VÕITLUS “Demokraatia” on kreeka võõrsõna ja tähendab rahva “valitsemist”. Demos tähistab rahvast, mõnikord ka alamrahvast ehk pleebsi. Kratos viitab jõulisele valitsemisele ja erineb sellega arche-st, mis viitab pigem “juhtivale” või “originaarsele” valitsemisele, nagu näiteks sõnades “monarhia” või “hierarhia”. Demokraatia vastab küsimusele, kes peab valitsema, nimelt “poliitiliselt võrdsete kodanike enamus kas isiklikult või (enamuse) valitud esindajate kaudu”. Sellest tulenevalt on demokraatial kaks põhiprintsiipi: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Neid ei tohi segi ajada demofiilia või palja egalitarismiga
Naise õigus abordile. Eutanaasia (keha surm) probleem. Loomade õigused. Kloonimise probleem. 2 FILOSOOFIA AJALUGU EELKLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA FILOSOOFIA Filosoofia tekkis 6. saj e.Kr. Eelduseks oli mõtlemise vabanemine mütoloogiast. Otsiti vastust küsimusele, kuidas maailm on korrastatud neid huvitas kosmoloogiline(kosmos - korrastatus) huvi: mis on algaine, kuidas moodustuvad teised ained...jne (arche - ürgalge ehk aine). Iseloomustab ka hülosoism ehk looduse hingestamine. Säilinud on filosoofiast üksikuid katkeid, mida püütakse tõlgendada. Kasutati dialoogi või küsimus- vastus vorme. Koolkonnad: 1. Mileetose koolkond VI saj e.Kr. Thales pidas algaineks vett. Hakkas välja töötama kategooriaid ehk mõisteid. Küsimus-vastus vormis. Näiteks: Mis on kõige suurem? V: Selleks on ruum, sest ruum sisaldab kõike. Mis on kõige üldisem
Ühtlasi ei tohi definitsioon sisaldada selgitamata mõisteid ja nii tuleb seada olemusdefinitsiooni-küsimus ka antud kõrgema idee kohta. See omakorda tähendab aga seda, et tuleb leida idee, mis oleks tema jaoks soo-määratluseks. Nii peab dialektiline mõtlemine liikuma üha kõrgemate ideede tunnetamise poole, mistõttu Platon nimetab seda ka “teeks üles”. Selle liikumise sihiks on seega kõrgeim idee, mida Platon antud aspektis nimetab arche anhypothesis – “mittehüpoteetiline” alge (Politeia, 510b). See kujutab endast sellist alust, millele endale pole enam midagi aluseks seatud ja mis selles tähenduses on absoluutselt esimene ja millestki tingimatu alge. Niisugune idee peaks sisaldama endas kogu ideedevaldkonna tervikut ja selle idee tunnetamine peaks tähendama kogu võimaliku teadmise saavutamist, lõpuleviidud tarkust. Midagi niisugust on inimesele ilmselt ülejõukäiv ja pigem jumalate päralt. Inimesele
kasutatakse tänapäeval väga sageli? 1) Kreeka keelest ladina keelde sufiksi muutus, rõhunihe 2) Ladina keelest prantsuse, vene, saksa, inglise keelde hääliku ja rõhumuutused Kreeka tüvi säilib, muutelõpud on keeltes erinevad. Tänapäeval on levinud kasutuses logos, mania, prefiksid a, ana, anti, auto, sõnad nomos (seadus), kratos (võim), arche (alus, võim) 64. Kuidas on retoorika avaliku kõne kunstina seotud demokraatiaga? Milliseid uusaja demokraatia alustekste on mõjutanud Ateena demokraatia ülistamine nn. Periklese matusekõnes (Thukydidese Peloponnesose sõja ajaloos)? Retoorika oli aluseks paljudele tänepäevastele deklaratsioonidele ja kõnedele, andes tänapäevasele demokraatiale alusväärtused vabadus, võrdsus, õiglus. Lisaks tegid otsuseid rahvakoosolek
Sedasama pealkirja kannavad kõik varajaste kreeka filosoofide teosed. Selles esitab ta Pythagorase ja Herakleitose mõjul arendatud teooriad. Siiski on tema töö märgatavalt filosoofilisem kui tema eelkäijatel: ta argumendid on selgemad, rangemalt deduktiivsed ja abstraktsemad. [2:21] 3.2.2 Maailma alge Parmenidese otsimused on koondunud maailma ühe ning ühtse alguprintsiibi otsimisesse. Eelkäjate seletused teda ei rahulda: senised käsitlused ,,arche" (substant e algaine) kohta ei saanudki seda olla, kuna neis oletatav algaine ise oli allutatud alatisele muutuvusele ning voolavusele. [5:22] 3.2.3 Olemine Mis saab olla igipüsiv ja muutumatu? Alati samaks jääv? Selleks saab Parmanidese arvates olla vaid olemine ise, mis ei saa hävida ega tekkida. Olemisele ei saa omistada ei koha ega ilme muutust, ta jääb alati samaks olevaks. Ta on seejuures jagamatu tervik, ühtne, iseendast
sotsiaalsest tegelikkusest, sellest "süsteemist". Mu kehaosad on selle sotsiaalse momendi osad. 3. Ma ise olen päriselt olev. Mu kehaosad, on see, mis nad on, vaid minu keha orgaanilises ühtsuses. Ühiskond on minusuguste suhetevõrgustik, selle tervik. Thales = vesi Anaximandros = apeiron Anaximenes = õhk / pneuma (hingus) Pythagoras = arv Herakleitos = tuli / logos Parmenides = oleva olemine Demokritos = aatom Anaximandros oleva alge (arche) on apeiron (määratlematu, piiritu), millest on oleva teke, sellest sünnib ka tema hukk paratamatuse (süü) läbi. Endi ebaõiglusest toovad nad teineteisele õiguse ja karistuse määratud ajal. SOKRAATILINE MEETOD õpetusviis, kus küsimuste abil kaevatakse välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Ei paljasta enda seisukohti. Küsimuste ja vastuste varal toimiv õppeviis. Komponendid (kasutusviis ja järjekord pole rangelt määratud): 1
Aristotelese käsitluse kohaselt jääb olevaga toimuvates muutustes ajast, pidevast-teiseks-saamisest, siiski puutumatuks midagi, mis ise teiseks ei saa, midagi, mis muutub vaid niivõrd, kui tema omadused ja seisundid vahelduvad. Aristoteles nimetas seda oleva struktuuri “olemuseks” – ousia`ks (ladina keeles substantia) – ning interpreteeris seda oleva esinemisvormi selle ajaliste seisundite ajatu “algupärana” (arche). Uusaegne mõtlemine Descartes`ist kuni Kantini mõistab algu- pärasust samamoodi. Descartes rajas uusaegse filosoofia sellega, et ta käsitles mõtlemist ennast subiectum`i, hypokeimenon`ina (neid mõisteid küll kasutamata). Mõtlemise ajalised seisundid on tema käsitluse kohaselt siis ettekujutused (ideae). Uusaegsele aru- saamale vastavalt omame me asju ja nende seisundeid üksnes ettekujutuste kaudu mõtlemise jaoks
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. 2. teema: eleaatide koolkond. Probleemsituatsioon. Joonia mõtlemise küsimuseasetus – mis on oleva terviku arche – implitseerib oleva terviku niisugust mõistmist, mille kohaselt viimast iseloomustab saamises, liikumises olemine. Omab ju mõiste “algus” mõtet siis, kui miski kuskilt algab ja kuhugi jõuab, st. teeb läbi teatud muutusi. Samuti implitseeris too küsimuseasetus arusaama, et vaatamata nähtuste tohutule mitmekesisusele, mida meie kogemus meile tõendab, kätkeb olev endas ühtsust. Niisugune maailmakäsitus eeldab omakorda seda, et tegelikkuses eristuvad nähtumused ja olemus.
Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse probleeme. Alge otsimine ("arche" kr.k) "principum" ld.k- alge substants- alge üldine nimetus. Otsida kõigi ühist tunnust. Alge liigid: a) monism ühe algne käsitlusm Thales: "alge on vesi", Anaximenes-"alge on O2".b)dualism kahe alge käsitlus- keha ja hing, materj. ja vaimne(mentaalne), sisu ja vorm. c)pluralism mitme alge käsitlus. Empedokles- 4 juure käsitlus- juured: maa, õhk, tuli, vesi. Demokritos- aatomi õpetus, jagamatu. "Maailm koosneb atomostest väikestest jagamatutest osadest"
5. Rakenduseetika otsitakse lahendusi aktuaalsetele moraaliprobleemidele nagu etaunaasia (vabatahtlik surm), abort. KLASSIKALINE ANTIIKFILOSOOFIA Iseloomulikud jooned Filosoofia on seotud tsivilisatsiooni tekkimisega, algul selgitati maailma mütoloogia abil, jumalate tegevuse kaudu. Esimesi filosoofe iseloomustab kosmoloogiline huvi (kosmos kreeka keeles korrastatus), mis on algaine ehk ürgalge (ARCHE). Esimesi iseloomustab hülosoism, st arvati, et kõiges on hing. Esimestest filosoofidest on säilinud üksikuid tekstikatkendeid, mida püütakse analüüsida. Kasutati küsimust-vastus vormi või dialoogi. Lõpuks koolkonnad olid väga väiksed filosoofist õpetaja ja mõned õpilased. Esimene koolkond on Mileetose koolkond ehk Muinasjoonja koolkond. Thales (u 624 545). Archeks pidas ta vett. Filosoofiks hakkas ta sellepärast, et ta hakkas
idee on käsitatud kõige kõrgema ideena, et algselt eetiline mõiste saab ontoloogilise interpretatsiooni? Võimalik seletus võiks olla selline: põhimõtteliselt, olemuslikult, on 5 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. see maailm, kus me elame, hüveline maailm. “Nähtav maailm” on valitsetud ideede poolt, ideed omakorda hüvelisuse idee poolt. Lõppkokkuvõttes valitseb kõige üle hüveline arche. Kuid see hüve valitsemine on n-ö vahendatud valitsemine. Ideed on justkui translatsioonimehhanism, mis hüvelisust lahtiliigendatult edasi kannab. Kuigi hüvelisus kandub selle kaudu ka “nähtavasse maailma”, on viimase oleva-valdkonna karakteristikud valdavalt vastupidised ideede valdkonna karakteristikutele. Hüvelisus on seetõttu tolles maailmas problemaatiliseks saanud. Eluloolisel taustal on mõistetav, et see maailm, mis saatis surma Sokratese, ei saanud Platoni silmis
1. Esimene tasand on seotud OLEMISE probleemiga. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia. Aristoteles- kõige tähtsam on see, mis on. Aristoteles on olemise probleemide kohta kirjutanud käsikirjad- füüsikale järgnev osa on metafüüsiline tasand, mis on seotud olemise probleemiga. ,,Meta"- millegi järel. Olemisprobleemidega seotud esimene küsimus on alge probleem- mis on alge? Millest kõik saab alguse, mis on ühine (arche kr k alge; principium lad k alge). Üldine alge termin on SUBSTANTS- mis on kõikidel ühine? Ühise alge otsimine. Siin mõtlejad jagunesid: 1. Monism (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. 2. Dualism (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha
Filosoofia põhiprobleemid: Neid jagatakse kolmeks (kolm põhiprobleemide tasandit): I) Metafüüsiline tasand (meta e. millegi järel) Füüsikale järgnev. Tulnud mõiste on Aristootelese käsikirjade uurimisest. Füüsikale järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Aristoteles ütles, et kõige tähtsam on see, mis on. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia. Need probleemid on ontoloogilised probleemid ehk olemise probleemid. Huvitas see, mis on arche (kreeka k) ehk alge. Ladina k on see principium üldnimetus aga Substants. Keskenduti sellele, mis on kõigile ühine ühisosa leidmine. Alge pidi olema kõigile nähtustele ühine. Metafüüsikud jagunesid kolme gruppi: 1) monism ühe alge käsitlus. Nt. euroopa vanimaks mõtlejaks peetav Thales pakkus välja et selleks algeks (algelement) on vesi. Aristoteles kiitis teda, sest kõiges on vesi. Anaximenes pakkus aga, et selleks algeks on õhk. Seostas elu õhuga, kui õhku ei ole
Anaxagoras, Herakleitos, Diogenes, Demokritos, Leukippos jt. Seda antiikfilosoofilist suunda defineeritakse kui NATUURFILOSOOFIAT ehk LOODUSFILOSOOFIAT. Tegeleti looduse, mateeria ja empiirilise maailma uurimisega. Tegeleti algelementide uurimisega - tuli, vesi, maa, õhk ja kosmogooniaga (lugu maailma tekkest). Usuti, et aine võib muutuda ühes vormist teise, kuid kõikide asjade algelement on sama. THALES nimetas kõige taga olevat algainet ARCHE´ks, mis oma omaduste poolest sarnaneb veega. ANAXIMANDROS ütles, et maailm koosneb millestki, mis on segu kõikidest ürgelementidest ja mida ei saa piiritleda, määratleda - APEIRON`ist. Anaximandros oli teadaolev esimene maailmakaardi koostaja ja kosmoloogia, mis asetas maa päikesesüsteemi keskele, samuti üldise evolutsiooniteooria sõnastaja. Mileetose koolkonnas valitseb ka veel MÜTOLOOGIA. Veel on eelsokraatikud ELEAATIDE koolkond, kuhu kuulusid Parmenides, Xenophanes, Zenon jt
poolest, et need on igavesed ja liikumatud, ideedest aga selle poolest, et neid on teatud arv üksteisega sarnaseid, idee ise on iga kord sama. *Aristoteles - asja olemus pole vaid aine sisu, aga aine ja vormi ühtsus. Vorm on mateeriast olulisem ja fundamentaalsem, ainlut vormi kaudu saab asi selleks mis ta on, igasugune liikumine ja arenemine ilmneb vormi tegevuse kaudu. Olemus on absoluudi kujuks nagu Platoni hübe ja eelsokraatikute arche. Küsimuseks oli aga kuidas on hüve kasutatav, hüveliseks inimeseks saadakse vaid õigesti toimides, tegu on hea ja mõistlik kui korraldused ja reeglid on õiged (orthos logos) ehk teleoloogia. Logos on mõistusega põhjendatav, on seega ka põhimõte ja loogiline arutelu, ka õigusteadus. Aristotelese huvikeskmes on tegutsev ja toimiv inimene, kes peab tegema otsustusi, on logost omav loom ehk animal rationale, kelle kõrgeim eesmärk on toimida kooskõlas üldise korra ehk
juurde kirjutati ,,ei midagi liigset" ja ,,tunne iseennast". Oli palju neid, kes kirjutasid oma tarkust üles, aga meile pole midagi säilinud. On säilinud vaid fragmente hilisematelt autoritelt. Mõjukamaks on kujunenud Aristotelese koolkond, ta ise elas 4.saj ja tema koolkonna kaudu on palju tõekspidamisi meieni jõudnud. Aristoteles leidis, et arhailise aja väike-aasia ranniku e ioonia filosoofid arutlesid peamiselt selle üle, et millest sai maailm alguse e arche (tähendab ka valitsemist) On ka teine suund- itaalia filosoofia e see, mis levis kreeklaste hulgas lõuna-itaalias. Ioonia filosoofia Thales- pani aluse mileetose koolkonnale, elas 6.saj keskpaiku, kuulus 7 targa hulka, andis poliitilist nõu. Peamiselt sai kuulsaks idamaise tarkusega astronoomias ja geomeetrias. Ta olevat rännanud idamaades, arvutanud Egiptuse püramiidide kõrguse(varju järgi), a 585 olevat ette ennustanud päikesevarjutuse( me ei
Mida nt öelda putukate ja nende keeruliste sümbiootiliste toimingute kohta? Enamik neist ei tunne oma vanemaid ja ei saa kelleltki õpetust. Miks peaksime siis arvama, et inimene on ainult olend, kes on liigiomastest instiktidest ilma jäetud või et ta psüühest evolutsiooni jäljed puuduvad? Teadvuse põhimustrid kujunesid ammu enne inimese peegeldava mõtte väljakujunemist. Mis on arhetüübid? Mõiste tuleb kahest kreekakeelsest sõnast arche+ typos ja tähendab mingit lähtekuju(algkuju). Arhetüüp asub kollektiivse alateadvuse tasandil, tõenäoliselt paremas ajupoolkeras; pärilikud reaalse representeermise eelmudelid (idee on lähedane I. Kanti vaatele, et aeg ja ruum pole mitte objektiivse reaalsuse omadused, vaid taju eelvormid, milleta kogemus oleks võimatu. Arhetüüp ei ole konkreetne (mälu)pilt, millegi seesuguse pärilikkus oleks pea võimatu. Arhetüüp on taju eelvormistik, mille kaudu me maailma struktureerime.
annaabi.ee 
