sõitis 18 km (saavutas 30. koha) ja 50 km distantsil (saavutas 23 koha). Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. 3 Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas 50 kilomeetri suusatamises Saksamaa koondist esindades 26 koha ajaga 4 t 30 min 56 sek. Juku Pent (õige nimega Johnnes Pent) sündis 20.11.1918 Jänedal ning suri 16.10.1991 Saksamaal. Ta oli eesti suusataja ja sünteetilise suusamäärde väljatöötaja.4 Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956 Eestlastest võttis osa Uno Kajak N.Liidu koondise koosseisus suusakahevõistluses ja saavutas 26. koha. 3 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1896_-_1936 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Juku_Pent
Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas
Koht Nimi Riik Tulemus 26. Uno NSVL 400,9 - hüpped 186,5, 15 km 1:00,48 Kajak (214,4) Suusakahevõistluses osales N.Liidu koondise koosseisus Cortina d'Ampezzo taliolümpial Uno Kajak IX taliolümpiamängud, Innsbruck · 29.01. - 09.02.1964 Kiiruisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 1. Ants Antson NSVL 1500 m 2.10,3 5. Ants Antson NSVL 10 000 m 16.08,7 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla X taliolümpiamängud, Grenoble · 06.02. 18.02.1968 Kiiruisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 12. Ants Antson NSVL 1500 m 2.07,2 Suusakahevõistlus
Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki Nool on sündinud 25. juunil 19
vabamaadluses. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Olümpiamängud : Kuld 1936 Berliin Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Ants Antson Ants Antson Ants Antson (sündinud 11. novembril 1938 Tallinnas) on eesti endine kiiruisutaja, olümpiavõitja (kuld 1964 aastal). Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova
kõik vastased, kuid kaotuspunktide arvuga jäi teiseks , N. Liidu meistrivõistlustel võitnud 12 kulda: 1946, 1948, 1950, 1951, 1952, 1953, 1955, 1956; absoluutstel võistlustel: 1940, 1943, 1944, 1945 ja 3 hõbedat: 1945, 1949, 1954 , N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses: kuld (1947), 2 hõbedat (1946, 1948), N.Liidu meeskondlikel karikavõistlustel klassikalises maadluses (kreeka-rooma) 2 kulda (1947, 1948), hõbe (1945), 2 pronksi (1951, 1953). Ants Antson Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. MM-võistlustel 1964 1500 ja 5000 meetris pronks. EM-võistlustel 1964 mitmevõistluses kuld; 1964, 1965 ja 1967 üksikaladel üks 1. koht, kaks 2. kohta ja kolm 3. Kohta. NSV Liidu meistrivõistlustel 19641968 mitmevõistluses üks kuld, kaks hõbedat ja üks pronks, üksikaladel kolm 1., kaks 2. ja viis 3. Kohta. Maailmarekord väikeses mitmevõistluses 176,3000 punkti ja 3000 meetris 4
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi
Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas; - Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad; - Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehemaa) · Õde Katri
Vastseliina Gümnaasium Kristina Smigun-Vähi Referaat Koostaja: Tea Talupoeg 10.klass Juhendaja: Annela Tohv 2012 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................1 1.. Lapsepõlv.......................................................................................2 1.1Meenutusi lapsepõlvest.............................................................2 2.Perekond...........................................................................................3 3.Savutused..........................................................................................3 3.1 Esimesed saavutused.................................................................3 3.2 Jõudmine suurte sekka..............................................................4 4.Karjäär suusatajana.......................................
Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919 a. Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis. Ivar Stukolkin Eesti ujuja. Lõpetas 1983 a. Leningradi Kehakultuuriinstituudi. Võitnud 1980 a. Moskva olümpiamängudel kuldmedali 4x200m vabaujumises ajaga 7.23,50 (NSV Liidu meeskonnas) ja pronksmedali 400m vabaujumises (3.53,95) ning MM-võistlustel 1982 a. hõbemedali 4x200m vabaujumises. Tulnud 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks. Parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises). Parimad tulemused: 200m vabalt 1.51,93 (1982), 400m vabalt 3.53,95 (1980). Oli 1986-91 Eesti Spordikomitee ujumise vanemtreener.
Marek Niit võitis Pekingis toimunud 2006. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlusel 200 m jooksus kuldmedali.Marek esindas Eestit 2012. Aastal toimunud suveolümpiamängudel, kus ta jooksis 100m tulemusega 10,40s kuid finaali sellega ei pääsenud. 1. aprillil 2012 püstitas ta USA-s Fayetteville'is uue 100 meetri jooksu Eesti rekordi ajaga 10,19s. Eelmine rekord ajaga 10,21s oli samuti tema nimel, püstitatud 25. märtsil 2011 USA-s Austinis peetud kolme ülikooli sõpruskohtumisel.Ta on hiljuti meedias kajastanud, et loodab alistada 100m kümne sekundi piiri. (Wikipedia 2013) Maris Mägi on sündinud 11.augustil 1987.aastal Tartus. Märtsis 2011 püstitas ta Austraalias Sydneys toimunud võistlustel 400 meetri jooksus uue isikliku rekordi 52,21s. 23
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders.
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid .......................................................................................... 10 Pilte .................................................................................................................... 12 Viited .......................................................
1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall
26.17,53minutit. Eesti rekord on 27.40,6 minutit ja selle püstitas Enn Sellik . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Junxia Wangar poolt kelle ajaks oli 29.31,78minutit. Eesti rekord on 32.47,86 minutit ja selle püstitas Sirje Eichelmann. 100m tõkkejooks naistele: Igal rajal on 10 tõket kõrgusega 0,84 m .Esmakordselt oli olümpiamängude kavas 1972 Münchenis. Praegune maailmarekordi omanik on Jordanka Donkova ajaga 12,21 sek. Praegune Eesti rekordi omanik on Mirjam Liimask ajaga 12,93 sek. 110m tõkkejooks meestele: Igal rajal on 10 tõket kõrgusega 1,067 m .Esmakordselt oli olümpiamängude kavas 1896 Ateenas. Praegune maailmarekordi omanik on Xiang Liu ajaga 12,88sek. Praegune Eesti rekordi omanik on Tarmo Jallai ajaga 13,62 sek. 400m tõkkejooks: Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1900 Pariisis, naistele 1984 Los Angeleses.Rajal on 10 tõket kõrgusega 0,762 m naistele ja 0,914 m meestele.
on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13- kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti NSV teeneline sporditegelane (1964), vabariikliku (1950) ja üleliidulise (1965) kategooria kohtunik. Aasta : 1952 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) Ants Antson Ants Antson (sündinud 11.novembril 1938 Tallinnas) on eesti endinekiiruisutaja, olümpiavõitja. Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3 . Aasta : 1964 Spordiala : kiiruisutamine (1500 m) Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja
Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumiste
Ants Antson Elulugu On Eesti endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja Sündis 11. novembril 1938 Tallinnas Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi Spordiga hakkas tegelema aastal 1954 Oli jalgrattaspordikooli direktor ning Tallinna linnaosavalitsuse spordijuht Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega 1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse Saavutused 6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m kiiruisutamises esimese koha Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit On püstitanud kaks maailmarekordit Medalid ja tunnustused Esimene koht 1500 meetri uisutamises Viies koht 10 000 meetri uisutamises MM-ja EM- üheksa väikest medalit Eesti parim sportlane Eesti meister mitmevõistluses Oscar Mathieseni auhind Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
EESTI SUUSATAMISE AJALUGU 2009 1892 - Oskar Kallas (keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad Eestisse. 1921 - esimesed ammetlikud suusavõistlused 21. jaanuaril Tartus Emajõel. 28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel. Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson. Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem korraldati võistlusi jõe v�
Kallavere Keskkool Elisabeth Rüütel KERGEJÕUSTIK Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja kehakultuuripidustu
FIS määrustele. Kahevõistlus Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. aastatel Norrast. Taliolümpiamängude kavva kuulub kahevõistlus algusest (1924) peale. Uue alana kuulub kahevõistluse hulka ühepäevavõistlusena sprint, mis oli esimest korda MM- võistluste kavas 1999. aastal ja olümpiamängudel 2002. aastal. Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. 23 Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987
Lumpuris. Gunnar Klettenberg hobusel Novesta sõitis parkuuri puhtalt ning pääses koos 10 teise võistluspaariga edasi ümberhüpetele. Ümberhüpetel oli neist kiirem vaid sakslane Daniel Deusser hobusel Lucas, kes läbisid raja kokku 38,38 sekundiga. Klettenbergi ja Novesta aeg puhtalt sõidetud ümberhüpetel oli 40,51. Kolmanda koha saavutas poolakas Piotr Morsztyn hobusel Dywizja null karistuspunkti ja ajaga 40,94 sekundit. Klettenbergi põhikonkurent MK-sarja pääsu osas, ameeriklane Robert Chelberg lõpetas alles üheksandana, paremini ei läinud ka sarja liidril poolakal Kubiakil, kes oli 13. Klettenberg hobusel Novesta võitis selle hooaja koduse MK-etapi Tallinnas, praegu liiga edetabelit juhtiva poolaka Grzegorz Kubiaki ees. Eesti takistussõitja Gunnar Klettenberg hobusel Novesta saavutas Poolas toimunud Kesk-Euroopa liiga MK-etapil
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5. Olümpiamängude kava.......
kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Kiiruisutamisrada on ellipsikujuline, tema pikkus on 133,33, 250, 333,33 või 400 m. 400 m pikkune rada on rahvusvaheline standardrada, sellel paikneb kõrvuti kaks 4-5 m laiust rada, mida teineteisest eraldab punasest plastmassist tähised. Lühirajauisutamise ehk short tracki rada on 111,12 pikk ja 6,75 m lai. Sirge on 28,07 m. Erinevus võrreldes tavalise kiiruisutamisega on see, et rada on lühem, kurvid järsemad ja starditakse koos.
Blake'i poolt ja püstitati ka teisi maailma juhtivaid tulemusi. Jamaical läks hästi lühema maa jooksudes, samal ajal kui Keenial läks hästi pikamaajooksudes. Kõige edukamad olid Saksamaa kolme- ja Ameerika Ühendriigid nelja kuldmedaliga. Kõige edukamad sportlased olid Usain Bolt ja Yohan Blake, kes võitsid Jamaicat esindades mõlemad kaks kuldmedalit. 100m finaalis diskvalifitseeriti Usain Bolt valestardi tõttu, mis võimaldas Yohan Blake'il võita jooks ajaga 9.92s. Etioopia mees Imane Merga sai algselt pronksmedali meeste 5000m jooksus, kuid hiljem diskvalifitseeriti, sest jooksis jooksuraja joonest seespool umbes 10 kuni 15m. Tänu sellele sai pronksmedali Dejen Gebremeskel. Meeste jooksude tulemused: Ala Kuldmedal Hõbemedal Pronksmedal 100m jooks Yohan Blake Walter Dix Kim Collins 9.92 10.08 10.09
Kogupikkus 380 versta (umbes 400 km). 18 võidusõitja hulgast tuli võitjaks meditsiinitudengist viljandlane O. Palenberg. Ta oli nime teinud omale ka juba Peterburg- Moskva võidusõidul, mille kohta täpsemad andmed puuduvad. Veel kuulsam mees ülevenemaalises mastaabis oli aga haapsallane Karl 18 Tammann. Aastal 1900, kui Peterburist Moskvasse sõideti juba kuuendat korda, Tammann selle 650 verstase sõidu võitis ajaga 33h 44min. Võistluskomisjon leidis nii pika sõidu aga võistlejatele tervistkahjustavaks ning lõpetas selliste võistluste korraldamise. Võib olla oli aga põhjuseks hoopis tundmatu mees provintsist. Jällegi järgnes Eesti rattaspordile mõõnaperiood. Uue hoo saime sisse 1925 aasal, kui hakati järjepidevalt Eesti meistrivõistlusi pidama. Tekkisid uued nimed nagu koolipoiss E. Veermann, kes tegi kahel korral tuule alla lätlastele 300km sõidus Riia- Miitava- Riia, ja J. Golding
Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Pariis 3. mai - 27. juuni 1924 Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala: kergejõustik (kergejõustikualasid 26), tõstmine, maadlus, poks, vehklemine, laskmine, veepall, ujumine, vettehüpped, jalgrattasõit, moodne viievõistlus, võimlemine, sõudmine, ratsutamine, purjetamine, jalgpall, tennis, polo, ragbi, kunstikonkursialad. Näidisaladena olid kavas aerutamine, pelota, savate ehk prantsuse poks. Eestlastes osalesid kergejõustiklased: Aleksander Antson, Aleksander Klumberg, Elmar Rähn, Jüri Lossman, Reinhold Kesküll, Johannes Villemson, Valter Ever, Eugen Neumann, Elmar Reiman, Harald Tammer ja Gustav Kalkun. Maadlejad: Anton Koolmann, Osvald Käpp, Eduard Pütsep, Albert Kusnets, Voldemar Väli, Roman Steinberg ja Rudolf Loo. Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann.
oli eesti maadleja, olümpiavõitja1952 Fifth level Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister1938 1966 (see on maailmarekord), MM- hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13- kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Ants Antson Click to edit Master text styles Second level on eesti endine kiiruisutaja, Third level Fourth level olümpiavõitja. Fifth level Ta võitis Innsbruckis peetu IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11
Sherine. Tema vanematel oli külas nimega Trelawney Parish juurviljapood. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui tema andekust märgati. 12-aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100 meetri jooksja. Keskkoolis harrastas ta veel teisi alasid, kuid tema kriketitreener, nähes tema kiirust, soovitas tal keskenduda kergejõustikule. Tema treeneriks sai endine Jamaikat olümpial esindanud sprinter Pablo McNeil. 2001 tuli ta Jamaika keskkoolide meistrivõistlustel 200 meetris ajaga 22,04 teiseks. 2001. aastal osales ta Jamaika eest esimestel rahvusvahelistel võistlustel. CARIFTA mängudel võitis ta 400 meetris ajaga 48,28 alla 17-aastaste seas hõbemedali, teine hõbe tuli 200 meetris 21,81-ga. Noorte maailmameistrivõistlustel Debrescenis jäi ta 200 m finaalist välja, kuid püstitas isikliku rekordi 21,73. 2002. aastal võitis Bolt juba CARIFTA mängud alla 17-aastaste seas nii 200 kui 400 meetris aegadega 20,61 ja 47,12
Pirita Majandusgümnaasium Lp. õpetaja Nimi Referaat Kümnevõistlus" " teostaja: Nimi 8a klass Sisukord Sisukord Sissejuhatus Võistlusalade kirjeldus Erki Nool Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Ajalugu Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast: 100m jooks, Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks, 110m tõkkejooks, Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene. Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur ala, kuningl
27.08.1954 · 1.47.1 Lajos Szentgali HUN Bern 28.08.1954 · 1.45.9 Manfred Matuschewski GDR Budapest 04.09.1966 · 1.45.9* Dieter Fromm GDR Ateena 19.09.1969 · 1.45.6 Yevgeniy Arzhanov URS Helsingi 12.08.1971 · 1.44.1 Luciano Susanj YUG Rooma 04.09.1974 · 1.43.8 Olaf Beyer GDR Praha 31.08.1978 [ tabel 5] Naised · 2.08.8 Lyudmila Lysenko URS Bern 25.08.1954 · 2.08.8* Nina Otkalenko URS Bern 27.08.1954 · 2.06
Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass Korvpalli ajalugu: Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Sellest mängust, mis 1891.aastal sündis Ameerikas Springfieldi kolledzis ja mis kahe kümnendi järel ka meie Maarjamaale jõudis, on tänaseks küll järele jäänud ainult mängu põhimõte kes kahest meeskonnast mänguaja jooksul toimetab palli käsitsi, kas siis söötes või põrgatades, rohkem kordi vastase korvi. Kõik muu on kardinaalselt muutunud. Tänane korvpall on sünnijärgsest korvpallist täiesti erinev mäng. Korvpallis on Eesti ajalooline õnn see, et olime Tsaari-Venemaa rüpes ja geograafiliselt lähedal tema tollasele pealinnale Sankt-Peterburgile. Nimelt Ameerika spordiinstrukt
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: An
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
