Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik. Laagrisse jõudes kohtub Robert Jordan mustlase Rafaeliga (heasüdamlik,kuid veidi kergemeelne), Pablo vägeva naise Pilariga (tubli ja tark naine, tugevam oma mehest) ja salga noore kasvandiku Mariaga (19.a, põgenenud vang, siilipeaga (irw... siilisoenguga ikka) ja varsalik tüdruk, salgaga ühinenud siis, kui eelmise mineerija juhtimisel rongi õhku lasti). Mariasse armub Robert Jordan sealsamas ja Pilar kui võimetega mustlasmutt, teab. Ta näeb ette, mis Robertist saab ja mida on tarvis teha, kuid mehele ta midagi ette ei kuuluta.
kus kütib ja kalastab. Käib korduvalt ka Hispaanias härjavõistlustel ja Aafrikas safaris. Elu lõpuaastatel tervis halveneb. On elu jooksul läbi elanud 2 auto-, 2 lennu- ja ühe sõjaõnnetuse. Vanaduses nii suured valud, et ei kannata enam istud. Elu viimased teosed tegi püsti seistes. Lõpetas elu enesetapuga, sest ei kannatanud enam valusid välja. Kirjutas esseistikat, proosat ja näidendeid. Mõjutused Turgenevilt, Tolstoilt, lemmik ka Jack London. Inimesena oli Hemingway elurõõmus, kuigi kirjutab sõja muserdamisest. Looming: Hemingway oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks 20.sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid. Mees oli nn „kadunud põlvkonna“ (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Kirjaniku töid mõjutasid I MS läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid emotsionaalselt nõudlikeks ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes
......................+15 11. Henrik Visnapuu looming + 1 luuletus peast........................................+16 12. Heiti Talviku looming + 1 luuletus peast..............................................+17 13. Anton Tsehhovi elu ja looming.............................................................+17 14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast....................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16. Ernst Hemingway elu ja looming + "Kellele lüüakse hingekella".......+21 Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella".................................+22 17. Remarque` i elu ja looming + "Triumfikaar"........................................+23 "Triumfikaar"..........................................................................................24 18. Tammsaare varasem looming + "Kõrboja peremees".............................26 "Kõrboja peremees"................................................
1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm
"Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). · Eduard Vilde peateos, ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). · Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) · Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912), komöödia "Pisuhänd"(1913). 16 · Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees"(1916) ,,Tabamata ime" 1912: Draama. Peategelased Lilli Ellert, Leo Saalep, Eva Marland Leo Saalep oli klaverikunstnik, tema naine Lilli Ellert väga ambitsioonikas. Eva Marland
Kellele lüüakse hingekella E. Hemingway Ilmus 1940 peetakse Hemngway üheks kuulsamaks ja silmapaistvamaks romaaniks. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus 1936-1939. Hemingway püüab läbi peategelase Robert Jordani silmade anda pilti selleagsetest sündumustest. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisanide ülesanne on tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ülesanne, pealegi tarbetu, sest vaenlane on plaanist juba kuulnud. Jordan viib sellegipoolest käsu täide ja õhkab silla. Teoses leiavad veel aset sündmused, mis muudavad peategelase elu ja viimsed päevad enne traagilist surma meeldivaks
Paldiski Gümnaasium Raamatu kokkuvõte Ernst Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" Girti Suun Anselmo ja Robert Jordan lamasid metsa all ja vaatlesid, kus asuvad valvepostid ja sild. Anselmo käskis tal oodata ja läks Pablo 't kutsuma. Robert Jordan meenutas, kuidas Golz talle käsu andis sillad täpselt õigel ajal õhata. Anselmo oli Robert Jordan 'i teejuht. Kui Pablo jõudis Robert Jordan 'i juurde, ja sai sillaõhkamise plaanist teada, siis talle ei meeldinud see. Anselmo ja Pablo sõimlesid sellel teemal ja lõpuks oli Pablo nendega ühte meelt. Nad jõudsid hobusteni ja Pablo eputas nendega Robert Jordan' i ees. Robert Jordan tundis juba siis, et Pablo on äraandja. Nad jõudsid laagriplatsi ja ees ootas neid mustlane. Nad rääkisid juttu ja said hästi läbi. Neil tuli juttu eelmise õhkija kohta ja Robert valetas, et ta tappis end ise, kuigi
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Trumfikaar 1. Tegevus toimus Pariisis, umbes 20. sajandi keskpaigas, ennem teist maailmasõda. 2. Minu arvates nimetamist väärivad tegelased on 1. Ravic raamatu peategelane, kes põgenes natsi Saksamaalt Prantsusmaale. Prantsusmaal töötas ta kirurgina. Ta oli abivalmis ja heatahtlik, aga ennem Joaniga kohtumist oli ta üsnagi tuim ja lootuse kaotanud mees. 2. Joan Naine, keda Ravic kohtas ühel sillal ja kellega tal arenes välja armulugu. 3. Morozov Ravici hea sõber, kes töötab ühes lokaalis. Morozov aitas aitas Joanile tööd leida. 4. Haake Mees, kes oli Ravicit vangilagris piinanud ja peksnud. Hiljema maksis Ravic talle kätte ning tappis ta ära. 5. Veber ja Durant Ravici töökaaslased. Kuna Ravic oli immigrant ning tal oli keeruline tööd leida, siis sai Durant Ravicit ära kasutada ja talle vähe palka maksta. 3
ohvrimeelsust piisavalt. See tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt, aidates kaasa totalitarismi levikule sõjajärgses Euroopas. (http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis_madisson/elu_soja_ajal.html) 3.2. Erich Maria Remarque ,,Triumfikaar" 3.2.1 Teose tegevustik Tegevus toimub 1930ndatel Pariisis, pärast I maailmasõda. Peategelaseks on kirurg Ravic, kes on vahetult enne II ilmasõda illegaalselt Pariisi emigreerunud, kus ta töötab ebaseaduslikult arstina. Ravic püüab oma endist elu edasi elada, üritades samal ajal unustada koonduslaagri õudusi. Ravic tunneb igavust ja rutiini ning elu tundub olevat end ammendanud. Ühel õhtul juhtub ta kokku hirmunud naisega, keda Ravic elementaarsest kaastundest aitab. Naine, nimega Joan Madou, ei leia enam oma elu eesmärki ning vajab tuge. Ravic otsib
1. Erich Maria Remarque, ,,Triumfikaar" 2. Tegevus toimub paar sajandit tagasi. 3. Pransusmaal Pariisis. 4. Erich Maria Remarque`i "Triumfikaar" on lugu saksa pagulase Ravici elust. Ravic elab hotellis "International", mis on pagulaste elukoht Pariisis. Mees on ametilt arst ja töötab illegaalselt ühes kliinikus. Ravic on üksik mees, kes peab kogu aeg valvel olema, et teda ei leitaks ja maalt välja ei saadetaks. Ühel õhtul kohtub ta Seine`i jõe sillal kauni naise Joaniga, kellesse ta armub. Naine on endast väljas, sest tema mees lebab hotellitoas surnuna. Ravicil hakkab Joanist kahju ja ta võtab naise endaga hotelli kaasa, kartes, et muidu võib see jääda nende esimeseks ja ka viimaseks kohtumiseks. Ravici ja Joani juhuslikust tutvusest saab alguse suur armastus. Ravicil on ka sõber
juuni1898-25.september 1970) oli saksa kirjanik. Remarque on saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lühijutte. Romaani ,,Triumfikaar" tegevus toimub 20. sajandi keskel enne II maailmasõda Prantsusmaal Pariisi linnas. ,,Triumfikaar" on kontrastne raamat. Kokku on pandud sünge sõjaeelne aeg, kättemaks ja armastus. Teose esimseks probleemiks võib nimetada armastust. Teose peategelane Ravic on emigrant, kes elab Prantsuse pealinnas ebasoovitava välismaalasena. Ravic on sügavas rutiinihalluses, küll parema eluga kui enamik tema suguseid pagulasi, kuid mingit märkimisväärset rõõmu ta elus ei olnud. Joan oli täiesti abitu, tal polnud kedagi, kellele toetuda, sellisena Ravic ta leidiski. Joani ja Ravici armastus äratab nad mõlemad ellu. Nende armastus oli tingimusteta nad elasid päev korraga, nad ei esitanud teineteisele mingeid nõudmisi
1918 läks vabatahtlikult I maailmasõtta Itaalia Punase Risti autojuhiks ja sai seal raskelt haavata jalgadest. Ta oli 4 korda abielus oma elu jooksul. Elas Euroopas ja Kuubal. Oli sõja kirjasaatja Hispaania Kodusõjas (1936-1939) ja ka sellele järgnenud II maailmasõjas. Suri läbi suitsiidi. 1954 sai Nobeli preemia. Tema looming on autobiograafiline(põhineb tema elul). Tema loomingu omapärast on nii öelda jäämäe-printsiip. See tähendab, et põhiline jääb tegelikult ütlemata. Hemingway kirjeldab küll täpselt sündmusi ja tegelaste kõnet, aga nende tundeid annab ta edasi äärmiselt napisõnaliselt. Temal ei ole pikki kireldusi. Tema loomingu tähtsaim põhimõte on humanism, aga samas usub ta, et inimlikke väärtusi tuleb vahel relvaga kaitsta. Kirjutas ta romaane. Romaan ,,Ja päike tõsuseb"(1926) Romaan kujutab sõjainvaliidi Jake, tema inimsuhteid ja tema sõprade käekäiku peale sõda.
"Kellele l��akse hingekella" on s�janovell on avaldatud Ernest Hemingway poolt aastal 1940. See jutt r��gib noorest Ameeriklasest, Robert Jordanist Hispaania kodus�ja ajal. Ta kuulus vabariikliku parklaste �ksususesse. Ta oli seal l�hkaja. Tema �lesanne oli lasta �hku sild Segovia linna r�ndamise ajal. Seda novelli on peetud �heks Hemingway parimaks koos teostega nagu "Vanamees ja Meri", "Ja P�ike T�useb" ning "H�vasti Relvad". Raamat on kirjutatud Ameerikas. Sisu: See raamat kirjeldab julmust, mis oli kodus�ja ajal Hispaanias. Peategelaseks on Robert Jordan. See raamat kirjeldab tema enda m�tteid ja kogemusi Hispaania kodus�jast olles North American Newspaper Alliance'i ajakirjanik. Ta oli ameeriklane, kes elas s�jaeelsel perioodil Hispaanias. Ta v�itles vabariigi jaoks
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M
Erich Maria Remarque “Triumfikaar” Sõda ja armastus Romaan „Arc de Triomphe“ ilmus esmakordselt 1945. aastal. Romaani sündmustik areneb 1838 -1839 aastal Pariisi poliitiliste põgenike ringis. Pariisi kohal oli küll veel rahuaja taevas, kuid kõikjal oli tunda vältimatu sõja lähenemist. Romaani peategelaseks on saksa arst Ravic, kes on Saksamaalt Prantsusmaale põgenenud emigrant.Koos oma õige nimega oli Ravic maha jätnud ka endise kindlustatud elu ja kaotanud oma kutse dokumendid. Esimese maailmasõja ajal oli ta rindel. 1933. aastal sattus ta kahe seltsimehe varjamise eest koonduslaagrisse, kust tal õnnestus põgeneda. Hispaania kodusõjas oli ta arstiks vabariiklaste armees. Ravic elas Pariisis ja töötas ühes erakliinikus, kus ta oli sunnitud tegema operatsioone kliiniku omaniku, andetu professori Durant’i eest. Operatsioonide eest saab ta
Teos algab motoga: ,,Ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." (John Donne) inimene pole maailmas üksi; kunagi ei tea, mis edasi saab Ameeriklasest kooliõpetaja Robert Jordan saadetakse fasistide tagalasse strateegiliselt tähtsat silda õhku laskma, et vaenlased ei saaks pealetungi ajal omale abivägesid tuua. Ülesande täitmisel abistab teda mägedes elutseb partisanidesalk, kellega Robert headeks sõpradeks saab. Salga juhi Pablo naine Pilar usaldab noormehe kätte noore Maria, kelle nad ühe õhkulastud rongi juurest päästsid. Robert ja Maria armuvad teineteisesse. Trotsides paljusid raskusi, laseb Robert Jordan ettenähtud päeval silla õhku, kaotades mitmed head sõbrad, salk põgeneb ning surmavalt haavata saanud Robert Jordan jääb fasiste ootama. Kolme päevaga toimuvad sündmused, mis muudavad suuresti paljude elu. Mis õigustab tapmist? Sõda ei pea kinni mingisugustest reeglitest. Nii langevadki
teosed nende sjavastasuse tttu avalikult pletada ning temalt veti ra Saksa kodakondsus. Aastal 1945 ilmus esialgu ingliskeelses tlkes romaan "Arc de Triomphe". Ka selle romaani phjal vntas Lewis Milestone 1946. aastal filmi. Filmis tegid kaasa Ingrid Bergman ja Charles Boyer. Tema viimane romaan "Varjud paradiisis" ilmus aasta hiljem postuumselt. 2.)Teose pealkiri "Triumfikaar". Zanr:Armastus romaan. 3.)Tegelased: Ravic- saksa pagulane Joan Madou- nitlejanna ja Ravici armastatu Morozov- Ravici sber Sndmuskoht: Pariis. 4.)Selles raamatus ksitletakse armastust, inimsuhete olemust ja armastuse vmaikkust sellisel ajal.. Joani ja Ravicu armastus on ainus valguskiir selles, nagu oleks ainult see vimaldanud nha pikest ja kogu ilu enda mber. esile tstetud idee, et armastus tuleb ise, seistes saatusest vljaspool ja hoolimata kigest - oludest, inimeste ebatiuslikkusest ja sellest, kuidas
Pagulasena välismaal. Pagulasena välismaal kirjeldab Erich Maria Remarque ,, Triumfikaar" põhjal peategelase Ravici, mis on üks tema varju nimedest, tema ning tema kaaspagulaste tööst, armastusest ja inimsuhetest välismaal. Ravic on vaoshoitud ja silmapaistev mees, kes tänu oma erimeelsustele valitsusega ja riigikorraga Natsi Saksamaal põgenes Pariisi. Teose algul kohtus ta oma ,,elu armastuse" Joaniga, kes oli vaba eluviisiga prantslasest naine. Raamatus oli selgelt räägitud pagulaste viletsast eluviisist ning rahategemis võimalustest. Pagulased ei saanud ilma isikutõendita praktiliselt midagi teha. Sama kehtis ka
"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) kindral, pealetungi juht Pablo (P) partisanirühma juht Rafael (RA) mustlane Maria partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) Pablo naine El Sordo (S) teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) partisan Andrés (AN) partisan Marty (MA) prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) Golz staabiülem kindralstaabis Sisu: Robert Jordan ja Anselmo lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. Anselmo seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild
Armastuse võimalikkusest sõja ajal Eric Maria Remarque'i romaani ,,Arc de Triomphe" järgi Inglise luuletaja William Blake kirjutas ühes oma luuletuses: ,,Armastus ei otsi endale lõbu ega hooligi endast, vaid hoolitseb teise eest ja ehitab meeleheite põrgust paradiisi." Üht ,,meeleheite põrgut" kirjeldab saksa kirjanik ja humanist Eric Maria Remarque oma teoses ,,Arc de Triomphe" Arst varjunimega Ravic on saksa pagulane. Ta on põgenenud natsistlike piinajate eest ja varjab end illegaalina Pariisis. Raske on kujutada ette midagi veel vähem romantilist kui selline põgenikuelu. Ravicil puudub kõik, mida tavapäraselt arvatakse õnneliku elu ja heaolu aluseks. Tal ei ole kodu, lähedasi, mitte keegi ei tohi teada tema tegelikku identiteeti ning armastatud tööd kirurgina saab ta teha vaid tänu neile, kes on valmis tema olukorda ära kasutama, lõigates endale Ravici pealt suurt kasu
tavadele traagilise lahenduseni: kiiva kasuõe poolt libahundiks kuulutatuna lahkub Tiina inimeste hulgast ja hukkub, millega aga ühtlasi on loodud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunti" läbiv pingestatus tugineb oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele vastavalepeategelasele, kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni poolest kunstiliselt tihe ja terviklik. Draama külgetõmbejõud kätkebki eelkõige Tiina karakteris. Tiina mõjul lööb tammarulaste tões kõhklema ka Margus, suutmata ometi mõista seda uut, mida Tiina endas ja endaga kannab. Ta püüab sisekõhklusi võita, kuid kodust ja vanematelt piiritud elutunne osutus tugevamaks . Tiina hukkub uhkena ja alistumatuna orjuse ja vaimupimeduse ohvrina, kuid tema lühike traagiline elu, tema mõtted ja unistused inimväärikusest ja vabadusest kõlavad üle aegade
ARC DE TRIOMPHE - ERICH MARIA REMARQUE Romaan ,,Arc de Triomphe" ilmus esmakordselt 1945. aastal. Romaani sündmustik areneb 1838 -1839 aastal Pariisi poliitiliste põgenike ringis. Pariisi kohal on küll veel rahuaja taevas, kuid kõikjal on tunda vältimatu sõja lähenemist ja närvilist elu, mis sarnaneb peoga katku ajal. Teose peategelaseks on saksa günekoloog Ravic, kes on Saksamaalt Prantsusmaale põgenenud emigrant. Koos oma õige nimega on Ravic maha jätnud ka endise kindlustatud elu ja kaotanud oma kutsedokumendid. Esimese maailmasõja ajal oli ta rindel. 1933. aastal sattus ta kahe seltsimehe varjamise eest koonduslaagrisse, kust tal õnnestus põgeneda. Hispaania kodusõjas oli ta arstiks vabariiklaste armees. Nüüd elab Ravic Pariisis. Ta töötab ühes erakliinikus, kus ta on sunnitud tegema operatsioone kliiniku omaniku, andetu professori Durant'i eest, kes tema olukorda julmalt ära kasutab
tõlkijad Tarvi Talv ja Tiiu Kokla) "Lissaboni öö" (1962, "Die Nacht von Lissabon"; eesti keeles 1964, kordustrükk 1993; tõlkija Viktor Tomberg; 2000) ISBN 9985-62-415-7 "Das gelobte Land" (1970) "Varjud paradiisis" (ilmus postuumselt 1971, "Schatten im Paradies"; eesti keeles 1993; tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Uno Liivaku) Raamatust Tegelased: Ravic(Ludwig Fresenburg), Joan Madou, dr.Veber, dr. Durant, Boris Morozov, Haake. Ravic oli Saksamaalt välja saadetud arst, kes elas juba mitmendat aastat Prantsusmaal, Pariisis rahulikult oma pagulaselu. Pariisis elatub ta dr. Veberi ja dr. Duranti abistamisest. Ta aitas neil opereerida. Ühel õhtul kohtub ta sillal Joaniga. Ravicul tekib hiljem Joaniga suhe. Kord kui Ravic oli teel kliinikusse nägi ta pealt õnnetust. Ta läks appi. Muidugi tulid õnnetuskohale politseinikud. Nad küsisid Ravicilt dokumente ja muidugi tal polnud neid.
,,Triumfikaar" Erich Maria Remarque Romaani tegevus toimub 20. sajandi keskel Prantsusmaal Pariisis, kus asub triumfikaar, mis on 12. tee hargnemiskohaks, ilmselgelt on teos just selle monumendi järgi omale nime saanud. Peategelaseks on Teise maailmasõja ajal Saksamaalt Pariisi põgenenud erakordselt andekas neljakümnendates kirurg Ludwig Fresenburg- oma neljanda varjunimega Ravic. Kiindumuse just viimase varjunime järgi pärineb ajast, mil ta kaks aastat tagasi Pariisi kolis ning oma eismese operatsiooni edukalt läbi viis, opereerides oma sõpra Kate Hegeströmi. Ravici süüdistatakse riigi reetmises kuna ta varjas oma kaht sõpra, keda Gestaapo otsis, üks sõpradest oli päästnud ta elu kuulirahe alt eikelligimaal ning teine oli sõbraks juba lapsepõlvest. Teose alguses kohtab Ravic novembrikuu hilisõhtul heledate juuste ja kaame, surnud
Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Armastuseta oled nagu laip puhkusel Armastus on abstraktne teema. Liiga abstraktne, et seda lõpuni lahata saaks, mis teeb sellest suurepärase kirjutamisaine. Mõnikord pöörab armastus inimesed ümber, muudab nad täiesti teiseks. Mõni ei olegi võimeline armastama. Kuigi - kelle otsustada see on? Ka Ravic tundus raamatu alguses olevat külmavereline, kaalutlev, ka armastuses, kui ta selleks üldse võimeline oleks. Remarque on tõestanud, et armastus on midagi, mis ei lase end maha kanda isegi rasketel aegadel ega kellegi jaoks. On imeline, kui ootamatult armastus tuleb; õigupoolest saabub ta alles siis kui teda ei otsita ega oodata. Ravic oli sügavas rutiinihalluses, küll parema eluga kui enamik temasuguseid pagulasi, kuid mingit märkimisväärset rõõmu ta elus ei olnud
Haake- mees, kes piinas Ravici Saksamaal ning keda ta kohtas lõpuks Pariisis ning kelle ta kättemaksuks külmavereliselt tappis. Veber Eugenie- õde haiglas Proffessor Perrier- ajuoperatsioonide spetsialist Rolande- ettekandja, Charles Bonnet, Navarro Clarisse- teenindaja baaris Charles- nooruk, portjee abiline Joan Madou- mees Raczinsky, kes suri. Oli Pariisis ilma tuttavateta ja kohtus juhuslikult Raviciga. Kandis rätsepaülikonda. Ravici ja Joani vahel tekkkis armastus. Joan ei teadnud kunagi, mida tegelikult tahad ja sega pettis ka Ravici. Linnavurle. Otsis õnne, ei olnud kunagi millelgagi täielikult rahul ja tahtis koguaeg paremat. Kate Hegström- poisilik, ahtake, enesekindel, ilus ning mitte enam väga noor. Ravic oli 2 aasta eest opereerinud pimesoole. See oli ta esimene operatsioon Pariisis Doktor Andre Durant- peaarst. 70 aastane, arvestatav diagnoosija, tegelikult kehv kirurg Binot- kirurg Marteil- üks parimaid kirurge maailmas selle ajal
Eesmärk on raha. Dr avastab, et vees on ohtlikud ained, mis haigestavad inimesi. Ta tahab selle info avalikustada. Kogu linn hakkab teda põlgama ja taga kiusama. Sõnum: inimesi huvitab kasum, mitte tõde. August Strindberg Rootsi näitekirjanik, oli 3 korda abielus ja kirjutas naistest negatiivselt. Naisi kujutas ta isekate, manipuleerivate, võimuahnete ja õelatena, kavalatena. Üks tüüpiline näidend on draama ,,Isa". Peategelased on sõjaväelane Adolf, tema naine Laura. Neil on tütar Bertha. Probleem tekib sellest, et neil on erinevad nägemused tütre tuleviku suhtes. Laura tahab, et tütrest saaks kunstnik. Isa tahab, et tütrest saaks õpetaja või abielunaine. Õpetaja amet seetõttu, et sellest oleks pereelus kasu. Laura on isekas, kuna tema mõtleb enda unistustele, mitte lapse tulevikule. Laura seab kahtluse alla mehe vaimse tervise, kõik hakkavadki uskuma. Naine annab mehele mõista,
E.Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" 1.Mille nimel ja miks võitleb Robert Jordan Hispaanias? Robert Jordan osaleb Hispaania kodusõjas. Robert Jordani ja tema partisanide ülesandeks on sild õhku lasta. "Mees võitleb selle eest, millesse usub." Jordan vihkab fasismi ning kahtleb selles, mille eest tuleb tappa. Robert Jordani peategelase lugu illustreerib ehedalt kadunud põlvkonna saatust-võitleb võõral maal ideaalide eest, milles tihtipeale kahtleb. Need ideaalid ei teostu. 2.Too näiteid, kuidas suhtuvad hispaanlased ameeriklastesse.
Lugesin hiljuti armastusromaani nimega "Triumfikaar" (ilmus 1945), mis on kirjutatud Erich Maria Remarque'i (kodanikunimi Erich Paul Remark) poolt. Tegevus toimub umbes paar sajandit tagasi Prantsuse linnas Pariisis. Põhiteemaks on armastus. See raamat räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. "Triumfikaare" peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravicu kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Sel moel on lugejal huvitav kaasa elada nii Ravicu ja Joani suhtele kui ka põnev jälgida Ravicu kättemaksuplaani. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt
E. M. Remarque "Triumfikaar" XII klass 1. Millinne meeleolu valitses Pariisis 1938. aastal? 2. Millised pôhjused olid Ravici Pariisi toonud? 3. Mis pani Ravici Morozoviga avameelitsema? Mis sidus neid kahte teineteisele mitte milleski sarnanevat inimest? 4. Mida Ravic saavutas Haake tapmisega. 5. Ravic kui arst humaanseima elukutse esindaja ja ei usu humaansusesse? 6. Kuidas ja mille môjul Ravic muutus. 7. Mis sulle "Triumfikaarest" eriti meelde jäi/meeldis/ei meeldinud/ môtlema pani? 1. 1938. aasta meeleolu Pariisis oli pealtnäha tavapäraselt rahulik, nagu rahuajal ikka, kui välja arvata lugematu hulk pagulasi, kes valdavalt linna pimedamatel ja mustematel tänavatel ringi sebisid ning kahtlase kuulsusega kohtades elatist teenisid.
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming
" (Ravic Eugenie'le) Lk 51 ,,Solvamise vastu võis end kaitsta, kaastunde vastu mitte." (Ravic Veberi küllakutsest) Lk 61 ,,Nii mõndagi võib kuhugi paigale panna. Maailmas jätkub kõige jaoks kohta. Ainult mitte inimese jaoks." (Morozov Joani kingitud madonnast) Lk 62 ,,Alati näib meile, et me oleme kellegi heaks midagi teinud, ja ometi jääme just siis kõrvale, kui tollele teisele kõige raskem aeg kätte jõuab." (Morozov) /---/ ,,Kas tead, mis ma sulle ütlen, Ravic. Meil peab südant olema, kus see meil võimalik on ja niikaua kui me seda suudame, sest me saadame oma elus veel mõned niinimetatud kuriteod korda. Mina igatahes küll. Sina vististi ka." /---/ ,,Elada tähendab teistest elada. Me kõik õgime parasjagu üksteist. Säärastest tibatillukestest headusesädemetest, mida nii harva esineb, ei tohi loobuda. See annab jaksu juurde, kui elukoorem on raske." (Morozov)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
